[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

katuse|unka. ungas katuse unk - - ühe katusel oo kaks `unka Kir; katuse `ungast vaus tuliänd `sisse Kse; katuse ung on ülebal arja all poole viiluga majadel Aud b. sarikas – Pöi Muh vanamal aal `ööti katuse ungad, nüid kutsutakse `nõumbud Pöi c. katusehari `enne `ööldi ikke, katuse ung on pealt `lahti, nüid `ööldäkse katuse ari Juu

länsakile länsaki|le, -lle losakile Poiss oli parajalt vintis, vaus länsakille puu naale Jür

mats2 mats g matsu hajusalt eP, Trv Hls Krk Puh Nõo Kam San V, `matsu Kuu RId(n `matsu)

1. hoop, löök Sain `langejes üä `matsu Kuu; mida sa lüöd tõist `niiskese `matsuga, lüöd maha kõhe Lüg; Sie õli siis rabamine, `tõise vihu `küljä `päälä kolm `matsu, `tõise`puale kaks `matsu, siis `viedi vihk `riiala Jõh; Ega sie old karistus ega kedagi, paar `matsu `andas IisR; ju ta ka matsu sai, kui ta elu peelt kukkus Khk; Pani teisele äisa (suure) matsu Krj; ta `andis sigadele nõnna tüiakast, et matsud `kuulusid ühna Ellamale Muh; Küll lapsed oo `kõrge ukse lääve pärast `matsa saan Han; `anti `moole mats `külge Tõs; `antud sada `matsu, mees old pengi peäl ja siis teenep̀ool teene mees ja and Juu; Kui matsu pähe sai, vaus kohe sirakille Jür; lõin temale ühe matsu, aga ise sain mitu `matsu Koe; mõne matsu ańnid möda `pińki, tuli iga tera `väĺla, kui [oli] kuiv vili Trm; annab matsu ärä tõesele, `ongi tapeldud Kod; nüüd ta sai üte matsu, mis mats oli Krk; miul `ot́se lehm `puĺle ja `olli `valla tõmmanu, näi ku Juuli `tuĺli, suur malk säĺlän, pańd lehmäle matsu ja pańd pullile malgaga Nõo; [viljavihkudele] `ańti iks `matsõ, nigagu teŕri es tulõʔ, nigagu `peśti (peksti) iks `pińki `vasta Urv; anna˽telle üt́s mats rusiguga, siss ta pedä lõua˽kińniʔ Har; tu̬u̬ ragomine pidi õ̭nnõ `häste taktihn `käümä, siss ku üt́s `kirvõ üle ola hiit́, siss tõnõ matsu kagsaśs Rõu; tu̬u̬d `matsu tu̬u̬ mi̬i̬ss küll ärʔ es teeniʔ Plv || piltl meil `viidi (varastati) kaks noort obost ää, see pani küll matsu Plt; nüüd ta sai üte matsu, mis mats oli (jäi rasedaks) Krk

2. hoobi, matsutamise vms heli asi kukkus maha ja käis üks mats VNg; see `andis talle [hoope] nõnna mits ja mats Muh; teeb `suuga mats, mats, mats, mis sa matsutad, söö iluste PJg; vaaśt (vanasti) tapeti ku mats, mats ike [nuiaga kapsaid puruks] Hls; mits ja mats käivä oobi Puh; ta teḱk `suugõ mats-mats Krl

3. tükk, kamakas õõna suppi suur tad́rik täis ja `saia suur mats; sasiõled jääväd `matsu, mõness kõhass one matsun; anname sulle ühe matsu paberid Kod; aiass mulla mats päält ärä, lükäts kardule varre üless Krk; suur mats liha San; emä ańd mulle suure matsu `leibä Krl; ta võt́t matsu savvi Rõu; Sõsar tõie mullõ suurõ matsu lihha Se || varandus matsu `saievaʔ maa sisest Plv

minev|aasta minev- IisR Jäm Pha Emm Phl L hajusalt K, I eL(-ń- Hls), mineb- Mär Vig(me-) Mih, menev- Hlj Lüg Muh VJg Plt Pil, meev- San Urv Vas; mineva- Kaa JõeK, mineba- PJg, meneva- Lüg (põhisõna sageli lühenenud) mullu, mineval aastal ma kudusin viel menev`aasta kotti Hlj; Minev`aastast `saadik `aige `teine IisR; See oli mineva-aasta sui, kui ma Tallinnas keisi Kaa; minev`aasta oli küll pailu `pähkid Pha; see `aasta ikka εnam (parem) vili kut menev`aasta Muh; minevaast said nii `palju karduled Phl; tänabu oo naa `paĺlu `parma, kui mineb`aasta puude peal `lehta Mär; meil jäi menebasta tegamata - - suur ein Vig; mineb`aasta puud olid üsna `tihti `ärmas ja oo saand üsna paelu kõue`vihma koa Mih; Minev`aasta olid paramad jõlmad kui tänäve Khn; Minevasta `oĺli näru sui, muudku lahestas `vihma Tor; poisikesed panivad siin Vaus minev`aasta puol küla põlema VMr; minevuassa kiśkimä linu Kod; minev`uasta `võt́sin sialt raha `võlgu kaks `krooni Ksi; Mińevasta olli küĺm tali Hls; ma‿lli minev`aasta vi̬i̬l nii kõbuss, et `põimsi uba Nõo; minev`aesta sattõ kait́s nädälit otst otsani San; minev`aśta jäi paĺlo `haina teǵemäldäʔ Rõu; ma˽käve ka `kaajat́sil, ku seo pujakõnõ täl oĺl meev`aaśta Vas; minev`aaśta oĺl `varra külmäʔ, tinahhavva om kõiḱ illanõ Räp Vrd minav|aasta, minev|aastaga

põhi1 põhi g põhja Muh Lä Saa K I(põhõja Kod) M T(-õ̭- San) Har(-õ̭-), `põhja Lüg Jõh IisR, põh́a (-h-) Pöi Lä(põeha) Mih(põeha) Võn V(-õ̭-); põhe g põhja, põh́a (-h-) Var Pä(põeha) SJn Kõp; pöhi g pöhja SaLä Vll Hi, pöha hajusalt Sa; pohi g pohja Ris, `pohja Jõe Kuu; n, g `pohja VNg Vai

1. (õõnsa) eseme, sõiduriista vm alumine osa; selle sise- ja välispind Oluve `astjasse - - `pandi `pohjasse kadaja `oksad, nie `täüdüsid `olla `hüästi `marju ka viel täüs Kuu; kui `putru kieb, tahab `liigutada, et ei `kõrbene `põhja; `Viskab kõhe klõmaka `alle, tieb `klaasile `põhja `pääle (joob tühjaks) Lüg; parandab `vankri `põhja Jõh; `Kapsa `tünnile sain ia `põhja `alle, piab `kinni IisR; `katso, et `sumbul ei ole `pohjagi all; miu `saapa `pohjad on juo kuluned `katki Vai; kattist `pöhja taarist paranda Jäm; `istme pöhjad, nee olid keik `ölgedest Ans; tilk jähi veel `katla pöha `pεεle Khk; raand pöhast akab mädanema Kär; rädi pöhjaga `istmed, pöhi on rädidest kojutud Vll; Rotid olid koti põha nõnda ää ekeldand, paljas augupuru Pöi; paadi põhi oo `katki, paet jooseb Muh; söölald tuli pöhi εε Käi; mo isaisa tegi tooli `pöhjasi Phl; kääd kokku ja suu `peale, siis tee kurgu põhjast nii `seĺgeste `luike‿t (matkib luige häälitsust) Noa; lodi on laia põh́aga Rid; kui paja põhi talve põlema akkab, `öötasse, et tuleb `külma Mar; sarja `põhju ja sõela `põhju põimitakse Mär; jõi laasi põh́ani `väĺla (tühjaks) Kse; laia põhjaga pada; ane `rasva [pandi] jala `põhje `alla Tõs; Laeva põhe piäks viel, aga piält mädä Khn; `istus pange põh́a `peale Aud; sukkele `tarvis uied põh́ad teha PJg; ära tambi pudru pot́tis, põhe tuleb alt ära Vän; rummi (trummi) põhjad koera nahast, küĺled oo puust Hää; temal (lepalinnul) on `väike ümarik pesa, päält on `kitsam kui pesa põhi Saa; umalad `pańdi tõrre `pohja Ris; suani põhi on `laudadest `tehtud Hag; jala põhjad on `eśteks vägä `värsked ja ellad `astuda, kui juba õppind oled, siis lähvad tuememaks Juu; tuolid olid, õlest `tehti põhjad `alla KuuK; ma loputan kausi ära ja panen `põhjapidi `siia JJn; nüid vajovad need silmad mul nagu pia `põhja Ann; pudru on `põhja `kõrvend Koe; saŕja põhi oli `pulkadest `tehtud, üks oli tihi sari, põhi oli teist `muodi Sim; jõi tassi põhjani tühjast Iis; Toolid õlid `kahte `moodi põhjaga, ühed õlid puu põhjaga, teised õlid `pehme punutud põhjaga Trm; sängi põhi läks alt ärä Kod; tüńni põhjas oli auk ja teevas oli sihes Pal; kellel jala põhi kõik maha `puutus, sellel olid lampjalad Lai; õled `oĺlid säńgi `põhja `pantud, kot́ti egä midägi ei olnud KJn; künnap̀u käüve `risti ree põhja alt läbi Pst; karbi olli, sarap̀u keri ja kuusest põhi Hls; nõnda vähä tulli `piimä, nüssigu põhja tei paĺt likess; jämme äälege, kisents ku tonni põhjast Krk; `rõivast ällil `oĺli nöörist põhi all ja õlekot́t ka iki, muidu latse jala lähvä jo põhjast läbi Ran; egass vanast `kausse es ole, siss olliva serätse madala ummike laia põhjaga Puh; piibu pigi, mes piibu `põhja `korjub, om niida `kange, et kaits `silka võtab kassi ärä Nõo; ei olegi rüḱki enämp, kolm `puuta om salve põh́a pääl Võn; tu̬u̬l kirnul `oĺli mulk ligi `põhja üte lavva sehen Ote; sääl om pańgil põ̭hi är lännu ja om lavvanõ põ̭hi ala visatu San; ruuhv piat alasi põhja pääl `saisma Har; Pagsu põh́aga˽saŕaʔ ostõti, a hõrrõ põh́aga˽sari tet́ti külʔ esiʔ Rõu; tüńn oĺl tett ütest puust, es olõʔ eräĺde `põhja all, es midägeʔ Räp; põh́ah om [vankril] perälaud Se || midagi, mis on põhja peale jäänud Juod `pohja, saad poja Kuu; kes põhja joob‿se uie toob Muh || piltl ei temal ole `põhja all (kõht on lahti), laseb teine `ühtelugu õue vahet Koe

2. looduslike vms moodustiste alumine pind või kõige madalam osa a. (veega süvendist) `kammila `vörgud `käivad `pohja pial, mere `pohjas Jõe; egäs kõhas on neid kive jões, neid `kõhtu on vähä, kus sileda `põhjaga on; `kaivo `põhjas on viel vett Lüg; lume `ühmä `tostas rüsäd kaik ülesse `pohjast Vai; [laev] läks keige kaladega `pöhja ning viis meest uppust ära Jäm; `ämber lihab kaju `pöhja, kui konksu otsast ää lihab Vll; Vesi oli nii madal, [laev] jähi `põhja `kinni Pöi; nüid ta pöörab selle va mere põhja ületsi Muh; Vaga vesi, sügava pöhi vns Emm; laene murrab, see viib paadi `põhja koa Mar; `seoksed allikad, `põhja all ei ole, ei külmetä `kinni Vig; mustad kaanid vee sees, `põhja kaada `liikvad Tõs; Suurejõel on kõba pae põhe Vän; kao `põhjas on veel üks tilk vett Juu; nii kõva põhi on, ei võta `ankrud `sisse Trm; sügise kala on põhjan, talvel kala `kerkib põhjass ülemälle Kod; puhastedi kaev ära, võeti põhjani vesi `väĺla Pal; kui teist ilma päeb, siss vesi on põh́ani `ühma täis SJn; ta‿m vi̬i̬ `pindin, ta‿i ole vi̬i̬ pääl, ta‿i ole põhjan kah Puh; ku sa ojoda‿i mõesta, lähät `põhja nigu tina jälle Nõo; ma `karksi i̬i̬ perve päält ekke `sisse, is `piatu enne, ku jalaʔ `lät́si `põ̭hja Har; tan [Peipsi] järven `puhkass paĺo varandust põh́an Räp || piltl Vaus oma eluga na `põhja, et ei `saangi änam `väĺla Han; tu̬u̬ mi̬i̬śs jõi `hinne `põhja Vas b. (veeta süvendist) se `lapsepolv oli igä ilus - - tänu viel vanembille `haua `pohja Kuu; vesi `korjab nögu kuhas vau `pöhja Khk; Vanad roavi põhad on sii veel paergus nähja Pöi; vanamad‿o aava `põhjas Muh; raavi põhjas on liiv `kordade `viisi KJn; ku vao põhja `kinni sõkut, siss kardul ei saa `kasva Krk; tat́a `oĺli küll ää inimene - - ei `ütle ma temäle avva `põhja üttegi `alba sõna Nõo

3. millegi aluseks olev pind või kiht a. (pinnasest) sügisel tuleb mõnikõrd paks lumi maha, siis tie on `pehme, `ilma `põhjata Lüg; sügava `põhjaga muda suo Jõh; neitsitinal‿o roosakad `öitsed, kasvab, kus madal pöhi, vilu maa sees Mus; Sood oo külma pöhaga, nee tahtvad jaanibe aegu kenad sooja Kaa; need suured vihmad `uhtusid kõik rammu maa `põhja Mär; see oo saue ja liivä põhjaga moa Tõs; külmetand põhe oli alles all (maa veel sulamata) PJg; madala põhjaga maa, ei lase vett läbi Hää; moa on kruusise põhjaga Juu; `astusin [teelt] kõrvale, jalg läks põhjani `sisse JJn; kel kõva saue põhi on, on ia põld Pai; liiva põhjad olid `kergemad, meiegi põllus on rebase `liiva Sim; `samle `põhja ku vajub rehä, enäm `väĺjä ei tule Kod; õhakad alva põhja mua `piäle ei tulegi MMg; tamm valib maa `põhja SJn; vesitse põhjaga maa Trv; üit́s jakk om `väege kuju ja sore, ilma põhjata maa, läbi`laskje maa; mul om ta pääle nõnda viha, ma lü̬ü̬ss ta maa `põhja piltl Krk; rõogu kõrvale om alati aanu sügävä ange, jala ei küünigi `põhja vahel Ran; loegass om seräne ilma põhjata, seräne õrn sammel pääl, aga `samle all om vesi Puh; sääl om serände õdsi su̬u̬, ku läät, siss nigu ällib kõ̭iḱ, aga ta‿s vajo `põhja kah, mugu `õĺlusi `jalgu all Nõo; vesitse põhjaga maa `peĺgäss `rohkemp `põuda Ote; meil om lubja põhjaga maa Har; põhi om `väega kavvõn, palanuisi `kandõ tulõp `vällä Räp; savinõ maa põ̭hi om `veiga hüä, maa põ̭hi täheńdäss paĺlo Se || piltl Ega muidu neist pulmadest nii kiiret poleks, aga põhi oli juba paigas (laps oli sigitatud) Mar; mul‿o põhi `alla testud (olen natuke söönud) Kod b. kuhja vms alus `kuhja pohi, `okstest on pohi all Kuu; tegima agudest `niisukese `korge `kuhja `pohja VNg; `kuorma põhi tie `iaste kõvaste kõhe, siis saab `laiemast teha Lüg; lεheme kuhja `pöhja panema Khk; kolm `vihku `siuti nabra pöhaks kogu Kär; aud `alla ja põhi `vaĺmis, `mutku akka aga [kuhja] `piale tegema JõeK; `pańdi kolm või neli lat́ti, siis `pańdi õled `alla põhjaks ja `kuprad `piale JJn; suadu aod, kelle `piäle suadu põhja `ürgäd Kod; Kõhust saadik `kõrged vaiad lüüasse `ringi maa `sisse sedasi, kudas kueha põhe peab tulema SJn; kuhja põhi om ärä mädänu Trv c. seade kalja- või õllenõu põhjas `pannasse puud tükki kolm neli, siis panevad `pienemad puud `pääle ja õled viel `kõige `pääle, siis on `kalja põhi `valmis Lüg; sii küläs pannasse kadagud taari `põhja, kui `taari tehässe Mar; lähän abiks õlle `põhja paegale panema Mär; akkan õlle `põhja panema, pannakse üks õle vihk ja kadaka `oksi koa vahest Juu; kas kaĺja põhja ärä siädid Kod; Kui `taari akati tegema, `pańti `aśtasse kõegepealt põhe SJn; ma tei taarile uut `põhja Trv; ku vanass läits, lahuti tu̬u̬ taari põhi ärä, oheti kõ̭ik `puhtass ja `panti uvveste Puh d. aluspõhi; põrand `Leiväd `pandi kohe `ahju `pohja `pääle Kuu; kui esimesi `palke akkasima panema, siis akkasima tua `põhja panema; mõnel on `kiige alus`laudade vahe alt `kinni `tehtu, siis `ütlevad, et on põhi `alla `tehtu Lüg; viĺjä salvel ei õle põhõja all Kod; mia lase oma `kamrel uvve põhja ala panna Hls; `u̬u̬ne põhjani är lagunu Krk; ku me `leibä teeme, me paneme pätsi ahju põhja pääle, pannileib ei ole nii ää Puh; vanast olli ahuʔ `korgõn, sinna oĺl suuŕ müür alaʔ tett, põhi oĺl põlvõ korudsõn Har e. kera, pooli alus Kerä `pohjaks `pieti tühi tigu tuos Kuu; paberist tuttu, sie on `käävi põhi Lüg; Ma panin kuke körile pipraterad sisse, keerasin rönga ja kuivatasin ära, siis panin kera pöhjaks, et kera ilusti krabiseks Rei; kui kerima akatse, siis peab olema `enne põhe, `lõnga keritse põh́a `peale Aud; panin kardule kerä põhjaks Juu; keradele panin viel kivipõhjad `alla, et kerad ei `kerkind riistast ülesse, kui `käärisin JJn; kääve põhjad [on] piĺliroost ja paberist Pal; keräle ti̬i̬d `põhja KJn

4. a. kirve või haamri tömp osa `kellega saab `pääle lüa, sie on `aambri põhi; `kirve `põhjaga löi `ärjäle `õtsa Lüg; jämem ots‿o vasara pöhi, pöhaga lööd naila `pihta Ans; kiŋŋissepa vasar, pisigene laia pöhjaga Khk; Kloppaamer - - senel pole pöhja, vaid mölemate otstes aa pinnid Emm; obose kabja all oo suured jää lombid, `taotasse kas `kerbe põh́aga ää Mar; `aamre põhi oo nii ää `taotud Mär; annan `kerve põhjaga nõnna Juu; Kui vuamri põhi on kudagi ära kulunud - - siis üeldasse, et vuamri perse tuleb jälle uuest üles lüia Trm; lü̬ü̬ `i̬i̬smält vasarõ pińniga, siss lü̬ü̬ `haamri põhjaga, et tasatsõss saa Har b. mingi eseme ülemine pind taadi lakk - - laia pöhjaga Jäm; mehed `laśsid kübärä `põhje `piäle vett, sedäsi jõid Khn; miul‿o kübäre põhi katik kulunu Krk

5. millegi lõpp, pära a. (leivapätsi lõputükist) pohi oli ikke `muidu `leiva `kannikas, aga `päälimine oli ikke kasu`kannikas VNg; leva pöhi, teine on leva `pεεlmine Kaa; leva pääld leigedi, kaniga pöhi jähi järele Rei; tüdruk on `jälle `leiba käind äsimas, leiva põhi juba läind Nis; minge tooge `leibä veel, põhi juba kää Juu; mina ei saa kańnika `põhja `süia, ta on ju kõva Äks; kanika põhi jäi ju alles Pil b. (teat kuufaasi lõpuosa) kuu põhi on siis, ku `viimase `vierandi `pääle lähäb Lüg; ku `lõikasid `jällä `selle okkaspuu vanakuu `põhjal, siis sie mädänes ruttu ja läks `sienetama; ku vanakuu `põhjal viel `raiu sie leppik maha, siis võsu ka‿i aja Jõh; jüst vana kuu `põhjas tuleb nüid seeme teha Mär; vanas kuus panid kardulid, üsna vanas kuus, vana kuu `põhjas ei saa kardulast PJg; on vanakuu põhi, koe ta jüst `otsa akkab `soama Juu c. (muud juhud) natune kera `pöhja on veel Khk; Piibu kaha sisse korjas aegapidi pigi, piibupöhi, seda pandi aige amba peele Kaa; kuh́a põhi jäi maha, ei läind kõik korraga `peale Mär; `kartuli pudru põhi Trm; kuanal õtsan varśsi, `ku̬u̬nla põhi vi̬i̬l, `keträn `ku̬u̬nla põhja ärä; `korja kokko supi põhjad Kod

6. a. kauge, teadmata koht, kolgas Laev `soitand `aeva lahe `pohja, Pedäspä küläst `müöde Kuu; Pidi kuskil taga Venemaa pöhjas roonuametis olema Kaa; See on teab kus ilma `põhjas Pöi; elab maa `põhjas, justku `põrgus Hää; ei neid sua änam silmaga näha, on teised sial `kaugel Siberi `põhjas Koe; kes tälle `vasta mi̬i̬lt õli, sedä tä vand `põrgu põhõja Kod; sääl Lätimaa põhjan Krk; tu̬u̬ kiudutedi ärä, nüid om ta T́siberi põh́an Võn b. (sisemaailmast, sisemusest lähtuvast) `ohkamise käisiv periss `süäme põhjast; ma kõnele `süäme põhjast `õigust Krk; kes iks `süäme põhjast saagut, tol läits `täide kah Nõo

7. a. põhjus, ajend, põhjendus; alus, lähtekoht `nuoti˛el olid ka nimed - - eks neil siis old igä `mingil `pohjal sidä `pandud Kuu; kes tiab, mida `pohja (mis põhjuse) `pääle `kinni `pieti VNg; üks `selge põhi piab õlema - - umb`summa ei `muista `kiegi kohot Lüg; sie on nagu `putru-`patra kõik, õle sel juttul `õiget `põhja Jõh; sest ei ole `põhja saand, millest see nimi on [tulnud] LNg; meie oleme seda `aśja küll arutand, aga `õiged `põhja põle kätta saand; eks tal peab ikke üks põhi olema, ega ta mud́u räägi Mär; mis põhe teil oo, et te läbi ei saa Aud; `kaibajal peab olema `seĺge põhe, mis ta kaibata tahab Hää; joras peal siin, ei sel jutul oln `pohja `teadagid Ris; mis sa seal kirikus käid, mitte ei tea `jutluse `põhjagi Juu; nemad panivad siis selle põhja `piale, et sie õli niisukene kumitus Kad; `nõidumine on ike ennemast kurja põhja pial Iis; loriseb, jutul põle `mingid `põhja Lai; Rikkamad `kartsid, et [vaesed] `vargile akkavad, võib ju `olla, et sel asjal kübe `põhja ka all `oĺli Vil; mea sedä täüt `põhja ei tää Krk; ma ole tat `kaalun, aga ma ei ole periss otsa `pääle saanu, periss põhja `pääle ei ole saanu Hel; aap `tühje jutte, millel `põhja all ei ole Nõo; tal om joba põhi alh, ta lätt koolin uma `oṕmisega edesi Har; ma˽tiiä, mis‿tu põ̭hi um, et tä nii laimaśs minno Rõu; põh́alda jutt Vas b. majanduslik alus, järg tämäl one viel sie vana `pohja kova VNg; Juo nüüd on põhi all - - enamb ole `vilja `siemet `laenada `tarvis IisR; [Tal] oli igapidi köva pöhi juba isast saati all Kaa; See põhi säel juba sest ajast, kut vana `mõisas aidameheks oli Pöi; ma olen ikke nüid selle põhja peal edassi eland Mär; [Sellel talul] `seisis vana põhi kaua all, koht oli ka poole mõisa `suurdune Jür; meil teśtel oli ikke seda vana `põhja JJn; vana põhi all, tämäl‿o kõhe üvä akada Kod; anna temale kui paĺlu kätte, aga `põhja `alla ei saa Plt; seni na eläde saive, senigu vana põhi `otsa lõppi; temäl pańds naine talul põhja ala Krk; tu̬u̬ om mamma jagu tu̬u̬ põhi, papa läits `sinna kodu`väimess Rõn; jäi vanõmbist kõva põhi `alla Rõu c. (laenu põhiosast) võttas `pankast viis`kümmend tuhat raha ja nüüd ei `maksand `panka neid `sintsisi egä `maksand `põhja ka Lüg; `pohjaraha on `krundi `ostoraha, mis `volga on, mida `rohkemb sai `pohjaraha ära `viia, seda `kergemb oli [protsentidega] Vai

8. taust, foon sie `riie on sinise `põhjaga Lüg; lipulesel põllel‿o punane põhi Muh; [Karuse kinnastel on] `valge põhi, tumesinise ehk mustaga [kirjad sees] Kse; See oli siidirätik, `kangesti ilus `neukse lillaka-sinaka põhjaga Han; must põhe ja roosid oo pial [tekil] Tõs; ma kudusin omale viel laudlinad, `valge põhi ja siis - - sinise kue aasin `sisse KuuK; kui aĺl põhi oli tekil, siis viirud olid `jälle värviga VMr; [seelikul oli] verrev põhi, siss sinine, must, `valgõ [triip] Kan; tälle ummõldi `haĺja põh́aga `uńdrik, tõõnõ `uńdrik oĺl musta põh́agaʔ Vas; sai tu̬u̬ kirä põhi illoś `valgõ Se

9. (põlisest elanikust, keelest vms-st) vanaemä, eks sie `rääkind igä küll sidä `ranna `pohja Kuu; vanemad õlivad juo ka ikke talu `põhja (talus kasvanud) Lüg; inimessi vanad `pöhja polegid εnam, üheksa `suitsu oli Tuiu külas, vanast olnd tulnd see pöhi Rootsist Mus; va Kiideva põhi olen jo `mitmendast põlvist saadik Rid; ta oo ikke veel vana sealtpere põhi Mär; `peavad iki vi̬i̬l sugulaseks vana põhja järel Hää; ta on oma eloaa `Kaius olnd - - temä on see vana Kaiu põhi Juu; mina olen `Laupa põhi küll Tür; si̬i̬ on üks vana põhi, tõesed on `seie asunud; kõnelga `selged ranna alla ki̬i̬lt, `laska sedä põhõja Kod; kui paĺlu sial veel vana `põhja on Plt; temä om peris Abja põhi Hls; kudass `kuagi kõrd ütelts, `sinna ei ole siast põhja sõna Krk; Nuka [talu] om si̬i̬ vana Tamsa põhi, toda tiiäb ega üits Nõo; eläss vanõmbide põh́a pääl (talukohas) Rõu

10. (põhjast) põhjani täielikult, üdini, otsast lõpuni sie perisi `pohjani, tämä `tahtu `pohjani `tieda `saada VNg; `räägi nüüd kõhe `põhjani oma asi `vällä Lüg; `rääkisime selle aśja kõik põhjast põhjani ää Mär; ma ole põhjani ära seletanu Hää; [ta] oĺli üks põhjani aus mees Saa; tüdruk õppis `õmbluse põhjani `seĺgeks JMd; ma olen kirjad läbi lugend põhjani VJg; põhjass põhjani‿o `selge kivisline põld Kod; tahab põhjast põhjani ärä `rääki KJn; temäl om raha põhjani läbi lü̬ü̬d Trv; temä kõneless `ende elu põhjast põhjani; mea tat põhjani ei ole `uurin Krk; ei niidä põhjani `puhtass `kaari Ran; ma seleti `tälle põhjast põhjani ärä - - kõ̭ik, mes mä teesi Puh; sa˽piat põhjani selletämmä, mis `miaki tähendäss Har; ku rasõv um `raisku lännüʔ, ega˽tä sõ̭ss olõ õi˽põh́ani `raisku lännüʔ, tulõ mõ̭nõle `andaʔ vai seebiss tetäʔ Plv

raadik1 raadi|k LNg Mar Kul Mär Vig Ris KuuK Amb VMr(-ua-) Kad Sim Trm Ksi Lai Plt KJn Pst Ran, `raadi|k Hlj RId, roadi|k Nis Jür, g -ku kivine või muidu halb, viljakandmatu (maa) `tehti `erni `raadiku `maasse Hlj; `Raadik on - - pae klibusid täis, `atraga lähäd, siis nagu `kartulid valendavad vaus Jõh; Sie `raadik maa `suuremat kedagi ei `kasvata IisR; põllo sees raadik, kiba täis, saa kündä mette Mar; `niuke - - raadiku `pealne, ei seal kasu kedagi, va kilgipuud ja mõni kadagas Mär; roadik - - tükk määnukki Nis; lään raadikulle KuuK; raadikud muad - - akka `luoma `köide `lüöma, ei saa `vaia maa `sisse VMr; meil on raadikuid küll, aga me panime sõńnikud ja vili `kasvas mis mühiseb Kad; `süeti jäänd maa on raadik, kui künnad, siis käriseb Sim; nisuke raadik, ega si̬i̬ `viĺla ei kanna Ksi; siin külänegi om serätsit raadikit kotussit, ruus pääl nätä Ran || metsapadrik raadik - - risune ja rämsune mets, ilusat teed ei ole, peenikest `prahti paĺlu, `põõsalene, `oksi maas ja Plt