[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 13 artiklit

hapatama apatama Hää Trm Trv T V(h-, -mma; apatõmõ Krl), appadamma Vai = hapendama miä appadan sene `piimä `vällä Vai; Kassukal piäväd apatõt (pargitud) nahad olõma Khn; mõisas apatadass angerji vedeliku sehes Hää; Linu ja kanepit oietas leon ja apatedas nii kavva sääl kui ta kiu luu küllest `valla apatap Nõo; Naha apatadass enne ärä kait́s nädälit rüäjahu ja soola apatusen Rõn; kusi `pańti pot́ti, pot́iga `lämmähe, lang `sisse ja `maarja iäga hapatõdi är Kan; Peenüt `leibä tu̬u̬d imatõdi ja hapatõdi Urv; `kaugõss sa˽naid tan nulgan hapatat (seista, vedeleda lased), naid ligõhõid sukkõ Har; karaśk um `hapnõmaldaʔ, vatsk hapatõt Rõu; vanast ja vanast iks oĺl hapatõt leib Räp; viiʔ piim `väĺlä, ar hapatat tarõh; `kaṕstit hapatõdass; vanast - - tetti hapatettu `võidu Se; hapatamaldaʔ (parkimata) nahk Lut

kaasik3 kaasi|k g -ku Kad/kua-/ Trv Hel Krl(-gu), -gu Krk Lei(kaaži|k g -ga; `kaažik) Kra, -kõ Räp, -gõ Rõu(kaassik) Plv(-kõ, -ko), -ke Nõo San(pl `kaaśku), pl -ga Vas; kaaśk, pl `kaaśkaʔ Har, g kaasi|gõ Se, -gu Lut(pl kaaśkaʔ); `kaasi|ko g -go Vai; kasik g kaasiko Plv kaasitaja pulmas `kaasigod `laulavad `peigomehe puolt ja sedäsi `vuoromitte `laulavad Vai; kaasigu naise kaasiteve pulman, kolm olli naise pu̬u̬lt ja tõine jakk `nu̬u̬rme pu̬u̬lt Krk; vi̬i̬˽mu kaasik `vihtumaie, kaasike naba karanu rhvl San; vanast oĺli saajan `mõŕsa `tüt́rekuʔ, nuid kutsuti ihitäjäʔ ja˽noorõmihe `tüt́rekuʔ oĺli˽`kaaśkaʔ; mõ̭ni vanõmb naisterahvass `naksõ `kaaśka`vatska jagama Har; sõ̭ss `jaeti noile kaasikeile `vatska; kaasikõ vatsk Räp; sajäga läävä kaasigõʔ, kat́s kaasigõt, kolmass `riśtäm Se; kaasigu kaasitasõ ähin; Lääme kaažiga `vatsku kaeme, kaažikal om karvadse vadsa rhvl Lei
karask kara|sk g -ski VNg Jõh IisR Jaa spor Lä, Kos spor Jä, Pal KLõ T, -śk g -ski Vll Kõp M Ote, g -śki Hää Saa KJn San V(-š́k g -š́ki Lei); n, g karaski Jäm spor Pä, Kos(-rr-) Amb Trv, -śki VJg Iis Plt
1. hapendamata, soodaga kergitatud odraleib odra `leiba `üiti karask Mar; sai perenaeselt tüki karaskid Aud; küll oleks nüüd odra karaski magus PJg; `laubää `õhta `tehti odra`leiba, `tehti nisuke karask ja `võeti pühabää kiriku `juurde `kuasa Amb; karaskit ei apendeta, karask tihasse üle sõela `lastud jahudest Äks; karaskit `tehti ikke odra jahudest Lai; rõ̭õ̭sk olli jämme nisu jahust, kesvä jahust tetti karaśk Krk; kesvä karaśk tet́ti iks piimä `sisse, ehk pańnit veedike `kartoli `putru `sisse, siss ta sai kohel ja ää Võn; vanast ku˽kesvä `javvõ tet́ti, siss tet́ti karaśkit külät San; kesvä jahust küdsetess karaskit Krl; Vatsk aja `vargilõ, karaśk aja `kargama Rõu; meil om kesvä leib karaśk Se
2. mitmesugusel viisil erinevate lisanditega valmistatud kakk või pätsike nisujahust tetti ka apanted karaskid; make karaśk tetäs ike õhep, si̬i̬ tetäs pärmige. apu karaśk tetäs paksep Hls; nisust ja kesvä jahust iki tetti apu karaskit. pannass levä juurt `ulka Krk; nällä `aigu oĺl sõnajala karaśk, tu̬u̬d `sü̬ü̬di Krl; ku lu̬u̬m tapõdi, sõ̭ss segädi kesvä jahu [vere] `sisse, tet́ti vere karaskit Rõu; karaśk om `häste ohhukõnõ, kõrrõ, kardohka pudru `sisse kastõtu Räp || pätsike (mittesöödav) tegime eestele koa kaso `küindlud, `väiksed karaskid Vig || fig vale om nigu karaśk, ta om ruttu otsan Hel
Vrd karbusk
kesvane kesvä|ne g -tse (-dse) Trv Hls(g -se) Puh San Krl Vas Se; keśväne Rõu adj < kesv; odrane, otra sisaldav nisu kesväne Trv; kesväne leib Puh; `väega kesvädse˽kaaraʔ; vatsk om kesväne Se
kesva|vatsk odrajahust (täidisega) kook, odrakarask, -leib pernaene iks ütel: ma ti̬i̬ `täämbä õdaguss kesvä `vatska Kam; kesvävadsalõ `pańte ka `kartollõ `sisse Räp; Kesvä leibä mõnõ kut́ski, et kesvä vatsk Se
kokorga kokor|ga Võn Räp, -ka Krk Lut ahjusuul (pannil) küpsetatud leib, (katse)kakk; kook sul ummaʔ õige˽hää˽kokõrga˽tettüʔ Plv; leeväst tetäss kokorga; kui ruttu om vaja sis teet ahjo suu pääl panni pääl kokorgat Räp; kokorka um vatsk, küdsät vadsakõnõ, lät́i`värki kokorka Lut Vrd kokerd, kokerg, kokor, kokurg
kõre3 kõre Hlj Sim Hel, g -da Lüg Kad VJg Trm Puh Nõo Kam(-õ) Ote San; kõrre Kam, g kõreda Nõo Ote; n, g kõrrõ V(g kõrõhõ Har Lut, kõrõha Lut), g kõrõda Võn San; n, g kõre Pöi Muh Kse Han Hää, köre spor S
1. a. krõbe, krõmpsuv leib on kõredast tänä põlend Lüg; mia korjassi noit kõredit `si̬i̬ni; küll om kõreda ahju `kartuli, mitte kudagi ammass ei võta Nõo; kõrre seene om söögiseene; om kõredat luud, mis süvvä saab Ote; sul omma˽`kartoli˽periss hääss kõrõ˛õss praadituʔ Kan; Tu̬u̬ ku˽`näede˽`su̬u̬rma pudru kalõss jätät, sõ̭ss om t́ä kõrrõ; `Su̬u̬rma pudõŕ piat olõma kõrrõ, ei˽tohe vätsäle ollaʔ Urv; [liha] om `väega kõrõhõss küdsänüʔ Har; naa˽`kõrnõ umma˽`väega kõrrõʔ, ku suṕi `sisse panõ, sõ̭ss `laskusõ˽tagasi Plv; leevä kandsu ots oĺl kõrrõ, tu̬u̬ oĺl vi̬i̬l kõrõhõp sõ̭ss, ku läsä˽ka küleh oĺliʔ Vas; hõrgat́s om vahatsõʔ karvatsõʔ päält hää ilosaʔ kõvaʔ ja kõrrõʔ seeneʔ; kesvä vatsk küdsäʔ kõrrõmb; vasikal inämbest om kõrrõd luud Räp || (pool)toores Nüid om kartuli kõredas jäänuva; Supp om kõredas jäänu Nõo b. karge, maitsev ää kõre suṕp; küĺm vesi ää kõre `juuvva (ei ole soe ega lääge); `äste kõre apu taar Nõo; seo taaŕ um `väegä hää kõrrõ hapu Plv Vrd kõhre1
2. kõhr a. (looma, peam linnu) kõri loomal akab [toit] vahest kurgu köre `sisse `kinni Jäm; kurgu söĺm on köre sihes Ans; lehm oli `tuhli kõrese ajand Pöi; kõred o `kurkus Muh; körest saab läbi iŋŋat Emm; `Loomade köred keededa süldi kraamiga `seltsis Rei; kõrest me‿i tee midagi Hää Vrd kõhr2 b. (hanekõrist) lõngakera põhi või kõristi ane köri kuivadad [ära], paar ernest `sisse `pandud, löŋŋa kera `sisse pannasse köre Khk; `erned `pandi kõre `sisse - - siis ta kõrises Muh
3. rabe, habras, pude kuslapuust [reha] pulk om kõgõ kõvõmp - - vaher om kõrõ; kõrre iä lätt ruttu `kat́ski Kam; edimält ku noore `kapstalehe `küĺmä vette `panti, siss lätsivä kõredass, lätsivä pitsitäden `katski Ote; lepa puu tu̬u̬st ei saaʔ midägi, tu̬u̬ om sääne kõrrõ, murruss Kan; `tõmbas villä kõrrõss, kõrrõ nigu krõbisõss Urv; või ku˽kõrrõss omma [heinad] `lännu - - `õkva nigu `pulvri Har; Rügä um niiʔ kõrrõ, et nigu külge putahhuss niʔ murruss katski Vas; külmänöʔ puu om kõrrõ, toorõśs om `vindsõ Räp; lehe˽kõrõhõʔ, a˽`kuiunuʔ Lut || kore, ebatasane sene `riidel on kõre kude Lüg
4. kõle, vinge; käre `kaunis kõre tuul Hlj; täna on `äśti kõre tuul; oli kõre külm VJg; kui si ää kõrre, kipe küĺm tulessi, siss olessi kõik jõe ja järve `kinni Kam; [täna] ei olõ sääräst kõrõhõt `päivä nigu iilä oĺl Har; ilm lü̬ü̬ kõrrõss Vas; `täämbä kõrrõ ḱülm Se
latsahumma latsahumma, ladsahuta (lad́sa-, latsa-) Rõu; ladsaumma Urv; part ladsa|hunuʔ Vas Se(-honuʔ, latsahunuʔ), -onuʔ Räp plingiks kokku vajuma Ku leib ja vatsk oĺl ladsaunuʔ, sõ̭ss sääl võisõ olla˽mitu hätä, kas kohetuss oĺl veteĺ, jahu veiduʔ, vai es nõsõ˽hästeʔ, vai oĺl ahi nõrk Urv; ku maa oĺl arʔ vajonuʔ, siss üteldi, et arʔ um ladsahunuʔ, nigu muld um tasatsõss vajonuʔ pääle vihma vai `vi̬i̬ga, vai um kavva `kündmädäʔ, siss um arʔ ladsahunuʔ Rõu; Keväjä `li̬i̬te maa omma˽kõ̭iḱ är˽ladsaonuʔ Räp; lumi ladsahuss maa `küĺge, siss ei saa tuisadaʔ Se Vrd latsatama2

marja|kook (kalamarjakoogist) avimaŕjad klopitasse ärä, jahu `ulka ja tehässe kuagid pańni piäl rasvan. nõnna üväd maŕjakuagid Kod Vrd marja|vatsk

nõsõma nõsõma V(-mõ Krl); nõseme San

1. ülespoole, kõrgemale liikuma a. (miski mingi pinna suhtes) pot́i `pääle nõsõss vaha kõrd nigu kaaś, tu̬u̬ riibutass päält ärʔ, ne jääsege puhaśs mesi Räp; lät́s su̬u̬d pite, kaess nõsõss tsirk üless Lut b. (päikese tõusmisest) päiv nõsõss kell kolm vai neli Har; ku ma heräsi ja silmä˽`valla lasi, oĺl päiv jo nõsnuʔ Rõu; päiv `nõśsi, ku ma kodo sai Vas; päiv om amuʔ jo ar nõsnuʔ Se c. magamast üles tõusma nõsõga ti ülesta; vaiag nõsta Lei
2. kerkima, paisuma (tainast) Ku˽leib nõsnu es olõʔ, ega sõ̭ss es saa˽leib hää jälʔ Urv; vatsk om jo küländ nõsõnu Krl; ma˽kae `perrä, kas leib nõsõss joʔ Har; külmäʔ jahuʔ `sisse kastõtu es lääʔ nõsõma Räp
3. tärkama vilä nõ̭nakõnõ nõsõss lämmäga rutto üless Räp; ku `varra külü, sõ̭ss `varra nõsõss kaʔ Lei
4. tekkima, kerkima a. (ehitisest) maiu nõsõss üless nigu `si̬i̬ni, maja maja manh Har b. kuuldavaks saama Üte kõrraga˽`nõśsi suuŕ müḱin ja˽kabjaplaḱin ja˽hobõsõ˽joośiʔ Andsu manu˽t́sagarikku; Nõsõss suuŕ `vankri koĺlin Rõu; ku süĺlem tulõ `väĺlä, siss nõsõss suuŕ kahhin, kihiseseʔ kähiseseʔ õnnõ Räp c. (muud juhud) ei˽tiiäʔ, mi̬i̬st nail tu̬u̬ riid `nõśsi Har; tuuĺ nõsõss Vas; ka jal jo üt́s piĺv nõsõss, lasõki‿iʔ `hainu ar kuivataʔ Se
5. edenema ku täv́ve `kuuga peremiiśs koolõss, sis talo nakõś nõsõma Se

oja oja (oea) Kuu Hlj VNg Vai Jäm Khk Vll Pöi Muh Emm Rei hajusalt L K, Lai eL, uja SJn Kam Ote VId, õja Lüg Jõh hajusalt I

1. a. kitsas jõeke `Harpa üle oja Kuu; õja, kus `juokseb vähä vett Lüg; `purded viivad üle ojade; poiss kukkus ojase Khk; Oja `ääres oli nii paks rohi, et `andas läbi lüüa Pöi; metsas jooseb oja Rei; ma ole neid linu ojasse vädand küll; suur oja, et saand mud́u [üle], siss paĺk oli peäl Vig; rukis `tuhka, oter oeasse ja kaer kaosse (maa niiskusest külvamisel) Mih; vitsmõrrad oĺlid oeade sees ika Vän; oja põle otse, aga oo `kontrik Tor; `väikesed anepojad lähevad ojasse HJn; oja on jõest vekem ja suonest suurem, suoń läheb tümast muast läbi, oja aga enamaste kõvast Kad; meil ei õle õjasi Iis; ära `õiska enne, kui üle õja soad Trm; oja kuivab suvel ära ka, kui on põua aeg Lai; uja kääru sisse `pańti kah [linad likku]. ujasse ei `tohtind iaste `panna, rikub vee ära SJn; kari om oja veeren Trv; anise lähvä `ojja pitte ala Hel; oja `ju̬u̬skva kevädel vulinal Puh; nüid ojasid ei ole, oja om kõ̭ik ärä kujunuva, ei ole `veskit ojade pääl Nõo; `mõsku plaaniti `tõlvuga, siss jälle `ojja, loputidi sääl vett piti Ote; lat́s `purdõ päält sattõ `ojja Urv; ku vatsk tü̬ü̬täss, siss teǵe mull-mull-mull, nigu veśi ujahn Rõu; kari`kakriʔ kaussõ vi̬i̬h, oja suuh Räp; `ujja karaśs Se b. kindla sängita veevool vee oja jooseb, kui `kangest `vihma oo sadand Vll; ojad maas, kui vihm sajab Mar; `vihmä sadas nõnna, et ojad joosevad kohe Juu; keväjä om siin ojasit paĺlu, vesi ju̬u̬sk `põlde vahel Kam
2. nire laps kusi oja maha Mär; Vere oja oli tie piäl Khn; vere õja `purskas suust Trm; kui sannan laval oled, siss igi jooseb ojan ihu mü̬ü̬dä `alla Ran
3. triip; soon suure oja `raiusid jää `sisse Jäm; üks oli metsa rot́t, leet́ ning must oea `selgas Khk

pootma `pu̬u̬t|ma Võn Ote San V(-mõ Krl Har), -me M, (ma) pooda; `pootama Vll Pöi

1. tükikesteks peenendama, murendama pooda leib peeniksess Hls; sa kanadel maha `pu̬u̬ten levä Krk; ma poodi `leibä piimä `sisse, tei put́i Võn; leib tulõ `pi̬i̬nüss `pu̬u̬taʔ, ega sõ̭ss kana suurõn tükün neelätädäʔ ei˽saaʔ Kan; Pini om präńnigu˽kõ̭iḱ puruss `pu̬u̬tnuʔ Urv; piim aedass `ki̬i̬mä, sinnä˽poodõtass `tat́rigu vatsk `sisse Rõu; i̬i̬h pu̬u̬l oĺl [adral] `ku̬u̬ŕmiseraud, mis turbast pu̬u̬t́ Vas; süĺdi `pu̬u̬tmisel koŕatass hiirelihaʔ `vällä Räp; vasaraga poodatass ar kiṕs Se; `leibä pu̬u̬t kanaśsilõ Lut
2. kukkuda, pudeneda laskma Tu̬u̬m poodab `äitsmid; Är sia last võta, vaśt poodad latse maha Hls; si̬i̬ puu ei pia `õunu otsan, si̬i̬ pu̬u̬t maha puha; miu kana olli jälle üte munakse `pu̬u̬ten; anise ka poodave sule maha; `surnul olli poodet raha `kirstu Krk; vana `pernane ańd - - lat́silõ vaglutõttu liha, mi iks poodi `maahha noid `vaklu, olõ õs inne nännuʔ Vas; kõ̭iḱ `hamba pu̬u̬t́ ärʔ (linamasinast) Se || piltl Temä olevet latse ärä `pu̬u̬ten (tegi aborti) Krk
3. lüdima ube `pootse kaunde sihest `välja Vll; Akka sa ernid pootama Pöi
4. pugema, poetama `pootab läbi aa ennast Vll

pulma- pulma- `Vahtisime kaik, ku se suur `pulma`saaja siit `müöde läks Kuu; `pulma`annid - - pruut `andas `lavva taga `pulmalistele, sukki ja `kindaid ja Lüg; peiupoisid ja pruudipoisid, nee olid vanast pulma`loulude `loulajad Jäm; Pulmalagu peab ikka puulatvadest ülemal olema Kaa; esmaba omiku `peigmes `söitis oma pulma`väega pruudi `poole Krj; Pulmad `peeti vanasti rehetoas, seal oli pulmalaud, mütu `lauda otsastusi; Pulmalaulik oli elatand naisterahvas, `täedis ja `tundis easti `laulusi. Pulmalaulik oli egas `pulmas, see pole pulm olnd, kus pole pulmalaulikud olnd Pöi; siis akati pulmarahvast `välja `pühkima kolmandamal pääval Muh; Egas pulmas oli ikka kiskid, kis pulmatola mängis Emm; läksime pulma`jootusi `jooma Rei; tüdrikod tegid pulma`andisi Mar; pulmalevad olid määratumad suured, kahessateist `toĺli `ummes lai, kahessa `toĺli `kindlasti paks, ratta `moodi Vig; kui supp juba laual `toodi, siis oli pulmarahvas kurb, et piab akkama ära menema Lih; `sõuksed ilusad `ehtmed olid pulmaobusel `ümmer Kse; Köib rinki kui pulmaobu (on uhkelt riides) Han; vanast `viidi pulmakot́t - - kaks `leiba, teene nisuleib, teene rukkileib, karbitäis võid, käntsakas liha ja pudel `viina Mih; toores kuusk `vietaks pöigiti värava ette, et pulmasaja `sisse ei saa Ris; ku oli see põll lapitud, siis pruut́ ja `peimes läksid raha üle lugema, paĺlu pulmaraha olid soand Kei; pulmakrooń ripub lae all pulmapäe, pulmakroonile pannakse munad, tutid ja lipud `küĺge Hag; rehetuppa `toodi suured pulmalauad, mis olid kaks `sülda pikad; pulmarong jäi tie pial `seisma, peiupoiss läks talusse küsima, kas `võetakse `vasta Kos; pulma`saega (pulmasaajaga) akkas kiriku minema Amb; ilma pruudita ei `tohtind pulmamajasse `minnagi JMd; ma lähän pulma`juotu VMr; neid pulma`kruanisi on `paerga viel `mitmelgi järele, kaks pulma`kruani aampaĺgi külles, pruudi ja `peigme kohal, kos nemad `istusid Kad; pulmanali on `niiske, et tegemä kiige ja räbäläss titt `sisse; pulmasüägid, ommugu õli süĺt ja kalad, õlu kõrval. siis `teśti `lõuness `pliinu, `õstass `teśti tangu pudro ehk `kiissel kaara jahuss Kod; kui olid rikkamad inimesed, siis oli pulmarongis seitse kaheksa obust Lai; pulmalipp oli punane ja `valge, pia rät́ikute `moodi. punane ja `valge rät́ik õmmeldi kokku, si oli siis pruudi lipp, `peigme lipp oli sinine ja `valge Ksi; kui laulatamene `oĺli laulatud, siss akkas pulmapidu SJn; ku pulmapäevän tulli `vihma, siss üteldi: elu saab ikuline, pidu pilliline Hls; pulmaviin `tulli iks peigmihel muretse Hel; kes esi `siśse läävä, nu̬u̬ om lapulise, kes `akna `taade jäävä, nu̬u̬ om esi pulma`vahtja Kam; kui˽pulma oĺliʔ, sõ̭ss `viidi pulmakot́t, `pańti liha ja `leibä ja `sõira ja, mia `kellegi oĺl Urv; pruut́ pańd tõsõ `rõiva `säĺgä, pulma`tüt́rigu kah sääl, siss pedi peigmiis uma pruudi sällä takast ärä `tundma - - tu̬u̬ oĺl kõ̭kõ edimäne pulmanali Har; `tat́rigu vatsk `pańti kuuma piimä `sisse, lõigutiʔ `väiku˽tüḱü˽ja kuum piim valõti pääle, tu̬u̬ oĺl pulmasü̬ü̬ḱ Rõu

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur