[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

harjusti arjusti Kad, arjusti- Mär Vig Ris/-o-/; arjust g -i Käi; `arjusti Jõe Hlj Lüg, g -stimme Kuu, `arjusti VNg Jõh

1. a. rangide ülemine osa; rangipuude ülemised otsad nüid on arjustid juba kadond, nüid on `umpsed rangid Käi; rangi arjusti on obuse kaela pial, sial kus rangi puud kokku on `siutud Kad b. = harjusti|rihm `arjusti on `rangide `külles, kust `raŋŋipuud kuos `käivad Lüg

Vrd harjus

2. vant, veoköis; köis, mis paadi pardalt masti külge käib – Kuu Hlj

harus arus, pl arused van Pöi Muh, Hi(h-) vant poadi arused; arused olid nee kes masti `püsti pidasid, poadil oli pia˛arus ja küljearused Pöi; vanast `üeti ikka arussed, nüid `üetse änamast vandid Muh; paadil on harused, [laeval] vandid Phl

kai2 kai Jõe Hlj VNg Mus Pöi Emm Khn Hää Ris tross; köis; vant kai tuleb `kliiver`puomi `otsast `laeva`külje `peale; kai peab olema kettist Jõe; `käivätä `vaader `taagi pääl ja `oidavatta `kaidest `kinni VNg; mees o `jalgadega `liiverpoomi kai pεεl Mus; kaid on kliiverpomi `külges; kaide otsad keivad `parda `kinni Pöi; Poomi kai; Korsna kai Emm; Kaid `vällä venün, taris uiõst `setsi Khn; `kliiverkai akkab pudingkliivre taagi juurest ja läheb kraań`paĺki Hää

pardun, parduun `pardun Kuu Hlj Mus/-on/ Hi Ris, parduun Pöi Phl(-oon) Khn Ris, `partuun Jõe Hää, g -i; `pardung, -ong g -i n, g `pardungi, -ongi VNg vant vm laevaköis `partuunid on `tengidel Jõe; `pardonid keivad tiŋŋi küljest putinga `külge Mus; `pardun lεheb `tengast salingi Emm; `pardunid käivad masti `otsast `jumpar`rauda `kinni Käi; `pardunid on köved, mis laeva mastist `alla tulevad Phl; `partuunid on selle jäuks, et purju valu `tenga maha ei murra Hää; parduun on laeva `külges, kenega teng on üles pand Ris