[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

jaam jaam g jaama Hi Emann(juam g juama JMd Kod Pil; jaom g jaoma Ris); jääm g jääma S(jaem Pha; jεεm Emm; jäem Phl) Kul Kse Han Pär Kei; jaam g `jaama R(n `jaama VNg Vai) Mar Trm van postijaam; raudteejaam Obustega `vääti `posti, `jäämas vahetati obused ja `mindi `jälle edasi Pöi; rong `seisis `jaames Tor; Nenasi `jaama pośtipoiss Trm; mi˽jaamast sai õks telehvoniga ka `liina kõnõlda Har ||hv peatuskoht hülgejahilJõe
jahi|koer hagijas, linnukoer, looma ajav koer jahil jahi `kuerad on taas eri `muodi - - `lahjad, `pitki `jalgoga Vai; siit `Koikla `möisast `anti jahi koer `sönna Kaali `möisa. säält se Maŕt - - jahikoira eest vahetati ää [siia ratassepaks] Krj; Kus igavene suur jahi koer oli kut ea mullikas Pöi; jahi koerad - - mustad kered, kollased siĺmad ja käpud Juu; Õõnes nagu jahi kuer Iis; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs (inimesest, kes alati on jooksus) Vil Vrd jahipeni
külmit külmit g -u Khk Ris, -a Rei, `külmit g -u VNg; `kilmit Jõh Vai, g -u VNg(`kül-) Lüg; n, g `kilmito Vai; külme|t Emm, g -du, -di Jäm Ans(-tu), `külme|t g -du Jõe Kuu külimit üks `külmedu täis on puol `tsetverikku Jõe; `niske `külmit oli, `külmituga [toodi] jahud `leiva`astja `pääle VNg; `kilmitu `oiama `kainla all, siis saab parema `käega `külvada Lüg; `kilmit [on] `suuremb kui matti [aga] `pienemb kui puol vakka Vai; külmediga sai `suilistel `palka `antud; paari külmedud sa ikka saad Jäm; külmet kala ning külmet `viĺla [või] `ouni - - sedasi täis täve `vastu [vahetati] Ans Vrd külmut
külvi|nädal (iga) nädal jüri- ja jaanipäeva vahel külviaja sees `külvinädalad akkavad `püöri`päivast `piale, `jaaniba nädal on `kõige `viimane Lüg; `külvi nädäläd õlid, `ka·lenderis õlid kõhe Jõh; külib ikka pärast küli nädalid see Ans; külvinädalid `lueti tagurpidi, `kümnemast akkas `peale, jüripäävast `peale akkas `kümnes nädal Han; kaerad [tehti maha] kahesma küli nädala sihes, kardulid `tehti ka änameste sel aeal Mih; kaheksas küĺvinädal peab ube tegema, siis `tulla kaksikud kaunad Juu; vanas kallendres oli kõik üleval, millal küĺvinädal `algas ja millal nad lõppesid Kos; kuuvvendel ei taha `külvä et kuuvves külvinädäl on rohonädäl Kod; jäi kõik `ildast si tü̬ü̬, ei `saagi küĺvinädalate `järgi tiha Äks; esimesel küĺvi nädalal, kas külvati kedagi või, aga siis vahetati moonamehi, kolisid ühest kohast `teisi, uue koha `piale, teisel nädalal akati `põldu tegema Lai; nüid ei vaade `kennig külinädält, nüid olli jo edimeses maiss maha tett mõnel Pst; üteltõiss`kümnel külvü nädälil küĺveti nisuʔ Har; kon om `lämmäb maa, ku tulõ kolme`tõismess nätäĺ, sõ̭ss om d́oo ḱülü nätäĺ Lei

maa|inimene 1. a. maal elav inimene Kus maa inimene enne `sõuksi `riidid sai kut nüid Pöi; Ia oli tene (magushapu leib) küll, aga kust üks mua inimene sel aal seda sai Amb; muainimesed sugid kõik arjusse aŕjaga Kod; Sellei̬i̬st `oĺli aga maainemine virgemp ja pidäs `rohkemp `vasta kui maapidäjä prõlla Rõn b. (sisemaa inimesest) maainimesed `rääkivad seda ää söna; ougusti kuus aketi `vörkudega `püidma kalu ja siis `jälle `viidi maa inimestele ja linna turule ja Ans; Kala koorm `pandi [rannast] peale ja `mindi `moale `müüma, vahetati moa inimestega vilja `vastu Pöi; rannarahvas - - käisid maalt omale `leiba saamas juo ja - - nemad pidid seda (vilja) maainimeste kääst `jälle vahetamas `käima KuuK

2. eestlane si̬i̬ ei suama läbi venelässega egä mua inimessegä Kod; na ummaʔ ka õks maainemiseʔ, a no üldäss `eestlasiss Rõu

maa|mees 1. maal elav, maatööd tegev mees (ka üldisemalt maainimene); sisemaa mees maamihel ottab jalad `atra taga `tammujess, meremihel `masti ja raanukka ronimine. no molemad `jääväd jalutuks, maamies kui `rannamies; no vahel kävid juo maamihed omale `eina`silku ja `karduliottamise `silku siit `rannast `viemäss kohe Kuu; `suomlased olivad maa`mieste `silgu`seprad ja vahetasivad `vilja `vastu `silgud `nendele VNg; `osteti maa `mieste kääst kaik `enne kui `linna `jovveti Vai; sörulased `üidvad ju maa poolt inimessi maamihed Jäm; neid (kalavastalisi) käis nii vähe juba, möni üksik maamees tuli Ans; Maa mees oli ikka see, kes linna `toitis; Kalu vahetati rannast õlle `vastu, maamehed tõid õlle `randa ja said kalad `vastu Pöi; meremees kiidab umigu `ilma, maamees kiidab `öhtu `ilma Emm; olen täieste maa mees Mär; proua oless `estund maameestega öö läbi Kir; `maamis on siis vana, ku ta änam kuke ännast `kinne ei jõua oida Hää; maameed `randas `ootasid. siis sai lestadest `lahti Ris; linnan naesel pihupesä suurune põld ja sü̬ü̬b `saia ja `voŕssi, muami̬i̬s suure põllu piält sü̬ü̬b `silku ja `leibä Kod; si̬i̬ va avinilguke, maamehe (need kes kalal ei käinud) `ütlivä, kalameestel es ole Trv; liinast osteti puu suge kah - - kas `olli vabrikun tettu, vai teivä maa mehe Ran; Maa mi̬i̬s viskap maha, liina mi̬i̬s pistäb taskude (ninanuuskamisest) Nõo; kat́s miist - - lät́si kokku, `maadlõmma. maamiis oĺl õks kõvõmb, lei liinamihe maha˽ku müdsäti Har; maami̬i̬śs sü̬ü̬ `mulda, kunigass `kulda, śaks sü̬ü̬ är˽sitagiʔ; kuuś vuŕlet massa ai ütte maami̬i̬st Vas; täl om haĺl, suur säŕk sälän, ta om maa mi̬i̬ss, tu̬u̬d tunnuss alati äräʔ Räp || nalj (õitsenud võilillest) Mei `hüüsimme neid `valge`päisi voi`lilli maa`miesteks; Neid maamihi - - on kaik `heinämaa kohe täüs Kuu

2. eestlane selle `kutsti maamehest, mõista es vinne ki̬i̬lt `tśilkagi Se; opõn om ruun, maamiiš ütless märä Lei

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur