[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

jaam jaam g jaama Hi Emann(juam g juama JMd Kod Pil; jaom g jaoma Ris); jääm g jääma S(jaem Pha; jεεm Emm; jäem Phl) Kul Kse Han Pär Kei; jaam g `jaama R(n `jaama VNg Vai) Mar Trm van postijaam; raudteejaam Obustega `vääti `posti, `jäämas vahetati obused ja `mindi `jälle edasi Pöi; rong `seisis `jaames Tor; Nenasi `jaama pośtipoiss Trm; mi˽jaamast sai õks telehvoniga ka `liina kõnõlda Har ||hv peatuskoht hülgejahil – Jõe

jahi|koer hagijas, linnukoer, looma ajav koer jahil jahi `kuerad on taas eri `muodi - - `lahjad, `pitki `jalgoga Vai; siit `Koikla `möisast `anti jahi koer `sönna Kaali `möisa. säält se Maŕt - - jahikoira eest vahetati ää [siia ratassepaks] Krj; Kus igavene suur jahi koer oli kut ea mullikas Pöi; jahi koerad - - mustad kered, kollased siĺmad ja käpud Juu; Õõnes nagu jahi kuer Iis; Jooseb ümmer nagu jahi koer lõuad laiali pääs (inimesest, kes alati on jooksus) Vil Vrd jahipeni

külmit külmit g -u Khk Ris, -a Rei, `külmit g -u VNg; `kilmit Jõh Vai, g -u VNg(`kül-) Lüg; n, g `kilmito Vai; külme|t Emm, g -du, -di Jäm Ans(-tu), `külme|t g -du Jõe Kuu külimit üks `külmedu täis on puol `tsetverikku Jõe; `niske `külmit oli, `külmituga [toodi] jahud `leiva`astja `pääle VNg; `kilmitu `oiama `kainla all, siis saab parema `käega `külvada Lüg; `kilmit [on] `suuremb kui matti [aga] `pienemb kui puol vakka Vai; külmediga sai `suilistel `palka `antud; paari külmedud sa ikka saad Jäm; külmet kala ning külmet `viĺla [või] `ouni - - sedasi täis täve `vastu [vahetati] Ans Vrd külmut

külvi|nädal (iga) nädal jüri- ja jaanipäeva vahel külviaja sees `külvinädalad akkavad `püöri`päivast `piale, `jaaniba nädal on `kõige `viimane Lüg; `külvi nädäläd õlid, `ka·lenderis õlid kõhe Jõh; külib ikka pärast küli nädalid see Ans; külvinädalid `lueti tagurpidi, `kümnemast akkas `peale, jüripäävast `peale akkas `kümnes nädal Han; kaerad [tehti maha] kahesma küli nädala sihes, kardulid `tehti ka änameste sel aeal Mih; kaheksas küĺvinädal peab ube tegema, siis `tulla kaksikud kaunad Juu; vanas kallendres oli kõik üleval, millal küĺvinädal `algas ja millal nad lõppesid Kos; kuuvvendel ei taha `külvä et kuuvves külvinädäl on rohonädäl Kod; jäi kõik `ildast si tü̬ü̬, ei `saagi küĺvinädalate `järgi tiha Äks; esimesel küĺvi nädalal, kas külvati kedagi või, aga siis vahetati moonamehi, kolisid ühest kohast `teisi, uue koha `piale, teisel nädalal akati `põldu tegema Lai; nüid ei vaade `kennig külinädält, nüid olli jo edimeses maiss maha tett mõnel Pst; üteltõiss`kümnel külvü nädälil küĺveti nisuʔ Har; kon om `lämmäb maa, ku tulõ kolme`tõismess nätäĺ, sõ̭ss om d́oo ḱülü nätäĺ Lei

maa|inimene 1. a. maal elav inimene Kus maa inimene enne `sõuksi `riidid sai kut nüid Pöi; Ia oli tene (magushapu leib) küll, aga kust üks mua inimene sel aal seda sai Amb; muainimesed sugid kõik arjusse aŕjaga Kod; Sellei̬i̬st `oĺli aga maainemine virgemp ja pidäs `rohkemp `vasta kui maapidäjä prõlla Rõn b. (sisemaa inimesest) maainimesed `rääkivad seda ää söna; ougusti kuus aketi `vörkudega `püidma kalu ja siis `jälle `viidi maa inimestele ja linna turule ja Ans; Kala koorm `pandi [rannast] peale ja `mindi `moale `müüma, vahetati moa inimestega vilja `vastu Pöi; rannarahvas - - käisid maalt omale `leiba saamas juo ja - - nemad pidid seda (vilja) maainimeste kääst `jälle vahetamas `käima KuuK

2. eestlane si̬i̬ ei suama läbi venelässega egä mua inimessegä Kod; na ummaʔ ka õks maainemiseʔ, a no üldäss `eestlasiss Rõu

maa|mees 1. maal elav, maatööd tegev mees (ka üldisemalt maainimene); sisemaa mees maamihel ottab jalad `atra taga `tammujess, meremihel `masti ja raanukka ronimine. no molemad `jääväd jalutuks, maamies kui `rannamies; no vahel kävid juo maamihed omale `eina`silku ja `karduliottamise `silku siit `rannast `viemäss kohe Kuu; `suomlased olivad maa`mieste `silgu`seprad ja vahetasivad `vilja `vastu `silgud `nendele VNg; `osteti maa `mieste kääst kaik `enne kui `linna `jovveti Vai; sörulased `üidvad ju maa poolt inimessi maamihed Jäm; neid (kalavastalisi) käis nii vähe juba, möni üksik maamees tuli Ans; Maa mees oli ikka see, kes linna `toitis; Kalu vahetati rannast õlle `vastu, maamehed tõid õlle `randa ja said kalad `vastu Pöi; meremees kiidab umigu `ilma, maamees kiidab `öhtu `ilma Emm; olen täieste maa mees Mär; proua oless `estund maameestega öö läbi Kir; `maamis on siis vana, ku ta änam kuke ännast `kinne ei jõua oida Hää; maameed `randas `ootasid. siis sai lestadest `lahti Ris; linnan naesel pihupesä suurune põld ja sü̬ü̬b `saia ja `voŕssi, muami̬i̬s suure põllu piält sü̬ü̬b `silku ja `leibä Kod; si̬i̬ va avinilguke, maamehe (need kes kalal ei käinud) `ütlivä, kalameestel es ole Trv; liinast osteti puu suge kah - - kas `olli vabrikun tettu, vai teivä maa mehe Ran; Maa mi̬i̬s viskap maha, liina mi̬i̬s pistäb taskude (ninanuuskamisest) Nõo; kat́s miist - - lät́si kokku, `maadlõmma. maamiis oĺl õks kõvõmb, lei liinamihe maha˽ku müdsäti Har; maami̬i̬śs sü̬ü̬ `mulda, kunigass `kulda, śaks sü̬ü̬ är˽sitagiʔ; kuuś vuŕlet massa ai ütte maami̬i̬st Vas; täl om haĺl, suur säŕk sälän, ta om maa mi̬i̬ss, tu̬u̬d tunnuss alati äräʔ Räp || nalj (õitsenud võilillest) Mei `hüüsimme neid `valge`päisi voi`lilli maa`miesteks; Neid maamihi - - on kaik `heinämaa kohe täüs Kuu

2. eestlane selle `kutsti maamehest, mõista es vinne ki̬i̬lt `tśilkagi Se; opõn om ruun, maamiiš ütless märä Lei

pärast pärast, -äst Hlj Lüg IisR eP, päräss Kod; perast Jõe VNg, peräst Kuu RId Saa eL

I. postp 1. (ajaliselt:) järel, möödudes Sie oli `hulkvel, `aestuje peräst jous `jälle kuo tagasi Kuu; tule nädälä peräst Vai; jutlustajad kεivad vahel, paari `aasta pärast Jäm; Siga vädas `pahna pesase, kolme päeva pärast akkab sadama Pöi; ta lubas üridama aa pärast jälle `tulla Muh; tuli tagasi kahe nädali päräst Mar; Mõni `raske õnnetus - - `aastate pärast oo nagu tuhmimas läin, akkab vähäm valu tegema Han; tikkuvad kõik asjad ää unuma juba, need oo - - kaua aea pärast oln Tõs; `oastate pärast on ea määletada nii `mõndagi inimest Tür; kahe nädala pärast piame kõik olema einal VMr; ommen nädälä päräss [on matus] Kod; kui jänesse `talve kodu või oonete ümmer või lähiksen käive - - siss om `kindel, et mõne päevä peräst suur tuisk tuleb Hel; `sanna küteti üle paari nädäli, kate nädäli peräst Ran; paari nädäli peräst olli säräne samane ku `enne Puh; tule mõne aja peräst, siss kõneleme läbi Nõo; `aasta peräst, tõsõ talve tullime emäga liinast Ote; mine tuńni peräst, ku sul `aigu om Har; ega katõ nädäli peräst kävemi `Tartoh Plv; kuvvõ nädäli peräst `peetäss pomikaʔ Se

2. mingil põhjusel, millegi tõttu, millestki tingituna `Tüütäb ärä joba sie häsü `neie rüsä`kohtije peräst Kuu; `kauge maa perast ei `joudand `päiva`valges `sinne VNg; egä ta paha päräst sedä ei tehnd, aga sie `johtus kogematta Lüg; sipelga patti `tehti kah `aiguse pärast Jäm; nii εε meel, et röömu pärast nuttand Khk; äga nad oma pärast εp lähekskid Krj; ma värise ühna külma pärast Muh; `koide pärast peab `riided `välja `tuule panema Käi; ta läks üsna lusti pärast `sõnna Mar; nende kärmeste pärast ei või aket `lahti tiha Kse; `Talvõ suab kaladõ päräst küll iäd kaudu `ruasi Khn; maŕt pole tulnud söögi pärast ega `ju̬u̬snud joogi pärast rhvl Hää; ma ise katsun parunile `rääkida su pärast Kei; suure vanaduse pärast üsna `kohtlane juba Juu; kohe `vuata imu pärast, kui kellelgi on pikad `juuksed HJn; minu süi pärast said need lusikad nüid `otsa Amb; puusa pärast ei `võima kohe `seista; süön kohe isu pärast JJn; ühiksama rohi, rohu pärast neid korjataksegi Kad; ma tarretasin irmu pärast VJg; mina süägi päräss ennäss ei `vaeva, sü̬ü̬n milla tahan Kod; süda väriseb irmu pärast Pal; iluduse pärast `tahtsivad kadakit [puunõude jaoks] Äks; `laulu `aeti taga, juśku isu pärast sai üles kirjutada, viisid jäid ka `meele SJn; ma `teie sedä `suńduse peräst Trv; tossu peräst pää valu, rehe `tossu täis; jumale peräst, si̬i̬ om `õiguss Krk; äbi peräst läits näost vereväss Ran; küll iket sina oma siĺmänägemise miu peräst ärä Puh; tu̬u̬ `oĺli `varguse peräst mõni mitu `aastat vangin Nõo; ku suure aki om ja väikse vihu, siss pandass kolm `vihku pääss `otsa, pää pandass vihma peräst Ote; tegi sedä kiusu peräst Krl; ma ei taha, et ti mu peräst hättä `saatõʔ Har; ma˽`piprõ peräst `pu̬u̬ti lät́sigiʔ, a pipõrd es olõʔ Rõu; egä üt́s nu̬u̬ḿ umma `ju̬u̬mise peräst, kua‿tu sõ̭ss säänest `aśja kitt Vas; kassikäpäʔ omma `valgõʔ ja roosaʔ, koŕatass niisama ilo peräst Räp; naaru peräst Kra

3. poolest minu peräst akkame `õhta `puole `päivä kõhe `tüöle Lüg; Minugi pärast, mene‿s `pialegi, kui tahad IisR; oli säält üks nöndapailu rugi ära rikkund, aga sellegit pärast ma sai säält rugisid Ans; mo pärast `tehku mis `tahtvad Khk; See oli kohe loomu pärast segane; Ta muidu nime pärast jahimees, täma pole jänest `öhti käde soand Pöi; nende pärast ma oleks võind `ammu surnd `olla VMr; minul‿o ükskõik, minu päräss mine ehk ärä mine Kod; aja peräst ma oss võinu tulla, `aiga mul olli Krk; `sõŕmi peräst ma saa vi̬i̬l kutaʔ Rõu; mu˽peräst `pankõ midägi `jalga vai pangu uiʔ Vas; jõvvu peräst olõss võinu tetä [käsikive], a es olõ tolless `opnu Räp; ma tei sullõ hää mehe peräst (sõpruse poolest) Se || poolt möisa pärast neid (kabeleid) vooderdadi ja `tehti Rei; kroonu pärast said `süia Phl

4. järgi, pidi, mööda `kolmel pühäl õppetaja `kuulutab maha seda `paari ülevelt `kantsli pääld nime peräst Lüg; `oolimata inimene, kes ep tee tööd kenasti korra pärast ära Khk; kolmkümmend viis lammast oli kääs, nee pidin ma keik näu pärast `tundma Krj; ega ma tea oma pea pärast teha Muh; härjad said oma nime pärast `hüitud Phl; mis `õiguse pärast `tehtud oo, ikke kuus, seitsekümmend `aastad paneb `vasta (rookatusest) Var; `jootus ei olnd mette `purjus mihed, seal `võeti aru pärast Mih; Põsed on ammaste pärast, `ambi põle, sis on põsed `lohkus Hää; `üiti nime pärast, kudas ärg oli, kas must või punane ehk `kirju ehk küit Rap; mul õli märgi päräss pandud - - suab nähä, kas `keski puudub Kod; seda ma ei mälete enämp, paĺlu neid olli lu̬u̬ peräst Hls; ta om nõnda `uskmede, kiḱk ta pant tähe (märgi) peräst; oki ratass - - om vildak, oki nü̬ü̬r käü üte küĺle peräst Krk

5. eest `laadal `suuremb jagu `osteti `silku raha pärast Jõe; minä ise tegemä ei akka, `õstan raha peräst Lüg; nad raha pärast es anna üht, `kaltsusid taheti Khk; Siit sai törvaga ikka `Pöidil `keidud, sääl vahetati vilja `vastu ja `müidi ka raha pärast Kaa; põle omal `aega [turvast] võtta, siis lastasse raha pärast võtta Muh; labane ja `toimne kude, teĺjete pial said kujutud omale ja raha pärast teistele Var; puud lasen raha pärast teha Aud; raha pärast tuli keik lasta teha, maa `künda ja äästata, mullata ja Ris; suured `einelauad ja raha pärast osteti `süia sialt Ann; tahvad kraami `vasta, egä näväd raha päräss ei müi Kod; kõik tuuvasse nüid raha pärast Äks

6. mingis seisundis või olukorras olevana, peast Ma olin lapsest pärast oma kurgu`mandlitega irmus ädas Rei; loom `viidi tapetud pärast `lenna LNg; ma olin `väiksest pärast `väikse kasuga Rid; odrad oo nii ää pähäständ, märjäst päräst oo kokko `pandud Mar; käed valutavad, mis sa noorest pärast oled neid taga `tuupin Aud; `põtra põle mina elust pärast näinu Hää; poisist pärast oĺli ta lahe ja lõbus Plt; miu lapsed - - said riśtitud kõik kahe nädälisest päräst KJn; mena es taha tedä `tu̬u̬relt, keedetud päräst sis pańnid kohvi `pääle ja supi `pääle (kitsepiimast) Vil; `lämmest peräst om käḱk ää Trv; ei oleg ua teri `sissi kasunu, ärä kujunu `äitsnest peräst ku koimukse Krk; `eitsi likest peräst aseme `pääle Hel

7. a. päralt ku‿tu majakene ka vai tagasiperi `sisse minnä ja edesiperi `väĺla tulla om, ta‿m sul oma peräst, elä sa küliti vai säliti Ran b. jaoks kaŕamaa kon kari käü, kaŕa peräst õnnõ; mu peräst um tü̬ü̬ rassõ Lut

II. prep millegi järel, peale mina olin `Viiburi `sillas `keikse `viimane `kartuli`müüja oma `laevaga, enamb perast minu `keski sääl ei käind VNg; Peräst `lõunet `mendi `puadi Jõh; `eetaste pitkaline sügis olad, kui pärast pärdi müristab Jäm; vikatkaar‿o pärast `vihma Krj; Pärast `päeva olid veel põllal Pöi; põppid akati kurnaga `tuulama, pärast seda sarjaga Muh; annepεε on pärast pühasid Käi; kaks nädalid pärast `mihkli`pääva Mär; Ikka sia jäed iljaks ning tulõd päräst `teisi; Päräst külü ruĺlitaksõ `põldu Khn; `kapsad lähvad joonega ilusaks pärast `vihma HJn; ein läheb kõvaks pärast jaagup`pääva, raudnael läheb `sisse Ann; kesa `kordamine oli pärast `eina Sim; pärast tuisu läks sulale Lai; `maaripäevä ümmer joba sula, enne `maari ja peräst `maari Krk; vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki, et laseme ivä luie `sisse Ran; peräst tõlvutamist `pańti mõsk kuuma vi̬i̬ ala ja oheti kolmest vi̬i̬st läbi Nõo; ku `kange kuiv `oĺli, siss pidi `kapstit peräst istutamist mõni kolm `kõrda valama Ote; peräst `vihma tulõ kikka`si̬i̬ni paĺlu Krl; lehm peräst `kandmist taht hapund Rõu

III. adv 1. hiljem; edaspidi üks mies kukkus meresse, aga perast `üöldi, et eks nied `toised `viskaned Jõe; Kes peräst `naurab, `naurab paremine vns Kuu; kui laps `karjund on, siis tä ekib pärast veel Khk; Pärast oo igaüks tark Kaa; Pärast tuli `sõnna rahvast küll veel Pöi; küll ma pärast tule teitele Muh; ei vekatid põlnd, vekatid tulid päräst Mar; pärast `tehti üsna rauast neid [atru] Var; Rukist lõigati sirbiga, pärast tuĺlid rautsid Hää; `Eteks ei `oskand `kiegi, pärast oli `tarku paĺju Jür; Pärast, kui mua `paĺlaks läks, siis tõmmati kangas maha ja tikkudega `kińni, et tuul ää ei vii Amb; esi`otsa sai ikke [sõnnikut] `kääga `laotada, a pärast tuli see mood́ `väĺla, et akati argiga Pee; pärast on pienike pihus (nappus käes) Sim; pärast akati `rautama, puu rattad olid [vankritel] Pal; enne `mõtle, siis pärast `ütle Ksi; `enne on laalatud ärä ja siis on läind päräst pulm kokko KJn; kui kavva ilma enne margusse`päevä `lämme om, nõndakavva om na peräst küĺmä Hel; edimält lubas `anda, peräst nakass `vasta tukistama Ran; paranda, ku mulk `väike om, peräst lääb mulk nii suuress, et ei ole `kostegi seräst `paika võtta Nõo; sõemassiva vastatsikku ja - - siss peräst `lät́sivä `tüĺli ja `taplema kah TMr; kuvve `aastatsen `pańti joba last `oitma minu, peräst `pańti tsia`karja Ote; sügüselt enne tulõva õks hallaʔ, peräst külmäʔ Har; peräst sai ma˽tiidäʔ, et tu̬u̬ oĺl meil lähemäne Rõu; `ütle nüüd ärʔ, et peräst inämb `kellämist ei olõʔ Plv

2. viimati, äkki perast välk lüöb `lehma - - mene pane `lauta VNg; nende logidega (logu vankriga) ep taha `välja `minnagid, pärast jääb `teele `jälle Khk; ää `laske last kao peale, pärast kukub `sisse Mär; Ära mine, pärast eksid ära Jür; `enne‿i tohitud `luome `võeralle inimesele näidata, et pärast imestab äe Kad