Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit
jagu|töö tükitöö jagutüöl pidid jo igast `süömavahest vakka maad `kündamaie;
Vanemmatel õli jagutüö, mina ja kolm tõist `poissi `emma teht jagutüöd Lüg Vrd jaotöö
jagu|öö, jagu|ööse jago üöd pidid õlema. kie ei õle saand rukki maha [õigel ajal teha], tehend lume `pääle, `äästand `üöse maha - - pidand jago `üöse tegema Jõh
jala|töö (põllu)töö, mille juures hobust ei vajata aena tü̬ü̬, rüä `lõikuss olli inimeste jala tü̬ü̬ Hel
jao|töö tükitöö igal ühel oli jau töö Trm;
jao tü̬ü̬ om parep tetä ku `uupi Krk;
ta palgaline olli, aga talle `ańti jao tü̬ü̬ Hel;
`Antsla pu̬u̬ĺ `oĺli sulasõl paĺlu suurõmba palga ku meil, a sääl oĺl ka jaotüü Har Vrd jagutöö
kaha|töö kahasse heinategemine ma olen isegi teind kahatööd. ühe võŕsi oli inimesi. `võt́sime `terve einamaa kätte, nii mitu `saatu sai, `võt́sime poolest kahe `piale. `ühte `moodi tegime töö, ühe paĺju saime `einu Lai
kala|töö kalapüük mehed käüsid kalatüess Khn
kasu|töö a. peremehe ajast tehtav töö, mis tuli teenijale palgalisaks kasutöö, peremihe töö körvalt sai omale tiha, kut ta peremihe `aega sai, seda kasutas oma taarist Jäm; Meitel oli see mood́, et `teenijatüdrik võis siis, kui mu isa-ema magama läksid, omal kasutööd tiha Han; neĺlaba `õhta, siis ikke `jälle tegime omale kasu tööd koa, perenaesele ei `ketran mette Aud b. palgata lisatöö teiste heaks rehed es `loeta [tööpäevaks] `mitte, see oli kasutöö Ans; eina kasutööd (lisatöö heinaajal mõisale) Rei; see kodune tegemine oli nagu kasu töö sul teha, ega sellest ei arvatud HMd
kest|öö kesköö lät́simi Uuri pääle kestü̬ü̬ `aigo Vas
käe|töö käsitöö; kätetöö tämäl ei õle maad, kää `tüögä piab `toitama oma peret Lüg; vanass egä mi̬i̬s tegi käetü̬ü̬d Kod; temä mõist ilust käetü̬ü̬d tetä Krk; kas nimä˽sääl käetüüd ka˽medägi˽teǵeväʔ, kodava˽medägi vai `umblõsõʔ; ma‿lõ uma käe`tü̬ü̬ga seeni `aoniʔ uma pere elu `hoitanuʔ Har; Tu̬u̬ mõist no˽vi̬i̬l mõ̭nõ käetü̬ü̬ tetä˽vai Rõu; Ańna `oĺle käetü̬ü̬ oppaja Räp
maa|töö põllutöö, talutöö maa tüöd kaik `raamass (lohakil) Kuu; tulime `seia ning siis `aksim‿sii seda maatööd tegeme Ans; möni annab oma kuha poole tera `pεεle, äi taha ise maa tööd teha Khk; Maa töö oo eluaja seike raske ning must töö olnd Kaa; egä kõik taha maa tööd teha, maa töö oo `raske Mar; [Kihnus] mihed vedeleväd, aga nemäd ei võta sedä mua tüed käde ega tie `jõlmaski Khn; mua tü̬ü̬d ei taha tehä, ti̬i̬b näpi tü̬ü̬d Kod; nüid om ta aŕst, aga prõ̭lla ka, ti̬i̬p kõ̭ik maatü̬ü̬ ja, niidäp aena ja raop puu Nõo; `eestlane olli maa arija, tei maa tü̬ü̬d, ega `muulane es ti̬i̬ - - maatü̬ü̬d `peeti iks kõege alambass ja mustõmbass Kam; maatü̬ü̬d ka tege, ḱjund‿jaʔ Se
veebiliides
@ veebihaldur