[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

eeter `eeter KJn; `iet|er g -re Kos; eedeŕ g -i Rõu Se(-õr); eeder, kaasaü `eetriga Plv; `eeteri- Rõu

meeter `meeter Mär/-d-/ Kos, g `meetr|i Jäm Khk Vll Pöi Käi Rei Vig Tõs Trm Kod Lai, -e Vän Tor Saa Rap KJn; `mieter VMr, g `mietri R; `mi̬i̬ter g `mi̬i̬tre Trv Krk; n, g `meetri Har Rõu Plv, `meedri Nõo Kam; meeder g `meedri Har; p `meetert Vil, `mietret HJn uus pikkusühik sada `mietri on üks köis pikk Jõe; `kõige `rohkemb `mõedeti `riiet `mietriga Lüg; nüid oo `meetrid, enne olid ikka süllad Vll; `kallima `riide `meetrist `veedi sada rubla Käi; selle aua juurest kakskümmend `meetert küla `poole `künti üks puu kaśt rahadega `väĺla Vig; ema osnd `meetre püksiriiet Vän; `meetre pääle läheb kaks küinart. jakis `võeti `enne neli küinart, nüid `võetse kaks `meetert Saa; neli `sammu oli küĺvirind lai. see teeb nüid `väĺla neli `meetert jah, üks samm `luetakse jo `meeter Kos; `meeter one pitkem `aŕssinass. näväd küsiväd puadin mitu `meetert tahad [riiet]. pidägä `meetrid õma tiedu `piäle, `mulle `antka `aŕssinaga Kod; kubjasse kepp oli pugalatega, ta ikke `meetri pikkune oli Lai; vanast olli küünär, nüid om `mi̬i̬ter Krk; me lõegassime puid, pańnime `süldä, nüit [öeldakse] `meedride Kam; mitu `meedrit om `korgõ Har || mõõtmisvahend `enne oli küinarbu, nüid - - `üita `mieter VMr

peeter `peeter g `peetri Ans; n, g `pi̬i̬tre Har Rõu Se, `pi̬i̬dre Plv Räp; g `pietri Vai peetripäev `pietri - - ajal oli ikke `kaige paremb [lõhe] Vai; `peetriks piab ein `valmis olema Ans; jaań `viskass üte kivi vette, `pi̬i̬tre `viskass tõsõ kivi ja jakaṕ `viskass kolmandõ kivi, no om vesi külm Har; `Pi̬i̬dre `viskass raudnagla haina `sisse Räp; jaań jakkass, `pi̬i̬tre pitsitäss perägi kinni (puu kasvamisest) Se

preester `preest|er Kod KJn, g -ri Jäm Khk Vll Muh Rei Kse Tõs Ris Pal, -re Mar Mär Tor Hää Plt; `priest|er g -ri Jõe Kuu Lüg Khn HJn JMd Koe VJg Iis Trm, -re Ris; `pri̬i̬st|er Lei/-õr/, g -ri Puh, -re Trv Ran; `peest|er g -re Juu San/-i̬i̬-/, -eri Vai/-ie-/; n, g `preeśtri hajusalt V, `pi̬i̬stre Plv Se; `reest|er Tor, g -ri Khk Krj Pöi Mih; `ri̬i̬st|er Hls, g -re Trv; `ri̬i̬st|el g -li Hls(`pr-), -le Krk; g `pestri Phl katoliku või õigeusu kirikuõpetaja käis oma`tahtsi - - `Liesil `priestri`kuolis Jõe; vene kirigus on `piesterid Vai; luterusel oo öpetaja, vene usul `preester Khk; oome on `reestri matus Krj; ma `olli `pestri juures Phl; `preestretel olid pikad `juussed Mär; `preestriärra elab ku parun Kse; `preester piäb kirikud, loeb ja laalab Tõs; `preestrete `riided on `uhked, kullast ja karrast Hää; kääsin vene kirikus, sis oli mitu `peestert seäl Juu; Rotermańn läind vene `priestri `juure HJn; eesti kogodusel‿o õpetaja, venelaesil‿o `preester Kod; kis veneusulest oĺlid, `riśtis `preester KJn; `pri̬i̬stride man `käimä Trv; mia taliti `ri̬i̬stert Hls; olli üit́s eesti `sorti mi̬i̬s `ri̬i̬stless Krk; `pri̬i̬stre maean ja `keŕkun ristiti `lat́si Ran; sinu mehest oless võenu `pri̬i̬ster saada, täl `oĺli ää pää `oṕmise pääle Puh; `Preeśtri näet tapõti sõ̭a `aigu ärʔ Urv; nu̬u̬ŕ `preeśtri oĺl `väega sõnakass Har; kül˽tu̬u̬ `preeśtri oĺl uma naaśõga˽pidänü˽pahandust Vas

preetel `preet|el, p -li (mingi kala) `preetli `püitaks Kuramaal, ni̬i̬d on lahjad just ku mede rüssa räimed, terava kõhudega Hää