Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
esiksi esiksi Saa Krk =
esikeste kui nad (mehed) esiksi oĺlid [ütlesid]: sa oled tume kui türa pää Saa;
esiksi ollim, mea talude man es teeni;
kanapoja siudsive, ku na esiksi sööve ilusti;
latse esiksi om, vanepit inimisi ei oole kodun;
esiksi ütsinti ole kasunu Krk Vrd isiksi
hing ing g `iŋŋe,
`inge R(
h- Kuu),
inge hv Hi,
L K I,
iŋŋe S(
h- Phl)
JõeK KuuK VJg;
ińg Vän hv San, g ińge Kod Pal Ksi; (
h)
ińg, (
h)
ing g (h)
ińge, -ng- V;
eng g `eŋŋe,
`enge hv Kuu,
RId(n -i VNg Vai,
-e Vai),
enge ?
Rei spor L(-
ńg- Mih Khn);
eńg g eńge,
enge M(
eng)
Krl,
eńge T(g eńgu, -ng- Puh)
Lei(
j-;
eńd) (tähendusrühmade piirid pole alati selged)1. (hingatav) õhk a. õhk; gaas Toropill - - puhuti `inge täis Lüg;
pudeli `prunti on `liiga `arva, `lasko `enge läbi Vai;
pumbitase `toukrile `inge käde mere `pöhja;
töömes pudelis iŋŋe all (õhukindlalt) Khk;
maki orgiga torgiti makki, et ing `välja `tulli Muh;
orika põied `aetasse `inge täis Vig;
meri tahab `inge saada, [lahvandusest] aeab `sooja `õhku `väĺla Aud;
ing lööb pudeli puńni ää Tor;
tema ti̬i̬b `õlle ära ja paneb pudelitesse inge `alla Pal;
vaat ei peä `inge;
Mõned kuevatasid soolikad ärä, ajasid `inge täis KJn;
Küll on õllel `kange ing (gaasisurve) sees SJn;
nina `sõ̭õ̭rme om `kinni, mitte `piuksu ei tule `enge `vällä Hls;
piip kõvast täus topit, ei anna `enge läbi Krk;
õlu peäb eńge all `saisma Puh ||
fig Tütart oli inge (järelevalve) all oitud, aga na kui linna läks, kohe ukkas oli Han b. sisse- või väljahingatav õhk; hingeõhk Inimene eläb, sis eng käib `sisse ja `vällä Lüg;
ing ep taha kenasti läbi `kεia (raske hingata); selle ing piab eluaja `aisma, kis pisiselt lapselt sitta söönd on Khk;
`lastel `ööda, et ärge mette sööge mona ilma leivata, ing akkab `aisema Emm; Värskest lihast öeldi, et iŋŋe mekk on sees Käi;
`issa meie palve, lued ära nenna et sa mette ei `eńga, `eńge `väĺla‿i lase `minna Aud;
ei sua kõnelda. ing tuleb `väĺjä. kõri `kat́ki;
kas ta ingegä (söömata) eläb Kod;
paha ing käib suust `väĺlä KJn;
kel eńg aiseb, ütelts et ni̬i̬ `süäme kõrva lasev läbi mao `luhti Hls;
kellel kurgu liṕp `väike, sellel eńg aisess; [surija] tõmmaśs `seäsi `eńge üless poole, `alla poole ei lase suguki, vaaḱs `eńge üless poole Krk;
kui sa (rase naine) läät `mü̬ü̬dä [sõnnikuhunnikust], vahit pääle ja `süĺgät, siss latsel eńg aesana - - elu aig alb ais eńgel man;
ülesspoole kisub `eńge ~ `õngu - - nigu sureja vai `aige Ran2. hingamine; hingetõmme hing puhuduksis (hingeldades); Ing `kurgus id Kuu;
`eŋŋega puhub rakkule `õhku `sisse;
vahel `ummistab `nõnda `eŋŋe `kinni, et `muudku käriseb vaid Lüg;
Tuba on suitsu täis, oja ing kinni. Katsu iŋŋest kinni pidada Jäm;
paneb iŋŋest `kinni Vll;
ing jäeb pakile (ei saa hingata) Muh;
ojad `inge tagasi, et äi `inga mette Emm;
`Jooksis nenda kut ing `andis Rei;
joose nõnna et [ei] saa `inge takkagi (hing kinni) Mar;
ing karjub sees [astmahaigel] Kul;
eng oo `rindus `kinni Tõs;
Poiss akkas `naõrma ning `tõmbas engegä levä tükü `kurku Khn;
mool matab inge `piale Pär;
inge sees on nii koledasti, matab inge `kinni Ris;
painakas - - käis `üesse kohe `tallamas, ei saand `inge edasi ega tagasi (hingata) VMr;
siis akas ińg `rohkem `käimä (hingamine muutus kergemaks) Kod;
ińg jäi `kurku `kinni Ksi;
lämmatav ilm oli palav, nigu inge `piale akkas; [kitsad rangid] `võt́sivad inge obusel `kińni Lai;
ing `kińni, ei saa `inge tagasi KJn;
taht iĺläksi minnä, enge nõal (hinge kinni pidades); enge `matmise `aiguss (astma); nüüd ta `tõmbass joba viimäst `enge (hakkab surema) Krk;
tu̬u̬ kes loeb nikerduse sõnu, piäb `eńge `kinni Ran;
engu mat́t `kinni, `astu es `saaki Puh;
juuśk nii et hingeldäʔ (hing kinni) Vas;
ju̬u̬śk niguʔ hińg rinnost väĺäh Se;
hinge kiskuma ~ vedama raskesti hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) viab viel `enge edesi tagasi, on juo menemise pääl Lüg;
`pouslahis obu vä˛ab `inge Khk;
Või ikka `viimaks vädas iŋŋe ää koa (suri) Pöi;
kut inimene soreb, veab `inge tagasi, äi saa `sesse änam `luhti vedada Käi;
ing on `kinni, kisub `inge PJg;
keha on siit paks, siis lõõtsu ja kisu `inge Äks;
viab `ińge nigu `paela läbi Ksi;
taa (vanamees) ei joua umma `hińge `kisku õiʔ Har;
hinge tõmbama 1.
(raskesti) hingama; viimseid hingetõmbeid tegema (surija) akkas `enge `tõmmama, edesi ja tagasi. akkab surema Lüg;
iŋŋe `tömbamine lihab `raskemaks Ans;
`tõmbab `inge, kui ing oo `kinni;
`inge takka `tõmbama (lõõtsutama) Mar;
`aige `tõmmas `inge viimast `korda Juu;
mea tulli ärä, miust jäi ta `enge `tõmbam Krk; [surija] naasi `hinge `tõmbamma Plv; 2.
(pisut) puhkama las `tembab vähä `hinge Kuu;
obosed `tõmmavad `enge tagasi Lüg;
ma‿s saa mette `inge tagasi tömmata Khk;
kus sa nii rutto `jälle lähäd `tõmma `inge takka vähä Mar;
lase natuke `inge tõmmata [hobusel] Kos;
es saa `engegi tagasi tõmmade nõnda `kangest mea joosi Krk;
kudass sa sääl `eńge `tõmbat, kui ärrä niidäp oolega i̬i̬n Puh;
Istu no ja `tõmba˽sa˽ka veidikenegi `hinge Urv Vrd hõng3. fig (puhkepausist, puhkamisest pärast pingutust) mies ise ka tieb `suitsu `põllu pääl. obone `tõukab `enge tagasi Lüg;
Sa ei `anna `mulle mitte `inge `mahku;
Ma ei õle tänä mitte `inge `mahku saand Jõh;
mette‿b saa `inge taga, nii tiius töö Khk;
Ka vanade inimeste eest olid jöulud kenad - - sai vähe `inge tagasi lasta Krj;
oled käind, siis pörmu `aega `puhkad, vetad `inge taga;
Raske töö juures peab vahest inge taha vetma Emm;
Nüüd peab küll natust `inge taga vedama, muidu äi `jäksa änam Rei;
võtab vahest `inge takka ja akkab otst `peale karima `jälle;
joose nõnna, et saa `inge takkagi Mar;
`uutkõ veid́okõsõ, `laske `hińge haardaʔ Se;
ühe hingega korraga, puhkamata; pidevalt, järjest `juosin kohe ühe `eŋŋega VNg;
kaks jaama vahet `söitas `ühte `inge ~ ühe iŋŋega Jäm;
räägib ühe iŋŋega `terve jutu εε;
virts tömmab ühe iŋŋega ennast täis Khk;
paastu `maarjabe omingu pidid ühe iŋŋega pinust `laasta tuppa `tooma, siis sui `leidsid mune Muh;
Ma pesi üheingega lounani pesu Han;
seĺg on nii valusaks jäänd, ma ühe ingega olin kõveras [kartulivõtul] JJn;
ühe ingega `kuanis kohe tuobi täie vett `nahka Kad;
ühe ingega `tehtud KJn;
ma joosi periss eńgpuhult ulga maad, üte engege Krk4. elu(avaldus) a. elu, eluvõime, -jõud (inimene, loom) Ing `oieti siess `kuiva `kuorigu ja `lahja vesi`kördi najal;
Kas olete jo oma sia ottand `iŋŋeld ärä (tapnud); `Hiŋŋe`vaara (eluohtu) enämb nüüd ei old Kuu;
tüö akkab juo `eŋŋe (tervise) `pääle `käimä Lüg;
ma võdin oma `iŋŋe pihusse (olin suures hädas) Jõh;
siä vihastud oma `eŋŋe siest `vällä Vai;
niid ing jähi `sisse (pahandades lapsele, kes sai oma tahtmise) Jäm;
see suits vötab iŋŋe εε;
pool `inges kala paadist `vöötud Khk;
vanaeidel pole iŋŋe `ilpu (elunatukest) sihes olnd Mus;
on‿se `inges alles Pöi;
surm o ühna suu `juures, a iŋŋe põrmuke (elunatuke) alles sehes;
visa kassi `persest ing menema;
nii kaua kut mul ihus o `inge, ma täna `teitid;
kaks kolm `päeva `piikus iŋŋega ja `surri ää Muh;
valvaskala püid peab väga hiŋŋe pεεl (elukardetav) asi olema Phl;
`inges pärast pannakse uśs [õnge] `otsa Rid;
tä aas `eese `inge `jälle (paranes); tänä akatse neid `ingsid `vällä `tõmbama (sigu tapma) Mar;
ega ma teda `inges peast (elusalt) änam `näindki;
nutab inge seest `välla ~ nutab `surnuks Mär;
Vedelad leeme`lörtsi sai mõne `luśka `inge pidada;
`Kange küha `aegas oo kua ing minemas Han;
nüid `peetakse inged sees nende `aŕstega Tõs;
Angõrjas nda vjõsada engegä Khn;
`inges anid;
inge vaemuga (elusalt) sain ära [sõjast] PJg;
Jusku vaim, et si̬i̬ eng aga vi̬i̬l si̬i̬s seisab;
Jalg sureb ära ja käsi sureb ka. Siis jusku sipelgad joosevad, kui ing (liikumisvõime) `jälle `sisse tuleb;
pole enge `põrmugi (elunatukest) sehes Hää;
kas sa saad vähä ehk `paĺlu [raha] aga ing sa saad ikka sees pidada Ris;
maha tapetud ehk `ingest peast `viidud [vasikad] - - turu `peale või `linna Rap;
`võt́sin ommiku ühe jänekse ingelt ära (tapsin) JJn;
madisepävast tõusevad `inge kõik loomad, kas `kärpsed ehk uśs Tür;
me küĺmetsime `paĺlalt nõnna et kas või ing `väĺla siest Koe;
ia miel et ing sies (öeld, kui küsitakse naeru põhjust) Iis;
kisendä kas ing ihoss jäägu;
kisendäs kas ińg (täiest jõust) Kod;
jäi ikki vi̬i̬l `inge ~ inge `sisse KJn; [lehm] tapeti ärä viimätse inge mineku aeg Vil;
kannatlik kavva eläs ja viletsil visa eńg Trv;
ka (kas) engest peräst tõid [sea] Hls;
sääl om eng kaalu pääl (elukardetav); ei võta mitti kübent [toitu], enge pidäde;
mis tast sitast nõnda kirut (nurud), ega ta mõni enge eläts ei oole;
pikken lei maja palame, `paĺle eńge saive `vällä;
mõni laits satass maha, om ilma engete tüḱk `aiga Krk;
see lämmi leib ja `värske või om meie eńge `tapja Hel;
mia rabeli nigu eńg oless `väĺlä `lännu Nõo;
visa minekiga hińg seehn Rõu;
ku jo [rase] om poolõh aoh, sis üĺdäss: [laps] om jo hińgeh Se ||
elamine, elu ülespidamine teenib `palja iŋŋe (söögi) eest Khk;
`Osta `kuskelt ei saa, `kaarisi inimestel põle, vabrikus tiha‿i saa - - eng päris `kińni Hää b. (taim jm) see puu töuseb veel `inge;
lassid `inges (kasvavad) puud pöllu ajaks Khk;
ing oo sees, aga edasi ei lähä (viletsast männist) PJg;
mud́u põle `inge soand `sisse [pisuhännale] kui pidi inimese verd `andma Kad;
puul om eńg [kohe] vällän – lase puul auk `sisse - - ja `peoge `su̬u̬la `sisse Hls;
kõŕs om pehme, juśt ku `enge ei ole sehen Krk c. (mitmesuguseis väljendeis) Saõmõ paha engegä (hädavaevu) `laidõ `alla torma`varju Khn;
är `pääsi vi̬i̬l kurja ~ poole engege (poolsurnult) Krk;
hingega 1.
eluga, elus(alt) kut potermańn `paĺjalt ära lihab siis [laeva]mihed aenult iŋŋega `pääsevad;
neid (vähke) saab ingega `katla `pandud Jäm;
nägi [meest] viimist kord vel iŋŋega Muh;
ta tuli tagasi ikka ingega sialt (sõjast) Ris;
engege latsek ollu ka joba - - kuus kuud [vana] Hls; 2.
(raskest olukorrast, hrl retoorilistes hüüatustes) koes sa iŋŋega lehed, piab `pεεle sii olema Khk;
kus sa lähäd oma iho engega Tõs;
kus sa iŋŋega pääsed piad elama VJg;
vilets on elädä, aga kus sa ikki ingegä lähäd KJn; 3.
kiiresti, hoogsalt Mis sa longid, astu engega;
Ära viida `aega, asu engega asja `juurde Hää;
engel 1.
elus `viĺjä `ańti, et sa aga ingel `seisid Kod; [põua ajal kängunud viljast] mis ike engel om, si̬i̬ akkass `viskame [kasvada vihma järel] Krk; 2.
(retoorilises hüüatuses) kus sa engel läät – miul ei oole `mintävet aset Krk;
poole hingega 1.
poolsurnud, -surnult poole iŋŋega `pääses `randa Khk;
`Näetsa kui vigaseks [teder] ennast ti̬i̬b, poole iŋŋega naagu oleks olavad `poegade `aegu Krj;
pole hiŋŋega vana loom Phl;
poole ingega jähi veel Mar;
mõrtsukste kähen ollu - - är `pääsi vi̬i̬l poole ~ kurja engege Krk; 2.
vaikselt, omaette Räägi väga, mis sa sedasi poole ingega podised KJn;
sooja hingega eluga, elusalt `pääsin soja ingega veel `lahti Mar;
saeme soja engega `kalda Tõs;
sooja ingega `piases viel kääst ää Kos5. elusolendi, hrl inimese surematu osa; ant ihu, keha `Ennevanast õlivad `valged `vorstid, veri õli ing, seda `süüä ei `tõhtind Jõh;
Ihu iŋŋega (täiesti) ukkas Khk;
Kui ing akkas ihust ää minema, siis `pöörti inimene seliti Krj;
Inimese ing `öötakse `peale surma veel nelikümmend ööd `päeva sii moa peal `rändavad;
Kui inimene surema akkand, `tehtud uks `lahti, siis ing soand `välja Pöi;
ing ja ihu väriseb sehes Muh;
hing on ema ihust juba so `sesse `pandod, aga vaim on hiljem;
nee (sandid) palusid `jälle `nende `hingede eest, kis raha `antsid Phl;
venelased olid selle viina järele nigu kurat inge järele Noa;
eńg ei `minne siiss ukka, kui ihu arida saab (peksust) Mih;
inimese ing ei `surrõ Khn; [enesetapja] `Ańdis oma inge kuradil Hää;
kalal ei ole `inge, temal on elu sies Ris;
vaim käib kodo, aga ing kodo ei käi;
kui ing lähäb juuress ärä, siis [inimene] oo `surnud Kod;
ega sa `enge omal ei saa, et sa puret Krk;
raha rikkus, eńge ukkus Puh;
jumala peräld eńg, kurja peräld kondi (ebameeldiva inimese surmast); inimesel om eńg ja eläjäl om eńg Nõo; [puugitegemisel] sünni selle eńge `pääle, kessi `sinnu enne tennu rhvl Kam;
sa ikõt nii et ińg lätt iire`mulku (öeld pilkavalt) Urv;
eläjäl om toss, inemisel hińg;
Opõtaja püünd inemiisi `hinge patust pöördäʔ;
poiśs oĺl vällä˽kooluʔ, hińg hiire `urgu, toss tuhatõrikõistõ lännüʔ Har;
imä õ̭ńniśt minno iho ja hińge poolõst Rõu;
ĺätt `põrguhe kõ̭õ̭ iho hingegaʔ Vas;
mi timä hingega `jeie üteh ja `seie (öeld kaotsi läinust); jummaĺ anna tälle `tu̬u̬hhu `ilma hinge ette (hingerahu); koes‿sa uma hingega `läädeʔ, patu`kuurma (patukott); last hoia˽ku `hińge (väga), a raputa ku `uibot Se;
ku ińemin kuolõss, sõss jeng lätt muidõ `jeńgi munu Lei;
kolʔ `päivä vahḱ hińg havva man; [surnust rääkides öeld alati enne või pärast nime] hing jumala `peŕrä;
hüä hing lätt `taivalõ;
luuʔ koolõsõʔ, a hińg koolõ‿iʔ; [hingedeajal] pallõldass `hińgi iist jumalalõ Lut;
hinge mäletama ~ pärima ~ ülendama (õigeusu kombe järgi) surnut mälestama ja õnnistama `tarvis `lassa oppetajal `surne `enge ülendä Vai;
jumal ülendagu tä `inge ning alandagu tä pattu Khk;
inge ülendus (surnu mälestuspalve kirikus) Pal;
jumal ülentegu esi temä `enge Hls; `
keŕksänt peränd [surnu] eńge jumalale;
`ütle jumala peräld miu suguvõsa eńg, ülendä suguvõsa `eńge, siss jääp pilli`puhkmine vakka [kõrvas]; ku kõru aap `pilli, siss ülendädäss surnu `eńge Nõo;
seh no sullõ seo, siss sa ülendät ka ta `heńge (öeld päranduse jagamisel) Rõu;
kas kadonu hing ärʔ om peritüʔ (surnu nimi kirikus teatatud); hinge perimine ~ peritsemine (2–3 kuud pärast matust) Plv;
`hińgi mälehtedäss;
kuvvõ nädäle `aigo `ku̬u̬ĺja umadseʔ õks `andva˽määnest `ku̬u̬ĺja `kraame määńtselle läsile naisilõ `hińge üleńdädä ja sandõlõ andass jah; [ema] pääle kerigo ao lõiḱ muna neläst`kümnest raasakõsõst ja jagi sandõlõ puja `hinge mälehtädäʔ;
jumalõ peri hińg täl, timä om `ku̬u̬luʔ Se6. fig (millestki kesksest või olulisest) a. (inimesele elutähtsast) See asi keis mul otse ööda, oort iŋŋepöhast läbi Kaa; [palderjani] Juurel on nii vahe erk ais et käib oort iŋŋest läbi Pöi;
nüid viśt lää eńg laiali, kõtt om tühi; [lapsel] `väikest viga midägi om, sõss rü̬ü̬ḱ nindagu eńg laiali Krk;
eńg nii tühi, et vahi `persest `siśse, am̀ba paestava (söömata inimesest) Ran;
hińgega `kauplõmma (liigkasu võtma) Se;
hinge alla ~ ette ~ sisse, hingele panema ~ võtma jne; hinge all olema sööma; jooma ei oda (
`viina)
`hiŋŋe sise Kuu;
`Viskas kõik kalad `inge `alle Lüg;
Küll sel õli juba asunik `inge all Jõh;
ta‿b vöta [toidu]raasustkid iŋŋele Khk;
Ma pole `meskid iŋŋe ligi vötnd Mus;
Pane see (õlu, viin) oort iŋŋe `alla Pöi;
ei tä võta mette `miskid `asja inge ette Mar;
muud `asja mette [raasugi] `toitu enge ette ei taha Tõs;
Miul ei lää si̬i̬ sü̬ü̬k eńge `sisse ka mitte Hls;
lassi `piimä ja karbi võid ma oma enge `sissi ei võta;
miu eńg es võta tat (vastumeelset toitu) `vastu Krk;
`aige ei maedsa, ei võta eńge `siśsegi midägi Ran;
Heedä hinge ala (öeld viinajoomisel) Räp;
hinge seest sööma ~ võtma kiusama, tüütama Vana`eide `lorbutamine süöb `iŋŋe siest Kuu;
Noored söid vanadel inge seest εε Emm;
sa võtad mo inge seest `vällä `eese riioga Mar b. eksistentsiks oluline nähtus, tegevus jm Pajud kasuvad `seikste nögude vesiste maade peel - - Vesi on ikka paju ing Kaa;
tä (lõng) oo mõnest kohast nii peenike, et põle `ingegi sees Mar;
küll aga `ketrab peenikse [lõnga]. ära ikki `enge `väĺla võta Hää;
mehil o nagu ing, tubak ja viin Kod;
obone oli minu ing kohe. taĺlitasin ala neid Plt c. korrasolek; töökorda panek; tegutsemishoog Eit saa ega saa `tüöle `hinge sise Kuu;
tuuligul on ing `välja minemas (laguneb); p‿saa piibule `inge `sisse (tõmbama); ma‿b saa obusele `inge `sisse (korralikult tööle või sõitma); p‿saa rakule `inge `sisse (korralikult valmis tehtud) Khk;
torupill `mud‿kui `üidis, ma `tõmmasi tale ikke koa `inge `sisse küll Aud;
ta ei saand `kangalle `inge `sisse (ei osanud kududa) VMr;
Tuulikuid põle vist rohkem kui veel kahel on ing sees Trm;
Mina `esti ei osand [võid] tehä, siis isä lõi inge `sisse. Temä osas nii `järsku üles-`alla `lüiä männäga, siis ku̬u̬r võttis kohe inge `sisse ja läks ruttu kokku KJn;
tulel om eńg `vällä lännu, ärä `kistunu;
puhass engege tuli `palli ümmer (lõi kõvasti välku) Krk 7. fig (viletsast või põdurast olendist) a. (väga kõhnast või viletsast olendist) `eŋŋe ei vie `kiegi (normiks ei võeta kõhna siga) Lüg;
muku sai si̬i̬ ing ärä räesätud (lahjana tapetud); nägid et, muku ińg (väga lahja) õli sul talleke, tagasi tuada Kod;
mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen;
Kadri om ka nõnda är kadun (kõhnaks jäänud), et paĺlass eng vi̬i̬l Krk;
Niguʔ hingetsänk (pikk ja kõhn inimene) Vas b. (väga vaesest või tühisest inimesest) `Andas `krundi ära - - Pärast vahi et omal ing `paelaga `kaelas IisR;
taal pole muud kut türa ning tühi ing Khk;
Sool pole muud kui süda, saba ja soe ing Rei;
se mees põle muud kui tühi ing ja türä taga Juu;
mes suss tappa! tühi ing, suala tüńn ja vana pindsakutükk Kod;
kehväl ike [muud ei ole] ku ihu ja eńg Hls;
vana inimesel ei ole mitte ku midägi, `paĺlald ihu ja eńg Puh;
nii jumalõpaĺlass, tel ei olõ mitte medägi muud ku hing ja `hammõ rüpp Har;
Esiʔ um hińg nööriga kaalan, a˽`tõisi um virk nägemä Rõu;
hing langagaʔ kaalah (täiesti vaene) Vas;
Ei olõ muud ku titt ja hing Räp;
täl mudgu paĺass hińg;
hińg om śeeh, silmä pääh, muud olõ õi täl midägi Se c. (kehva tervisega; väga haige, suremas) Omal ing `uule tukkames, aga viel `vannub `kurja Kuu;
veda juo kolm samu `henge `niidiga taga ja ka veel `uhke ike VNg;
sene eng on `justku `niidi `õtsas Lüg;
nii vilets, mis ing löŋŋaga `kaelas;
`umbest ing on `kontide vahel veel, nii `otsas `aige Khk;
kõik peab `jääma maha kui ing o keele peal Muh;
Ing niidiga `kaelas, sitaauk nööriga `seĺgas Han;
ing piiksub vel `kontide vahel, see sureb varsi;
mis sa teed ing ja elad (viletsa tervisega) Vän;
Eng niidiga ~ `viltse lõngaga `kaelas ~ eng minekul Hää;
kakestab üksinda `paĺke `tõsta nõnda et ing lõngaga kaalas Saa;
ing `niiti pidi sies;
ing paelaga `kaelas Kad;
ing ripub niidi õtsas Iis;
kõńd tõine, juśt ku eng oless londige kaalan ollu ~ londige näpu otsan;
mis sa `seantse surmak ti̬i̬t, `paĺlalt si̬i̬ kuri eńg luie vahel sehen;
nõnda `aige ja ärä lõppenu, eng liigub kurja luude vahel vi̬i̬l;
si̬i̬ kuri eng paĺt keele perä pääl vi̬i̬l Krk;
eńg om täl niidiga kaalan, aga muku eläb;
mes mä elä, eńg om `persega `riibu, `mõtli et ma ärä koole Nõo;
Esiʔ um hińg niidiga jo˽kaalan, a udi vi̬i̬l tü̬ü̬d tetäʔ Rõu;
hińg nööräga kaalah Plv;
hinge heitma surema minu `sõprad on kõik juo `enge `eitaned Lüg;
Eile omiku `eitis iŋŋe ää Pöi;
lehm raband `jalga ja eitnd `inge LNg;
tema tuld tüölt kojo ja eit `inge Kad;
`tuńdi kaks on `aega kui eit́ `inge Kod;
eits `enge Hls;
tõist last kabelin `matse, tõene kotun `eitse eńge Nõo; [hobune] hiit́ hinge sial är, `pillu `maahha;
`hirmu ar, õt `tahtse hińge `väĺlä `heitäʔ Se;
hinge vaakuma 1.
pikalt põdema; suremas olema Õli juba `inge `vaakumas, aga ärä `püäräs (sai terveks) Jõh; [inimene, loom] vaagub eese `inge, ei tä sure ega elä Mar;
Lehm sõi vist `naelu `sisse, nüid vaagub `inge Han;
si̬i̬ one juba `inge `vuakman Kod;
ammu joba vaagup `enge Krk;
vana pernańe `vaakse `eńge San; 2.
u majanduslikult alla käima Mõni kolloo·ś vaagub kua `inge Han;
hinge (välja) viskama surema, kärvama kuer `viskas `enge `vällä Lüg;
enge juba `väĺla `viskanu Hää;
üks nuare ärrä (oiniktall) one ärä inge visanud Kod;
kevädi pidi kaśs inge `väĺlä `viskama KJn; [laadal hobune] iluss ku lihamägi, ku kodu saave, `viskab enge Krk d. (väsimusest; suurest pingutusest) eng oli kohe `kontide vahel `ninda `niidin `eina ärä VNg;
Kas vai rukki`leikuss, päiv palav, ing `ambas, oi küll sai `auvet;
Sai `tulla `ommiku `mõisast `reielt, ing niidiga `kaulas, ei `sõisand jalal Lüg;
`juokseb `ninda et eng `ambas Jõh;
`Juoksime `nindat `irmus, ing oli `paelaga `kaelas IisR;
`lintsi nenda mis ihu ing kisendas sees Khk;
karjob ühnä inge põhast (kõigest jõust) ja röögib Mar;
Kus poiss lidus lõõtsutades, vata et eng paelaga `kaelas;
Ing niidiga kaelas, ingeldab - - nägu tü̬ü̬ `raske või joosuga tuleb Hää;
kui kiire töö - - siis tehasse nii et ing `ambus Lai;
et hing armas sees kõigest jõust siis ta `panni naa `lingama et ing armas sihes Muh;
Joose naa‿t ing armas sees Lih;
Suure `tü̬ü̬ga `tõmma nii et eng armas si̬i̬s Hää8. (surnu) vaim a. vaimolend, kummitus sedä (kuusikut) `kartas `enne igä mies nagu `enge Lüg;
Kui `inged tulevad (hingedeajal)`riega, siis tuleb pikk ja külm kevade, kui `vankriga, siis soe ja varane kevade Jõh;
`ingede pää oli `talve olnd, siis oli `pandud `ingedele pudru Khk;
neli nädält sedä `enge `aiga om. võet `engi `vastu;
pimme udsu, sõss enge tulev `taevast;
enge tuleku päeväl olli viit `süvvä engedel ja mineku päeväl kah. enge saadeti ärä, tapeti siis üits lu̬u̬m, kas kana või;
ma oodi tat (teda) ku `enge, es tule‿s tule Krk;
keedetu `paksu jahu `putru, `pantu või `siĺmä, siss `viidu tareotsa pääle `engile `süvvä Puh;
eńge siss teǵevät toda `ilma alvass – ku na ulguva Kam;
pulkšti (kella) katõ`teiš́šüme `aigu `üöse jengeʔ `ḱäülese maa päl, t́egeva taad ež́ tü̬ü̬d, mia t́ekki jelleden Lei;
hingeʔ lastass `täämbä (hingedepäeval) vallalõ puolõst üüst puolõni päväni Lut ||
hingedeaeg Mihkle päeväst üits nädäl `eńgi, eńgist nädal märti Trv b. vaimuks maskeeritud inimene (hingedeajal) ku ma nu̬u̬r oli, siss ma käüsi ka engen. enge käüsiv vagaviisi - - mõnel olli piĺl man, mäńgs kannelt - - `laulsiv iki:
enge omma siiä saanu. `antke `engil ańnakiida, `antke `engil kanaliha, `katske karaskiida. kui ei ole aniliha, siss `antke `engil sia `ändä;
`võtsiv `enge aja `algusen, üits kolm `õhtud käüsiv - - mõni pańd kirmi suu ette. `ütliv iki:
lääme nüüd enges;
enge es tandsi, käüsiv üte mant tõise manu, [tahtsid] iki:
käkki, karaskid ja liha Pst9. elusolend a. inimene või loom, hingeline Üks väsümädü ing tämä oli;
iga ing toi kolm-neli `tündri `silku `kaasa `palgaks [kalapüügilt Soomes] Kuu;
küll on mones `vallas pali `vaisi `engesi Vai;
mis sa `piinad `ilma `süüta `inge Khk;
`Mihklipää `laupa `öhta siis karjased `otsisid ja ajasid veel `viimpse kui looma iŋŋe metsast koju Krj;
Piikund ing (väsinud, nälginud, poolhaige inimene) Pöi;
Mis teised ütlest seda ta tegi - - oli üks saamata ing Emm;
oo sool `põrsa ing maeas, põle sool `nälga `karta Mar;
Või säl sõjas neid `engi vähe `otsa saab Hää;
kõik viimane kui ing (inimene) oli kadund Juu;
siis käind külas `õmblemas kus põle mieste `ingegi old JMd;
`ükski ing ei tiand aimata VMr;
minä tulin kõege `enne. `tõisi ei õle mitte `inge Kod;
miul ei ole elävet `enge kodun;
üit́s `eńgig ei liigu (väga vaikne) Krk;
ma ole õnnetu eńg, ei ole omakest Hel;
turbavva, kammar om pääle kasunu, ku pääle läät olet kadunu eńg Nõo;
ta oĺl siss ärä lännüʔ kotust ilma hinge `ti̬i̬dmäldä Har;
ka taal hingel (joodikul) püsü üi midägi;
kotoh olõ õi ütte jumalõ `hingegiʔ Se;
meele (meile) katõlõ hingele saa viländ Lut || (hrl kiriku- või usklike terminoloogias) `Nõrkend ing (vähese aruga) Lüg;
ära kadund (patune) ing Jäm;
üks ära valitsedud ing Emm;
ärgand inged, kis akkavad jumalad paluma Los; äratud inged Plt;
patanõ ińg Krl;
nu̬u̬ omma kõiḱ `õnsa hingeʔ, kiä `taivadõ saavaʔ Har;
riš́tit (
j)
eńg Lei b arvestusühik (elusolendite, hrl inimeste loendamisel, maajagamisel, maksude määramisel) `eŋŋede vili õli sääl (magasiaidas), mehe`eŋŋe pääld õli juo ikke kuli rukkid `sisse `kasvand Lüg;
kui `palju neid inimese `ingesi teil on? viis `inge peret Vai;
`veisid viis `inge `lautas Khk;
`kirkonna iŋŋed (kihelkonna inimesed) Jäm;
vallamaks oo viis sada iŋŋe pealt Muh;
meite kihelkonnas kolmsada `inge Emm;
`ingede kirjudus (rahvaloendus) Rei;
kolmteist `ingsid kano Mar;
kas ingete järele on neid (koolilapsi) pailu Var;
No `metmes `enges (mitu) sul‿s neid (sigu) on Tõs;
metu `lamma `inge sa ületalve jätad Aud;
kodu `kasvasin, oli `kümme `inge pere JJn;
vallan eläb kolmtuhat `ińge;
pere õli kaheksa `vaimu – `inge Kod;
viie inge `pääle saab viis kilu `suhkurt Vil;
engede mass pannass engede `pääle Hls;
meil iga `aasta piät vallavalitsuse kätte engede aru [viima], kui paĺlu `eńgi sul sel `aastal talun om Hel;
egäl eńgel `olli viisteistkümme vakamaad. kutsuti Kääni eńge Nõo;
inemiisi `loeti õks hinge `kaupa, eläjeid `loeti tossu `kaupa Har;
suuŕ kruńt nelä hinge maa Se;
nääd́e hinge pääle (nimele) Kra ||
fig `meskesed suured pühäd. kolm `inge (päeva) peräkuta Kod10. inimese sisemine olemus a. sisemaailm; sisetunne, südametunnistus; teadmus Ei sen mihe inge uks `naljald irvagille lähe (ei avalda oma saladusi); `kuidagi on nie sügüsü `ehtud ka nii sügävälle igä `hinge vajund Kuu;
sedä (maagilist rohtu) piab `andama `ninda et tämä eng ei tia Lüg;
ing kiheles sihes (mingi mõte ei andnud rahu); oo sul midagi iŋŋe `teatavas Muh;
Joudnd seda ingest (iial osanud) arvata Emm;
Mo ing-vaim on sellest asjast küll `lahti Rei;
mo emä ei võind [teda] inge all (üldse) näha Kir;
Oleks ma engest või vaimust seda `täädnu;
Mis ta eng ja vaim küll `mõtles, ku ta `seukse pääteu ära tegi Hää;
jäta mu ing rahule, kuradi naakmańn Sim;
õleks ma seda ingest tiand ~ õleks mu ing seda tiand Iis;
ma ei saĺli teda inge `sisse (üldse mitte) Trm;
ilma inge `tiädmätä saen äbi Kod;
ta tahap rahu saia, et eńg ütel pu̬u̬l om;
ma es või engest arvade, ega mõtest mõtelte, et miul `seante küläline tulli;
miul es tule engest (sugugi) `mi̬i̬li Krk;
miä es tiiä eńgestki Nõo;
võit kõ̭nõlda nii paĺlö kui hing himostass Kan;
ku˽hińg `haigõ om, siss om hingel halu;
ma is tiiä tu̬u̬st aśjast medägi, mu˽hińg om tu̬u̬st vaga Har;
Taal naa˽hińgeaasaʔ umma˽lõdvaʔ (kergeusklikust) Rõu;
mi̬i̬śs tiiä äi˽hińgegagiʔ, mia naańõ tah kammandass Vas;
sul inäp `hińge ka olõ‿i seeh, ar olt uma hińge `andnuʔ, õt hooli‿i tõisist sukugiʔ;
kost saʔ mu hinge `sisse tiiät;
sa kui `hińge kaalut (usutled), sa usu‿i tõist;
proosta kõ̭nõlõss perämätsest hingest kõ̭õ̭ `vällä Se b. (meelepahast, vihastamisest) täis `iŋŋega (vihasena) Hlj;
ing täis sappi Lüg;
siis olid mehed `inge täis teise `pεεle;
tegi mo iŋŋe nii täis Khk;
Mees aes selged möga suust välja ja siis mool ing kerkis Emm;
aga mo ing `kerkis sees Mar;
aga mo ing oo täis ta `peale Mär;
Vaname ing karand täis Kei;
mis ei `meeldi, si̬i̬ aab üsna ińge täis Pal;
eńg saa ~ lää täis Trv;
eńg läits täis, vihast Ran; [tal] Karaśs hińg `hirmsahe viha täüś Rõu;
timäl siss lät́s jo hińg `väega tävvess Vas;
hinge all 1.
enda teada; südametunnistusel tämä piab oma `tieda, piäb oma `eŋŋe all sedä `asja Lüg;
eńge all mul ei ole saladust Ran; 2.
varuks, omanduses olõ õi `tingä hinge all Vas;
ar˽kõ̭õ̭ and mis hinge all om õnõ Se;
hinge peal(e) ~ pealt 1.
enda teada; mureks; südametunnistusel(e), -tunnistuselt `Räegi ära `inge pialt, läheb `kergemast IisR;
see‿b jöva midagid oma iŋŋe pεεl pidada;
komveki kot́t kipitses taal iŋŋe pεεl Khk;
tä (tema surm) läks teise inge `peale Mar;
sel on inge peal pakil kedagi Jür;
kiḱk na kõnelev mul ärä enge päält puha Krk;
mia ei naka enämb vanan `endä eńge pääle `võĺtsma Nõo;
`jäie esi `haigõss - - mul oĺl siss pu̬u̬ĺ [kudumata] sukka hinge pääl Har;
timä ar tuńnistass kõ̭õ̭ uma eho-hinge päält Se; 2.
varuks, omanduses mul ei oole `sentigi enge pääl Krk;
hinge peale käima süüdistama; kiusama; vihale ärritama käib `iŋŋe `pääle (ajab vihale) Hlj;
tä köib mo inge piäle, `kiusab mind Tõs;
si̬i̬ käup miul periss enge pääl, ku tõine miut `sõimass Krk;
hinge `pääle `käümä (süüdistama) Vas;
hinge taga ~ taha ~ tagant 1.
enda teada; südametunnistusel(e), -tunnistuselt Minu enge taga `seukest `aśsa ei ole, et ma `vargil läheks Hää;
see asi kipitäs `piäle inge taga Juu;
no pajata `välja mis sul inge taga on Kad;
ei olõ midägi hinge takah (südame pääl) Vas; 2.
varuks, omanduses(t) Pole `iŋŋe taga punast `krossigi;
`Viimase kobikani `ansin `iŋŋe tagant `väljä Kuu;
killel pole `miigid sugust iŋŋe taga, selle kääst pole `maksusid ka vötta Khk;
mitte vilja ega toidu ivakest põle enam inge taga Mär;
viimane `kopkas inge taga Kos;
nad norisid viimase peńni inge tagant `väĺla Sim;
tämäl ei õle inge taga `seńti raha, ei tükki `leibä Kod; [ta] Annass või eńge tagat ärä Trv;
eńge taga ta ei piä `endäl, nii `elde Ran;
`Väega˽`helde `käegaʔ, tiä `andsõ kas vai viimädse hińge takast ärʔ Urv;
mul ei olõ mitte medägi hinge takan süüäʔ Har;
Jätä‿iʔ hinge taadõge (mangub kõik kätte) Räp11. iseloom; tugev tahe; visadus on sel ka `inge seda `valmis teha Hlj;
`valju `eŋŋega obone Lüg;
Ise pisike, aga ing on ikka nii suur (väikesest ja väga tigedast koerast) Mus;
ergu engega, see‿i seesa pudelis ka vakka Aud;
Ma oma enge ja vaimu poolest ju ti̬i̬ks, aga ma‿i saa Hää;
si̬i̬ om üit́s ää engege inimene, eläve vaimuge Krk;
väegä visa eńgega, ei jätä enne `järgi, kui ärä om tettu;
siss ollit nu̬u̬r, eläv eńg seen Ran;
taa (viin) võtt iho`tervüse ni hińge rikk Vas;
hingele (südamelt) om hüä ineminõ;
pehme˽ki̬i̬ĺ pett, hää hińg and Se;
elust ~ ihust (ja) ~ hingest, hingest südamest, hingega, ihu (ja) hingega, ihul(t) hingel(t) jne kõigest väest; innukalt, agaralt Ei ole parada `meeste `korval `soudajes, ku pead elust hingest igä `tembama Kuu;
ühe tüö `küljes ole ihu ja `eŋŋega, et sais `valmis VNg;
tegi kõhe tüöd ihu `eŋŋe puold Lüg;
`jooskes keigest iŋŋest äga äi äs jöva Khk;
`Mõisnikkude `vastu ta oli kõigest iŋŋest Pöi;
seda õlut `aetse õte iŋŋega takka Muh;
on aśsa `juures ihu ja ingega, süle ja seĺlaga Tor;
tämä tast iho ingegä mennä;
mina saen `vandu iho-enge pualess (kõvasti vanduda) Kod;
tegi kõigest ihust ja ingest ~ ihu ja ingega Lai;
ta on ihul-ingel sääl `juures KJn;
ihuld engeld püünäb tüdrukut;
ma avitess kige ihu ja hingege tedä Trv;
ta püünäp nindagu ihust ja engest;
sellel ma os lännu, ihul engel (meeleldi) Krk;
püis kogu eńgest, aga es jõvva;
me nüpeldäme kõegest ihust ja eńgest ärräle `jäŕgi Ran;
temä ois Juhani poole kõ̭ige ihu ja eńgega Nõo;
ma‿less ihust ja eńgest tullu sinnu `kaema Rõn;
`tahtsõ ka perremihe pojalõ [naiseks saada], teḱk tu̬u̬d tü̬ü̬d `vaesõkõnõ kõ̭gõ ihu-hingega Har;
timä `väega taht, umast ehost-hingest;
kõ̭õ̭st hingest-`süämest `väega himostass;
tü̬ü̬d tege hingest ni `süämest;
hingest `süämest tä ikk `väega Se |
timä perämätse hingega vi̬i̬l haard tetäʔ vai püüdäʔ, perämätsest hingest haard tetäʔ Se12. midagi väikest või õhukest, kübe, raas; (eitavas lauses) sugugi, üldse mitte `naarid `kasvasid nönda suured, mineva sui‿s saa mette `inge ka;
pole söö `ingesid `liitis Khk;
Tedremadar on `söuke pisike peenike rohu ing;
Nee mõned männi ja kase iŋŋed mis seal (rabas) on nee‿b kasu puuks koa Pöi;
ei taha teisega `reaki, mitte iŋŋe sõna‿p lausu Muh;
suhkurt andass väga inge`ohtu (vähe) Kir;
sa `tohtind `ingegi ütelda Vig;
nied ühed enged (ühed ainsad) tal olidki, uiõd ljõnna `riided Khn;
akkasin `vaatama kas on pluomi `inge peal ka Ris;
ei õle `üste sõrmusse `inge minu majan;
minä ei õle ühelegi `inge `annud (kõnelnud), aga jutt oo väĺjän Kod;
nagu rida läks [puravikke] - - aga nüid, mitte üks ing Äks;
nii lambi laasi ei pia mitti `enge (purunevad kergesti) Krk || (võrdlustes) Nii peeniksed naelad just kut iŋŋed Pöi;
Minu [kedratud] lõng `oĺli ikki peenike ku ing Hää; [peenike koelõng] nagu üks ing `sisse kududa HJn;
sõgelased on ühed ullud – üsku ing ise, pienike Sim;
mõni kirp nagu ińg. tiĺlokene nõnnagu ińg Kod;
lõng on peenikene nii ku üks ing Ksi13. ujupõis kala ing. `niisuke ele rakk kala kohus VNg;
kala iŋŋeks kutsutess `säinasel keige `rohkem. iŋŋed kahe jätkuga;
Kui kala puhastad ning kala ing viŋŋub, siis saab kala veel Khk;
avi ing käib `mööda seĺg`roodo;
torsal on suur petk hing sees. `leika peege `katki, hing toleb `välja Phl;
kala ing, mis selgroo `külges on Rid14. (hüüatustes) a. (retoorilistes hüüatustes või küsimustes) appud `piimä ja `suolast `kammilast `korva ja, `leibä ja, mes sa viel ing `nouad Kuu;
kus sa eng lähäd. õled mul näppis Lüg;
No mis‿sa ing oleks `kostand, kut äkist oleks immu tulnd ületsitpidi `minna Ans;
Kus ta `vaene ing `sõukse ilmaga lihab Pöi;
kus `silda põle, `sinna ikke pannasse jalabud `piale. kuda sa ing ikke üle saad Kad;
oh ing alassa küll, si̬i̬ mi̬i̬s on ukan Kod;
kohe sa eńg lääd Trv;
oi armassińg, na˽saluvõ valusdõ San;
Vanast ummõldi, mõtlõ˽hing kõ̭iḱ `käegaʔ Urv;
Kui sa˽kulla hińg pant toolõ tiĺlu latsõkõsõlõ˽`kahrõ `rõiva `ümbre Rõu;
no mis sa, hińg, `mõtlõt ka, õt nii tiit Se || (viinajoomisel) Hing alt, uputus tuleb Trm;
Hińg hoiaʔ, huputuss tulõ Räp b. (kirumis- või sõimusõnana) `saadana ing, elu on jo `sellest `saate täis tema `pääle Hlj;
Ah sa katkend ing;
Oh sa arg ing, või pole `julgend `ööse `surnuaja juurest läbi `tulla;
Poiss kuri ing `toetas tagant `aknast ennast `sisse Pöi;
oh sa `põrgu ing Tõs;
kurat su iŋŋe `sisse JõeK;
katsu et sa va `prohvuse ing siit minema suad JMd;
oh sa `saadlase eńg Ran;
`ossa koradi eńg, kos‿sa lähät Nõo;
oh sa kuradi `saadani iho hing, `ütless muni kiä `hirmsahe vannuss Plv;
kurat, vehmer lät́s `kat́ski, ah sa hing Se15. Vähis`iŋŋes (hingpakkis) ruttasin kogu tie Kuu;
mes sa õled siäl masina all? surma ing (surmale määratud) Kod
istutama istutama eP(-
o-;
-da- Emm Rei)
eL(-
mma V;
-eme M San;
-õm[
m]
õ Krl),
`i- R(-
mma);
estotama (-
u-)
LäLo Kul Kir;
jõstutama, imps jõssutassõ Khn;
issutama Kod(-
o-),
-mma Se;
`issutam(
m)
a van RId(-
da- Vai);
`iusatam(
m)
a Räp; tud-part estutud SJn,
`iustõt Plv;
tgn istuteje Pha;
tn istutõmine San1. kasvama panema a. (taimi, noori puid jne) istutama ja `kapsad `istutetta vana kuus ja `kaalid `nuore kuus Jõe;
`issutettu `metsäd Lüg;
`Issutamise aeg ei tohi `issutajale `anda `jõudu (taimed ei lähe siis kasvama) IisR;
istutud ~ istut mets Jäm;
änamasti o `keikidel pakki (tubakat) istudud Mus;
eks neid `roośa istutakse Mär;
`kaapsa jada, kui `kaapsad jõssutassõ Khn;
oo kuu kaduv aeg – siss ei istuta puid Tor;
siin `ühte marja `oksa ei old istutud Kei;
ikke `enne püöri`pääva olgu `kapsad istutud Amb;
`kändas juurtega puud on ia istutata Kad;
kui issotad `kapsid, ärä issota kapsass nõnna, et `puutub tõese `külge Kod;
vanaisa istutand kase, kui poeg `süńdis Pil;
mina nägin kui seda `metsa istuti SJn;
kolmabe es istuded kapustit, sõss kasvass tuhapäid Krk;
põhja `tuuli `vasta istutime selle kuuse eki Ran;
ma istuti nu̬u̬ murdenu `kartuli idu maha;
vanast üteldi et, kui pääle pööripävä `kapstit istutad, et kapst ei käänä pääd;
põhja tuulega istutedi `kapsta, siss ei ole `maokesi ja mardikit `kapstil pääl Nõo;
naa ommava minu istuteduva Kam;
ku tsia om üless `tsońgnu [puhma], siss iks istutedass `kartulid Ote;
puu om är istutut;
`kapsta omma ärʔ istutudu Krl;
hulga `maaśkit oĺl istutõt Rõu;
ku esä istut́ `uibuʔ, siss esä teḱk `ümbre pistülise aia;
oi˽`heldekene, kos na˽noorõ˽mõtsa˽kõ̭iḱ istutõdasõʔ Vas;
ploomiʔ `iustadass aid`vi̬i̬re pit́i;
`Iustõt mõts Räp;
pad́astõ ala istutu Lei;
mitägi või eiʔ kuu smeenal istutaʔ Lut Vrd issundamma,
istama b. kartuleid panema Ku no˽naid `kartold nii`viisi edesi istutõdass, sõ̭s saa õi˽naa˽joht sügüseni˽mahaʔ Rõu;
kos mi sullõ kardoka istuda Vas;
Keväjä om kardohka `iustamine Räp;
ku kartohka ar ommaʔ istutõduʔ, siss `aetass [vagu] kińni Se;
istutama ubinit Lei;
`buĺbit istutass `virksile Lut c. seemneid mulda tippima kevade istutati üks [oatera] `seie teine `seie [vao sisse] KuuK;
keväde saeme sääld seemet ja istutime seemet `metsa;
kui istutime sedä `mõtsa siss, temä kajoss `audu ja, mia panni `si̬i̬mnit Puh;
Neegre (türgi oad) oma ärʔ iustõdu Räp d. fig (ehal käimisest) poisid läksid türa `varsi istutama;
türa `varsi istutamas `käima Kaa;
tamme istutama tiritamme kasvatama –
Nõo Har Rõu Plv Se `
poiske istutab `tamme, aab jala `piśti ja pää `alla, saesab pää pääl Nõo;
jala˽`piśtü ja˽pää alan. tu̬u̬ om `tammõ istutamma Har2. asetama; korda seadma a. paigutama, panema kae, kohe ma uma toosikõsõ olõ istutanu Har b. (hrl leotatud linapeosid; hv ahetud viljavihke või turbapätse) püsti kuivama panema –
L spor Jä,
VMr spor TaPõ,
KJn SJn Trv Hel u Ran Ote San ruki istodadi `püsti, tüigas oli parde peal LNg;
siis tuuasse näd (linapeod) merest `vällä, ja estotasse söödi maa `peale maha, eloste `püsti Mar;
Pandi neli pätsi püsti ja viies peale. See oli turbaistutamene;
tegime selle maa eest libedamas ja siis istutasime raba (turbapätse) õuesmaale [kahekaupa kuivama]; lenad tulevad jõest `väĺlä, sis istutasse maha nad Vig;
naa paelo sai neid `vihka `senna (partele) `pandud, istutud Mih;
linad istuti maha [peode kaupa] Vän;
istutati linu, `löödi peo laiali, ladva ots jäi ülesse, side lükati ladvasse Pee;
meie `ümbruses siin on ikke `rohkem näha istutud [kui maha laotatud] linu Koe;
linapihud issutatse mua piäle, perse laiali;
`talgusega kisuti linu. issotasid linad `auna ja akasid sugema;
õdra vihud issuta kahelt kõrralt paŕsile Kod;
nüid istutatasse linu Lai;
sõss `võeti [linad leost] `väĺlä ja istutide maha. sidema tõmmassit ladva poole, sõss istutit maha Trv;
peo istutedass `püsti Ote c. võrgulina püügikorda seadma võrk om vaja ar istutaʔ – pandasõ nu lõstuʔ `külge ja kiviʔ `külge;
ni istutadass nigu võrk nõud, mõ̭ni jago kolmanda jao pääle (nt noodal 20 m võrgulina, selist 14 m), mõ̭ni poolõ pääle (meresil 20 m võrku, selist 10 m); määne võrk, nii piät issutamma, kuiss parembihe kalla võtt;
noot istutadass [selle järgi] kui kos kalla om, ku om hõrrõmbast kallo, siss kolmanda jao `pääle;
suurõlõ kalalõ piät nõrgõbahe issutamma Se3. istuma panema [nad] istutasid mu sial kohe `vankrisse HMd Vrd issitama
kang1 kang g kangi L K I, g `kaŋŋi, -e, -a R, g kaŋŋi S(n kańg Muh) Rid VJg; kańg g kangi Mih(kaing) Tõs Khn Saa Trv, g kańgi Puh San Plv, kańge Krk, kange Kod Nõo, kangõ V/-o Räp/
1. metall- või puuvarb millegi üles- või lahtikangutamiseks, hoob kui midagi `verku jääb, siis `panna kang `köie taha, siis `kangiga `vieta piki `pohja Jõe; [vundamendi] kraav `täideti praak kividega - - `tauti `kinni `kaŋŋi `õtsaga; `tõsta sie `kaŋŋiga üles; kang on neli viis `jalga, uob on kaks `sülda pitk Lüg; Kaŋŋiga kaalutakse kivisi ja lüüakse `aukusi maha Pöi; kańg [pandi karja väljalaskmisel] ukse `alla, et siis ikka looma jalad tugevad Muh; sepp teritas `kangi Mär; Ilma kangita ära mine `ouda `kaevma Han; kangiga raiotaks maad `lahti Ris; järve pial soab koa jääd kangiga `lõhkuda Kos; Vanaste olnud puust kangid ka, nüid on nad rauast Jür; vierispud, niisugused kaŋŋid pannakse `palkide alla ja lükatakse edasi VJg; kang `pantse kivi `alla; kange õtsan kualuvad kahe kolmekei·si Kod; suured [kivid] kaaluti avvast `väĺlä kangedega Ran; rao kangega mulk iä `sisse, siss kala tuleva sinna mulgu manu; maja sain om maha vajonu, tulep kangega üless `kaalu Nõo; Sa võta˽kańg ja lü̬ü̬ ussõ alt iä ärʔ, uiss ei˽lähä˽kińni inäp Urv; hüä sõ̭na murd ravva kangõ `kat́skiʔ Vas; `kirvõga `raotiva juurõ˽`kat́ske sõ̭ss kangoga kankutõdi [känd] üless Räp; kańg om kat́s mi̬i̬st; ma˽`kangõga `kangudi hirre `tõisde `paika Se || kaalukang Laes konks, `kaalu`rõŋŋas kesk `kaalu `kangi - - kahel puol `kangi `õtsas `kaalu `aisad Lüg || loomade köietusvai meil obune on raud kangiga `köides Juu || uhmrinui kangega tamp üks-ühite uhumrin, kangega ei suanud kahekei·si `tampi Kod b. rõhtlatt uste ja väravate sulgemiseks kang käib uksele taha Kod; mõnel kangil om suurepet `seltsi kammitsetaba ka ehen, mõnel om `muukege võti Krk; kańg üle talli ussõ ja vennetaba ette Har c. kompassi osuti üks `kumbasi `kaŋŋi ots on `musta, `toine `valge; `kumbasi `kangi `näita `otsaga `pohja `puole VNg
2. piklik tükk mingit ainet Kui siep sai `jahtunest, sis `leigati `kangidest, `kaŋŋid `leigati tükkidest Lüg; kulla kaŋŋid Jäm; ma `ostsi `terve kaŋŋi `seepi Khk; tina kang Rei; nagu suured kaŋŋid tõi `seie Rid; [seebi] ratas lõegatakse `kangideks Juu; naelraua kang - - kellest `naelu teha VJg; ravva kangist olli `vällä taot Krk; kange `viisi võt́t [seebi] paast `väĺlä ja lõegass parajiss tüḱkess Nõo; Nu̬u̬˽seebiʔ `oĺli kańgin Har
3. fig Ei sinu saa `kennegi üles, aja vai `kanged ala Kuu; Kõrras kõha peale on ju paĺju `tahtjaid, üks paneb ühele `kangisid alla ja teine teisele Trm; Mõ̭nõ inemise suust kanguda vai kangõga sõ̭nnu `vällä Rõu | (peenisest) Kang `õlma all nagu kabeli`lõhkujal Jõh; läks tüdrukusse kang õlma all; kas juba kang `püśti Sim; kang õlma all, lääb [ehale] kui kiriku `lõhkuja Ksi; türa kõva nigu kańg siilu all Ran
kõva1 kõva Lüg Jõh IisR Pöi Muh u, spor L(g kõvada Var Tõs Khn), K I eL, kõba L(g kõbada Han Tõs Aud) HaLä Jür Tür Pil van SJn Vil, köva S Ris(-b-) Kei, kova spor R, van Ris Kei; komp kõve|m Rid Saa Tür Sim TaPõ, -mb VJg TLä; kõbe|m Lä Tor, -dam Mar; kövem Khk; ko- Vai; kõvõ|mb Kam San Har Rõu, -b Se; kõvam Pöi Muh, kö- Kär Mus Pöi Käi; kõva|dam Var Tõs Khn, kõba- Han Aud
I. a
1. koostiselt tihe, tahke, plink; paindumatu, jäik a. ant pehme (materjali, aine, asjade kohta) kõva [leiva] `kuorikuid - - piab panema tulise vie `sisse likku Lüg; siin on kõva maa, sääl on suod IisR; tao neid vana kovi puid; `küljealune kotti on `irmus kova Vai; niid on köva maa jala all (merelt tulles) Jäm; `veised pöllu kövaks `tampind, kövad `mulda on `raske sahata; köva iste muljub `perse `aigeks Khk; tal (rästikul) on köva terava ammas Mus; Aja punaseks ja kasta vee `sisse, siis teras lihab kõvaks; Kaks kõvad kivi äi tee `ilmaski ead jahu; Ase on nii kõva kut kivi; Kõva `karme vill just kut sea karvad Pöi; tuline kõva maa, pane kiŋŋad `jalga; nee ju `kanged kõvad `riided Muh; nii köva pank on all, ei saa `künda Rei; justkui köva pudru, mis kokko äi akka, siis `üitas rabe Phl; läks kõba tee `peale Rid; raud oo kõba; pudro oo kõbem [kui kört] Mar; kus kõbad kibised maad oo, seäl kadagad kasuvad Vig; saarepuu ikke ka kõva, aga tammepuu veel kõvadam Var; siss saabad `pähkled kõbass, ku odrad `valmis oo Mih; ma ei söö kõvadat `leiba Tõs; Põuaga vääb sauõtsõd põllud kõvadas, `atra enäm `sisse ei võta; na kõvadas `kuivad ikka [pastlad], põlõ miäret `piäle `panna Khn; leib `piikub ja lähäb nii kõbasse PJg; köba kruusine maa pönk Ris; püksid `seisid `püśti, nii kõbad olid Nis; see kibi on nii kõva ja kaĺk; luisk on valatud, kõva nagu käi Juu; `enne tuleb `liutada kõve ube ja siis tuleb kupatada Ann; kaśk, tema on `jälle kõvemb puu [kui haab] VJg; kõva leib, nõnna‿t murra `ambad ära Iis; aga `kartulid võid küll [jahule] `ulka `panna, leib ei lähä nõnna ruttu kõvast Pal; talvel lähäb [puu] süi kõvemast Äks; see oli kõva maa, `jalgade all ei vajund Lai; ega sial liha ole, see kõva luukońt Plt; kärjesaba on kõva nagu raud, vaik on kõvass teind SJn; raudpää on sehande kõva mardikas - - kõva ku̬u̬r seĺläs Vil; kitsi `soŕti `lamba, kõva ja kare vill Trv; sikke `ki̬i̬rdline puu om kõva puu Hls; kiḱk lõiguriista karastets kõvass, sõss `lõikass parepest; `erne om kõva ku raudpulga Krk; tu keeri periss kõva ei ole, ta serände pehme luu om; [maa] om kahutanu, pori kõvass `võtnu Ran; kui tuul mahakülimise `aigu põhjast om, siss kasvava kõva `erne; ammass om ell, kõvad `asja ei saa midägi `süvvä; miul es lää lina`kakmisega sõrme `lahki, mul `olli nii kõva nahk Nõo; ku t́siga ärä tapõti, siss kakuti turja päält kõvvu arjassit Võn; kõva maa om `kõrge ja kuiv Kam; `kõvva `leibä `sü̬ü̬di kavva `aiga Rõn; kõvva `hangõ pite om kõ̭gõ paremp kävväʔ Kan; kat́s kõvva kivvi ei˽tii ääd jahu Krl; kaĺk om kõvõmb ku savi Har; Läbi nikad́si sõ̭ss keriti, tu̬u̬ kerä sai kõva nigu˽kivi Rõu; ti̬i̬rada om kõva, taa om ar˽`tallunuʔ Vas; sul om śool rüäl kõva terä, timahhava piassi `leibä `saama Se || fig (kõhukinnisusest) kõht oli nii kõva, ainult pabalad [tulid] JJn; lapse kõht õli kõva Kod; olet puhussen, kõtt kõva ja nii `räńkä täis Ran b. karm, puitunud Ein kõva et `raiu vai `kervega IisR; `jussi roho - - mogomaine lühükäine kova roho Vai; kui lina vees kõbas jääb, see ei lähägi [rookides] `puhtas Vig; [karusepäevast] ein läks kõbemaks Kse; timukas oli obuste ein - - kõvada kõrrega Tõs; kui ain `ildäss jääb tetä, kõvass lääb, üteldäss aenal raud nagel sehen oleva Ran c. rahke, (pool)toores `pilgud on kõvast jäänd suppi sies Lüg; ma‿p taha neid kõvasid `tuhlimi Muh; karduled jäänd kõbaks Mär; `Kaapsad oo alles kõbad ega supp enne süia sünni Han; kõvad kardulid, `tu̬u̬rved Kod; päris `pehmest ei keeda, natuke kõvemast jätan Pal; ää suṕp oless ollu, aga kruubi olliva kõva Puh; [ta] korjass mulle ka `põlle ubinit, aga põlla na‿m kõva Nõo; suṕp vi̬i̬l keese paahn, vaest suurma˽kõva ummaʔ Plv || krõmpsuv, karge kesk `kohta on [kapsal] kova Vai; suure kõva kapusta pää - - `raoti kapusta ravvaga `kat́ski; [teist] nii kõvad si̬i̬nd ei olegi ku kõrgass; [mädarõigas] oiap kurgi kõva Nõo; kõva `kapsta pää Har; hõrgat́s - - hää ilosa˽kõvaʔ ja kõrrõʔ seeneʔ Räp d. tahke, hangunud (teat ainetest) paks supp `angub kövaks Khk; see vähe kõvam või Muh; [sült] tõmmab nii kõvadas Tõs; Nii ääd kõva `si̬i̬pi ikki ei saanu kui kiviga Hää; mune keedetasse kõvast Pal; ku veri tükki läits, siss ta olli serände kõva ja verrev kui mass (maks) Puh; küd́setu mesi om äste puhass, tu̬u̬ ei lähäki kõvass; `lamba rasu ku ärä taaratap, siss om nigu kard kõva; mõnikõrd om liha li̬i̬m kõva nigu süĺt jälle Nõo; ilma `hapnamalla es lää˽`kiisla kõvass Vas; potih nõsõss vaha `pääle, `hüüböss är˽kõvast Räp
2. (liikmeist) jäik, kangestunud; paindumatu kui ma [pakasega] kojo tulin, siis reied olid üsnä kõbad Mar; kube sooned on kõik `kanges `tõmman, kõvadas; kukud pikäli maha ja oledki kõva (surnud) Var; jalg läks nii paksuse ja kõvase, `kengi ei saan änam `jalga `panna Aud; [luupainaja] matab sinu luud `liikmed `kangeks ja nii `kangeks kõvaks, et sa `kuśkilt liigutata ei sua KuuK; kedast sa marjule lähäd, jalad all kõvad SJn; ta tulli ku puu pähä, ma jäi periss kõvass, `eitüsi ärä Krk; ku inime ärä kooleb, siss ta lääp jo kõvass ja `kangess, nigu üits puu alg Puh; ku kraḿp `jalga tulep siss lähäp kõ̭iḱ nii kõvass nigu üits kivitüḱk Nõo; hummogu omma jala˽kõvaʔ, päävä pääle sõ̭ss `nõrkusõʔ Vas || (erektsioonist) türa kõva nigu kańg siilu all Ran; pullitap `lehmä, `vänte `endäl lähäp ka kõvass Nõo
3. vastupidav, tugev, kindel köva köis, pole `karta et see `katki leheb Khk; `tahtvad ikka maja rajada vanas kuus, peab siis kövam olema Emm; ma `aasin nüid kõbad lapid püksi põlvete `otsa Mar; nüid oo suured kõvadad laevad; väräväl `pandi ju kaks ristpuud `piäle - - ristpuud `oitsid `jälle värävä kõvadas Var; kibimaea oo kõba, see ei lagune ää Mih; se on ea kõva ja tugev riie, se mitte lähä kat́tigi `ühti Juu; Eks `värvel ole siis ike ea kõva küll Amb; kaks `aiska `pańdi äkke `piale, siduti kõva tugeva `vitstega `kińni Trm; õssad riiet, `vaatad - - mes `tihke ja kõva, eks si̬i̬ õle kõvem pidädä Kod; jumikad ei tule kudagi maast `väĺlä, kõvad juured ja pikad Pal; katus päält `oĺli ärä, seenad oĺlid kõvad Vil; koti kangass - - `koetass toemine, et ta om kõvemb `seismä Trv; kańepist tetti `keidsi, kańep om kõvemb ku lina Ran; tü̬ü̬inimese rõõvass pidi kõva olema; otsikist kedräti koti`langa, sääld saeva kõva viĺlä koti; nakassiva Mikul toda kivi `lauta tegemä, teivä igävetse kõva; ma `suska takast nõgla, et ummõluss kõva saap Nõo; siss saa kõva aid, kui saiba kõvast maa sisen om Ote; kõva vangõŕ, ei olõʔ ärʔ lagunuʔ Krl; nee omma `väega tõrvadsõ paĺgiʔ, neist saa kõva maja; ega (jää) om joʔ õigõ kõva, taast võit joʔ üle minnäʔ Har; tammõst sai kõva [ratta]rumm; mul omma˽põrmadu `rõivakõsõʔ kõ̭iḱ kõvaʔ ja ilosaʔ, olõ˽õi˽kulõhhunuʔ Vas || kandva jääkattega, jääs läksid ära jaanuari kuus, sest meri oli köva Pha; meri on köva Rei; meri on viel köva, saab üle küll Ris; käisin `katsumas kas jõgi on kõva Kad || pingul, trammis krui [on vokil], kust keeretse kas kõvadamase või Tõs; nabapulgast keerasid `kapja üless või `alla, kõvemast või vedelamast Trm; voki kruu on pingi otsa sees, kellest `keerad kas kõvemaks või lõdvemaks Plt
4. jõuline, füüsiliselt tugev, terve `valju `karvaga obone on kõva obone Lüg; `Kange tüömies, kõva kui kivi IisR; see on köva mees, selle `vastu‿p tohi `ükskid akata Khk; üks kövam teisest Kär; On üks `terve ja kõva mees, ütleb et täma äi tea mis `aigus on; Vanad inimesed sõid soolast, olid aga kõvad koa Pöi; isa on köva inimene veel, aga ema on kehv oma nägemese poolest Rei; oh, ta alles kõba mees tööd tegema Mar; süda alles kõva, ei tä veel sure Tõs; Olid ikke ennemueste kõbad mehed küll, sõid räime, leiba ja vihtusid tööd murda PJg; vanast ollid inimesed kõbad ja `terved Vän; vana küll, aga köva mies viel Ris; se on ea kõva obone vidama, mudku lähäb Juu; õli kõva ja vali tü̬ü̬inimene Kod; silk oli `süia, süda oli ala tahe, inimesed olid `terved ja kõvad Plt; mehe om iki kõvada, kes laia kaari aive Trv; eläje pidiv nõnda kõva oleme ku teräss Krk; mõni laits om iki loojast `lu̬u̬du serände tragi ja kõva; põllumehel `piävä kõvad obesed olema, siss saad `põldu arida Ran; inimese jõeva `taari ja olliva kõva; vana`aigse inimese üteldi kõva oleva, `tervuss ää neil ja `amba suun Puh; igävene kõva mi̬i̬ss, võt́t kõrraga aki rüḱki `säĺgä; `nu̬u̬ri iki olli ma kärmäss ja kõva, tei kõ̭ik tü̬ü̬; ma‿le nii kõva, `mulle ei ti̬i̬ tuul mitte midägina Nõo; i̬i̬n `niitse kõva mi̬i̬ss, kes lei kat́s `kaari vastatside kokku Kam; kõtt ammutõdi ua vai `erne suppi täüś, siss oĺl inemine kõva kah Ote; Ku‿ma iks sü̬ü̬ taad terä `süüki, sõ̭ss ma‿lõ kõva ja söönü˽kah Urv; ta om kõva nigu karh, ta om `kahrunõ miiśs Har; mul jalaʔ umma˽`väega kõvaʔ, na ei˽haludaʔ Rõu; kõva kui kesäünnü puu (hea tervisega) Plv; vanast oĺl paĺlo `hiiglaisi olnuʔ nu olliʔ kõvaʔ meheʔ; oĺl küll iks vanast `sääńtsit `väega˽kõvvu inemiisi Vas; nä üte kõvuʔ ommaʔ, üte kõvaʔ; kõva `päägäʔ (hea mäluga) Se; kõva hopõn um hüä hopõn Lut; Kuis olt kõva (kuidas käsi käib) Kra || tugeva jõuga, jõuliselt toimuv `matso sain kül kova, löi miu `kaikaga Vai; puu kukkus päha ja `ańdis `mulle kõva uobi JMd; `kärbläne es saa nii kõvad `u̬u̬pi, et oss periss `ku̬u̬luss saanu Nõo || fig uni om kõvemb kui `kiägi muu Ran
5. kindel, vankumatu [inimesed] olid kövad oma usu sihes Jäm; kaup köva, käsiraha kää Khk; [tal] Oli igapidi köva pöhi juba isast saati all (oli heal järjel) Kaa; ta on senne `pääle köva et see nii on Rei; see on üks `usklik inimene, kõba usuga inimene Mär; ta on nii kõva ja `kindel selle `peäle, et see peab nii minema Juu; meil oli jo kõva `rääkimine (otsustatud), et lähme `metsa JJn; kõva isiloomuga, ei anna järele Plt; om ää elädä kah, sul om kõva jäŕg käen Ran; tu̬u̬ om õks kõva usuga, kiä jumala sõnna pruuḱ ja armastass Har; kes kõva `kińmä meelega om, tu̬u̬ olõ õi `heit́lik Räp; kõva vaimuga tragi, hakkaja iga `asja `pääle `niisukese kova `vaimuga Hlj; teine aliseb ja, aga täma on kõba vaimuga Kse; sie on `julge inimene, kõva `vaimuga Ran
6. range, karm, halastamatu saand kõva käsu kätte, piab menema `metsa `tüöle; kõva `kääga, kie on kõva, alastamatta; sie elo on `õige kõva kõhe - - `nõnda `rasse elo Lüg; `itle tale üks köva söna Khk; `meile `anti `söuke köva käsk käde et, oome tuleb sillule `minna Vll; Ta oli kohe üks nii kõva käsi, seal äi `aitand teiste asi ka midagi Pöi; kõba sõnaga inimene, mes ta `ütleb, see peab olema Mar; `säädused oo nii paelu kõvad et ei tohe `purjus `piaga autuga `sõita Aud; poeg on läind nii kõvaks (hoolimatuks), et ei ole kolmel `oastal tuld mind `voatama Kei; ta on kaniste kõva `jäoga (kalk), teeb enese nii kõvaks teiste `vasta Juu; kõva kord Amb; `ańti kõva käsk kätte VJg; ei ta ööld üht kõva sõna ega teind kurja nägu Plt; ma anni tal kõva käsu, et ta ruttu ärä käü Krk; latsel piab olema kõva kari (distsipliin), muidu lähäp käest ärä ka vi̬i̬l Ran; ei tohi˽tälle üttegi kõvambat sõ̭nna üldäʔ Kan; kõva sõnaga ku `rauda ragi Räp; kõva süda(mega) kalk, tundetu; julge kova `süämegä inimene Kuu; `Räägid vai ära `räägi, senel on `ninda kõva süda Jõh; köva südamega - - kivi südame asemel Khk; Kohe loodud üks nii kõva südamega inimene Pöi; köva südamega ja köva `kääga Emm; tä on kõvada südamega Tõs; ema on neil jälle väga kõva südamega PJg; oli ea kõva südamega, kohe `leikama (verd ei kartnud) JJn; kõva südämegä inime, vede`tilka ei tule tämäl silmäss `väĺjä Kod; kõva südamega, järele ei and Plt; küll om kõva süä, ei heidä `armu, kas `palle kui paĺlu Hls; kõva `süämege, ei tunne alastust teise `vastu Krk; kõva süd́ämega inime, ei `peĺgä midägi; ei ole nii kõva süät, et saass tälle ärä üteldä Ran; Nii kõva `süämega nigu mõtsaline Nõo; kõva `süämega inemine nigu üt́s kivi Plv; südant kõvaks tegema ~ panema ~ lööma julgust koguma, end hoolimatuks sundima tien `õige südame kõvast ja lähen `pruovin, kas võib ka jää `pääle `sõitama `menna Lüg; teeb südame kövaks, pole `armu ega alastust teise `pεεle Khk; löö eese süda kõbaks, ää karda kedagi Mar; ma panin südame kõvaks ja läksin ikke edasi Juu; vaja lüädä südä kõvass ja üheldä, et tuadagu tämäle kua kui `vaesile `antse Kod; oli südame kõvast teinud, ei annud järele Pal; kui ikk `pääle tükib, ti̬i̬ südä kõvass Ran; kõva veri ~ verega julge, kartmatu `tütrigul õli kõva veri, ei tämä pelastand egä `kartand Lüg; siis ma õlin kõva veregä inime küll, `külmä ma ei peĺjänud; `mõnda `üeldässe kõva veregä, kedägi ei `pelgä Kod; üt́s oĺl ni˽kõva verega, et is naka [haigus] manuʔ Har; naistõrahvas iks nõrgahtuss ärʔ, meeste`rahvil um kõvõb veri Plv || ihne kole kõva inimene ja aru `saamatu, ei `andand `mulle mitte `taŋŋuterägi Lüg; kõba inime, ei `täidu anda Vig; ta nihuke kõba inime, ei tema roatsi üht roasukest teesele `anda Juu
7. tubli, silmapaistev, kange (midagi tegema) `tüürman oli `ästi kova `viina `votja Hlj; sie oli ikke kova `ketraja, kie `naela linu `päävas`vällä `ketras VNg; se poiss õli kõva jahimes, kes nüd suri Lüg; eks ta (isa) old kõva tüemies küll VMr; `inglased on kõvad sõdimas Ksi; [seal peres] oĺlid ju `enne vanast kõvad õlletegijäd Vil; `keŕkumi̬i̬s oĺli ta kõva; kõik om kõvad sööjäd Ran; `ta‿lli kõva vi̬i̬nami̬i̬s, ei rubla es näe rublat Puh; Ta om nii kõva `juuskja, et pane vai jänessega võśtu `juuskma Nõo; mul oĺl kõva tuńnistaja, ta is saa mullõ medägi tetäʔ Har; tu̬u̬ mi̬i̬s oĺl maru kõva puu`lõikaja Rõu
8. (hulga poolest, koguselt) suur, tubli, vägev kova kala (rikkalik kalasaak) Kuu; Sai kevade kõva sõnniku; Säelt soab kõva `koorma togisi Pöi; lehm annab kõbad `piima Aud; `mulle `ańti üks ea kõva käräkas `viina Juu; võt́tis `sirged rukkiõled, kõvad piutäied JJn; köks õli üks kõva angutäis Trm; piĺl tulep pikä peeru pääl, kusi kõva naaru pääl Krk; mes täl viga elädä, kõva jõud käen Nõo; [meie] `kihkonnan om kõva vili, `raskõ Ote; ma võt́i kõva käräku Räp || (rõhusõnana) Leevä tainast sõkutess oma kõva puuĺ `tundi - - mud́u jääss jahutüki `sisse Hel || (rahaasjadest) `veikene `torgohvka käis eluaja, `Suomest sai ikke kovad rahad, siin oli `kartul kaks, sääl viis `rupla Hlj; `teenis kõva raha Aud; tütar saab kõvad `pintsi JJn; `maksis obusest kõva raha Koe; `ańti kõvad rahad viĺjä ets; kihutab kõva reńdi `selgä Kod; tasu oli kõva Lai; kõva palk iki Krk; kes purju `pääga tolgendap, sellele tuless nii kõva trahv panna, et õkva `ambaga `salva saab Puh | (kindlast vääringust) siis olivad rahad ka kõvad, viie kopika eest sai ia tükk `aśja Lai; õbe `ruubel vanast õigati kõva `ruubel Krk | ta eläss kõvat elu (jõukalt), tal om raha ja `leibä, egät Krk
9. äge, kange; pingeline kova `tahtmine oli `mennä Vai; vörgud `pandi paadi `järge - - vee jooks oli köva Pha; Vana looma liha tahab kõba `keetmest Han; kõba tuli peab olema [lubjaahju kütmisel] Mih; kõba töö, peab tegema kõbaste Aud; kõva kannatamene ikke PJg; mia `tahtsi ka nooren kõva `lõunu Ran; `jalgu sehen om kõva valu Puh; haańast kasunu˽turvass, tuu um kõva `kütmä; ku˽ma vi̬i̬l `väega väikene oĺli sõ̭ss, sõ̭ss oĺliva nu̬u̬ʔ sõiduʔ olnu `väega kõvaʔ Plv; kõva eluga visa hingega kaśs om kõva eluga Har || (ilmastikuga seoses) `talvel on ikke kõvad `külmad Lüg; see aasta on köva tali, sihandust `külma pole `kooskil olnd Khk; Keik puud `lasti maha ikka köva tuule `sisse, kas pöha või oomiku maa (idakaare) tuule `sisse Kaa; `kange kõba külm Mar; tuleb ku kahiseb, kõva vihim Kod; nii kõva lumi tuĺli si̬i̬kord, juśt `mihklepäävä `aegu KJn; vahel kõva `piḱsega käevä välgätuse järjest; `kauniss kõva kahu joba, mitu `kraati `külmä Ran; `kange kõva küĺm; kõva lumesadu Kam; nii kõva räese et, maa `õkva lei `valgõss Rõn; sadu lät́s järest kõvõmbõss Krl; noʔ om mõ̭ni kat́s nädälit jo˽kõva põud olluʔ Har | (kuufaasidega seoses) vana kuu `piedä kovast ajast Vai; siss ku kuu `luvvass, siss om kõva aig; nüid ei sünni `rõivit `mõske, nüid om kõva aig, nüid si̬i̬p ei vatuta ja `rõiva ei lähä `puhtass kah Nõo; väega kõva (kuiv) aig um, nü̬ü̬d um täüs ku̬u̬ Plv | tormine `laine oli kova, akkas `triivima VNg; kova ilm oli - - ma jäin `suure `lainete `uoleks Kuu; küll oli kova meri VNg; nii kövaks mereks oli läind Jäm; kui ta virud `piäle lüeb, siis lähäb kõvadaks jälle Khn
10. vilets, halb (mälust, meeltest) kova `pääga, ei sie votta midagi pähä Hlj; sie on `õige kõva `piaga, ei sie saa midagi `tolku ega rehenu Lüg; Köva `kuulmisega Jäm; Kõva pea, mitte midagi peha äi jää, kas ta õppeb või mitte Pöi; kellel kõba pea oo, see ei saa lugemest kätte mette Mar; Pää ku pudrunui `otsas, kõva, ei akka pähe midagi, Kõva `pääga, `kińnise `mõistusega Hää; lapsel on kõva pia, ei tal pähä akka Koe; ei suand [koolis] kedagi edasi, siis `üeldi et kõva kolu tal Ksi; kes iast ei kuuld, oli kõva `kuulmisega Lai; kõva `pääga, ei jää pähä Trv; kõva `kuulmisege, ken vähä kuul; kõva vaimuge, ku ta seant tuim om Krk; tu laits `oĺli kõva `pääga, es jää midägi pähä Ran; üt́s kõva `päägõ poiss Krl; um taa kõva vaimuga [ehk] kõva pääga, ei võtaʔ midägi jako Plv
11. kare, lubjarikas (veest) teises kaeus kövam vesi ja teises `pehmem Pha; pesed paraegu `peätki kõba `veegä, `juussed jääväd `tihkes Vig; Kõvada `veegä pestes lähäb paelu `siepi Khn; Mede kajus on nii kõva vesi et Hää; kõva vett tehasse `pehmemas, `pantse lipet, mud́u on kaĺk, ei ti̬i̬ `puhtas Saa; lätten (kaevus) õige kõva vesi, lubjane Hls
12. kange, tugevatoimeline (söök, jook vm aine) kova viin Kuu; siis [pandi] kala köva `soola, `lauti üksteise `körva Khk; Ta suitsetas alati kõvad tubakad Pöi; enne kõva `su̬u̬la panemist, `pantaks räimed veri`su̬u̬la; Kärsu ais on kõva Hää; esimäne su̬u̬l piäb `irmus kõva õlema Kod; kõvep viin olli piiritse Krk; kui kõtust `valla olet, võta `liikvat, egä tälle ei mõjo naline, olgu iki kõva nigu tuli Ran; kõevu puie tuhk om `kange kõva [leelis] Puh; kõvad `viina võib ennembide `juvva, kui toda magusat Nõo; mitu `kraati piiretuss om kõvva San; Kõva kusõ hais Urv; ta om kõva ruhe (rohi), taat piat veidükese `võtma; no˽piat sa kõva lipõ tegemä, noʔ om paĺlu `vahtsõid `hammõid `mõskõʔ Har; Su̬u̬lli̬i̬ḿ pidi õ̭ks kõva olõma, sõ̭ss lää es liha hukka; vana viin hińgäss, ei olõ enämp nii kõva; tu̬u̬ õlluʔ oĺl ni paĺlo kõva et, inemise˽käve käṕikulla˽joʔ Rõu; vehvermeńts om kõva hõ̭nguga Räp || tugev, toitev, tahe ea kõba toit täna Mar; sualast `silku ehk `sinki süed, sie on ike kõva [toit] Iis; ku päiv `aiga om inemine väĺlän, siss täl süä om vesine, ta tahab iks nigu kõvembat `toitu Ote; Ku `häste˽väke (rasva) seen om, sõ̭ss om kapstass kõ̭gõ kõvõmb sü̬ü̬ḱ Urv; mesi om õks kõva sü̬ü̬ḱ Har; `h́erneʔ ummaʔ kõva leib; `h́erne pliiniʔ um kõva süük Lut || intensiivne, ergas (värvilt) kõva värv on kumaka `niidil Jõh; sinikauni värv (vasevitriol) - - oli kõva värv, se pialt ära ei läind, vanaduseni Sim; `purpur punane - - ei ole kollakas ega tume, täitsa kõva punane; aeva sinetas - - niskene kõva sinine et `irmus Lai; Vahanõ om vaest nigu hellemb, vaha `karva, kõllanõ om nigu˽kõvõmb Har
13. a. vali, tugev (heli, hääl) `eile oli kova müristämine Vai; melekal on kõvem ääl kui kodu tuvil Sim; `pikne lõi kõŕtsi põlema, kärakas oli vääga kõva Pal; temäl `oĺli ilus kõva ääl Vil; üit́s kõva laia kõnege inimen Krk; kõva plaksak käis (piksest) Puh; ta om nii harinu kõva helüga kõnõlamma Har b. (murdekõnest) tema `rääkis kõva `murdega; Vanad inimesed veel räägivad kova Sagadi kielt Hlj; see Muhu inimese jutt o nõnna kõva, na tömbid sõnad Muh; `Paatsalu pool oli paelu kõvadam [keel] Var; vanadel ikke oo `sõuke kõvadam keel Tõs; meie `ütleme nüid `õkva kõvan sõnan ja kõva tähtega Puh
II. s
1. tahke, vastupidav aine `meskele pannasse kövad (kuumaks aetud raudkivid) `sisse `jälle, muidu jääb va `toore maiguga ölut `jälle Khk; mia ole arinu kõvaga (kõva istmega), mul `patja `perse all ei ole Nõo || fig Sagadi kovasi (põliseid) enam `kuigi `palju ei ole, seda kielt ei `räägita enam Hlj
2. euf viin ma võta üte pitsi vana kõvat Krk
3. u kõvakrae või -kübar Mihed olid kohe `uhked, ku neh kovad olid pääss ja; Eks `herrasmihed kävid igä enämiste kaik kovad `kaulass Kuu; kõva kaalah, lips i̬i̬h; taat kõvva kand Se
munn muńn Kul Vig JMd Räp, g muńni Mär Khn Tor Hää Saa Kei VJg Sim I Ksi Plt KJn Krk Plv, munni Sa Muh Mar Kse Tõs Hää Ris Kad Plt Trv Krk T Vas; munn g munni Emm Käi Rei, `munni Jõe Kuu Hlj Lüg Vai; pl muńniʔ Urv Rõu Lei
1. suguti, peenis kogu pere `katsub pereme `munni = `ukse kääpide Jõe; mina sedä en usu, kas `võetagu munn maha Lüg; muńn, see‿o isaste asi Khk; kuĺt jookseb, muńn `paisub = vokk Krj; Püksid olid nii lagund, muńn `paistis puhas ää Pöi; sellele kasvab muńn taha, kes soku`sarve puhub (öeld tütarlapsele) Muh; ärjä muńn, see `ööti ärjä kõra Mar; obosel muńn oo ja muud kedägi Vig; Kellel iä karunõ muńn, sellel `ollõ iä õńn Khn; mis sa jürgid oma küĺmä muńniga, `öelti, kui mõni mees möllas `kangesti Saa; lähed muńniga kusele Kei; pane muńn `püksi Sim; Laia muńni eli, see õli vist liikva nalj Trm; võt́tis `perse `paljass, `näitas minu isale `muńni Ksi; lapsel tiĺl ja mehel muńn, täkul türa ja ärjal kara Lai; muńn on `pehme nagu niisk, võta [või] lusikasse Plt; muńni ei ti̬i̬ mud́u midägi, ku‿i ole kot́te koputaman nalj Krk; ta om poole munniga tettu (saamatust inimesest) Ran; ega nali `kaala ei `lõika ja ega muńn `kintsu ei õõru Nõo; Mis kasu om sest suurõst munnist, ku väikene ti̬i̬b sama tü̬ü̬ Räp
2. pl munandid mõni ei saand `õiget `särki, ei kattand `munnisigi Lüg; tule sa meitel `ungruks, näpista meite `pörssa munnid ää Khk; vana mees `olli talle `muńna ää `lõikames Muh; Mool olid mullu munnid taga, `seaste pole üht, `seaste pole üht (härja möirgamise inimkeelne tõlgendus) Rei; poiśs, muńnid maha Sim; `lõikan `põrssal muńnid ära Iis; suured muńnid, nagu pada `jalge vahel Kod; Leena käis `muńne `lõikaman, `latsi `vasta `võtman Ran; me Mut́al (koeral) võeti munni maha, mud́u ta ulk Ote; Nii`saatõ˽tsoori˽ja˽muńniʔ, noid es sü̬ü̬˽ka˽`kiäki Urv; `muńne man um viga Plv
3. ümar asi a. käbi Muńn sadi männä otsast `tolksti pähä;
Sooja päävägä vädäväd muńnid kõik arvõlõ Khn b. junn obose seta munnid, `lamba seta öba Emm;
obuse seta munnid on meitel Käi;
Mõni `ütleb ka obusemuńnid - - vahest ei taheta nõnda lausa `väĺla `rääkida, sis `öeldaks muńnid Hää Vrd munnusk c. kapsanuuter `kapstal munni all nigu ponni all Ote