[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

hammas|puu sälguline, sälguga või kisaga varustatud puuese a. puuklamber, mille vahele kiilutakse töödeldav ese; pügalpakk kui `auku lasid redeme `kõrva`puile, panid `ammaspuu vahele; `pannasse rie jalassed `ammaspu, siis akketasse kõdara `aukusi `laskemaie Lüg; liimitu asi pannasse ammaspu vahele Khk; ammaspuun suad tahundata - - `paĺka ja lat́ta tahundatsegi ammaspuun Kod; ree aj kelgu jalassed - - pidime ammas`puusse panema, et ta kõveralt `seisis Lai b. vitsahammas ammaspuuga tommeta `vitsa `noule `peale, nied on nagu tangid Jõe c. pilak, tuleraud pierud põlesid ammaspuus Kad d. all on `ammaspuu (kangapoom, riidepakk), `sellel on `ambaline rattas, kuhu saab `kierada `kaŋŋast Jõh; ni̬i̬d `öeĺdi täied teĺled (kangasteljed), ku esimene sammas ka `kõrge `oĺli, päält ammas`puuga (haripuuga) ku̬u̬s Hää; truĺli ammaspuu (vaalikurikas), kellegä truĺli lükkäd Kod e. see [joogi] küna `seisis kaevu jääres, ammaspuude pial, ei old maa pial Lai

Vrd hamba|puu

pehme n, g `pehme R eP M; pehme Var Aud Tor, g `pehme Tõs JMd Trm Pal Lai KJn Hel T V(n pehmeʔ; -h́- Se Lei), `pihme Har, peheme Kod; pihmeʔ g `pihme Har Lut

1. a. survele kergesti järeleandev; painduv, vetruv, ka kergesti töödeldav obuse `kapja one `pehme, ei sie `rauda pia VNg; suisleppäd pidid õlema `kõikse paremad ja magusamad `õunad, `ästi - - `pehmed `süiä Lüg; nii `pehme suo, et kuda `sinne `piale saad IisR; kui `jäiväd kalad `siie `randa `päivä käde, siis `läksiväd `pehmest Vai; see oo `pehme raud, vötab laka ede (vikatist) Khk; `tuhlid peab `pehmeks `keetma Vll; lidrine leib, `söuke `pehme Jaa; Pea lagi alles `pehme, mis see [laps] `paergus veel räägib Pöi; sooda võttis `erned `pehmeks Muh; maa üsna vedrub, nii `pehme Rei; körges on `pehme `nörkuja kont Käi; kis `pehmest peäst [heina] kokko pani, eks ta siis võibolla läks läppuma ka Mär; üks oo sõre püil, teene soŕt oo `pehme püil Vig; [rukkitera] piimäl, siis tä oo pehme alles, `vauta näpu vahel, vaub Var; lõuget - - kellega linad `pehmes pekseti Tõs; `kangeste pehmed lund sadas Aud; `pehme, sopane tee, [vanker] oli rummuni sees PJg; tomilgas on `pehme puu, aga `sitke Vän; saad `peksa, et su seĺg ka nõnda `pehme on ku su kõht Hää; `pehmeid `koarlaid sai `süiä ike nõnna, kui kere `kańdis Juu; tema (vikat) on `pehme, kulub väga HJn; seal on vahel nii `pehme, et vesi on põlvini Tür; oks on tugev, aga otsad `pehmed, vajovad allap̀oole Sim; lepp on pehme `treida Trm; vedeläm `kartuliputer one pehemem ja üvem Kod; liha on `pehmest keenud Pal; lodu on kevade pehme Lai; pehmed leväd on alles tuas KJn; lõhmussa küllest `võeti sedä ku̬u̬rt - - tambiti `pehmess ja `tehti isi saana `nuusta Vil; `pehmed `leibä om ää süvvä Hls; looga puu aiass `pehmess, keedets `pehmess tossu kähen; sepp om `kirve `pehmess jätten, sellege ei saa muud `raiu ku `suitsu ja `paksu `piimä Krk; nii pehme su̬u̬, ma vajosi `õkva põlvini `sisse Puh; `oĺli serände pehme kivi, üteldi tahu kivi Nõo; mustikit om mõtsa all külländ, enämbide na‿m nigu su̬u̬veeren, `pehmembä koha pääl Ote; mu˽hobõsal omma `väega `pihme kabjaʔ, ei saa suvõl ka raualda `käü˛ü Har; varahitsõ˽`kartoli umma˽`pehme˽`riiviʔ Rõu; kala ommaʔ `pehmest lännüʔ, näid ei sü̬ü̬ʔ `kiäki Plv; ihnõ˽`pernanõ `lõika as tü̬ü̬`rahvalõ pehmet `leibä, peläśs, et pehmet paĺlo süvväss Vas; mõnõʔ ei keedä upõ periss `pehmess, kalõlt ollõv paŕemb süvväʔ Räp; min‿äestä vi̬i̬l, egas tu̬u̬̬ muld vi̬i̬l `peh́mest saa as Se b. vetruvuse, painduvuse vms omaduse tõttu mugav `pehme `vuode Vai; `pehmede `patje peal ea pekutada Rid; mul on pehme magadisase JMd; `pehme sulist pad́ja Sim; mätas on `pehmem, küngas on kõva Plt; tule nüid tule, mia tei sulle ää `pehme aseme Puh; mul ei ole kunagi pehmet `persealust ollu, puu penk om `perse all; mia nooren es taha pehmet `sängi, es ole arinu Nõo; kahr um pahahn, sinna um tal haina purru vi̬i̬d, nigu `pehmemp um `maadaʔ Rõu; padi um pehmeʔ Plv c. liikuv, painduv; lahe esimese [niitmise] `päivä `õhta pidi `sauna `saama, tieb `kondid iast `pehmest Lüg; `Rüübi [jooki] kõhe tuliselt, siis tieb `rinnad `pehmest Jõh; Tärbentini aur, see jälle `aitas, tegi rinnad `pehmemaks Trm; końdid suavad pehememäss, kui `vistlen Kod; vaja `sanna küttä, sõss kondi lääv `pehmess Krk; `aeti viin kuumast, `panti võid `sisse - - selle pidin mina ärä `rüipimä, et si̬i̬ ti̬i̬b si̬i̬st `pehmest TMr; `ü̬ü̬si lasi vü̬ü̬ `pehmembäss (lõdvemaks) inne Kan; ma oĺli nigu `puunõ `pistü, nii `kangõ - - tu̬u̬ (rohuvalmistaja) sõss `sääde [rohtusid] kokko, ku liinast tagasi tuĺli, sõss oĺl iho pehmeʔ Räp || piltl (läbi peksmisest) ma tee sind `pehmeks Khk; si̬i̬ sae ilmatu tubliss taguda, nii `võeti tä pehemess et Kod; sellel kondi `pehmess tett, tappa saanu Krk; sa klandsitat ta nii `pehmess sääl, et ta tõenekõrd enämb `vargile ei tule Krk

2. puudutamisel sile, mittetorkiv, õrn; ant kare (ka veest) Mõnel on `pehmed `juuksed, mõnel on `valjud kui `traadid Jõh; `pehmetest `villadest, see oo ihu `vastu üsna `pehme; `pehme vesi, seep vahudab nii et Khk; Lehmad sõid lipu`varsi east, olid `sõuksed pisiksed `pehmed rohud Pöi; nii `pehme rätik nagu lutsu maks Muh; Mine too `pehmed (peent) saia jahu Rei; münul on `pehmed `juuksed, aga mei [lapsel] on sores Phl; `pehmed sukad või `kendad oo ead sojad Rid; sooda, see pannasse pahotuse vee `sisse, et see teeb `pehmeks Mar; su piu nahad‿o naa `pehmed Kse; `pehme (peene) soolaga `lähtvad räemed `raisku Tõs; `pehme villaga `lammud ikke `peeti, need olid ikke ead `lammad, kel `pehme vill oli Aud; [nahk] `pehme niikui siid Vän; `Li̬i̬lsese `vi̬i̬ga on ää `pehme pesta Hää; küll on pehme tekk JMd; tallel on `pehmem vill kui vana `lammal Koe; eks selle `kangaga ole tüöd küll - - aga nüid on inimestel `pehmed särgid seelas VMr; `pehmed `kindad Iis; uhvaika - - tema on soe ja pehme Lai; sinu käsi `pehmem kui minul KJn; raudain `lasti kavva maan olla, siss läits `pehmembäss Ran; jäńess mütsitäb poja `pehme `karvu `sisse Puh; soetõlva libeme om nii sama `pehme ku ani pudsusule; nii `pehme käńgä olliva nigu siidi rät́t Nõo; `omgu olliva käe `pehme ja ää, ja jälle lätsime `talgude sitta `laotama Ote; `ta‿ĺli nii illuss rõevass ja pehme nigu sammet Rõn; pini lakk kätt uma `pihme keelega Har; ket́t um kaĺg, sõ̭ss - - teḱk nahk `päitseʔ lehmäle, nahk um pehmeʔ; tu̬u̬ `hõ̭õ̭rmisega rõivass `tutsuss ärʔ, lätt `pehmess Rõu; olõss mul kiä tsuvva˽teesiʔ - - olõss hää pehme˽`kävvüʔ Plv

3. parajalt soe, mahe, mitte kõle (ilmast, ilmastikunähtustest) `joulu `laupäl, siis läks ilm `pehmeks ja kiers `tuule `maale Kuu; nüüd on juba ilm `pehme, nüüd võib juba `liikuda Lüg; tuul täna nönda külma poolt küljest, εhk pöörab `pehmele ka Khk; See veib olla, et uie kuu loomisega ilm pöörab ning püsut pehmemaks läheb Kaa; Kase puu `sisse lihab koi kohe, kui veel `pehme tuule `sisse moha `lastud on, siis soa metsast ää `tuuvagi, koi ennemine sihes Pöi; kui kuuse mulgid üsna kuuse `alla kukkuvad, siis tuleb `pehme tali Muh; kui `pehme tuul ja lume sadu ja noor kuu, siis pidi `saama εε lehm sest, kui vasik `sündis Phl; talvel `pehme ilmaga tuleb `pehmid `tuuli Rid; vesigare tuul on `pehme Kul; sumõ `pehme jõlm Khn; Tuul - - `pehme, jusku `paitab `ümmer põsede Hää; `pehme ilmaga võib välist tööd teha Kei; kui pakase järele tedred `lendavad `kaskedesse `välja, tulevad lagedalle, sie on `jälle `pehme ilma märk KuuK; täna on `pehme sula ilm juba VMr; ilm akab pehemelle minemä, eelä õli juba pehem Kod; `enne `vihma on vaest pehme tuul Lai; ilm lääb kaanis `pehmes, iä pehme tuul KJn; ääd `pehmet `vihma satass, lämi `pehme vihm Krk; kui jõulu edimine pühä om tõisibe, siss tuleb pehme taĺv, ilus suvi ja ää viĺläsaaḱ Hel; küll tuleb illuss päiv jälle `väĺlä, parass pehme tuul om, ää ilmake Puh; erne küliti `pehme tuulega, siss saava `pehme `erne Nõo; tuul om jälle `lõunede käännu, ta lätt vist `pehmele tagasi Kam; `pehme ilmaga rasu ei `paisu, aga `kange küĺmäga lü̬ü̬b `onte poti `lahki Ote; ku om `pehme ilmaga˽sadanu˽lumi ja ku sõ̭ss lätt külmäle äḱki, sõ̭ss `külmäss hańg lumõ pääleʔ Urv; iilä oĺl `kangõ külm, `täämbä hommugu laśk jo `õigõ `pihmess ilma Har; `luiskõ ilm, lätt `pehmelle, külmä lü̬ü̬ tagasi Vas; pehme (aeg) (ajast kuufaaside järgi) ku kuu luvvass, siss om kõva aig, om kolm `päivä kõvad ja kolm `päivä pehmet, siss om edimäne veeränd täis; noorel kuul keedeti `si̬i̬pi, siss ku pehme aig `oĺli, kuu vahepäiv `oĺli kõ̭ige `pehmemb aig Nõo; otsiti iks pehme aig `rõiva vanutamise jaoss Kan; Vanast tapõti t́siku nii ku oĺl pehme aig ja˽ku˽kuu oĺl nädäli `vannunõ Urv; Linaʔ jäl˽tet́ti `vahtsõkuu `pehmega Krl; ku˽vanakuu ots om, siss om pihme aig, `pihme `aoga om hää `põrsõid lõigada˽ja liha kuivadaʔ Har; Ku˽timä [noorkuu] jo˽maku nakkass kasvatamma, sõss um pehmeʔ aig, vanakuu pehmeʔ um jäl˽sõ̭ss, ku˽kuu um vi̬i̬l maohn; vana `kuuga˽`pöetäss `lambit, tu̬u̬peräst et siss um pehme aig Rõu; inne täüt kuud om pehmeʔ aig jaʔ peräst täüt kuud om pehmeʔ aig Plv; Sitta püvvete ka õks maa `sisse `kündäʔ `pehme `aogaʔ, et sõ̭ss rutto mädäness ja `haudoss; `Pehme `aoga˽`raotu anoma puu lavvaʔ `tursova˽likõga `õkva ruṕpe Räp

4. a. laisk, lodev, pikaldane; lõtv, ebakindel (ka alkoholist tingituna) Mehed õlid `viimast jua periss `pehmed Jõh; see `söukse `pehme `väoga loom Jaa; `pehme jalaga obune, komistab `ühte `puhku Mär; Võttis metu iad kärakad, aga jähi siis koa `pehmes Han; Topus on üks `pehme olekuga inimene, ta pusib ja mät́sib ühe asja kallal, `tü̬ü̬ga edesi ei saa Hää; si̬i̬ `siante `pehme `tü̬ü̬ge Krk; ku mõni mi̬i̬s `olli serände pehme, siss üteldi, et es ta `aotse aia i̬i̬st ole Nõo; kui inemõni om `tühve tasanõ, siss om taʔ pehmeʔ inemõni, tiä om oimanõ, laisk Krl; ega ta periss laisk ei olõʔ, ta sääräne pu̬u̬ĺ pehme om ennedä; iilä oĺl timä periss pehme Har b. ebaselge (hääldusest, kõnest) kes - - ei saa `keiki poovstakkisid üles itelda, see on `pehme keelega Jäm; jutt jääb `pehmeks - - kut ta `purju jääb, `mältsab `peale, ep saa aru, mis ta räägib Vll; kui pudelist võtab, siis oo `varsti keel `pehme Mär; lapsel on ka keel pehme, kui alles õpib veel `riakimist Lai; `pehme keelege ei saa egät `tähte `vällä ütelte, pudist kõneless Krk; mul om `amba ärä, miä ei saa nii `seĺgede kõnelda - - kõne om `sände pehme Ran; ku joodik uma `pehme keelega˽paĺlo kõ̭nõli, tu̬u̬l jutul olõ õs `t́olku Vas c. piltl puudulik, kohtlane vms pää ajod on vist `nõrgad ja `pehmed, ei piä `mieles, midä tämä tieb Lüg; mul sehuke va `pehme pea Lih; tä `seuke pehme, ulgub Tõs; Inimene on nätse, kui ta on `pehme `mõistusega Hää; poiśs one - - pehme, ei õle nagu `selge arvoga; meil õli sulane nagu `natke peheme aruga Kod; pehme pää, ei jää midägi `kinne Hel; tu̬u̬l omma vigalitse vai `pihme silmäʔ Har

5. meeldivana tajutav, rahulikult mõjuv a. malbe, leebe, lahke; leplik; tasane `ütle tämäle üks `pehme sana, `eiga `valjusega `üksi läbi `saada VNg; lähän `tõise kääst midägi `õtsima, `viimast südä lüöb `pehmest ja siis `annab Lüg; Meite vana oo ju seike va pehme mees, äi temast pole kuskil köva söna ütlejat vei eese eest seisjat Kaa; `pehme inimene - - põle kõba ega vali kellegi asja `vastu Mar; `pehme sõnaga mees, teene oo kõba sõnaga mees, mis ta `ütleb, see peab olema Mär; ma ole naa pehme vaemuga, aga täma oo `seukse kõvada karakteriga Tõs; õege `pehme jutuga inime Tor; mõned üiavad vanames, taat́ on `pehmem sõna JõeK; `pehme mies mäśsi `ümber sõrme VJg; pehme loomussega inimene Trm; tõene nisuke pehme, alati ańd `perrä, siis tämä `ihmas tädä alati Kod; se oli nisukene pehme mihekene, siis rahvas akasid seda `kiusama Pal; ta on `pehme südamega, ei taha tüli ega `riidu Plt; muidu pehme meheke - - aga kui paĺlu `viina om `võtnu, siss lähäb `u̬u̬gu Ran; kudass sa nii pehme olet, laset `endä `lamba ärä võtta Rõn; ta om vana `pihme sõnaga inemine, ta ei `ütlä sullõ konagi halvastõ Har; vaest oĺli ka `pehme `süämegaʔ, kolm suvvõ oĺli är üte peremehe man Rõu; ta oĺl iks hüä krõpõ meheimä, olõ õs pehmeʔ Vas; `kaehtusmi̬i̬śs, tu̬u̬ om nikuʔ `ṕeh́mep üĺdäʔ ku võhl Se b. mahe, tasane (häälest) sie one `niisukene `pehme `äänega mies VNg; tüdrugul oli nii `pehme ning mahe ääl Khk; `niuke ilus `pehme ääl tal, teesel jällä kõva, kaĺk ääl Mär; `pehme äälegä kõneleb KJn; `pehme madale äälege Krk; ma˽tarõst kuuli, ku üt́s kõnõli `pihme helüga, ta õks üt́s naistõrahvass oĺli Har c. mitte terav või vänge (maitsest) minu emä tegi üvä kaĺja, tämä taśt (tahtis) pehemed `kaĺja Kod; mia tei vaśt `taari - - säänte ää makeline `pehme juvva, es ole apu; nisudest saab `pehme ja make koh́v Hls; lepä `äitsnemis aal ütelts elädel piim kige `pehmep olevet Krk; Vala iks piisake piimä kah kohvile pääle, saab nigu pehmembä maeguga Nõo; üt́s kõva mõdu, tõõnõ um pehmem Vas || (vähesest soola kasutamisest) `pehme soolaga `lähtvad räemed `raisku Tõs; sai nii `pehme soolaga, nüid selgud apud Juu; see liha om `väega `pihme soolaga, see `lämmäga ei saisaʔ Har d. mahe, õrn (värvist) see on nii pehme kollane, põle terav ega erk Lai e. (muud juhud) Anti pehmed peksa (kergemalt) Emm; aga ega sii paelud jahvatada saa, tuuled oo naa `pehmed, ei aea [veski] kiba `ümmer Mih; sie nõund väga `pehmed `sõitu Jür

pügal|pakk soonega puupakk töödeldava puitmaterjali kinnitamiseks pügalpakk, koes täkked `sisse raiutud - - siis üks puu vöi midad seisab vagusi ees Jäm; palgid pannasse pügalpaku vahele, kodu oli pügalpakk, `metsas `pandi jaaguga `kinni Mus; pügalpakuga saab koolutud [rehavart] Vll; Pügalpakk, ank sihes, latt pannakse angi vahele, ladva poolt aketakse tahuma Pöi; kui raiutse mõnd `asja, siis pannasse pügalpaku vahele Muh; lat́t pannase pügalpaku vahele `kinni, muidu ta veereb ja kibaleb käe Var; pügälpakul on otsad `kõrged ja vahe on vahel, pügälpaku vahel `tautakse kodara lukkusi `sesse Juu; pügalpakul on õnar sihes KJn || pügalpulk – Vig