Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit
ees|tegija (töö)korraldaja a. eestööline; juht Olnd suur ehitaja ja eestegija sääl [Audla mõisa ehitamisel] Pöi; `antslaàger oo `seokse müüri töö `juures ja puutöö `juures eestegija Aud; noh ta (naine) oli küögi tüdruk ja ma olin iestegija [mõisas] Hag; ni̬i̬d õlid eestegijäd, `mõisan, künd eden ja tõene tegi sedä `perrä Kod; Iistegijä saie tsipake rohkemb palka ka talu man Hel Vrd eest|tegija b. pulmade, matuste jne korraldaja – Mar
eies1 `eies, eis, ei es Muh, `äies Khk Kär Kaa Vll Pöi; äies, äi es Kaa Vll Jaa; äis Phl; äi is Lei (hrl minevikus) ei `äies jöund änam pidada Vll; tuba va suitsu läru täis. äies soa änam iŋŋatagid Jaa; nee (potisinine ja -roheline) es lähe pealt ää mette ei es võta `päike neid ei es võta pesu neid; ei es oln lauluga vel `peale akatudkid, kui ää `keelti Muh; ma äis `näingid; äis anna (andnud) Phl; Kaŕda penist äi is tule `tsirke peni Lei Vrd es
elu|vaim
1. hing, elu(märk) `viimaks `saadud ige `toine elusse, eluvaim sise Kuu; `seuke võimatuke loom, eluvaim o veel sees Var; kui ikka elu `vaimu sies on, ei ole viel `surnud Jür; inimene minijub ärä, on nagu `surnud, aga peräss tuleb elovaim `juure tagasi Kod; [mehel] vi̬i̬l eluvaim ollu sehes, ära peksetu, verine Äks; emä ojass `väega valuste, enne ku tu eluvaim mant ärä läits Nõo; timä om kat́s kõrd lõõgatu joba, näiss kas jääse elovaim `sisse Võn; süä nakaśs nii `kloṕma et, kas vai elovaim minekil Rõu; eläjäl ka õks om elovaim man Se
2. elavus, liikuvus `Tüdruk kui tulesüsi, näha et eluvaim sies, `kuśkil ei `seisa `paigal IisR; pole tal `söukest elu`vaimu sehes εga midaid Khk
3. (peremehe kujul ilmuv) talu kaitsevaim eluvaim ~ peremees ~ maja poterpüks Jäm
muda|kurvits lind (hrl koovitaja) muda kurvits on musta `räästa `suurus, pesa tieb maha, nokitseb muda siest omale `süia IisK; lõpe, lõpe põllukene, kui sa‿i lõpe lõigatenna, kui sa‿i kahane kakatenna, siia jätä `t́sirke süvvä, mudakurviste munede rhvl San; mudakurbits - - pikä nõnaga ja tutugaʔ, säntse hüä suurõ tśirguʔ Se Vrd muda|kuurits
nimi nimi g nime üld(g nimi Ris, nimõ Krl); n, g nime Vai Var PJg Vän Tor Hää Saa Ris VlPõ; p nimme hajusalt T(`nimme), V
1. a. pärisnimi `ütle `täie nimega Juhan, ära Jukkust `ütle Lüg; `eiga nimi miest ei rigo Vai; Εεl lapsel on pailu nimesid Jäm; nüid on sihandussi imelissi nimesid, p‿`tεεgid, on nad isased vöi emased Khk; kui isa vötab teise naise, siis on lapsed ühe nime `otsas (ühenimelised) Kaa; Aleksei on ikka ta päris nimi, Seiuks `üütakse; Nee läksid valla eluse lapsele nime panema, nüid pannakse nimi valla elus; Pane siis `eese nimi (allkiri) `alla koa Pöi; olete neid emaste nimesid koa kuulu, Laene, Ilja, Eldi, Elju, nee oo `nüitsed nimed Muh; vanast oli `lapsi nii `palju, et tegu oli, et sa nad keik nimedesse saad Käi; mõni paneb loomale nime ja mõni põlegi pannund nime, üiäb kirjo või küit või punane, kuda ta oo; tä eläb `võera nime all Mar; kirikärrä paneb `meite `tahmese järele nime Tõs; Paelud panid laeva nimeks naestõ nimed Khn; nime ei jäänd `meele Vän; igal ühel oma nime, mõnel kaks kolm nimet Tor; köik [talud] on selles nimes, mis `enne on oln (kõiki kutsutakse nii nagu varemgi); sellel mitu nimi, mõlemaid nimi `üitakse Ris; esimene nimi on ristitud nimi, teene on liig nimi Juu; mis pääva ligidal laps `süńdis, sie nimi `pańdi, joani pääva aal Joań, `moarja pääva aal Mari Jür; ma põle seda nimet kuuld Amb; mul põld mägede nimesid enam `mieles VMr; ma tema esimist nime ei tea Kad; laps ilma nimetä, `rismätä; si̮i̮ kutsutasse `mitme nime piäl (mitme nimega); sedäsi ti̮i̮ń (teenis) õmale nime (hüüdnimest) Kod; olgu nimi mis taht, nimi meest ei riku, ku mees ennast ei riku Äks; igal maal pidi oma nime olema Plt; menu nime on ikki `süńdind nime SJn; Kes teisel nime annab, see ise sedä kannab Pst; om ennäst `võõra nime all üless `anden; küll‿o kurat, mea `ütli periss musta nimege Krk; mul ei ole temä nime meelen; võhi`võ̭õ̭ra inimese, mia nüid nende nimesid tiiä Puh; vanast üteldi, et ku `tütrele panna emä nimi, siss saap `tütrel ää õńn; nii vene nime om `irmsa, ei paenu ki̮i̮l `ütlemä `tõisi Nõo; egäl ütel om kaits `nimme, edimäne nimi ja väärnimi; ääl latsel iks paĺlu nimesit Kam; tolle mehe nimme ei ole mul ämp meelenegi Ote; väikõni lat́s om vi̮i̮l nimõdõ Krl; pühäbä riśtiti kat́s last, `pańti mõlõmbõilõ Jaań nimess Har; `ausa nimi um paŕõmb ku kuld Rõu; ma˽saa õi˽sullõ umma nimmegi üldäʔ, mia mul om, meelest um är˽lännüʔ; sõrmuśsil oĺli˽nime˽siseh Vas; mi olõ üte nime all, meil mõlõbil üte nimeʔ Se; nime all ~ alla (panema) (ristimisest) laps saab nime `alle `pandu VNg; laps `päivä eläs `vaide - - ei `jõudand viel `saada nimegi `alle Lüg; ta sai nime `alla Muh; tänä pannasse tä nime `alla Mar; `tahme täna teist nime alla `panna Koe; lat́s tahass nime `alla panna, viimäte sureb ärä TMr b. kellegi valduses olekust, valdusse minekust; kellelegi, millelegi kuulumisest eks sa `kirjutand `luomad oma nimesse Kuu; isa `kinkis oma koha poja nimele Lüg; nüid oli kuha poea nimele kirjutand Khk; tegi kõik minu nime peale Mär; `tõstament `tehti siis tä nimele Kse; kui emä ää sureb, eks sis tütär soa oma nime `peäle Juu; kolm tükki (talu) oo vi̮i̮l selle külä nime piäl Kod; temä kirjut́ talu oma nime `pääle Trv; mõni tegevat kõ̭ik vara tõese nime pääle ja esi om nii puhass ja paĺlass, et temä käest mitte midägi võta ei ole Nõo; timä oĺl mu˽nime pääle poodist `võlgu võttanu Har
2. a. üldnimi, nimetus siis viel sidä vanaemä nime ka [ei] old, mei `hüüsimme igä `eideks Kuu; pöllu pεεl `kasvab rohi, ega ühel oma nimed Khk; eks need punased ussid kanna tuli`kaarna nime Mus; köśt ikka oo ta (pärmi) nimi Muh; püüginaesed keisid `püükis, aga meie `kantsime pesunaeste nime Mar; süĺg ja ila, see kannab `kahte nime; ta kannab `puhta nime (puutumata, süütust tüdrukust) Ris; toimiseks `üöldi ikke ja `murdmaseks ja, neid oli mitu nime viel (kangast) KuuK; ma ei tia selle puu nimet Amb; tämä pereme nime (peremehe õiguse) annab [pojale] ärä Kod; muud ei ole tema (rändroti) nimeks mina kuulnd Pil; kahe või kolme `aastased on ikke sälud, `enne kui obese nime kannab KJn; lõhmus on puu nime; pruudi nimet ei olnd `kuśkil kuulda, [olid] noorik ja peidmees SJn; undil om jo mitu `nimme, susi, uńt ja końtjalg Puh; egän külän om esi`mu̬u̬du kõne, egäl asjal esi nimi; lehmäl om jo nellä`kõrdne magu, magudel om egäl ütel nimi kah Nõo; `tu̬u̬bril ei ole muud `nimme olluki, iks `tu̬u̬bri Kam; mitusugust nimme oĺl noil ḱakkõl, mõ̭ni üteĺ ḱakuʔ, mõ̭ni üteĺ lutsaguʔ Krl; `olkõ puu vai mia taht, egäl aśal om õks uma nimi kah Har; ma olõ nüüd mõrdsuka nime all; huĺu oĺl soe nimi; naidõ `tsirke nimmi jõvva õi kiäki teedäʔ Rõu; laisa nimme ka‿ks vi̬i̬l kańni Vas; uhõŕdi nimme ei tunnõki noorõmba Räp b. piltl (millestki vähesest, viletsast või olematust) Sidä raha `anneti neh sen `kerra `vaide nimeks, mes sest `ostada saab Kuu; Nattuke `törtsis seda `piima suppile, sest saand kedagi, sie nigu nime `puolest IisR; See pireke tööd, mis sa niid sii teind oled, pole muud kut paljast nime tegemine; Mis `asja ma säält - - saand ole - - nime pärast natikse tühja kola Kaa; mul ei õle raha nime, kellegä ma õssan; en sua minä kedägi tehä õõnale, `amba nime põle, kuda sa sü̬ü̬d tädä Kod; võt́tis nime poolest töö, aga ise õieti ei teind kedagi Plt; nõnda paĺlass muld, einä nime ka ei ole sääl Krk; Ü̬ü̬ pääle koŕass üt́s inemine pu̬u̬l vakka `vähki ärʔ, kiä virk `korjaja oĺl, laisk saa õs nimmegiʔ Rõu; no olõ õi˽kirbu nimme kah Vas
3. nimel 1. kellegi poole apelleerides jumala nimel õlen ma `õige Lüg; ää tee sedä, jumala nimel Tõs; palusi küll jumale nimel, aga ta mitte es anna Krk 2. mingit eesmärki silmas pidades Angerja nimel `oĺlid ikki väĺlal (tulusel käimisest) Hää
nudsima1 nud́sima, -ds- Võn Kam San/-me/ Kan Urv Krl/-mõ/ Rõu Plv Vas Räp Se imema, lutsutama ma nud́se nu̬u̬ kala lõpusse ja luu kõ̭iḱ ärä, kõtuke `oĺle tühi Võn; sai no peris halva `põrssa, ta muuguʔ nudsi läbi hammastõ Kan; mis sa alasi taad `piipu nud́sit Krl; lat́s nud́si nissa Plv; lelläpoig nud́se kihvti jalast `vällä Räp; kõ̭gõ nud́si taad tsigare rõibõht, piä˽no vahet ka kipõń Se Vrd nodsima, nudsuma
ohoh2 ohoh Kuu Jõh Emm LNg Mar Kul Mär Hää Kei Trm Hel, ohhohh Hlj Lai rumal, tobuke Siel peres on kaik ohohid Kuu; on ikke sie vähäkene ohhohh Hlj; Üks vend õli `neie `ulgast nattuke ohoh Jõh; Paistab ikka vehe ohoh olad Emm; Eemalt ikka ilus, aga ligidalt ohoh Kul; [ta] Oli Tagaperes sulaseks, oli natuke ohoh Kei; Võib õlla, et sie kiusamine mõjuski, et nii vähe ohoh jäi Trm; see on tsipake ohhohh Lai; Tä iks raasike ohoh `oĺli, et kik raha `latsile ärä `anse Hel
veebiliides
@ veebihaldur