[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

kaaberkee kaaber|kee Jäm Khk, kaabergi Khk Pha, kabergi JõeK köie, trossi keere kaabergid on törvasest rossist lammudud keed Khk; kaabergiga sai päti tallad nöölutud Pha; trossi siest `tomba üks säige `välja ja sie `ongi ea kabergiks JõeK Vrd kaabelkarn, kabelkee
kabli2 kabli Pöi Muh Hi vanast köiest või trossist harutatud keere või takk kablidest lahutakse triiv`värki. kablist tehakse köit koa Pöi; tegi kablist kööve Muh; Köis `raiude tükkideks, `panda suja vee `sisse liguma ja siis näpuvahel `kista kabliks. Törvase kövest saab parama kabli. Kabliga `triivida `laeva Emm; mehed keerutasid kablidest köve Phl
kabli|kee, kabli|kesi tõrvatud trossist või köiest harutatud keere, säie kablikeed o kanepist nagu karva pärsid. see rośs o kabli ketest `tehtud Muh; kabli kesi on törvas nöörist, keerudaks kogu ja köis `valmis Käi Vrd kabelkee, kabliskesi
karn2 karn g karni Rei, -karn Ris trossi keere Vt kaabelkarn
kink5 kink g kingu keerd trossis Uus tross lööb esmald kinkusi täis et erm; Trossi kingud saab trossi otsast välja keerda; Vana trossil lööb arva möni kink `sisse Emm
kordingid pl trossid, millega tõmmatakse raapurje servad raa külge kordingid on trossist, `purjede `kinni panemiseks ja `lahti tegemiseks, kordingid `korjavad purje `ääri ja `nurkasi JõeK

mating mating Emm, mat́ing Khn, g -u trossi mähis Kui matingud trossil klüüsi sees ümber pole, öörub see sεεl varsti katki. Matinguks panta vana purjuriide voi praasli tükk Emm; Vana mat́ing üsä lagun, tulõb uus `panna Khn

muusing muusing g -u kerakujuline punutis trossil muusing jääb kleedungi `alla Hää

pentsel `pentsel Vai/-ns-/, g `pentsli Kuu Hlj Emm Käi Khn Hää

1. nöörist mähis köieotste või köie, trossi ühenduskoha ümber `trossile `tarvis `panna `pensel `pääle Vai; köie ots `panta peenigese niidiga `kinni, iga keeru vaheld läbi, `ööda: pane `pentsel `kinni Emm; Mis sä `arvad, kas ma tie plessi või `aitab `pentsel Khn; pane selle otsale `pentsel `piale Hää
2. linane tõrvatud nöör, millega pullud võrgu külge kinnitati `pullu`paulale tuli - - `pentsliega `neuluda `pullud `külge. `pentsel, sie oli nisukene `pienikäne linane nüör, sie sai ärä `tervatud viel, et sie ärä ei mädäne; `pentsel, `tervatud nüör, `pliiatsi jämejüne Kuu

pentseldama pentseldama Pöi Käi, pen(t)seldämä Khn, `pen(t)seldamma, -ämmä Vai köie otsi või köie, trossi ühenduskohti kinni mähkima nied `nuorad on jo `penseldattu; `nuora `otsad `pentseldädä kokko Vai; köveotsad pentseldakse `kinni Pöi; `Vańtõ otsad said penseldet Khn

plading plading g -u harutatud trossist tehtud purje sidumisvahend ku vaga ilm on, siis purju`laevas `tehtaks pladingud Hää

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur