[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kinnitus kinnitu|s g -se eP(-dus Jäm Khk Rei; -ńn- Kei Juu/-tes/ Kod Äks Lai Plt KJn, g -zõ Lei; kinnits g -e Muh; g kinnitse KJn), -ss M(kinnits g -e Hls Krk) TLä San; kińnitü|śs g -se V(-ss; ḱiń(n)itus Lei, `kintüśs Se; kinnitu|ss g -sõ Krl, -sõ Rõu)
1. kinnitamine; kinnitus-, kooshoidmisvahend; pide Sie [reeaisa] `kińnitusaas võis olla `tehtud ka `ninda, et oli üht`aegu ka seba`vitsa `kińnitusest IisR; paneme kinnidust (tuge) `juure, siis seisab Khk; Saab tööriistad-asjad püsut kinnituse (suletud ukse) taa panna Kaa; mõni tükk [müürist] ripub küll nagu õhus, et kusagil tal änam kinnitust ei ole, aga maha koa ei `lange Mih; siad nõnnagu linna turul, ei õle `koskil kińnituss, kõik väred `kat́ki Kod; `kamre ussel `panti kammitsetabakse ette, muud kinnitust es ole Krk; ja liiva sośs - - es saa `auda `kaiva kah, [liiv] ju̬u̬sk `sälgä, üttegi kinnitust es ole maal Ran; `jalgul ei ole kinnitust midägi Nõo; kinnitüse vits (laudnõul) Har; Ku lodi `saisma jääse visatass `jaakur lod́ja kińnitüsest `põhja Räp || takistus `tütrigu puold õli `kinnitus õld, et ei saand viel [mehele] `mennä Lüg || (kangalõime edasilaskmisest) lase kinnitust; kinnituse vahe Tõs || kinnisti ätikut ja `su̬u̬la tuleb `seltsi `laske, sii om neile (värvidele) kinnituss kige `rohkemb Hel
2. tõendamine, tõendus; (korduv) ütlus, väide; tagatis ta‿s ooli mu kinnitusest midad, muutkut läks minema Khk; Jah on ju see laulatuse kinnitus Pöi; `andis võla kinnituseks obose pandiks Mar; sepp makst sada rubla [kontrahi] kinnituse raha koa Kos; laalatus on nagu üks kinnitus, mes inimesed `puari paneb Kod; võla kinnituss Rõu; oĺl käsiraha käen, tu oĺl nigu üt́s `kõnnõ kińnitüss Räp
3. kindlustus, kindlustamine `maksime maja kinnituse raha Tõs; elukińnites Juu; ei makst kinnituse `maksu Plt; varanduse kinnituss Trv
4. eine, jook leib ja silk on südäme `kinnitus Lüg; vöta südame kinnidust Jäm; süda oo naa vesiseks läind, siss `võetasse kinnitust Vig; si pipra viin ja piiritus si on mu inge kińnitus (lorilaulust) Kod; `süäme kinnitusess om eering ää, vai kilu Ran
5. tav pl väitused, tuhud ni̬i̬d kińnitused on mõnel arvad; ku kińnitused akavad `käimä, siis jääväd suured valud maha Kod; siis tulevad ni̬i̬d kõvad kinnitused, kui laps sünnip parajasti Ksi; ku kinnits akkass `käümä, sõ̭ss iki looduss et tule Krk; kui vi̬i̬ om ärä lahenu, siss tuleva emäle kinnituse Nõo
6. suletud olek; vangla kanad o nüid kinnitsis koa, nad ep mune Muh; kana `pant́i ḱińnituzõdõ (kinnisesse ruumi); mi̬i̬ž́ `oĺli ḱinituzõn (vangis) Lei
kuuendiku|koht kuuendikumaast renditud koht siis me `antsime selle kuiendiku koha ära Kse; kuuendiku kohad olid jah, sealt oli kuus `pääva `teomes `väĺlas (mõisatööl) Juu; `võt́sin kuuendikukoha ja sain mõesa tiumehe `orjusest `lahti Kos; kuuendiku kohad ei `olnud alati ühe`suurused Koe Vrd kuuesnikukoht

nuuma|tükk kätte mõõdetud (ka renditud) maatükk, kust tuli kindlaks ajaks hein või vili ära teha `võtsin omale väga suure nuuma tüki ette, ei saa `õhtuks maha Mär; sa pead oma nuuma tüki ärä tegima Saa; nuuma tükid olid ikka mõedetud jah, ei `ummes `antud `ühti Nis; vanaste mõisas ikke `ańti nuuma tükk kätte, tie siis või `siasta, aga sinu teha ta oli Kad; igaühele `ańti oma nuumatükk ette VJg; nuumatükk om reńditu ütess kõrrass, üte kõrra saat `haina tetäʔ, tu̬u̬d võeti `mõisast Räp

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur