[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 100 artiklit
hapatus apatu|s Khn Juu Trm Trv, -ss Hel T Krl Lei, -se; hapatu|ss g -sõ V(-śs); (h)abadu|s, -se Kuu(-kse) VNg; appatus Lüg(apa-) Jõh, -dus Vai, g -se; apa|tis hrv Mär, g -tise Vig(g -tsi) Kos, -d- Khk; apates Vig Kos, g -e Juu JMd Pee Koe; apats g -e Tõs PJg Tor Hls Krk, -i Pil; apat́s Hää KJn, h- Kan Räp, g -i; n, g apatse Pst Krk; n apats Vig SJn Hel, h- Plv Vas; g apatse Trv
1. hapendav või hapnev segu a. (eriti naha parkimiseks) odin nahad habaduksest `väljä Kuu; apatuse tõrs, sääl `sõisas neli viis kuud, `suure `luoma nahk kuus kuud; kus `lamba nahad sies õlid, sie õli appatus, tõist `üeldi `rohkemb park; `taula tuli appatuses pidädä, salpiet̀ri `viega `liudetti ja tuha lehelise sies `pieti `pargis Lüg; `kange apadise ais keis kihast `väĺja Khk; ma ei kannata seda apatise `õhka Vig; naha apatses paŕgitase `lamma `nahku Tor; Värmiapatus - - vanaaegne apatus, ku ilma `ki̬i̬tmata värmiti. Kruusi si̬i̬s apendadi kusega Hää; naha apatese tõŕss Juu; naha apatse tetäss ivast, rüä jahu pannass, kaarajahu jah, `su̬u̬la jah; miu esäl olli kait́s apatse `tonni Krk; `panti naha `apnema ja sõ̭ss `võeti apatusest `väĺlä, ku karu `olli `valla; tu apatuss tu̬u̬ kiśk tolle naha kestä `valla Nõo; nahule ka˽tetäss niisa·ma `tahta hapatuss Har b. (leiva)juuretis `leiva, `kiisli abadus VNg; Leib tuless kohe ärä `kasta, apatse peris kõhisep joba Krk; leevä apatus om mõhõl Krl || toit leivajuuretisest (ja ubadest või hernestest – Lut; toit hapendatud rukki- või kaerajahust – SJn Vas Vrd apand, apandis, apandus, apants, hapendis, hapendus, apetes, hapnik, hapu
2. mudane, porine koht; mülgas – M V igävene apatse auk Trv; Ärä sa nüid `ü̬ü̬si küll läbi su̬u̬ mine, si̬i̬ om jo igävene apatse, `sinna sa jäät Krk; `tahraid om nigu apatus Krl; kae˽ku˽vehmalõ lätt, siss om [tee] nigu hapatuss Har Vrd apandik, apants, hapnik
3. sõim a. Üks igävene apatõs, ḱõppu ei viisi Khn; Lehmä apates on ennast vaia otsast `lahti `tõmmanu, võtaks neid apatsi küll Hää; poisikeseapatsid KJn; oh sa vana apatse; ei tää, kus ta apats om lännu; om si̬i̬ kuse apatse küll (voodit märgav laps) Krk b. lobiseja; lõuapoolik Oh saʔ igävene hapatus, mis sa ajat noid hapanuid juttõ Vas Vrd apat, happ2
hea ea, ia, iä, eä eP; ia, iä hrv R; ää hrv Jõe Kuu Hlj, Rei Hää Saa hrv Ksi, Kõp Vil eL(h- V); εε SaLä Kaa Emm Käi, hεε Phl; komp ea- Mar Var, ia- VNg Mär Var Tor Trm Pal, ää- Hää Krk Plv/h-/, εεm Khk Kaa
I. adj 1. (hrl inimese füüsilised või vaimsed omadused, oskused, tervis, meelteseisund jne) nõuetele vastav, võimekas, tubli, terve; suurepärane; tore, rõõmus see vana on üsna sur εε (kõbus, tugev) veel; mool oo veel εεd `ambad, teistel pole sel aal änam `ambud suus Khk; kui tä `viina ei võtaks, siis tä oleks ikke üks ea töö mees Mar; mool oo söögi isu eä Vig; olass mool silma nägimene olad, siiss olass ma veel üsna ea inimene olad Mih; jõhvikas ia apu, teeb südame `iase Aud; sel oo ea oiu peas, see tiab paĺlu PJg; seda iam meel tal `oĺli Tor; Kui obune `äśti viab - - siis sellel obusel on ää usk Hää; ia kõnemies Hag; mul on nii ead kõrvad, et kuulen kui kerp `põhku kuseb; mõnel on ea tervis, jüst nagu va uńdi tervis kohe; temal on alati nihukesed ead lõuad, läterdab ja ladiseb alati Juu; nii ia kui ta `sinna [kooli] tuli, nii ia ta sialt läks - - ta‿i osand seda (lugeda) koa HJn; kui inime ias tujus on, teeb kõik Pal; keśsi poolteist vakamad väĺla `niitis - - se olgu isegi ia `niitja; kohe iad meelt tegi platserdada sial [sooja vee] sees Lai; nagu tei `ääpess `süäme; moka om tal ää, tü̬ü̬tegu ei oole `kunnigil; olli neil ka ääss meeless si̬i̬ latsek Krk; esi vigane, ega egä päiv väĺlän - - tol om ää eńg sehen Ran; poesi emä tulep väĺläst `sisse, ja `kangede ääl meelel; säl `iksi niikavva ku mul mi̬i̬l ääss sai Puh; aud ti̬i̬p kõ̭ik üte ääss, olgu na `vaesõ vai rikka; tu̬u̬ nahuk jäi sul saamata, võit tenädä äid `jalgu; mul `olli ää pää, ma‿less võenu kävvä küll koolin; om mõni obene küll ää `ju̬u̬skma; `uika sina, sul om ää eli Nõo; Hää om ku `häste tańdsit, paŕõmb vi̬i̬l ku paigal püüsüt Urv; täl ei olõ hääd näku kaiaʔ tä kõõritõss; leerilatsõ tetäss pühäbä ääss (õnnistatakse kirikus); innebi oĺl iks urgõp̀ääväl poisslaste äässtegemine Krl; taa mihel om hää pää, kiä nii `korgõdõ üless `julguss minnäʔ Har; hää `sü̬ü̬misega loomakõnõ Rõu; ma˽`tahtsõ sul mi̬i̬lt hääss tetäʔ Plv; tõõsõl om hää mi̬i̬ĺ tõõsõ pahandusõst Räp; hea meelega meelsasti, rõõmuga Ma tuleksi eemeelega, aga mette pole aega Kaa; `viska luomale `erne `vaŕssa ette, ta süöb neid ia mielega VMr; targa inimese kõnet `kullet ää meelege Trv; ku mul om, sõ̭ss anna häämeelega sullõ Räp
2. (loomad, konkreetsed esemed, nähtused, omadused jne) korralik, kõlblik, meelepärane, viljakas; maitsev, toitev; küllaldane, rikkalik; lihav, rammus jne on pääst jala `tallani ias `riides; ia luo ilm tuleb täna Lüg; Äid `lambaid `sünnib `palju `ühte `lauta IisR; näĺlaga sööb inimene kõik εε, olga εε ehk sańt Khk; Joodul olid keiksugu eed-paramad söömad rennipeel Kaa; Kaks kövad kivi äi tee `ilmaski ead jahu; See (toit) on nii ea et viib keele `perse Pöi; kui päe tarab, siis o ead `ilma tulemas Muh; rabatud rukid - - need olid kõige `eamad; ma teen oma sängi eaks (korda, mugavaks) Mar; panevad saiatükkisi `sisse [õllesupile] ja panevad sukkurt ka ja. kudas `keegi teda `iamaks teeb Mär; mõni annab ike kuus seetse `toopi `lüpsis, see oo eä lehm Vig; meitel olid `eamad pärmid Var; viĺlad oo tänabi ead Mih; see kuńts olnd, et `raske`jalgsed naesed kudusid [võrku]. sis olnd ea saak Vän; Siśs põlnu kangast nii `kangesti pleegitada, ku lõngad enne `oĺlid ääks `tehtu, `autadu ja pleegitadu väĺlal õrrede si̬i̬s Hää; malsad. ias maas kasvavad, ia maa puud JJn; täna on supil ia mekk Ann; sian leiva sooja `veega, tuleb ea magusapu Tür; siin on `kange si ädäl `kasma, kui on vähägi vi̬i̬l ia eenam; sial [kaevus] piab isi vääga ia vesi olema Pal; ia taluke, juśt suur ei olnud, aga iad põllud Äks; kui kuusel `paĺlu käbisid siis tuleb `kartul (kartulisaak) ia Plt; se väŕm es ole ää, es tule iluss miu köŕt Trv; ni̬i̬ korbi olli `väega `ääde Pst; Mis viga äie puideg tuld tetä Hls; Ää `olli, `otsa saie, makuss `olli maha satte (öeld pärast maitsvat pala) Hel; es ole `riistu, mugu kirvess, kui ää-kuri `tu̬u̬gi `olli; sedä sama kiisa `solki `anti sigadele kah. siga läits tollõga õge ääss Ran; üits tuline ää kajo; pojapoig om ää ameti pääl, saap kallist `palka; pääasi kui sü̬ü̬k suust ää om, olgu siss kõtun mes tä om; ää `maoga suṕp Nõo; kihu survava, ilm lätt `ääle Kam; taa nahk om muud́u hää, a keśk `nahka om suuŕ mulk `sisse lõigat; ilm lätt hääss, vällä˽`seĺgüss Har || küps, keenud (toit) – Sa Rei Ote `tuhled `küpsesid kenasti εεks Käi; suur tükk, kee ju millalgi eaks mette Kaa; Katsu onts tuhlit katlas iad Pha; keeda tuhlid ääks Rei; odot kos väit́s om, ma kae kas liha om ää Ote || (nõrgenenud leksikaalse tähendusega) öhel ääl päeväl läksin ma Viĺländisse Vil; Kül ma sõ̭ss ühel hääl pääväl võta kuriku ja pessä tiä läbi kah Urv
3. (mingi abstraktsem nähtus, olukord jne) sobiv, nõuetele vastav; mugav, mõnus; meeldiv, meelepärane, tore; hõlpus, kerge jne vat see olnd täna üsna äil päil (saanud hästi süüa või lõbutseda) Jaa; Ka oli see ea asi, et nad (sakslased) täst ära läksid; [tuulik] On `paergus eas korras Pöi; see on eaks küll (käib küll); [hinnetest] üks oli väga ea, kaks oli ea, kolm läks `korda Mar; Igas pool ia kus `meitid ei ole Han; kudas kellegi `saatus oo. mõnel iä, mõnel alv Tõs; Üsä iä kua, kui mõni vana inimest `uatama tulõb Khn; ma panin ikke liha `aśtjasse, końdised tükid panin taha `eäre, siis oli ea kord kohe, kuda ma `võt́sin; vahest se üle kaela töö lähäb paramini kui ea töö lähäbki Juu; `kurja ei soa teha iaks Kos; sie nii algas puu, ea `lõhkuda HJn; ia küll, et ulu akk saab `olla Ann; ei nähend ead `undki sellest; meie olime alati eas läbi`saamises HljK; ea muretu elo Trm; eks ta siis räägi `mitmed `moodi, oma aśjad eaks Plt; õlbastege om ää vett kanda Pst; ää põĺv (elukäik) Hel; satte tolle asjaga `siśse, nüid süidäb kõrvatagust, otsib ääd nõu; kui `kiäki `risti üle ti̬i̬ - - `ääl poole lääb siss om ää [kala] õńn Ran; aga tost om vil ää, et ma kõnni; ja äid `päivi ma konagi es äe, tei tü̬ü̬d ü̬ü̬d ku `päivä Nõo; mul oĺl tuhand ää (väga hea) uni, mis ma `ü̬ü̬se näi; na˽peenikese˽puu, ommavõ ää˽palamõ San; elu um hää, ei˽taha kooldagi Rõu; [taulmehed] `masva inne [mõisale] massu ärä ja, ja om sellega kõiḱ hää (korras); suvõl om siin tulihää elläʔ Plv; aig and hääd nõvvo Räp
4. a. positiivsete eetiliste omadustega, (moraalselt) väärtuslik, heatahtlik, lahke, sõbralik, sõnakuulelik; lähedane, intiimne no siis `otsa `kannika - - `keige `iamalle `lapsele `anneti VNg; `Naabrumehed `riidlesid küll, aga nüüd on `jälle iad IisR; akkas koiraga εεks tegema (sõprust otsima) Khk; Teine eese eest südamest tahab sulle eed teha Kaa; Kes `sõukste tigede `kurjade `silmadega on, see pole ea inimene Pöi; mul üsna kahju nende `hεεde inimestest Phl; ees ea, aga taga `persse sis `lõikab `kaela Mär; `ööldi ikke, et tüdrekud `olle kõik iad, aga seda ei tia, kust tigedad naised tulevad Aud; (kui kedagi heaks kiideti, vastati) Kui ma ää oleks, kaśs oleks mu `ammugi ära söönud Hää; Ea laps, lambasilm, saba vaja, valmis unt (öeld salalikust lapsest) Jür; Eada tuntaks äkki ajast, kaunist lasta karjapõlvest; Ea laps kasvab vitsata ja vibuta KuuK; [koer] `enne oli väga ia, ei akand kellegisse `kińni Ann; süda kohe rahul, kui tiad, et ta (loom) ikke `iades kätes on VMr; ia südamega inimene; kuda ma ia inimene sinuga nüid tasa saan Lai; sel tüdrukul oli õige õńn nüid, sai siatse ää mehe Trv; me `kakleme ja saame ääs (lepime) jälle; ää inimese eläss üte `amme sihen ärä, kait́s `kurja ei saa küünin ärä eläde Krk; sest ü̬ü̬st päeväst jäime meie periss ääss sõbrass Hel; `kanga kodaja vai `kangur - - ääl latsel om jo mitu nime Ran; ku‿sa `anda jõvvat, siss olet sa ää; mõni inimene om ää vaemuga, aga tõene om nii alb; siss ku Mari tegijä `olli, siss `olli ää küll, aga nüid nemä ei tunnegi Marid Nõo; om nii kole ilm, et ää peremi̬i̬s ei aa `pennigi `väĺlä Kam; `väimis om mul läbi (täiesti, väga) ää mi̬i̬s Rõn; ää lat́s tunnuss `ällü, ää naariss lehe alaʔ; olõ esi ää, siss omma˽tõsõ˽kah Krl; ta tuĺl no˽hennest hääss tegemä, selle et meil iilä pabaduss oĺl; ma˽hiidi poisilõ hääd sõnna, poisi˽kulssi ka mu˽`palvõt; sa˽tahat kõ̭igilõ hää ollaʔ Har; vanakuri täi hää (naise oma) latsõ tagasi Vas; tõist nigu taht oma võimussõga hääss tetäʔ (meelitada), et nä ütte sünnüsseväʔ Räp; ma tei sullõ hää mehe peräst (sõpruse tõttu) Se b. (kõnetlus- või viisakusvormelites) ole sa - - ea mees, et sa `aitasid mind Mus; eestvedaja eit viis pruudi kiriku, aeas inimesed pingist `väĺla, et olge ead, `antke pruudile istet koa Juu; ole ia, too `mulle puest tikkusi Ann; olga iäst Trm; ia inimene `aitamast (tänusõnad) Lai; jääge iäs van KJn; jumal `seltsi (öeld sauna minnes, vastati) jumal ää seldsimi̬i̬s; ole ninda ääss, ti̬i̬ mul äräde si̬i̬, mea esi ei saa Krk; olge ääss, viige miu `Elvä `poiga `kaema Nõo; ole nõnda ääst ja - - anna mullõ seeme lammast KodT; jummaĺ seḱkä (öeld sauna minnes)! `vasta üteldi, et jummaĺ ää mi̬i̬ss! San; olõ ni˽hää, tulõ mullõ veidükesess appi Har
5. a. soodus, kasulik, sobiv; tulus, õnnelik menel inimisel on εε käsi `loomi `sööta Khk; Täna oli seike eepää – teris oli kena ning ilm pidas, sai lehmaeina kenasti kuivalt labuse; Äi vaada ee silmaga selle pεεle (ei ole sellega nõus) Kaa; εεs `lootoses (rase) Phl; villakad `lammad on ääd pidada Mär; kas mu jutt `võeti iäs (kas kõlbas) Vig; iäks ei `võetud kui ta (kägu) mõja ligidale tuli Var; kui tuuĺ ea oo, sis tuulati rukist öhe peenikse sarjaga Mih; kui kardulid `tehti, siis vaadati, et ia aeg – suured pilvetükid oo Tõs; seda saab `ease `loetud, kui `peimes tuleb vanaemadega `rääkima Aud; ta `kiitis koa selle eaks Juu; kolm `pääva olema nädalas mis on iad päävad Koe; kalo·śsid pidasin, ned `jälle ei ole iad, võtavad jalad `aigeks Kad; koŕvid on iad kraasi`täisi `sise `panna, aga ei ole iad `villu `oida Pal; enne kirikuõpetaja võt́tis `reńti, kudas ta eass `arvas Vil; mia pia kiḱk ääss `võtme puha, üteldu ta mis `tahten Krk; nii kummi kota ei ole `jalgule ää suguki; nigu ääss `arvat, nii ti̬i̬ Nõo; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; härmä `võrku juusk `maaha, nüüd om hää rüä `külvmise päiv Rõu; `kü̬ü̬mne om kühälä hää, `kü̬ü̬mnet́säi Se; võta heaks või pane pahaks ole rahul ~ nõus või mitte Võtta iast vai pane pahast, aga ma pian nied `alvad `uudised ära `räekima IisR; Veta εεks vei pane pahaks, aga üks tüngam sa oled Kaa; Veta eaks vöi pane pahaks aga sedasi see asi oli Rei; saa nüid pahases või võta nüid ias mis ma räägi Kse; võta iast või pane pahast VJg || karjane‿s jõva `koeri oida, koerad pidid eaks `võtma (maha murdma) Muh; see obone on able `sööma. see vötab keik eaks, on nii able Ris b. (soovides, tervitustes, jumalagajätul) `uue `aastal `suovita `onne: iad uut `aastat, iad `onne, üks laps ja ü˛iksa `särki Jõe; kui vöiras `välja läheb, `ütleb ead `aega ehk ead `tervist. teine `vastab: `tervist `teile ka; ead `pääva – `teile paramad; kui omaksed ää lähvad siis `öötakse: aed elamist, ehk ead `önne! teine `ütleb siis: `soole ka Vll; äid pühasid Kul; ead `tervist – teist `teile Kse; ead und; ead teed teil `minna Juu; ead `õhtat Trm; äät `tervist, vana rahvass `ütlev iki: jääme jumalege nüid Krk; vanast ütel mõni, ku ärä läits: ääd `päivä, ääd `aiga; ääd nägemist, mia piä minemä nüid Nõo; ääd d́akku (jätku leiba); `andava (soovivad) ää `päävi Lei c. (vastusena tänamisele) Tuhat tänu `teile – `Võtke iast IisR; Veta ~ vetke eeks Kaa; `antasse `jälle `süia siiss tänätasse `öötse `võtke eaks Mar; `võtke iaks – kui annad `noabrele `süia ja ta tänab sind, siss `ütled nõnna Kos; timä ańd mullõ söögi iist suurõ tenu. ma `ütli: `võtkõ hääss Har
6. parem; parempidine; ant kura, vasak, pahem – Saa KJn Kõp Vil eL `ü̬ü̬ssi akas mul üks kura jala `veike su̬u̬n kokku `kiskma, siss akas ää jalal kah Vil; [riidel] ää küĺg ja paha küĺg; ää toim ja paha toim; ku surnul ää jalg pikep om, siis saa mi̬i̬ssurnut; käänä ääd kätt; suka ja `kinda vi̬i̬ŕ tule ää paha (parempidi pahempidi) kudade Krk; ää siĺm süǵeleb, vist saab `naarda; `latvamine om ää käe pu̬u̬ld, oiab vikati `kõrgen Ran; ääst siĺmäst iks näi (nägin) Ote; Ää poole `pääle `võetass maa (maha) lammass ja korapu̬u̬ld nakatass edimält pügämä Rõn; käänät `langa hääle poolõ (päripäeva); ku˽kura kõrv `piĺli lüü, kuulõt `kuŕja juttu, hää kõrv, hüvvä juttu Har; ma haari sõ̭ss katõ puudalise kot́i `häähä kätte Plv; Mis ää käži teǵe, taad kura käži ei tejäʔ Lei
7. (välj irooniat või midagi negatiivset) ia on sie minu `kiele`murre, sedä `ullemb `neie oma; no sie eit sai küll ead sõnad (sõimu) `tõise kääst Lüg; εε ning veel param (kaks halba inimest) `lähtvad Khk; kui `ühte `asja lubad, ei anna, siis `öetse: `tõotis koa iä mees; iä mees see, kes lubabki Tõs; kaks tükki lähevad `neaklema, tõine ütleb ika äid sõnu ja tõine Hag; küll mu kääd olid `irmsad, olid nad ead `enne, aga siis olid nad veel ullemad Juu; oleks nüid ta ia mies (uss) ammustand JJn; üks `iames jätt värava `lahti Kad; `ütles omi äid ja paremaid sõnu (sõimas) Trm; ead `ot́sis, veel parema `leidis Plt; vigel om maan, tõene äämi̬i̬s võtap vigla ärä, ei oleki enämb `vikla Nõo
8. (kogust, hulka märkivalt) a. (koos substantiiviga) rohke, paras, tubli, suur; palju minu mehe onu oli ka, meid õli ia ulk IisR; mitu εεd `aastad läks `enne `mööda Ans; `Öhtase olnd veel eed `aega Kaa; Kätele lihaks ead `muljumist ää, küll siis see venind veri `jälle `liikuma akkaks Pöi; ma magasin ühü ea une Mär; ma `ańdasin tal `vemlega ühe ea `nähkämä Saa; nii et kahelt poolt `laetedele `ańtsime nisuksed iad matsud, muidu ei tuld vili `väĺla Kos; luomad lähvad ea iiliga Jür; mul omalgi küir, ia (suur) küir `seĺgas Tür; no eesti valitsuse aal jo sain iad (palju) `viĺja Kad; süöb suu, katsub `kaksi, kolmel olgu ju `iagi kogu ees; mina olin ia plikajõmm, kui ema laadale läks, tõi vaśk piira Sim; ommen siss panen ää tule `ahju; temä on ju ikki mitu mitu ääd `aastad sääl Vil; ihess om õige ele `valge - - ää eerine pikkuss Trv; ää `julguss tal iki minnä Krk; `tulli üits ää uug vanemba `vihma Nõo; vanast toit́ perremiis selle `häŕgä, et siss sai hääd raha ku vällä möi Har; ma tõi mõtsast hää voosiku ja anna sullõ hää nahatävve Plv b. (intensiteedisõnana) õige, üsna, hästi, väga meil on viel lakkas ia `ulka `piirdu VNg; εε köva (päris tubli) `keima Khk; kes ea `julge oo, see ikka läheb Muh; oli ia natuke `aega vahet Var; mina `viskasin kibi `senna (kaevu) `sisse. läks ea tükk `aega, kui `sulpsu oli kuulda Mih; aga ma tegin `talle ead kiiret takka Juu; teeme iad suured vihud Kos; näe kus naisel ead pikad `juuksed JJn; ma olin ia vana - - käisin kooliski `krüiga Plt; joba ää suureke si laits tal Trv; kaer `kasvi vahel ää pikäkesess Ran; noid `sarvi `olli tambil iks ää paĺlu Ote; tu̬u̬ `olli ka joba ää elänu inemine Rõn; see niit́ om õigõ hää kõvakõnõ Har; [taarile pandi] ki̬i̬b vesi pääle õ̭nnõ ja, ka sõ̭ss oĺl hummogu jo `õkva hää hapu kah Plv; eelä hummogu oĺl õigõ hää suuŕ hall; timä (mesilaspere) oĺl hää `korgõh; üt́skõrd oĺl löönüʔ süĺlem `õigõ hää `korgõhe `kõivo; ahivarrõh oĺl vist huśsel pesä, ma `löüse säält hää mito tükkü Räp
9. (hüüatustes) Tule iast appi! Kas `ninda`muodi sis `keśki tieb IisR; `taivane `jummal, tule esi ääst appi, kas seräst pahandust meile vaja `olli Nõo; o˽su hää, mis om rikkal [viga] elläʔ Krl; head aega aegsasti Selle (põhuveo) saab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi `piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; hea küll (välj kinnitust, nentimist, nõusolekut jne) olgu peale(gi); küllalt Ee küll – oleme `rääkind; Ee küll, sellest jägub mulle juba ulgaks ajaks, rohkem pole taarist anda Kaa; noh, ia küll, akasime sis ää tulema Jür; noh, eä küll, `ańti nüd tükike `leibä kätte KJn; ah, hää küll miu isu saa täis ka joba, mea ei taha olla Krk; sai poole tükki ärä lugõda, ütel õpõtaja: ää küll! ää küll! jätäʔ Nõo; ää küll, kari lännü˽`mõtsa Võn; noh hää külh, küll ma˽`kullõ `perrä kuiss tu̬u̬ asi oĺl Har; sai üte peotävve `jooh́kit jah. `üt́li‿t hää küllʔ, mullõ sedä küllält Plv; head nahka saama ~ tulema õnnestuma; korralikku inimest saama Eluaig `arjund `kergel õlema, ei sest enamb iad `nahka saa Jõh; Isa `juodik, ei siis ole `lastestki iad `nahka `luota ~ tulemas IisR; laps oo ka ukkas, kui sa‿p saa εεd `nahka tääst Khk; Ega sellest nisust ead nahka saa - - nüüd öökülmad kisuvad juured katki Mar; Äga kohe tööst iad `nahka tule Han; ei neist tütardest iad `nahka tule VMr; ei saa temäst ääd `nahka Ran; hea olema ~ seisma (kellegi, millegi) eest kostma või vastutama; hoolitsema Siis isames pidi senest siis ia õlema et pruut́ pidi `kingitud `kraami kättä ̀saama, et sõnast tagasi ei saand Jõh; kis selle eest εε on, et see `valmis saab Khk; Mis see teise ee seismine aitab, kui sa ise eese eest mees pole Kaa; seisäb ikke teise eest ea ja teine seisa so eest ea `ühti Mar; `niide panemesega pian ma selle eest ia `seisma [et ühe ja teise varva pealt panen] Tür; küll mina juba selle iest ia seisan VMr; heast peast asjata, põhjuseta, mõtlematult Täis mies niisama iast piast parisniku käest obust `ostama ei akka IisR; Seda sa tegid küll otse εεst pεεst lollisti Kaa; üsna east peast tuli pahandus, põlndki seal kedagi `põhja Mär; akkas kohe iast piast `nutma Koe; ääst pääst nakass `sõimama, `asja i̬i̬n, tõist taga Ran; üks hea kõik ~ puha ükskõik, üks ja sama räägi sa `easte ehk räägi sa kurjaste üks ea kõik Mar; üit́s ää puha, kudass sa ti̬i̬t Krk
II. subst 1. a. väärtuslik, mittehalb asi, omadus või nähtus; headus, heategu; kasu, tulu siis tämä `rääkis vahest säl iad ja `alba `keiki `mieste `ulgas sie vanames VNg; Ia `puolest `katsusin vanainimest `aitada; Ei tie [laisk] seda iad, mis `leiva sies vesi IisR; Ega kahte eed vei tahta (et lubatakse ja antakse) Kaa; Äi seda vanamate öpetust soa laste `sisse vägisi `öhti `panna kui nad seda `eaga äi vöta Pöi; tee ead, aga ea ei ole `ilmaskid; tee `õelale ead ehk, paku pahale perset, see oo ükskõik Muh; kui vares `karjuma akkab, siis εεd tema äi tεhenda Emm; läksite `metsä. kas te tegite seal koa ead kedägist (mingit tööd) Mar; Igas pool oma iad ja viad Han; se ei ole tervisele eaks `ühti Juu; ma põle kõverad kõrt iad (midagi kasulikku) teind Koe; `lueti `mulle siis kõik ette, mis iad ja viad mul pidivad olema VMr; poisid ajasid [kiike] `ümber ja sõidutasid plikasid. aga noh, ega mina seda iad saand Sim; ma `ütlen iä päräst ega ma paha päräst `ütle KJn; kae `ääge või kae kurjage si̬i̬ om üit́s puha; ti̬i̬ `vaesel ääd, või kaitse kõhna `karja, si̬i̬ om üit́spuha. temä iki sellege rahul ei ole; parem om ki̬i̬t kapustid `ääge ärä süvvä ku nuumäŕg kurjage Krk; kui sa joba `julguse `kaotad, siss ärä ääd looda; ti̬i̬ ääd ehk `kurja, lövvad i̬i̬st Ran; ku‿sa tõesele ääd ti̬i̬d, siss ti̬i̬p tõene sulle ka ääd Nõo; sääl aida man joht ääd ei olõʔ, jäll oĺl mürü˛üss Urv; sa ei saa˽taa latsõga `hääga `kõrda, halvaga ammuki Har; `Harva um hääd ilma halvalda ja ˽`halva ilma `häätä; Hääl olõ õi iḱä, kuŕal `otsa Rõu; Paremb poolik muna `hääga ku terve tülüga Vas; noh, mis hääd (uudist) kuuluss Räp; heaga vabatahtlikult; meelsasti; otsekohe, jalamaid Kui nais inimene `randa `minnes `vastu tuli, siis päära oort `eaga tagasi, kala `õnne äi olnd Pöi; Oura siit eaga εε Emm; `ańdis `iaga ennast kätte Kos; mis sa tihud vel ise, ole `iaga vaid Kad; Siis ta akkas `tihti meie pool `käima. Meie `eaga ei `tahtnud, et ta käib Trm; mine `ääga minemä Nõo || maitsev või rammus toit Tahab ääd `süia ja kaĺlist kanda, aga isi ei ti̬i̬ midagi Hää; tu̬u̬ meil `pehmet `leibä ja lehmä ääd (võid) Krk; suu jooseb vett, kui näed kedägi ääd, vai lõhnast om joba ää tunda ~ tuta Ran; Ku vahepääl rasvast ja hääd seiʔ, sõ̭ss lei `õkva˽kõtust vallalõ Urv || piltl si̬i̬ tiib ala puha - - ää ja kurja (roojab ja kuseb alla) Hls; poiss `käskin vanatüdrukut `pükse paigada, tüdruk `vastan: kunass ma su püksi ääd ole kaia saanu, et ma su `pükse pia `paikame Krk; tu̬u̬ naanõ oĺl nii `haigõ et säńgüst `vällä is saaʔ, hää ja halv kõ̭iḱ oĺl üten säńgün (roojas ja kusi alla) Har b. Paljast eest-paremast (põhjuseta, asjata) äi anna kengi sulle sohe vei silma mette miskid Kaa; lεheb εεst paramasse, kui on `vaene laps – lεheb `teenima Emm; kui üks muu inimene tuli ja küsis: kus isä nüid on, siis lapsed `ütlid: isä läks iä ette paramat tegema. isä oli all `aeda tegemas Juu; küll ta `reakis east ja paramast (lobises) VJg; kui teine `vasta `ütleb, iast paremast, siis lääb riiust `lahti Lai; läks iäst paramad tegema, läks alvemas vi̬i̬l KJn; vanaesä lät́s `hääle parembat ette tegemä (läks kapsastele jäneste kaitseks aeda ümber tegema) Räp; head (ja) paremat 1. maitsev toit või jook; midagi väga head Iad ja parema omale `sisse ajand; `Juoksis `linna iad ja parema `otsima IisR; Taga `möisast tuuasse neid εid paramid, `palja suu augu jäuks Khk; Lubati nönda suure suuga keiki eed ning paramad Kaa; vanaeit poputas teist oma eade paramatega `mõnda `aega `peale Muh; [vanasti] kala `leiba oli. nüid söövad ääd-paramad Rei; põlnd ead egä paramad `ühti (polnud tulemust, kasu) Mar; Ääd-paremat täis, ei tahagi midagi [süüa] Trv; ti̬i̬ kodupoolist iki, ääd ja parepet Krk; sulane `söönu siss ääd ja parembat kõtu täis Puh 2. Tieb kõik tuppa iad ja paremmad (kuseb ja roojab) Lüg; Seda äiep tee paes eed-paramad (üldse), kas vana ruskekiut toobsigid änam vassikad vei äi toogid Kaa
2. vara(ndus), kraam ei viisi tü̬ü̬d tetä, mugu tahap tõeste ääst elädä; `endäl midägi ei ole, siss ku tõese ää manu saab, siss võtasss kõ̭ik ärä Nõo; mis tel viga tõsõ hää pääl elläʔ Krl; mina olõ `vandõga `tõotanu, et `üt́ski ei peäʔ `mõisa hääd `putma ilma herrä lubata Räp; mis sa tõsõ hääd habidõʔ Se
Vrd hüva
heina|lõpetis, heina|lõpetus heinatöö lõpetus; lõpetuseks pakutav toit või viin eenä lõpetis - - eenä töö lõpp Tõs; eina lõpetusest kiedin klimbi suppi Iis; ku ein maha sae `aetud siis jõid ärä lõpetuse. `tu̬u̬di eenä lõpetuss Kod Vrd haina|lõpetus
era|söök kodupoolis; eraldi tehtud toit – Krl Rõu Se Ku ˽`väikeseʔ [lapsed] `oĺliʔ sõ̭ss neh `keeti (keedeti) midä erä`sü̬ü̬ki Rõu
igra igra Kod; ikr, iger Võn
1. toit kalamarjast a. kaaviar – Kod Võn avi maŕjass `testi igrada. süädässe leevä piäl `tu̬u̬rvelt. tambitasse ja süädässe; riäbisse marjass tehässe igrada, `tu̬u̬rvelt peksetässe sualaga ärä, javetut pipart kua panevad; siia marjass tehässe kua igrada Kod b. kook (kalamarjast ja nisujahust) igra o kalamaŕjass sü̬ü̬k, kuagid Kod
2. hakklihatoit igrada tehässe sia karbonadiss, liha läbi masina, `su̬u̬la, pipart, `vürtsi `ulka, klopitasse, nõnna et vahul one - - süädässe `tu̬u̬rvelt leevägä Kod
1. toit kalamarjast a. kaaviar – Kod Võn avi maŕjass `testi igrada. süädässe leevä piäl `tu̬u̬rvelt. tambitasse ja süädässe; riäbisse marjass tehässe igrada, `tu̬u̬rvelt peksetässe sualaga ärä, javetut pipart kua panevad; siia marjass tehässe kua igrada Kod b. kook (kalamarjast ja nisujahust) igra o kalamaŕjass sü̬ü̬k, kuagid Kod
2. hakklihatoit igrada tehässe sia karbonadiss, liha läbi masina, `su̬u̬la, pipart, `vürtsi `ulka, klopitasse, nõnna et vahul one - - süädässe `tu̬u̬rvelt leevägä Kod
*ihu|kinnitus
1. toit, kehakinnitus `võtkõ no iho kinnitüst kah Räp
2. pl = ihukiskme ihukinnitse tuleve egä latsel. `süńdünü nahk kaoss ärä. mõnel om ku `väikse `paise Krk
1. toit, kehakinnitus `võtkõ no iho kinnitüst kah Räp
2. pl = ihukiskme ihukinnitse tuleve egä latsel. `süńdünü nahk kaoss ärä. mõnel om ku `väikse `paise Krk
ihu|toidus toit leib one ihu toedus Kod; iho toidust inneʔ, hinge varra ei `korja suguki Plv Vrd ihutoide
iva iva R hv S, L K I Hls Krk Võn Kam San; n, g iba Kul Mär Vig(ibä) Kse Vän HaLä Tür; ivä Kod KJn Vil M T; pl ived Kuu
1. tera a. viljatera; kõrreliste seemnetera Moni oli pand `leivä `taiginalle `sotkies ivi `hulka; iva on `lendävä nogass (usinus annab leiba) Kuu; kana nokkib ivad maast `välla Lüg; Kaer `tuores viel, iva `alles `piimal IisR; Aidast `vilja `tuues ikka iva kukkus moha Pöi; tööd oli küll `eńni kui ibad akkasid `paistma. [nüüd] masin tuleb põllale [vilja koristama], kohe iba paestab Kul; kue‿ma selle koha `võt́sin, siis mol ei olnd iba otseti maas (vilja külvatud) Mär; mitte üks iva röömike mul ei ole kodus änam Saa; Kui ibad piast `väĺla `kargavad [mütsi sisse löömisel], siis võid akata rukist `lõikama Kei; vahest läks prügisi koa tuulatud ibide `peale Juu; karu kaeral on oma ivad sies ka VMr; tuŋŋalpiad `jälle on odral, kui näpuga [odra]iva katsu, lähäb purust Kad; lakaga kaeral on ivad ühel puol; maa kaeral on `piened ivad Sim; kivi om iväde sehen Nõo || tungaltera `mustad ived Kuu; `tungal tera ivi oli rukkiste `ulgas Hlj; ise siest lahk `valged, nied `mustad ivad Lüg; mõni kord on rukiste ulgas paĺlu `musti ivi Sim b. kaunviljade seemnetera kaanad küĺles ja ivad sies [hernel] Amb; nuorest piast, kui põle [türgi ubadel] ivasid sies, kiedeti [kaunu] JJn; kui `ernel viel ivi sies põle, siis on lestad. kui `lestadelle ivad `sisse kasavad, siis on kaanad ~ kaunad; oa ivad Sim c. muude taimede seemnetera; terataoline asi või moodustis elav õbe, `niskesed ivad Lüg; virtsi ibad pannaks kalade peal; pöle `mullu sui näin mena maasika iba; öbe kröllid, ibade `viisi lükiti neid Ris; mul oli ivasi, `pipra ivasi; nää, selles mustas `sõstras on ivasid (marju) JJn; ivad on ike [püssirohul] VMr; sinepiiva VJg; ańd nõnnagu `ingveri iva (väga vähe) Kod; kihud on nii pisikesed nigu ivad Lai; sońn on einamaal, veike ümmargune iva Plt
2. tera tuum; vilja toiteväärtus iva oĺli kõva, õlu tuĺli raanist nagu vahutas; kõssakudel iva ei ole Saa; `ernel ja ual on iva paĺlu, see on kõigest viĺjast ette; anna loomale iva, küll ta siis ramusast lääb Trm; [taarileib] lastass är ligude, nõnda et si̬i̬ iva väŕk `vällä tule Hls; terä akkass kasume, iva om sehen joba Krk; katõtahilitsel [odral] om jämedä terä, noil om `rohkemb ivä sehen; `veskin kooritass nisu ärä, jääp paĺlass ivä; kaarajahu om ütsindä `väega vesine, kaaral ei ole jo iväd säl paĺlu Nõo; iva tulõp [linnase] koordõ seest `vällä Võn
3. teraviljasaadus a. jahu kaks kamalutäit ikki `pańti pangi pääl seda iva `raami [koeratoidule]; ivale tuleb kardulid ligi panna, siss lähab iva vähem, ega `paĺla ivaga saa `looma `sü̬ü̬ta Saa; vaja iva `anda eläjille Kod; rokk tetti kaara iväst Trv; iugutse õle virutide `puhtess puha [kaljaastjas], et iva iuk läit́s `vällä puha Krk; `siale anna puhast ivä ja, `kartuld ja `lõssi Puh; ivä (rukkijahu) raputedi `nahkule `pääle, ja `panti apatusi Nõo; kellele ivva `ańti, tollel (loomal) oĺl väkev sitt kah Kam; [pärast võõrutamist anti põrsastele] Edimält paĺlast lehmä`piimä ja perän ivä kah sekkä Rõn b. jahujook, -rokk loomade ivä – tuulalutse terä ja `sõkla ärä jahvatedu [vee sees]; iväge joodet vasik Hel; mõni ju̬u̬t́ `vaśka viienädälisess, siss nakati ivä `anma Nõo || jahusade, juuk paksem ivä, mis `põhja jäeb, on peru KJn; ku taaŕ `kinni jääss ei joose, siss om paĺlu ivä sihen Trv; ku õlu är om tett, sis jooseb alt `valged ivage Hls; egän `tu̬u̬brin ja egän tünnin om ivä põhjan [jahurokast] Nõo c. van uhmris tambitud odratera; tang, kruup ilma ivate kapuste, neil es panna `tange `sisse Krk; jüripäeväss keedeti äräminejile ilma iväte `kapstit; Üt́s ivä `uikass tõist (liigvedelast supist) Hel; vanast tetti ilma ivätä `putru, `kartuli `putru Nõo
4. toit, toidupala; kerge eine, oode miä‿n ole tänä vel `ühte iva `amba `pääle pand (söönud) Vai; Ole ma täna viel iva suhu saand IisR; Oli `aegu kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi; ma `võt́si natuke iva Hää; [haige] ei võta iva `röömigi Saa; rahvass tahave iva, `õhtu oodakud; nüüd ku kolm `kõrdi süvväss ommokune sü̬ü̬ḱ om iva Hls; ommuku `anti iva enne `ruugos̀ti; Söö iva ärä sis kägu ei petä ärä; kellä kuvve aig tuuvvass `mõtsa võileib või lihaleib, ivass `mõtsa Krk; nii `aige et ei võta joba mitu `päevä enämb ivä `marja suhu; tulge `sü̬ü̬mä, `kaege kah ivä ärä Hel; ja ma olli ilma ivätä terve päiv; vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et, laseme ivä `luie `sisse Ran; miä ei ole `katsa `päivä ivä `iukugi saanu; ma‿i ole `täämbä vi̬i̬l ivä `raasu suhu pannu; miä ei ole `täämbä vi̬i̬l ivä ei `marja saanu (täiesti söömata) Nõo; Siss toda (kaera- ja hernejahu segu) `ańti tü̬ü̬ `aigu obestele, et siss om kõva ivä Rõn; ma võta iks vähä iva [varahommikul] San
5. väike osa, kübe, raas `Ennemb saab kivest `kildu ku `ihnusald iva Kuu; ei `andand ivagi Vai; vöid pole mette iva kodu Khk; pole saand täna toidu ivagi `amba `alla Mär; naene ei õlema suanud võid ivagi; and (andis) nõnnagu lidveiva selle liistu [leiba, õuna]; ei mõessa lugeda üks iva Kod; pühitasse et iva `tolmu ei jää [ahjupõrandale] Pal; ivagi `eina ei saa kätte [vihma pärast]; leib on terve ma ei ole sealt küĺlest ivagi lõegand; `ühte ivä ei sua `tehtud KJn; võtame paar ivä (sööme veidi) Hel || natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte `aega tämä ei viida ivagi; ei lahe iva ust `lahti Kod; kaks `tuńdi oli `lõune `aega, siis sai ka iva ivake puhata Lai; see (reuma) ei kannata `külma iva Plt; `oĺli ivä ärä KJn; ilust naa ivaki ei elä Hls; tal ei oole aru mitte ivaki pähän Krk
6. terav ots a. oherdi või vindla teravik – Vig Vän spor Ha Jä, MMg uherdi iba Vig; oherdi iba `lõikab puud Nis; Oherdil oli ia õhuke iba Kei; oherdi iva van ~ ots; oherdil ja `vindlal lähvad vahest ivad otsast ää JMd; [oherdil] `üitakse iba se õõnes koht, kuhu puru `sisse läheb Tür b. terav konksuke, kida Öŋŋeivad on muist küljest ära läind Jäm; `västrä ivä ~ kisa Võn
7. `siuke iba (püstloodis kasvav) oks - - `siuke old ea `västre vaŕs Vän; `iidlase iba, `soarlase saba ja `mustlase muńn läks `tartlase taha Kei
Vrd jüvä
1. tera a. viljatera; kõrreliste seemnetera Moni oli pand `leivä `taiginalle `sotkies ivi `hulka; iva on `lendävä nogass (usinus annab leiba) Kuu; kana nokkib ivad maast `välla Lüg; Kaer `tuores viel, iva `alles `piimal IisR; Aidast `vilja `tuues ikka iva kukkus moha Pöi; tööd oli küll `eńni kui ibad akkasid `paistma. [nüüd] masin tuleb põllale [vilja koristama], kohe iba paestab Kul; kue‿ma selle koha `võt́sin, siis mol ei olnd iba otseti maas (vilja külvatud) Mär; mitte üks iva röömike mul ei ole kodus änam Saa; Kui ibad piast `väĺla `kargavad [mütsi sisse löömisel], siis võid akata rukist `lõikama Kei; vahest läks prügisi koa tuulatud ibide `peale Juu; karu kaeral on oma ivad sies ka VMr; tuŋŋalpiad `jälle on odral, kui näpuga [odra]iva katsu, lähäb purust Kad; lakaga kaeral on ivad ühel puol; maa kaeral on `piened ivad Sim; kivi om iväde sehen Nõo || tungaltera `mustad ived Kuu; `tungal tera ivi oli rukkiste `ulgas Hlj; ise siest lahk `valged, nied `mustad ivad Lüg; mõni kord on rukiste ulgas paĺlu `musti ivi Sim b. kaunviljade seemnetera kaanad küĺles ja ivad sies [hernel] Amb; nuorest piast, kui põle [türgi ubadel] ivasid sies, kiedeti [kaunu] JJn; kui `ernel viel ivi sies põle, siis on lestad. kui `lestadelle ivad `sisse kasavad, siis on kaanad ~ kaunad; oa ivad Sim c. muude taimede seemnetera; terataoline asi või moodustis elav õbe, `niskesed ivad Lüg; virtsi ibad pannaks kalade peal; pöle `mullu sui näin mena maasika iba; öbe kröllid, ibade `viisi lükiti neid Ris; mul oli ivasi, `pipra ivasi; nää, selles mustas `sõstras on ivasid (marju) JJn; ivad on ike [püssirohul] VMr; sinepiiva VJg; ańd nõnnagu `ingveri iva (väga vähe) Kod; kihud on nii pisikesed nigu ivad Lai; sońn on einamaal, veike ümmargune iva Plt
2. tera tuum; vilja toiteväärtus iva oĺli kõva, õlu tuĺli raanist nagu vahutas; kõssakudel iva ei ole Saa; `ernel ja ual on iva paĺlu, see on kõigest viĺjast ette; anna loomale iva, küll ta siis ramusast lääb Trm; [taarileib] lastass är ligude, nõnda et si̬i̬ iva väŕk `vällä tule Hls; terä akkass kasume, iva om sehen joba Krk; katõtahilitsel [odral] om jämedä terä, noil om `rohkemb ivä sehen; `veskin kooritass nisu ärä, jääp paĺlass ivä; kaarajahu om ütsindä `väega vesine, kaaral ei ole jo iväd säl paĺlu Nõo; iva tulõp [linnase] koordõ seest `vällä Võn
3. teraviljasaadus a. jahu kaks kamalutäit ikki `pańti pangi pääl seda iva `raami [koeratoidule]; ivale tuleb kardulid ligi panna, siss lähab iva vähem, ega `paĺla ivaga saa `looma `sü̬ü̬ta Saa; vaja iva `anda eläjille Kod; rokk tetti kaara iväst Trv; iugutse õle virutide `puhtess puha [kaljaastjas], et iva iuk läit́s `vällä puha Krk; `siale anna puhast ivä ja, `kartuld ja `lõssi Puh; ivä (rukkijahu) raputedi `nahkule `pääle, ja `panti apatusi Nõo; kellele ivva `ańti, tollel (loomal) oĺl väkev sitt kah Kam; [pärast võõrutamist anti põrsastele] Edimält paĺlast lehmä`piimä ja perän ivä kah sekkä Rõn b. jahujook, -rokk loomade ivä – tuulalutse terä ja `sõkla ärä jahvatedu [vee sees]; iväge joodet vasik Hel; mõni ju̬u̬t́ `vaśka viienädälisess, siss nakati ivä `anma Nõo || jahusade, juuk paksem ivä, mis `põhja jäeb, on peru KJn; ku taaŕ `kinni jääss ei joose, siss om paĺlu ivä sihen Trv; ku õlu är om tett, sis jooseb alt `valged ivage Hls; egän `tu̬u̬brin ja egän tünnin om ivä põhjan [jahurokast] Nõo c. van uhmris tambitud odratera; tang, kruup ilma ivate kapuste, neil es panna `tange `sisse Krk; jüripäeväss keedeti äräminejile ilma iväte `kapstit; Üt́s ivä `uikass tõist (liigvedelast supist) Hel; vanast tetti ilma ivätä `putru, `kartuli `putru Nõo
4. toit, toidupala; kerge eine, oode miä‿n ole tänä vel `ühte iva `amba `pääle pand (söönud) Vai; Ole ma täna viel iva suhu saand IisR; Oli `aegu kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi; ma `võt́si natuke iva Hää; [haige] ei võta iva `röömigi Saa; rahvass tahave iva, `õhtu oodakud; nüüd ku kolm `kõrdi süvväss ommokune sü̬ü̬ḱ om iva Hls; ommuku `anti iva enne `ruugos̀ti; Söö iva ärä sis kägu ei petä ärä; kellä kuvve aig tuuvvass `mõtsa võileib või lihaleib, ivass `mõtsa Krk; nii `aige et ei võta joba mitu `päevä enämb ivä `marja suhu; tulge `sü̬ü̬mä, `kaege kah ivä ärä Hel; ja ma olli ilma ivätä terve päiv; vanast üteldi peräst `sü̬ü̬ki et, laseme ivä `luie `sisse Ran; miä ei ole `katsa `päivä ivä `iukugi saanu; ma‿i ole `täämbä vi̬i̬l ivä `raasu suhu pannu; miä ei ole `täämbä vi̬i̬l ivä ei `marja saanu (täiesti söömata) Nõo; Siss toda (kaera- ja hernejahu segu) `ańti tü̬ü̬ `aigu obestele, et siss om kõva ivä Rõn; ma võta iks vähä iva [varahommikul] San
5. väike osa, kübe, raas `Ennemb saab kivest `kildu ku `ihnusald iva Kuu; ei `andand ivagi Vai; vöid pole mette iva kodu Khk; pole saand täna toidu ivagi `amba `alla Mär; naene ei õlema suanud võid ivagi; and (andis) nõnnagu lidveiva selle liistu [leiba, õuna]; ei mõessa lugeda üks iva Kod; pühitasse et iva `tolmu ei jää [ahjupõrandale] Pal; ivagi `eina ei saa kätte [vihma pärast]; leib on terve ma ei ole sealt küĺlest ivagi lõegand; `ühte ivä ei sua `tehtud KJn; võtame paar ivä (sööme veidi) Hel || natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, üldse mitte `aega tämä ei viida ivagi; ei lahe iva ust `lahti Kod; kaks `tuńdi oli `lõune `aega, siis sai ka iva ivake puhata Lai; see (reuma) ei kannata `külma iva Plt; `oĺli ivä ärä KJn; ilust naa ivaki ei elä Hls; tal ei oole aru mitte ivaki pähän Krk
6. terav ots a. oherdi või vindla teravik – Vig Vän spor Ha Jä, MMg uherdi iba Vig; oherdi iba `lõikab puud Nis; Oherdil oli ia õhuke iba Kei; oherdi iva van ~ ots; oherdil ja `vindlal lähvad vahest ivad otsast ää JMd; [oherdil] `üitakse iba se õõnes koht, kuhu puru `sisse läheb Tür b. terav konksuke, kida Öŋŋeivad on muist küljest ära läind Jäm; `västrä ivä ~ kisa Võn
7. `siuke iba (püstloodis kasvav) oks - - `siuke old ea `västre vaŕs Vän; `iidlase iba, `soarlase saba ja `mustlase muńn läks `tartlase taha Kei
Vrd jüvä
joulu|aat jõululaupäev `joulu`aadu pikke `päivä Kuu; `joulu `aadu sai keriku `menna VNg || jõululaupäeval antud toit `anti `joulu `aatu Hlj
jumala|anne, jumal|anne jumala- Vai S Hää Iis Hel Puh Nõo V, jumal- Khk Pöi Lut tera- v kaunvili ja selle saadus: jahu, jahust valmistatud toit; leib, viin, õlu loom on jumalaannet saand (rammusast loomast) Jäm; mis sa teed jumala `andega ülantust; `pülluge mette jumala annet Khk; `kange jumalaanne, pani mo pεε na kihama Emm; ärä mõnite jumaleannet üteldi, kui mõni visaśs levä maha Hel; meil õ̭ks jumala`andest om kõrd, olõ‿õi `puuduśs õiʔ (viljast, toidust) Se; jakk jumal`andõ man manitõn (öeldi, kui söögilauas kõnelemist taheti lõpetada) Lut Vrd jumala|and, jumala|anduss, jumala|vili
juust juust g juustu u eP, Trv Hel Puh Nõo Krl Har, juusta Kõp Hls Krk Hel, juusti Puh; juuśt p `juuśti Urv; `juust(u) g `juustu R
1. a. u meiereis valmistatav juust `linnas ikke on `juustu. vahel siin ka pidudes `annetasse `juustu Lüg; kut körvitsad sihantsed juustu rattad Khk; juustu kera Emm; kolm `korda `viidi piim Jädibre juustumajasse Vig; küll old juust magus süöm, ei minu suust läind `alla, jusku siebi tükk oli Kad; Vanamis võttis tükki kümme juustukäntsu oma kotist MMg; ega ma ostetud `juustu ei taha Pal; `juustu `aetasse libe kaltsuga kokko; vasika libe kaltsud `võeti ja `tehti `juustu KJn; ussi olliva juustu sehen. juustukerä `oĺli õhevili nigu üits kummi paĺl Nõo; mi˽meieŕ teḱk suurõ juustutsõõri nigu rattatsõõriʔ Har b. kodus valmistatav juust, sõir teeväd rõõsapiimä `juustu ja apuss piimäss Kod; mina isi olen ka `juustu tehnud. `rõõska `piima ja apu `piima segamini panin `keema et ta kokku läks. siis panin õhukse rät́i `sisse. natuke `su̬u̬la ikke, preśsi `alla et `äśti kuevast läks. panin võid `peäle tad́riku ehk pańni `peäle ja `ahju. kui peält oli pruunist läind, siis `võt́sin `väĺlä Pal; paksu piimäst ja kardule pudrust tetäss ka `juusta – kardule juust; ratass juust; pott juust (tehtud ratasjuustu purust); napp`juusta tetäss paksu piimäst („kohupiimale pannakse koort hulka, lüüakse klaasiga suured tükid ja kuivatatakse päikeses“) Krk
2. toit kanepiteradest No sõ̭ss `juuśti tet́ti nii, `võet́i näet kańõpi teräʔ, `pańti `uhmrõlõ, taḿbiti ärʔ. no sõ̭ss `pańti anumalõ, `pańti `siät́i solatõdut väḱe ka˽`sisse; [kanepiteradest] tet́ti `juuśti ja˽`tiḿpi. juuśt oĺl paŕõmb ku˽timp; Oi armas, t‿oĺl must ku iǵävene juuśt Urv
1. a. u meiereis valmistatav juust `linnas ikke on `juustu. vahel siin ka pidudes `annetasse `juustu Lüg; kut körvitsad sihantsed juustu rattad Khk; juustu kera Emm; kolm `korda `viidi piim Jädibre juustumajasse Vig; küll old juust magus süöm, ei minu suust läind `alla, jusku siebi tükk oli Kad; Vanamis võttis tükki kümme juustukäntsu oma kotist MMg; ega ma ostetud `juustu ei taha Pal; `juustu `aetasse libe kaltsuga kokko; vasika libe kaltsud `võeti ja `tehti `juustu KJn; ussi olliva juustu sehen. juustukerä `oĺli õhevili nigu üits kummi paĺl Nõo; mi˽meieŕ teḱk suurõ juustutsõõri nigu rattatsõõriʔ Har b. kodus valmistatav juust, sõir teeväd rõõsapiimä `juustu ja apuss piimäss Kod; mina isi olen ka `juustu tehnud. `rõõska `piima ja apu `piima segamini panin `keema et ta kokku läks. siis panin õhukse rät́i `sisse. natuke `su̬u̬la ikke, preśsi `alla et `äśti kuevast läks. panin võid `peäle tad́riku ehk pańni `peäle ja `ahju. kui peält oli pruunist läind, siis `võt́sin `väĺlä Pal; paksu piimäst ja kardule pudrust tetäss ka `juusta – kardule juust; ratass juust; pott juust (tehtud ratasjuustu purust); napp`juusta tetäss paksu piimäst („kohupiimale pannakse koort hulka, lüüakse klaasiga suured tükid ja kuivatatakse päikeses“) Krk
2. toit kanepiteradest No sõ̭ss `juuśti tet́ti nii, `võet́i näet kańõpi teräʔ, `pańti `uhmrõlõ, taḿbiti ärʔ. no sõ̭ss `pańti anumalõ, `pańti `siät́i solatõdut väḱe ka˽`sisse; [kanepiteradest] tet́ti `juuśti ja˽`tiḿpi. juuśt oĺl paŕõmb ku˽timp; Oi armas, t‿oĺl must ku iǵävene juuśt Urv
jõu|toit u jõusööt; kõrge kalorsusega toit vanal ajal `enne `poegimist ei `antud lehmale jõu`toitu JõeK; uba ja ernes one `kanged jõutoedod Kod; anname tõśtel `löśsi `juua ja siss jõu`toite Võn
jäänud part < jääma
1. sööti kasvanud, mahajäänud (põld, maa) orjaohakas, jäänd `pöldude pääl, `kangest kibed Vll; `saime jäänma(a) pealt `eina Kir; jäend maad, mis seesab võsa all, `enne on põlluks olnd Vän; igale `puale mõedeti välla, jäi tükk üle, siis sie oli jäändmua VJg; jäänu maa om mitu aastat juba mahan Pst; jäänu maa om enne põllun ollu ja maha `jäetu Ran; sü̬ü̬t ańd `aina, jäänü maa es anna midägi Kam || sõim sina siatigo, sinä jäänud eenäm, et alb eenäm, jäetasse tegematä Kod
2. (eelnenud söömaajast) järele jäänud (toit) Söö seda jään leent, eile keedeti, põle veel apus läin; Sii oo veel `teisi jään `toitusi, võta pudru kua Han
1. sööti kasvanud, mahajäänud (põld, maa) orjaohakas, jäänd `pöldude pääl, `kangest kibed Vll; `saime jäänma(a) pealt `eina Kir; jäend maad, mis seesab võsa all, `enne on põlluks olnd Vän; igale `puale mõedeti välla, jäi tükk üle, siis sie oli jäändmua VJg; jäänu maa om mitu aastat juba mahan Pst; jäänu maa om enne põllun ollu ja maha `jäetu Ran; sü̬ü̬t ańd `aina, jäänü maa es anna midägi Kam || sõim sina siatigo, sinä jäänud eenäm, et alb eenäm, jäetasse tegematä Kod
2. (eelnenud söömaajast) järele jäänud (toit) Söö seda jään leent, eile keedeti, põle veel apus läin; Sii oo veel `teisi jään `toitusi, võta pudru kua Han
jürü jürü toit (leib, hein jm) Jüri and jürrü (jüripäevast hakkab hein kasvama ja loomad saavad väljast süüa) Lut
jüvä jüvä Võn V(üvä Krl Har[h-] Räp Se[g üv́ä]; d́üvä Lei); üva (üvä) Jõe VNg Vai Jäm Ans Khk Käi Rid Mär Pär Vän Tor ?MMg Pil Võn Kam Ote Rõn San/ h-/; öva Hi; üba Emm Noa LNg(übä) Rid Mar/g üä/ Lih Kul Kir Ris Pil; n, g öa (öä, üä) Kuu/üä/ Phl Mih Vig Tõs Aud, üa Khk Mus Muh Käi Rid PJg
I. viljatera, vili; teradest valmistatud toit; rokk
1. a. teravilja seeme, (vilja)tera üvät karisot `maahha Vai; ruki küpse, üad ühna kõvad; pime kana `leidis koa üa Muh; uppe üba; `erne üba Rid; rukil juba üäd sees. nüid nooremäd `ütleväd et ruki teräd Mar; looma tahtva üvvä kah Ote; rügä um joba jüvän Rõu b. (tera) tuum rot́t lõssetas terä ärä, üvä sü̬ü̬b ärä, siss jäävä lõsta `järgi Ote; noʔ nakas terä kasumadõ, üvä om jo sisen Har; `Pähkne umma hääʔ küll – jüvvä täüś Rõu; rüä teräl üvä jo seeh Se; `pähmel um ilma makuss jüvä Lut
2. tera, viljaollus `kapstit keedeti ilma `suurmideda kah, kutsuti ilma üvätä `kapsta Ote; ilma üvätä puder `oĺli `kartuli puder Rõn; Meil t́sia˽söövä˽puhast jüvvä, selle niä omma˽ni rammun Urv; vanast es anna˽`keśki `tsiale jüvä`kraami Plv; taal hobõsõl om üvä läbi ḱaunuʔ (on hästi toidetud), `peĺgä‿i tüüd Se
3. jahurokk a. leivakõrvane, jook hapendatud (rukki)kördist, veest (ja piimast) rüä jahust tet́ti üvä. mõhen ta läits `apnema, siss `pańti `piimä `pääle ku ta külmäss `saistu Kam; rabandleib ja jüvä oĺl teol üten Urv; vanast oĺl piimä iist jüvä Plv; jüvä tetti rüä jahust kuuma vi̬i̬ `sisse ja sõ̭ss `panti hapu `piimä mano ja `võeti haina mano üteh, tarvitedi söögiss ja ku vette `panti sis `ju̬u̬di; teol `käüdi üväga Räp b. rokk (loomatoiduna) `vaśkillõ klopitass rüä jüvvä Urv; ańd tseolõ jüvvä Vas
4. jahujoogi pära, põhjapaks Jahujoogi vai söögile saistus üvä põhjaʔ Võn; taar päält `seĺge, üvä `põhja vajonu Kam; [õlle tegemisel] last läbi `rõiva arʔ, tu üvä jääss `rõiva pääle, a li̬i̬ḿ lätt läbi Se
5. toit; kerge eine, oode, paluke, linnupete ma võti kolm suutäit `üvvä ärä, siss ei petä mu `lõoke ega kägu Kam; kuiss sa iks läät ilma jüväldä majast `vällä, ilma et olõsiʔ jüvvä `maitsnuʔ Kan; `täämbä es saaʔ vi̬i̬l üvä kibõnat `suuhtõ, midäge ei olõ söönüʔ Räp; otsani üväldä vi̬i̬l olõ (söömata); läkiʔ `võtkõ `veit́kese üvvä Se; kolʔ `päivä `maanu bez d́üvädä Lei
II. Muid tähendusi
1. midagi väga väikest; tera, raas, kübe `lamba sita üba Emm; sii o paĺlo üväsid Mar; kaks üba püus, mul mustikad püus Ris
2. natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, mitte midagi, mitte raasugi, põrmugi, üldse mitte mitte jumale üvä ei ole suus käind VNg; Ma pole täna veel öva amba alla saandki Käi; Pole sii änam öva röömigid Rei; anna aiʔ `sullõ jüvvägi (mitte midagi); kolm nädälit inne `surma es võta timä jüvä `tolmu `suuhhõ Vas; saa as üvvä `hamba ala Se; t́äl olõ‿i·ʔ kodoma sieh küt́sü jüvvä; küdsü jüvvä olõ õi kodoh majah Lut
3. terav ots, teravik a. (oherdi, vindla) lõiketera uherdi üva Jõe; puuril on leigu üva, pisigeine vahe ots Jäm; vanast olid `üäga uherdid Vig; see, mis kuĺbi `moodi oherdi ots oo, oo oherdi üva Tor b. hanguharu ots vigla üa VJg c. kisk ahingul, õngel vms ahinga üvad; käksi üvad Jäm; `öngedel on ka üvad Khk; pine pulga üa; `üaga tömmetse pine läbi selise; porga üa; `ülge rava üa. üad `keeravad ikka änam `ülge `sisse; `pootsaki üa Mus; unna õŋŋed o jämemad ja jämemad üad koa Muh
Vrd iva
I. viljatera, vili; teradest valmistatud toit; rokk
1. a. teravilja seeme, (vilja)tera üvät karisot `maahha Vai; ruki küpse, üad ühna kõvad; pime kana `leidis koa üa Muh; uppe üba; `erne üba Rid; rukil juba üäd sees. nüid nooremäd `ütleväd et ruki teräd Mar; looma tahtva üvvä kah Ote; rügä um joba jüvän Rõu b. (tera) tuum rot́t lõssetas terä ärä, üvä sü̬ü̬b ärä, siss jäävä lõsta `järgi Ote; noʔ nakas terä kasumadõ, üvä om jo sisen Har; `Pähkne umma hääʔ küll – jüvvä täüś Rõu; rüä teräl üvä jo seeh Se; `pähmel um ilma makuss jüvä Lut
2. tera, viljaollus `kapstit keedeti ilma `suurmideda kah, kutsuti ilma üvätä `kapsta Ote; ilma üvätä puder `oĺli `kartuli puder Rõn; Meil t́sia˽söövä˽puhast jüvvä, selle niä omma˽ni rammun Urv; vanast es anna˽`keśki `tsiale jüvä`kraami Plv; taal hobõsõl om üvä läbi ḱaunuʔ (on hästi toidetud), `peĺgä‿i tüüd Se
3. jahurokk a. leivakõrvane, jook hapendatud (rukki)kördist, veest (ja piimast) rüä jahust tet́ti üvä. mõhen ta läits `apnema, siss `pańti `piimä `pääle ku ta külmäss `saistu Kam; rabandleib ja jüvä oĺl teol üten Urv; vanast oĺl piimä iist jüvä Plv; jüvä tetti rüä jahust kuuma vi̬i̬ `sisse ja sõ̭ss `panti hapu `piimä mano ja `võeti haina mano üteh, tarvitedi söögiss ja ku vette `panti sis `ju̬u̬di; teol `käüdi üväga Räp b. rokk (loomatoiduna) `vaśkillõ klopitass rüä jüvvä Urv; ańd tseolõ jüvvä Vas
4. jahujoogi pära, põhjapaks Jahujoogi vai söögile saistus üvä põhjaʔ Võn; taar päält `seĺge, üvä `põhja vajonu Kam; [õlle tegemisel] last läbi `rõiva arʔ, tu üvä jääss `rõiva pääle, a li̬i̬ḿ lätt läbi Se
5. toit; kerge eine, oode, paluke, linnupete ma võti kolm suutäit `üvvä ärä, siss ei petä mu `lõoke ega kägu Kam; kuiss sa iks läät ilma jüväldä majast `vällä, ilma et olõsiʔ jüvvä `maitsnuʔ Kan; `täämbä es saaʔ vi̬i̬l üvä kibõnat `suuhtõ, midäge ei olõ söönüʔ Räp; otsani üväldä vi̬i̬l olõ (söömata); läkiʔ `võtkõ `veit́kese üvvä Se; kolʔ `päivä `maanu bez d́üvädä Lei
II. Muid tähendusi
1. midagi väga väikest; tera, raas, kübe `lamba sita üba Emm; sii o paĺlo üväsid Mar; kaks üba püus, mul mustikad püus Ris
2. natuke, pisut; (eitavas lauses) mitte sugugi, mitte midagi, mitte raasugi, põrmugi, üldse mitte mitte jumale üvä ei ole suus käind VNg; Ma pole täna veel öva amba alla saandki Käi; Pole sii änam öva röömigid Rei; anna aiʔ `sullõ jüvvägi (mitte midagi); kolm nädälit inne `surma es võta timä jüvä `tolmu `suuhhõ Vas; saa as üvvä `hamba ala Se; t́äl olõ‿i·ʔ kodoma sieh küt́sü jüvvä; küdsü jüvvä olõ õi kodoh majah Lut
3. terav ots, teravik a. (oherdi, vindla) lõiketera uherdi üva Jõe; puuril on leigu üva, pisigeine vahe ots Jäm; vanast olid `üäga uherdid Vig; see, mis kuĺbi `moodi oherdi ots oo, oo oherdi üva Tor b. hanguharu ots vigla üa VJg c. kisk ahingul, õngel vms ahinga üvad; käksi üvad Jäm; `öngedel on ka üvad Khk; pine pulga üa; `üaga tömmetse pine läbi selise; porga üa; `ülge rava üa. üad `keeravad ikka änam `ülge `sisse; `pootsaki üa Mus; unna õŋŋed o jämemad ja jämemad üad koa Muh
Vrd iva
jüväkene dem < jüvä
1. (väike) viljatera, terake mitte `üakest põle εnam Muh; `posle `võeti tuulutamise mant, üväkest ka sisen Kam; `töhjä `viĺläpää, sääl is olõ ütegi üväkõist sisehn Har; üväkäne om jo śeeh viĺäl Se; `pähkmeʔ murdass `kat́ski ni jüväkene süvväss ärʔ Lut Vrd ivakene, üvikene
2. viljaollus supil om veidu üväkõist Krl
3. toit, söök is võta üttegi üväkeist Har
1. (väike) viljatera, terake mitte `üakest põle εnam Muh; `posle `võeti tuulutamise mant, üväkest ka sisen Kam; `töhjä `viĺläpää, sääl is olõ ütegi üväkõist sisehn Har; üväkäne om jo śeeh viĺäl Se; `pähkmeʔ murdass `kat́ski ni jüväkene süvväss ärʔ Lut Vrd ivakene, üvikene
2. viljaollus supil om veidu üväkõist Krl
3. toit, söök is võta üttegi üväkeist Har
kaga|piim toit ternespiimast kaga piim `tehti `sellest `värskest `piimast `kaga `piima. sie läks kokku - - siis sie `üöldi kaga `piima VNg
kahvomm kah|vomm g -vommi hum rasvane toit – Khn
kama1 kama eL u Lüg Vai eP kamajahu; toit kamajahust ja (hapu)piimast kama on `pruuni nagu `kohvi, midä appu `piimägä `süiä Vai; kama oo ua jahust ja `paksust piimast `tehtud söök Tor; ohra jahudest ja apu piimast tehakse kama Juu; kama on muĺgi toit Kos; kui `mińti `surnud `valma, `ańti kama. `surnu `vaĺvjad tegid kamass nagu käkid pihun Kod; kama sehes on `ernid, `kaeru, odre, ube ja mõni paneb rukki teri kah Äks; kama om siss ää, ku [selle] piimä `sisse tett, mis koore alt är võet Hls; kama om rammuss toit, sääl om kõ̭ik vili ku̬u̬n Ran; meie rahvass `oṕseva `muĺkest, kudass kama tetäss Nõo; veteĺ `oĺle tolok, paks oĺl iks kama Võn; kańebi ja `herne suhruti `uhmprõn välläʔ, väke ka˽`pańti manuʔ - - siss pit́siti `määtsä ja oĺl kama vaĺmiss Har; kaarakama ni `hernekama `pit́stedi kokko, `pit́stedi `määtsä Vas; sakõt kamma tetti ja `mölli tetti Se
kama|kört piimast ja kamajahust toit – Nõo
kanepi|kohu toit katkisurutud kanepiseemnetest kanepid tambiti `uhmris puru ja kanepi piimale `panti koort ja lehma `piima `juure ja seda kutsuti kanepi koho, söödi nagu `piima Äks
kanepi|muts kanebi mut́s toit tambitud kanepiseemnetest, millele on juurde sõtkutud leiba ja soola – Plv
kartohk kar|tohk (-dohk, -dok) g -a VId(-dokas Vas, -tokass Rõu, -tok, -tohkass Se, g -ka Räp; pl kartohhaʔ Kra); pl p kartokaid Rõn, pl kartoki Har kartul a. taim; mugul keväjä `pańti kartokaʔ maaha, sügüse künneti üless, `naati kartokit `võtma Rõu; `väikeseʔ kardohkaʔ Plv; kardokaʔ, kaaliʔ `pandas imähhümä Vas; kartohka kasti Räp; `valgõʔ kartohkaʔ ommaʔ suurõʔ külʔ, a hüäʔ õi olõʔ; kaiba (võtan) kardohkit; kardohka pandass hõõlahe Se b. pl toiduaine, toit mago päädihkidega˽kardohkaʔ; jüväldä˽kardohkaʔ, kardohkaʔ `pańti `vi̬i̬ga˽`ki̬i̬mä, `pańti rasvaraas kah `sisse, su̬u̬l kah, `ki̬i̬mise `aigu poodõti sibulat `sisse - - `pańti piim `sisse; tahehelt kardohkaʔ ~ soolavist kardohkaʔ (soolases vees keedetud kartulid) Rõu; sakõʔ kardohkaʔ (tangu-kartulipuder) Vas; kartohka suìp, kartohka keedime ja tambime ära, pańnime piimä patta ja pü̬ü̬rüsegä klopime ära ja mannat vai püüdle jahu vai `tatrigu su̬u̬rmid veidike mano Räp; poodaʔ kardohkit śeenitsehe kanasillõ; anda as kartohkit vooĺu süvväʔ (vanasti) Se
kartul `kar|tul (-tol) g -a, -e, -i u Hlj; Lüg Jõh IisR Vai Mär Var Tõs Aud Hää spor K Iis Trm Trv T Har, -tuĺ, -toĺ KJn Puh Võn San V; kartul g -i Aud JJn VMr Kad Sim Kod Pal Puh Rõn, -as g `kartle ~ kardule Ann(-es), pl kartoliʔ V; `kar|dul (-dol) g -i, -e Jõe(-dulis) Kuu(g `kardli) VNg Krj Pha Hi spor L Ris Rak Sim Iis KJn(-ĺ) Vil; pl `kardolaʔ Plv; kardu|l(as), -es, -is (-dol) g -le, -la, -li u Vll Muh, Hi L K(-duĺ Kad, kaŕduĺ VJg) Iis Kod M(-less Krk) San, -doĺ Räp kartul a. taim, selle mugul kui pihelgad `õitsevad, et `valged üleni, siis [on] ia `kartulisaak sügise; `kartuli`muldamise `atra, sel õli kõver `sahkapuu ja kaks kõver`putke `õtsas; `kartuli vanad `rahvas `püüdäsivvad tehä vana kuul, kuu `põhjal; kui on `metsä `kuusel on pali käbisi, siis on ia `kartuli saak Lüg; `kartulid `tarvis `mulda; `uodavad `kartulid Vai; mei vagudama karduled; kartulipersed (enne mahapanemist kartuli otstest lõigatud tükid, mida söödi) – Käi; vöigud (roosad) `kardolid Phl; kardoli `võtmesega läksid sõrmed atto LNg; kupatud kardulid, koorega keedetud; kardolil oo `loodos all, kui nad üsna vähiksed oo; ladosed (laiad) kardulid olid `ennem sedä kui võigod kardolid Mar; `väiksed viiuli kardoled, isi eäd kardoled küll; viigud kardulete varde ots, kui karduled `õitsend saavad, siis kasub neoke `väike toŕt; viinapunased oo pikergused karduled, kui tuult saavad, siis sü̬ü̬ma jäuss ei kolva Vig; `seitsmema külvi nädali sees oli odra küĺv, kardulid olid kõige lõppus Han; `kardulid `tehti vanas kuus. kui läänetuul, siis `olle iä `karduli tehä Var; `kirjud `kartuled, kollase ja sinise `kirjud (teat sort); kui [lepal] ümmargused urvad oo, siis et `kartuli kasu oo iä Tõs; kui madise päeval oo tuul, siis ei tohe kartuld maha teha, uśsitavad ää Aud; taani karduled oo libedad Tor; `jaaka päeval `luudass `kartuldel magu Hää; kui kuuse käbisi paĺlu, siis on kardule `oasta Kei; kardulas aab idud vääĺa HJn; ega muud siemet idaneda ei `lastud, enne kui maha sai `pandud, ainult kardulisiemet JõeK; `valge `pilvetega taheti ikke karduleid teha, kui neid `suuri `pilvemürakaid `taevas `jooksis; kartulid `pańdi vanal kuul [maha], nuore kuu `reedel `panna pidi olema sama ia kui vanal kuul JJn; vanal kuul tehakse kardulid, kui noorel kuul, siis aeavad kasu taga, kasvatavad `pialsid Tür; `enne olivad viina punased, nied olid kõige paremad viina kardulad VMr; turgi `kardul on varane, ku akkab `pialist kasvatama, siis kohe `alla kua IisK; roosad `kartulid on muredad. lähvad `keetmisega puru; `kartul kua puhastab `põldu, aga sa piad kaks `korda teda `äästama raud äkkega Trm; kartulivakk `pantse kuhjaga, viljävakk `triiki; kui kuuse käbid ladvan, tee mäkke kartulid, kui madalan õksa küljen, tee madala mua `piäle; vanass õlema kartulid vähä õllud - - kivi`laudel `seisnud kartulid `veikse kotikesess, jõõlu esimäsel pühäl `ańti `katsu Kod; `kartuli `äästamese äkked `ööldi et karuäke Pal; täo ei ole kardule kedägi kasunu, kui terä tiĺlukse; meeriku kardule om kige varalisepe; silmilise kardule om suure ja suure nisa ja pommi olli küllen ku na kasusive Hls; kardule tetäss tävvel kuul, siss tulev ümärikse kardule, ku kasu aal, siss aave pikä kasu taga; kige päält olli viinakse ja `mandlekardula ja `kärplese ja veripunatse, siis tulli sinitse; latse näruse `ku̬u̬rsiv kardulit, nüid silmä kikk `sissi jätten Krk; muud `kartuli `sorti es ole ku `väikse verevä, viimäte tulliva meerike, nu̬u̬ olli su̬u̬remba ja `piḱligu nigu käki; meerike saeva `varra `valmiss, jaka`päeväss sai joba võtta, siss joba liigutedi `kartul ärä Puh; kui `kartuli üless tulliva, siss aŕkadraga künneti `kartuld, mõni päiv peräst `künmist ossäglega `äestedi; ku taevass serätsen tüḱelisen piĺven om, siss om parass aig `kartuld maha panna Nõo; no˽saa õks `vahtsõid `kartuliid; virk `kartul (varane kartul) Har; `kartohli kukuʔ (seemnenupp) Plv; sangastõ kardolõ oĺlivaʔ `valgõʔ, vähälikatsõʔ, kobõrlikatsõʔ, putõʔ; ku `kartolil `väega pallo kasonu, üteldes `narmõ külleh Räp || fig Palju pikergusi kartulaid söönud (tüdruk käima peale saanud) Rap b. toit, toiduaine; loomasööt `piimaga `kartuli `pilgud Jõh; kupatud kardulid oo, kus koor peal ja siis keedetässe; kardoli ja tango leem Mar; pooled kartuled (pooleks lõigatud kooritud kartulid) ja liha Vig; liha supp kardola `ilpudega; nüid saade `sooja kardulast või `kõrba Mih; `umpsed kardulid (koorega keedetud kartulid) PJg; `mundrega kardulas Kei; `väiked kardulid lõigati `kat́ki, `tehti segapudru `tangudega Amb; mure kardul ei kannata `põrmugi `kieta Kad; `küpsed kardulid Iis; meie jut́itama kartulid ku kuarega kiädämä (kartulil kooritakse üks riba ümberringi, et sool imbuks sisse) Kod; `mihkli päävast tapeti lammass, kiedeti `kartuli ja koalika puoled Pal; `terved (koorega) `kartulid; keedetse `kartulid, liha ja soosti - - si̬i̬ rasva vedel jääb soostist Äks; kardulad on ki̬i̬nd, siad võivad süia saia Vil; `vi̬i̬ge kardule (keedetakse soolases vees koorega või ilma); lihage või rasvage keedets kardule, sis pannas para`viisi `li̬i̬mi, üten leemege süvväs; leemege kardult keedime, `rasva raasike ja `tangu, `luśkuge seime; ennevanast es ole kardult ollu, `sü̬ü̬di `tempi ja `ernid Hls; jahudege kardule (jahupuder, millel kartulid sees); piimäge kardule (piimaga kartulisupp) Hel; `siale söödäd iki kümme `puuta jahu ärä ja `kartuli kah, siss om ta söönu, siss tulep rasu Ran; kapst om rasva raisk, `kartul aab näĺlä majast `vällä Nõo; tsiga om `säände lu̬u̬m, kes `väega paĺlu tarvitab üvä ja `kartuld Ote; Nu̬u̬ oĺli˽kuiva˽`kartoliʔ, kooriti ärʔ, sõ̭ss keedeti, nõristõdi li̬i̬ḿ päält ärʔ, raputõdi häste jahutsõs, üteĺdi puhedu˽`kartoliʔ Urv; sakõʔ kartoliʔ (kartuli-tangupuder) Plv; `lühkese leemega kartolõʔ ~ `väiko leemega kartolõʔ (mooritud kartulid) Räp || fig sel silmad üsna vesised (vesisest kartulist) Mär
Vrd kartles, kartohk, kartuhvel
Vrd kartles, kartohk, kartuhvel
keedis1 keedi|s Vig Äks, g -se Mär Saa Plt, -ss g -sse Trm Hel TLä; kiedi|s Amb, g -se Kos, g -kse JMd; kiädi|s g -sse Kod
1. keetmise saadus a. toit (supp, puder, kiisel) keedist ei ole kedagi. keedis on si̬i̬ mida sa keedad Äks; mul keediss `vaĺmis Trmb. u moos, siirup, ekstrakt vms viinal ja marjadel o keedis; keedis on si̬i̬ paks, mis paas keedetse, kui `puskarid tehas; siirupi keedist keedetse kuni vesi ära kaob Saa; Vanaste `tehti ikka `muosi, nüid on neil kiedis Jür; `kietsime maasika kiedist Kos
2. a. keedetavad toiduained `ernit külveti pääle päevä, et siss ei `maotanava, kui pääle päevä külvetänä keedisse `viĺlä Ran b. ühekordse keetmise jagu kas suad nõnna paĺju `kapsid et kiädiss `kapsid `kośti tu̬u̬d Kod; keediss `kardulit, keediss uppe, keediss `pakse `kapstit Hel; üits keediss kartulit Puh; anna keediss `rasva Nõo
Vrd keedus1
1. keetmise saadus a. toit (supp, puder, kiisel) keedist ei ole kedagi. keedis on si̬i̬ mida sa keedad Äks; mul keediss `vaĺmis Trmb. u moos, siirup, ekstrakt vms viinal ja marjadel o keedis; keedis on si̬i̬ paks, mis paas keedetse, kui `puskarid tehas; siirupi keedist keedetse kuni vesi ära kaob Saa; Vanaste `tehti ikka `muosi, nüid on neil kiedis Jür; `kietsime maasika kiedist Kos
2. a. keedetavad toiduained `ernit külveti pääle päevä, et siss ei `maotanava, kui pääle päevä külvetänä keedisse `viĺlä Ran b. ühekordse keetmise jagu kas suad nõnna paĺju `kapsid et kiädiss `kapsid `kośti tu̬u̬d Kod; keediss `kardulit, keediss uppe, keediss `pakse `kapstit Hel; üits keediss kartulit Puh; anna keediss `rasva Nõo
Vrd keedus1
keedus1 keedu|s Pöi Phl Ann Pai, g -se Jäm Khk Kaa Vll Käi Rei Rid Mar/-os/ Mär Vig Kse Mih/-os/ Tõs Hää HMd Kei Juu Jür JJn Tür SJn Hls, g -sse Muh Hää Iis TaPõ/-iä- Kod, -ss Lai/, g -ssa Trv; kiedu|s, g -se Kos JJn Koe, g -sse Iis/-ss/, g -kse HJn JMd, g `kiedukse VJg(kietus g -e), p kiedust Trm; `kiedu|s g -se VNg IisR Ris/-os/, g -sse Jõh, g -kse Kuu; keedü|ss g -se Krk V(-ie- Lei), g -sõ San, -śs g -se Rõu Se(ḱ-) Lut
1. keetmise saadus a. keedetud toit, roog minu `kiedus on `valmis VNg; oled sa keedust saand Jäm; ua keeduss on ää Hää; `ühte keedust es keedeta `kahte `õhtad Muh; liha keedus tema keeb ühetasa edasi HMd; anna ma viin selle kieduse ää JJn; sai väga suolane kiedus `tehtud, nüid kõõnivad vett `sisse Kad; mes sa `ühte`puhku keedad, keedust alati ei taha Pal; kõik toidu aśjad, kes keedeti, kas `kapsa supp ehk pudru ehk `kiisel, need on kõik keedussed Lai; tää om leevä minokõnõ, ei olõ muud ḱeed́üst Se || tei olete nüt `neiegä ühes `kiedukses (ühisel toidul, samas leibkonnas) Kuu b. keedis `Lina`sieme `kiedus oli paks nigu `konna kudu IisR
2. a. keedetavad toiduained nooreit, too keedos `sisse, vesi kolab `ammo pajas keeda Mih; põle änäm keedust, ei saa kedägi `keeta Tõs; ma panen `kiedos tulel Ris; poisid läinud keeduviĺla kallale, oa ja `erne `kaunu võtt, eit `karjund: sa sööd mu keeduse ää Juu; kas on midagi kiedust pot́ti `panna; kiedus on kruubid, `erned, leatsed Kos; supikiädoss kedägi ei õle Kod; matige tuvvas keedust patta, `su̬u̬rmid ja jahu Hls; är võti keedüse aia päält Lut b. ühekordse keetmise jagu üits keeduss om viil `ernit, `suurmit üte keedussa anni ärä; anna mulle ka supike keedust (ube, herneid) Trv; sis ess olõ˽mitte ütte keedüst `rasva San; üt́s keedüss viil saa upõ Krl; Katõkese `peśti tuńni `aoga õks keedüs vai tõõnõ survuterri Rõu; võti üte keedüsse kallo Räp
3. keetmine esimine `kiedus [kanga pleegitamisel] oli tuhaga VNg; mool oo `tuhli keedus käsis Khk; see (looma magu) `tahtis `jälle `palju puhastamest `saada ja `palju keedust ka Phl; mittu seppa kimbus `raua kietusega VJg; ma täna võtan ühe suurema keedusse ette, see võtab pikemad `aega Lai
Vrd keedis1, keidus
1. keetmise saadus a. keedetud toit, roog minu `kiedus on `valmis VNg; oled sa keedust saand Jäm; ua keeduss on ää Hää; `ühte keedust es keedeta `kahte `õhtad Muh; liha keedus tema keeb ühetasa edasi HMd; anna ma viin selle kieduse ää JJn; sai väga suolane kiedus `tehtud, nüid kõõnivad vett `sisse Kad; mes sa `ühte`puhku keedad, keedust alati ei taha Pal; kõik toidu aśjad, kes keedeti, kas `kapsa supp ehk pudru ehk `kiisel, need on kõik keedussed Lai; tää om leevä minokõnõ, ei olõ muud ḱeed́üst Se || tei olete nüt `neiegä ühes `kiedukses (ühisel toidul, samas leibkonnas) Kuu b. keedis `Lina`sieme `kiedus oli paks nigu `konna kudu IisR
2. a. keedetavad toiduained nooreit, too keedos `sisse, vesi kolab `ammo pajas keeda Mih; põle änäm keedust, ei saa kedägi `keeta Tõs; ma panen `kiedos tulel Ris; poisid läinud keeduviĺla kallale, oa ja `erne `kaunu võtt, eit `karjund: sa sööd mu keeduse ää Juu; kas on midagi kiedust pot́ti `panna; kiedus on kruubid, `erned, leatsed Kos; supikiädoss kedägi ei õle Kod; matige tuvvas keedust patta, `su̬u̬rmid ja jahu Hls; är võti keedüse aia päält Lut b. ühekordse keetmise jagu üits keeduss om viil `ernit, `suurmit üte keedussa anni ärä; anna mulle ka supike keedust (ube, herneid) Trv; sis ess olõ˽mitte ütte keedüst `rasva San; üt́s keedüss viil saa upõ Krl; Katõkese `peśti tuńni `aoga õks keedüs vai tõõnõ survuterri Rõu; võti üte keedüsse kallo Räp
3. keetmine esimine `kiedus [kanga pleegitamisel] oli tuhaga VNg; mool oo `tuhli keedus käsis Khk; see (looma magu) `tahtis `jälle `palju puhastamest `saada ja `palju keedust ka Phl; mittu seppa kimbus `raua kietusega VJg; ma täna võtan ühe suurema keedusse ette, see võtab pikemad `aega Lai
Vrd keedis1, keidus
keele|libe väga maitsev toit – SJn
keem keem g keema S LäPõ Kse Tõs HaLä Jä Trm Plt Puh, g keemä Juu; kiem g kiema HaId Jä VJg Iis; n, g `kiemä Vai
1. keemine, keemisprotsess pada jäi `kiemä päält `seisma Vai; suured `tuhlid ep vöta nönda `soola `sesse keema ajal Vll; kui `erned poole keemaga oo siis üidasse kupatsed Muh; Keem jähi `järge Kaa; Pudru keema aegus ärgudata pudruärguga katlas tihtipεεle segamini, et see pöhja äi körbeks Emm; akkas õlut `keema, paneme aga `küĺma vett nõudega `sisse, võttis keema tagasi Kse; pada jäi keemast `seisma, tuli on alt lõppend Juu; `kartulid jäänuvad poole keemaga Trm || [pesu] sai kiedetud ja `jälle kiemast `väĺla `pestud, siis vett `piale ja teine pää loputati Amb; võtavad keema seest `välla, pesevad siis veel üle ää ja panevad nööri `piale kuivama Ann
2. keedetav (toit) – Khk Muh Mar Juu jahu peab keema `sisse liigutama Khk; ma saa änam selle keemaga akkama Mar; pani soola keemä `sisse Juu || keemisel tekkinud vaht suur keema kord pεεl Khk; paal keemä kord piäl Juu
1. keemine, keemisprotsess pada jäi `kiemä päält `seisma Vai; suured `tuhlid ep vöta nönda `soola `sesse keema ajal Vll; kui `erned poole keemaga oo siis üidasse kupatsed Muh; Keem jähi `järge Kaa; Pudru keema aegus ärgudata pudruärguga katlas tihtipεεle segamini, et see pöhja äi körbeks Emm; akkas õlut `keema, paneme aga `küĺma vett nõudega `sisse, võttis keema tagasi Kse; pada jäi keemast `seisma, tuli on alt lõppend Juu; `kartulid jäänuvad poole keemaga Trm || [pesu] sai kiedetud ja `jälle kiemast `väĺla `pestud, siis vett `piale ja teine pää loputati Amb; võtavad keema seest `välla, pesevad siis veel üle ää ja panevad nööri `piale kuivama Ann
2. keedetav (toit) – Khk Muh Mar Juu jahu peab keema `sisse liigutama Khk; ma saa änam selle keemaga akkama Mar; pani soola keemä `sisse Juu || keemisel tekkinud vaht suur keema kord pεεl Khk; paal keemä kord piäl Juu
keet1 keet g keedu S L(-o Mar Tõs) Ha Jä TaPõ Plt TLä; kiet g kiedu Khn Ris(-o) Kei HaId Jä ViK Iis Trm, `kiedu IisR; ki̬i̬t g kee|du VlPõ M Krl, -dü Kan, kiädu (-o) Kod
1. keetmine ma saa supi keeduga `varsti `valmis; keedu koht oli ühegora vanal ajal aja `ääres, suine keedu koht Khk; Nii sammu oli sööma keeduga ka, see sai keik `koldes koogu `otsas `tehtud Kaa; suppi peab ikka keedu aal mekkima, et ep liha soolaseks Vll; Makkisi sai `katlas keedu `aegu torgitud - - muidu `paisusid `lõhki; Kui katel keedu `aegu `kangest aurab, siis läheb `talve sulaks Pöi; ma akka keedu jaoks puid `raiuma; kõrvalviljad o keedu asjad, `katla asjad Muh; see on ea ka, kui on aru nönna keeduga Noa; aho küto `aegas ja keedo `aegas aab `vengo `sesse Mar; pada oo supi keedu jaoss Vig; nied ubad on kiedo `tarvis Ris; sest pühaba `õhtasest keedust ei tule kedagi; keeduga piäb ruttama Juu; eks me pia seda kiedu `aśsa akkama `vaatama JJn; pidid ualega `matma tuld tuha `alla‿t tuli `seisi tõese kiädoni Kod || keedust pärast (keedetult) sööme `lesta Hää
2. korraga keedetav toidukogus Tuo `aidast lina`siemi (vasikale), noh tuo nii kahest `kiedust IisR; es saa säält `keetu ega poolt Jäm; Mine too pöllalt keet noori tuhlid Kaa; anna `mulle keedu jägu `kardulid Rei; too üks keet `räima Tõs; tänä jääsime üsä vähägä, kiedu kalu saemõ Khn; kes ike `püidja oĺl, tõi natukese ajaga keedu ää Vän; keet ütelti ainult liha `kohta, paĺlu liha söögis `pańti, see oĺli keet; es ole `keetu ega poolt änam; `võt́sin selle keedu küĺlest veel pool ära Saa; mis sa muud keedad, liha ja kardulas, see on se keet Juu; ma mullu tegin kaheksa kapsast, ei saand mitte `ühte `keetugi Ann; üks kiet jäi `erni Iis; Parem keet kapsid rahuga süia kui nuumärg tüliga Trm; egä mi̬i̬s sae kiädu kalu Kod; meil on vi̬i̬l ühe keedu jagu `su̬u̬la KJn; mõni es‿sa ütte `ki̬i̬tu ka kardult Hls; keedü jagu `su̬u̬la iks om naṕin Kan; üt́s kiit `erniid viil sai õ̭nnõ Krl || kasu suurt `ki̬i̬tu põle siit änam keńnigi saand ega saa vist ka `saama Vil
3. keedus, toit üks terve keet läks apuks Mär; sügise söögi sageda, keväde keedi vedelä Ran
Vrd keit
1. keetmine ma saa supi keeduga `varsti `valmis; keedu koht oli ühegora vanal ajal aja `ääres, suine keedu koht Khk; Nii sammu oli sööma keeduga ka, see sai keik `koldes koogu `otsas `tehtud Kaa; suppi peab ikka keedu aal mekkima, et ep liha soolaseks Vll; Makkisi sai `katlas keedu `aegu torgitud - - muidu `paisusid `lõhki; Kui katel keedu `aegu `kangest aurab, siis läheb `talve sulaks Pöi; ma akka keedu jaoks puid `raiuma; kõrvalviljad o keedu asjad, `katla asjad Muh; see on ea ka, kui on aru nönna keeduga Noa; aho küto `aegas ja keedo `aegas aab `vengo `sesse Mar; pada oo supi keedu jaoss Vig; nied ubad on kiedo `tarvis Ris; sest pühaba `õhtasest keedust ei tule kedagi; keeduga piäb ruttama Juu; eks me pia seda kiedu `aśsa akkama `vaatama JJn; pidid ualega `matma tuld tuha `alla‿t tuli `seisi tõese kiädoni Kod || keedust pärast (keedetult) sööme `lesta Hää
2. korraga keedetav toidukogus Tuo `aidast lina`siemi (vasikale), noh tuo nii kahest `kiedust IisR; es saa säält `keetu ega poolt Jäm; Mine too pöllalt keet noori tuhlid Kaa; anna `mulle keedu jägu `kardulid Rei; too üks keet `räima Tõs; tänä jääsime üsä vähägä, kiedu kalu saemõ Khn; kes ike `püidja oĺl, tõi natukese ajaga keedu ää Vän; keet ütelti ainult liha `kohta, paĺlu liha söögis `pańti, see oĺli keet; es ole `keetu ega poolt änam; `võt́sin selle keedu küĺlest veel pool ära Saa; mis sa muud keedad, liha ja kardulas, see on se keet Juu; ma mullu tegin kaheksa kapsast, ei saand mitte `ühte `keetugi Ann; üks kiet jäi `erni Iis; Parem keet kapsid rahuga süia kui nuumärg tüliga Trm; egä mi̬i̬s sae kiädu kalu Kod; meil on vi̬i̬l ühe keedu jagu `su̬u̬la KJn; mõni es‿sa ütte `ki̬i̬tu ka kardult Hls; keedü jagu `su̬u̬la iks om naṕin Kan; üt́s kiit `erniid viil sai õ̭nnõ Krl || kasu suurt `ki̬i̬tu põle siit änam keńnigi saand ega saa vist ka `saama Vil
3. keedus, toit üks terve keet läks apuks Mär; sügise söögi sageda, keväde keedi vedelä Ran
Vrd keit
keetmine (keedetud) toit siis vanad `tahtsid `seüä, pidi `kietmine kua lava piäl olõma Khn
keidus `keidu|s g -kse Kuu; `keido|s g -sse Lüg, -kse Vai keedetud toit, keedus Vai sen `piimä-`leivägä `üksindä igä avit, `keidus `täüdüs igä ka `olla; kudas `pulmalisi `palju oli, eks sidäsi oli vaja `keidust; `Louna ajaks oli igä alade `kaikse tugevamb `süömine `keidus; `Keiduksi igä sai `mitma`muodisi `tehtud Kuu; midä pada paned (keema), sie on `keidos Lüg; `irmu vel, et `lähto `pliida `alle `keidoksed Vai
kesk|hommik(u)
1. hommikune söögikord hrl kella 8 ja 10 vahel (heinaajal hiljem); sellega kaasnev puhkepaus; keskhommikul söödav toit `Päiväl õli siis üks tund kesk`ommikut ja kaks `tundi `lõunet; `kartuli võttamise ajal siis ei õle enamb kesk `ommiku; eks `päiva ja `kella järele ikke kesk `ommikud `pietasse ja `üellasse Lüg; `Ütlä `tõistele et kesk`ommik on `valmis; Kesk`ommik `süädi tüä `juures ja kui `õldi kodumail, siis `laua taga Jõh; üks sööma vahe on töö ära `tehtod, akab keskomego Käi; omikone söömavahe oli pääva tõusost keskomikoni LNg; omikune `süömine [talvel] ~ keskomiku [suvel] Hag; keskomikuks änameśti on keede karduled, karduleste `kõrvas piima soolvett Ann; pialt kesk ommikud lahuteti [heinad] `lahti kui `päike `paistis ja ilus ilm oli VMr; eina ajal süiasse kesk ommikut kellu `kümme ajal - - talvel nõnna veike `valge ajal Iis; tulge keskommikud `võtma Äks; keskhommiku|l, -le, -lt, -st keskhommikut sööma(s) või pidama(s), keskhommikut söömast või pidamast `mõisa kõhas ku lokk käis siis `tarvis akkada kesk `ommikule Lüg; käisid keskomikul, tulid keskomikust Mär; ühe kella `kümmeni, üheteist`kümmeni [niideti], siis läksime kesk ommikulle VMr; me lähme kesk `omkule siss on kas supp või `piima ja `leiba või kuda nad söövad Äks; läksime keskomikult `väĺla Plt Vrd keskhommikune
2. a. (umbes) keskhommikune aeg, päeva alguspool keskomegol saab sööma pεεle pohada Käi; noore kesk omigu ajal. see oo natuke enne kesk omigud Vig; Rihe rabataksõ keskumikuks maha Khn b. keskhommikusel ajal (hrl kella 8 ja 10 vahel) kesk `ommik on neli, neli samu [varju pikkus] Vai; sui oo keskomigu päe juba `kõrges Mih; kui perenaine jäi keskomiku iĺjast, siis `ańdis kannatata [tühja kõhtu] Lai
3. a. ilmakaar, kust päike keskhommiku ajal paistab, hrl kagu jo mehe `kõrgusel siis `üeldi: päiv on jo `nuores kesk `ommikus Lüg; `päivä saa jo kesk`ommiko Vai; keskumigu voo Rei; kui päiv õli [heinaajal] pää `noordes `lõunes ~ pooles (~ `pooldes) keskomikus Mär; keskomigus oo päe siis, ku kell oo kaheksa; tuul oo suise keskomigu `kohtas Kse; tuul o pooles keskomigus Var; `kõrge keskomiko (kui päike on üle keskhommiku) Ris; päeva tõusu ja `lõune vahepial on keskommiku JJn; `vaatas pääva `poole, et pääv (`vaŕsti) juba keskomikus - - siis üks `sülda kolm oli üleval Lai; keskommiku kuhas on üks jäŕv, see on Virts jäŕv Plt; tuul ju keskomiku pu̬u̬l KJn Vrd kesk b. kagutuul kövad tuuled oo ida maakar, keskomik Mus; Keskumik viib kalad `astestkid εε Emm Vrd keskhommiktuul
Vrd kesk|hommuk, kesk|hoomik, kesk|oming
1. hommikune söögikord hrl kella 8 ja 10 vahel (heinaajal hiljem); sellega kaasnev puhkepaus; keskhommikul söödav toit `Päiväl õli siis üks tund kesk`ommikut ja kaks `tundi `lõunet; `kartuli võttamise ajal siis ei õle enamb kesk `ommiku; eks `päiva ja `kella järele ikke kesk `ommikud `pietasse ja `üellasse Lüg; `Ütlä `tõistele et kesk`ommik on `valmis; Kesk`ommik `süädi tüä `juures ja kui `õldi kodumail, siis `laua taga Jõh; üks sööma vahe on töö ära `tehtod, akab keskomego Käi; omikone söömavahe oli pääva tõusost keskomikoni LNg; omikune `süömine [talvel] ~ keskomiku [suvel] Hag; keskomikuks änameśti on keede karduled, karduleste `kõrvas piima soolvett Ann; pialt kesk ommikud lahuteti [heinad] `lahti kui `päike `paistis ja ilus ilm oli VMr; eina ajal süiasse kesk ommikut kellu `kümme ajal - - talvel nõnna veike `valge ajal Iis; tulge keskommikud `võtma Äks; keskhommiku|l, -le, -lt, -st keskhommikut sööma(s) või pidama(s), keskhommikut söömast või pidamast `mõisa kõhas ku lokk käis siis `tarvis akkada kesk `ommikule Lüg; käisid keskomikul, tulid keskomikust Mär; ühe kella `kümmeni, üheteist`kümmeni [niideti], siis läksime kesk ommikulle VMr; me lähme kesk `omkule siss on kas supp või `piima ja `leiba või kuda nad söövad Äks; läksime keskomikult `väĺla Plt Vrd keskhommikune
2. a. (umbes) keskhommikune aeg, päeva alguspool keskomegol saab sööma pεεle pohada Käi; noore kesk omigu ajal. see oo natuke enne kesk omigud Vig; Rihe rabataksõ keskumikuks maha Khn b. keskhommikusel ajal (hrl kella 8 ja 10 vahel) kesk `ommik on neli, neli samu [varju pikkus] Vai; sui oo keskomigu päe juba `kõrges Mih; kui perenaine jäi keskomiku iĺjast, siis `ańdis kannatata [tühja kõhtu] Lai
3. a. ilmakaar, kust päike keskhommiku ajal paistab, hrl kagu jo mehe `kõrgusel siis `üeldi: päiv on jo `nuores kesk `ommikus Lüg; `päivä saa jo kesk`ommiko Vai; keskumigu voo Rei; kui päiv õli [heinaajal] pää `noordes `lõunes ~ pooles (~ `pooldes) keskomikus Mär; keskomigus oo päe siis, ku kell oo kaheksa; tuul oo suise keskomigu `kohtas Kse; tuul o pooles keskomigus Var; `kõrge keskomiko (kui päike on üle keskhommiku) Ris; päeva tõusu ja `lõune vahepial on keskommiku JJn; `vaatas pääva `poole, et pääv (`vaŕsti) juba keskomikus - - siis üks `sülda kolm oli üleval Lai; keskommiku kuhas on üks jäŕv, see on Virts jäŕv Plt; tuul ju keskomiku pu̬u̬l KJn Vrd kesk b. kagutuul kövad tuuled oo ida maakar, keskomik Mus; Keskumik viib kalad `astestkid εε Emm Vrd keskhommiktuul
Vrd kesk|hommuk, kesk|hoomik, kesk|oming
kesva|tumm toit: odratumm kesvätuḿm keedeti kesvä su̬u̬rmist Räp
kleba kleba vedel toit (supp, kissell) Kas on ea kleba Jõh
kodu|pooline, kodu|poolis, kodu|poolne teiste äraolekul valmistatud parem toit kas `tiemma kodu `pualist vai, `toised `läksid `vällä, `tiemma `kuoki vai VNg; Tegid omale kodupooltsid, söid ennast täis Pöi; teesed lähvad kottu ää, siis akkame kodupoolist tegema Mär; kodupoolist, `ku̬u̬ka tegema, ku teised `välläs olid, `maiuse `toitu Var; ma tegi täna kodupoolist, sii `kooki natike Aud; Tüdrikud tegid kodo`puõlsi, tegid pann`kuõka Khn; kodupoolist `tehti koa ku muist rahvast kottu ää olid, kardulatele `tehti jahu`sousti, oligi kodupoolis Kei; kodupooline kas tiit `ku̬u̬ki vai ti̬i̬t liha ja panet ärjasilma `pääle Trv; teeme kodupoolist, keedäm limbi suppi; latse teeve kodupoolitses `ku̬u̬ḱe iki Krk || fig kui ma pesi peäd ja `jalgu, siis ma ikka `ütle et, ma tegi kodupoolist Tõs; Lipu eit teind kodupoolist (kütnud sauna); tule nüid, ma annan kodupoolist (vihtlen) Ann Vrd kodupoolik(as), koduspuoline
korje korje (mesilaste poolt kogutav toit) on otsas JJn
kost2 kośt g kośti Hää Ann Koe Plt, kosti Mar Vig Krk; kost g `kosti Kuu Vai; g kośti Mär Tor Saa Juu JMd Trm KJn Võn Krl Räp, kosti hv Emm Rei, Tõs Trv Hls; ad `kośtil IisR (hrl väliskohakäänetes või koos kaassõnaga)
1. toit, moon, ülalpidamine no nie (kartulid) old siis juo küll `külmänd, aga nuo nie `menned ige `kostiks `täüesti; [emakalad] `Jällegi `läksid kanujelle ja sigujelle `kostiks Kuu; `peäme vähäne `kosti ka Vai; sääl olnu alb kośt, läenu kośti pärast ära Hää; [karjusel pärast mihklipäeva] siis on `õigus `kośti `aada jälle. aga ku‿ta ei käi, siis ei soa enam `kośti, nüid piad isi oma kośtiga rahul olema Plt; magaje kośt (õhtusöök) pannass iki paigal, aga vihaneje kośt süvväss ärä Krk
2. (tasu eest korteri ja söögi saamisest) Rikkamad olivad `kuoli aeg ikke `kuskil `kostil IisR; kosti `pääle minema Rei; võttis lapse omale kosti `piäle Tõs; elab `linnes kośti peal Tor; koolilapsed `pańti linnas kośtipääle Saa; ta viis `sõnna oma sugulase `juure kośti `peäle Juu; latse linnan kosti pääl Trv; kośtiga `koŕten Räp || Prii `kosti peale (vangi) Kuu
1. toit, moon, ülalpidamine no nie (kartulid) old siis juo küll `külmänd, aga nuo nie `menned ige `kostiks `täüesti; [emakalad] `Jällegi `läksid kanujelle ja sigujelle `kostiks Kuu; `peäme vähäne `kosti ka Vai; sääl olnu alb kośt, läenu kośti pärast ära Hää; [karjusel pärast mihklipäeva] siis on `õigus `kośti `aada jälle. aga ku‿ta ei käi, siis ei soa enam `kośti, nüid piad isi oma kośtiga rahul olema Plt; magaje kośt (õhtusöök) pannass iki paigal, aga vihaneje kośt süvväss ärä Krk
2. (tasu eest korteri ja söögi saamisest) Rikkamad olivad `kuoli aeg ikke `kuskil `kostil IisR; kosti `pääle minema Rei; võttis lapse omale kosti `piäle Tõs; elab `linnes kośti peal Tor; koolilapsed `pańti linnas kośtipääle Saa; ta viis `sõnna oma sugulase `juure kośti `peäle Juu; latse linnan kosti pääl Trv; kośtiga `koŕten Räp || Prii `kosti peale (vangi) Kuu
kumak2 kumak (toit) – Krk
kõhu|täide toit, söök tuleb `randa üks [võõras], saab siit üömaja ja omale kohu`täüdet ka Kuu; Töömehe köhutäide peab kena soolane suutäis liha`värki olema Kaa; see põle kellegi mehe kõhutäide Vig; või sest [vähesest] `kiegi kõhutäidet soab VJg; üks vesine sü̬ü̬k, tämä ei anna rammu ei `jõudu, ainult üks kõhu tääde Kod
küla|leib teise pere leib; külakost kui `käidi külas, siis `anneti `kaasa küla leib Lüg; ma tõi külä `leibä Mar; kui küläse `mindi, `viidi ikke külä `leibä Tõs; Suu sügeleb, siś saab küla`leiba Hää; kui sa külasse läksid, viisid ikke oma küla`leiba Juu; Vanaste `olla naistel kõigil külaleiva tooma mood old Jür; anna `talle ka küla `leiba Trm; Vanasti sai igä päe külä`leibä [mis sepilised jätsid sepale] KJn; küläst mõni tuleb, tu̬u̬b külä `leibä Hls; ku kora suupu̬u̬l süüdäp, saap külä `leibä Nõo; ma anna sullõ kah külä `leibä, see mullõ küläst `ańti Har; külä `leibä kostist viiäʔ `veet́kese, mõ̭ni vei käärokõsõ Räp || külas söödud toit küla leib `eetase magusam olad kut oma Khk; Külaleib ikka param, mis nüid seda `rääkida Pöi; Külä leib om iks parõmb Urv
küpsik küpsi|k Pai Muh HJn Kad Kod Äks Lai Plt, `küpsi|k Jõe Kuu(g -ge, -gü, -ke, -ki), g -ku
1. küpsetatud toita. küpsekala (harvem -liha) `üidasimme `küpsikuks, ega `sinne `rasva ei old, `mutku [ahju] `olgede `pääle pane [räimed], pienjahu ja munasoust `piale Jõe; nied olid `küpsed `räimid `jälle `küpsiked, `kuuse`okste `piale `lauti ja `õlgede `piale - - ja siis `pandi `ahju Kuu; kis sedasi panni või piisi peal kalu või liha keedab siis `üetse et ta teeb omale küpsikud Muh b. küpsekartul või -kaalikas küpsikud on ahjus küpsetet kartulid Kod; küpsikute kõrvale `antasse kohu`piima ja võid Äks; kaalikaid `viskasime kerisselle, sial `audus `pehmest, need olid ka küpsikud Lai
Vrd küpsis1
2. linnaseleib või kakk kaĺla auet `tehti, linnastest `tehti, `pańdi `ankrusse kuevalt se küpsik, siis einamal sai vett `peale `panna, see oli `juua Pai; kaĺja aue mis `kaĺja tehasse, küpsikuid sai [sellest] teha, `veikesed `kuklid Kad
1. küpsetatud toita. küpsekala (harvem -liha) `üidasimme `küpsikuks, ega `sinne `rasva ei old, `mutku [ahju] `olgede `pääle pane [räimed], pienjahu ja munasoust `piale Jõe; nied olid `küpsed `räimid `jälle `küpsiked, `kuuse`okste `piale `lauti ja `õlgede `piale - - ja siis `pandi `ahju Kuu; kis sedasi panni või piisi peal kalu või liha keedab siis `üetse et ta teeb omale küpsikud Muh b. küpsekartul või -kaalikas küpsikud on ahjus küpsetet kartulid Kod; küpsikute kõrvale `antasse kohu`piima ja võid Äks; kaalikaid `viskasime kerisselle, sial `audus `pehmest, need olid ka küpsikud Lai
Vrd küpsis1
2. linnaseleib või kakk kaĺla auet `tehti, linnastest `tehti, `pańdi `ankrusse kuevalt se küpsik, siis einamal sai vett `peale `panna, see oli `juua Pai; kaĺja aue mis `kaĺja tehasse, küpsikuid sai [sellest] teha, `veikesed `kuklid Kad
küpsis1 küpsi|s Khk Pöi Tor, g -se Jäm Vll Vig Tõs Hää HMd Juu, g -sse Muh Trm küpsetatud toit mis suurt küpsist vöi `praadi sool sääl ees on Jäm; liha küpsis, `räime küpsis, pannase levä `sisse `räimi, `ahju `küpsma Tõs; tahad sa meie küpsist koa, meie küpse kardulest Juu || maiustus küpsiseid - - ma neid `oskasin väga tiha HMd Vrd küpsik
laga1 n, g laga S(g laa SaLä Hi) L Rap Juu Kei Jür JMd JJn Kad Kod Pil KJn Vil Trv Hls Krk Rõu
1. soolvesi tuhlistele natine liha laga `pεεle kut `keeta; loom joob `jälle laa ära Jäm; pane laa kauss renni `pεεle Khk; sooladud räimeste peelt `vöötse laga ja kastetse ruńn`tuhlid `sönna `sisse Mus; `kastis laa `sisse, tipidi laga `tuhliga Emm; Keige parem toit on tuhlid kala lagaga, kui veel laa sisse sibulaid on leigat, siis on eite mihine; tee `vöile laga `pääle Rei; silgu laga Kod
2. lahja, vedel (ka riknenud) toit või jook taari laga, see põle änam asi mette Muh; mis supp see koa oo, va laga, üks tang aab teist taga; õlle laga Mar; leem `jüstku va laga Mär; piima laga, alvase läind Tõs; Mis nuõr mies sest supi lagast `seüä suab Khn; sa oled ju koeral paĺlast laga annud, `paksu polegi Saa; aa seda va kalja laga `sisse et ägise; `anti aga supi laga, ega sellega tüed `jäksa teha Kad; `jälle va õlle laga seal `toopis Pil; ma ei tahagi sedä va apu laga KJn; Päräst `sü̬ü̬di tali `otsa lõśsiga kardula supi laga Vil; `justku laga, `tange ei oole sehen, üit́s vi̬i̬ laga Krk; Sü̬ü̬k vai asi, üts laga oĺl Rõu || väriseb naa kut tarredat laga (vasikalihasüldist) Emm
3. (muu vedelik või vedel aine) paĺjas vere laga oli `järges Khk; [okse] Laga kõik parand täis Pöi; sopa laga Mar; üks vee laga oli seal nõu sees, tä `apnes nii`moodi ära, vana imal löga (leivatainast) Kul; torm oli magasiini maha löön, mee laga maas Var; laga oo `sohke soĺk, `sohke vee laga Tõs; sai `tehtud laga (värvimisvedelikku), `sõnna `sisse kasteti lõngad Rap
4. sodi, risu, rämps vella laga kõik kohad täis; paĺlo eina laga jättis maha, lodinal `riisond; paĺlo puu laga maas; Kus see mees tööd teeb, seal on alati laga taga Mar; ma˛ilma laga taga, kui `metsa maha võtt Jür || (lohakalt tehtud tööst) `Sõuke pole töö, muidu üks laga Pöi
5. pej suur maa-ala metsalaga oli paĺlu, `põldu vähä JJn
1. soolvesi tuhlistele natine liha laga `pεεle kut `keeta; loom joob `jälle laa ära Jäm; pane laa kauss renni `pεεle Khk; sooladud räimeste peelt `vöötse laga ja kastetse ruńn`tuhlid `sönna `sisse Mus; `kastis laa `sisse, tipidi laga `tuhliga Emm; Keige parem toit on tuhlid kala lagaga, kui veel laa sisse sibulaid on leigat, siis on eite mihine; tee `vöile laga `pääle Rei; silgu laga Kod
2. lahja, vedel (ka riknenud) toit või jook taari laga, see põle änam asi mette Muh; mis supp see koa oo, va laga, üks tang aab teist taga; õlle laga Mar; leem `jüstku va laga Mär; piima laga, alvase läind Tõs; Mis nuõr mies sest supi lagast `seüä suab Khn; sa oled ju koeral paĺlast laga annud, `paksu polegi Saa; aa seda va kalja laga `sisse et ägise; `anti aga supi laga, ega sellega tüed `jäksa teha Kad; `jälle va õlle laga seal `toopis Pil; ma ei tahagi sedä va apu laga KJn; Päräst `sü̬ü̬di tali `otsa lõśsiga kardula supi laga Vil; `justku laga, `tange ei oole sehen, üit́s vi̬i̬ laga Krk; Sü̬ü̬k vai asi, üts laga oĺl Rõu || väriseb naa kut tarredat laga (vasikalihasüldist) Emm
3. (muu vedelik või vedel aine) paĺjas vere laga oli `järges Khk; [okse] Laga kõik parand täis Pöi; sopa laga Mar; üks vee laga oli seal nõu sees, tä `apnes nii`moodi ära, vana imal löga (leivatainast) Kul; torm oli magasiini maha löön, mee laga maas Var; laga oo `sohke soĺk, `sohke vee laga Tõs; sai `tehtud laga (värvimisvedelikku), `sõnna `sisse kasteti lõngad Rap
4. sodi, risu, rämps vella laga kõik kohad täis; paĺlo eina laga jättis maha, lodinal `riisond; paĺlo puu laga maas; Kus see mees tööd teeb, seal on alati laga taga Mar; ma˛ilma laga taga, kui `metsa maha võtt Jür || (lohakalt tehtud tööst) `Sõuke pole töö, muidu üks laga Pöi
5. pej suur maa-ala metsalaga oli paĺlu, `põldu vähä JJn
lakatus lakatu|s(s) Har Lut, g -sõ Krl
1. lakkumine tare esitsest oĺli kuulda peni lakatusõʔ Krl Vrd lakahhus
2. lake, vilets toit – Har Vrd lakats1
1. lakkumine tare esitsest oĺli kuulda peni lakatusõʔ Krl Vrd lakahhus
2. lake, vilets toit – Har Vrd lakats1
lake lake g lakke Sa L K I Pst Hls Hel Nõo Rõn, lakõʔ g lakkõ spor V; n, g lake Hi Mar Kse Ris Iis Trv, lakke R(lage), lakõ Võn Ote
1. vedel loomasöök; vesine, lahja toit või jook `kuerale ja `kassile `annetasse lakket Lüg; Tieb `selle `õlle alati nigu igavese lakke IisR; `anna `selle `koerale midägi lakket `süvvä Vai; `antsi pörssastele tüki laket ede Khk; Supp on täna `õhta `puhta lake Pöi; Mis laket sa moole pakud, äi mina taha seda Rei; kas kuer oo laket saand juba Mär; Mida `rohkem `koeri koos, seda viletsam ~ vedelam lake Han; kes seda laket tahab Juu; aab seda vedelad laket omale `sisse; kas selle lakkega elatakse JMd; oli üks vedel lake kua, mis ta `süia `ańdis VJg; supi lake, ilma ramuta Iis; koerale tehässe laket, jahu vede `sisse ja `piimä Kod; koer laḱs lakke ärä Hls; sü̬ü̬ mes sa vahid, sul om lake i̬i̬n Nõo; sü̬ü̬ḱ om nõrk nigu lakõ Ote; `Peńnele tetti iks jahu laket Rõn; `sändse lakkõga ei naka elämä Plv || (kehvast teenistusest) Selle peremehe juures oli teenistus küll kut koera lake Kaa
2. kasimatu, lohakas Tüdruk on nii lake ja must, et üsna `aiseb Emm; Ta on nii ermus lake, keik riided on ka ibla täis Käi; Ärge `piltsige kassi, siis kass läheb lakeks Rei
1. vedel loomasöök; vesine, lahja toit või jook `kuerale ja `kassile `annetasse lakket Lüg; Tieb `selle `õlle alati nigu igavese lakke IisR; `anna `selle `koerale midägi lakket `süvvä Vai; `antsi pörssastele tüki laket ede Khk; Supp on täna `õhta `puhta lake Pöi; Mis laket sa moole pakud, äi mina taha seda Rei; kas kuer oo laket saand juba Mär; Mida `rohkem `koeri koos, seda viletsam ~ vedelam lake Han; kes seda laket tahab Juu; aab seda vedelad laket omale `sisse; kas selle lakkega elatakse JMd; oli üks vedel lake kua, mis ta `süia `ańdis VJg; supi lake, ilma ramuta Iis; koerale tehässe laket, jahu vede `sisse ja `piimä Kod; koer laḱs lakke ärä Hls; sü̬ü̬ mes sa vahid, sul om lake i̬i̬n Nõo; sü̬ü̬ḱ om nõrk nigu lakõ Ote; `Peńnele tetti iks jahu laket Rõn; `sändse lakkõga ei naka elämä Plv || (kehvast teenistusest) Selle peremehe juures oli teenistus küll kut koera lake Kaa
2. kasimatu, lohakas Tüdruk on nii lake ja must, et üsna `aiseb Emm; Ta on nii ermus lake, keik riided on ka ibla täis Käi; Ärge `piltsige kassi, siis kass läheb lakeks Rei
larbe1 larbe IisR/`l-/, g `larpe Kad Krk vedel toit, lurr; lake `võtsin seda supi larbet leivale `piale; `ańtsin kuertele vähä larbet ette, muidu aiva jalus Kad; lastel `anti larbet süvvä Krk || (peale)rüübe – IisR Vrd larp1, lärbe
larp1 larp (-ŕ-) g larbi spor S, LäLõ Tõs HljK VJg Hel
1. möll, mürgel a. tants, trall täna oli seal `larpi, suur suma; tańts ja müra, on seal ju laŕp `lahti Mus; Kus peres täna öhta larp on Kaa; nii `kange laŕp `lahti Pöi; küll seal `larpi `olli, tansiti palju ja ralliti ja Muh; Tantsi `õhtal oli `neuke laŕp et oia alt Han; lapsed tulid suure larbiga, `larpi oli tuba täis Tõs b. lööming, kaklus Varsti läks igavene larp lahti Emm; Laŕp lahti (laadal läks riiuks) Vig || (peksust) `larpi `saama; `võt́sin ka ea tamika, et annan `laŕpi kui tulevad HljK
2. loba, lora küll oli laadalistel seda `larpi üksteesele `rääkida Tõs
3. vedel (lahja) toit kohvi pole asi midagi, paljas larp Mus; mis pagana `larpi nad söid Krj Vrd larbe1
1. möll, mürgel a. tants, trall täna oli seal `larpi, suur suma; tańts ja müra, on seal ju laŕp `lahti Mus; Kus peres täna öhta larp on Kaa; nii `kange laŕp `lahti Pöi; küll seal `larpi `olli, tansiti palju ja ralliti ja Muh; Tantsi `õhtal oli `neuke laŕp et oia alt Han; lapsed tulid suure larbiga, `larpi oli tuba täis Tõs b. lööming, kaklus Varsti läks igavene larp lahti Emm; Laŕp lahti (laadal läks riiuks) Vig || (peksust) `larpi `saama; `võt́sin ka ea tamika, et annan `laŕpi kui tulevad HljK
2. loba, lora küll oli laadalistel seda `larpi üksteesele `rääkida Tõs
3. vedel (lahja) toit kohvi pole asi midagi, paljas larp Mus; mis pagana `larpi nad söid Krj Vrd larbe1
larts larts Pha Pöi Muh Han Saa JMd KJn Krl/-ŕ-/, g lartsu Khk Kaa Kse Pä Kad Iis MMg(larsu) spor M T, Kan, `lartsu Lüg IisR, lartsi Äks KJn
I. int `Tõmmas teise kõrva `pihta larts ja larts Pöi; kukkus nagu larts maha Muh; Astusi larts ja larts Han; kukkus maha ku larts KJn; laseb (sülitab) iki larts ja larts Trv; satte kui larts Puh; ma visassi vett ku laŕts Krl
II. s
1. hoop, löök, mats `Andas - - `märja `matsä·lkaga kaks `lartsu `vasta `perset IisR; kedagid kuulda ei olnd, ei `lartsu ega raginad Mih; käis ia larts JMd; kuulin kõhe suure lartsu Iis; anna üits larts tal Hls; temä and üte lartsu `selgä Puh; ma anna sullõ `kämblega üte lartsu Kan || fig kord, puhk sai ikke mittu `lartsu `käiä [Narvas] Lüg
2. laik, plekk, larakas seina pääl ümmargune larts, [puuk] on seal `puhkend oma koŋŋiga Pha; suured [vihma] lartsud `akna pääl Kad; suur tindi larts laudlina sehen; süĺläss suure lartsu maha Trv
3. fig a. (suur) hulk, tükk Uurmoaker õli ilmatu lartsu aega vändanud; Õlen ikke küll suure larsu moad ära sõudnud MMg b. lake, lahja jook või toit see põle `ühti, see üks va larts mud́u Kse; `närdin piim jääb lagedas, mis ma selle lageda lartsuga tee Var; vana taari larts KJn; andas igavest `lartsu kätte - - selle lartsuge ei elä `kennig ärä Hls || lõss `lartsi süiasse kah, mõni keedab lartsi `sisse riisi suppi Äks
Vrd lorts, lärts2, plarts
I. int `Tõmmas teise kõrva `pihta larts ja larts Pöi; kukkus nagu larts maha Muh; Astusi larts ja larts Han; kukkus maha ku larts KJn; laseb (sülitab) iki larts ja larts Trv; satte kui larts Puh; ma visassi vett ku laŕts Krl
II. s
1. hoop, löök, mats `Andas - - `märja `matsä·lkaga kaks `lartsu `vasta `perset IisR; kedagid kuulda ei olnd, ei `lartsu ega raginad Mih; käis ia larts JMd; kuulin kõhe suure lartsu Iis; anna üits larts tal Hls; temä and üte lartsu `selgä Puh; ma anna sullõ `kämblega üte lartsu Kan || fig kord, puhk sai ikke mittu `lartsu `käiä [Narvas] Lüg
2. laik, plekk, larakas seina pääl ümmargune larts, [puuk] on seal `puhkend oma koŋŋiga Pha; suured [vihma] lartsud `akna pääl Kad; suur tindi larts laudlina sehen; süĺläss suure lartsu maha Trv
3. fig a. (suur) hulk, tükk Uurmoaker õli ilmatu lartsu aega vändanud; Õlen ikke küll suure larsu moad ära sõudnud MMg b. lake, lahja jook või toit see põle `ühti, see üks va larts mud́u Kse; `närdin piim jääb lagedas, mis ma selle lageda lartsuga tee Var; vana taari larts KJn; andas igavest `lartsu kätte - - selle lartsuge ei elä `kennig ärä Hls || lõss `lartsi süiasse kah, mõni keedab lartsi `sisse riisi suppi Äks
Vrd lorts, lärts2, plarts
laud laud g laua Kär Pha Vll Jaa Emm Käi L K IPõ Har Vas Lei, lauva Trm Pal KJn Har, laava Khk Pöi Phl, lava Khk Mus Muh Käi Var Khn Lei, lavva I Äks KJn eL, `laua, `lauva R(n `lauda VNg Vai, g `lavva Vai); loud g loua Jäm Ans Emm Rei Kse Var, g lova Emm Rei Var
I. 1. a. saelaud meil on `õvves `punnitud `lauad, `punnid sies; silmnägo on nagu `laua `liistak, `kõhna puha Lüg; `neĺlä jala `laiune `lauda; kattuksed on `olgist, `juudi `laudost (sindlitest) ja `pilpost Vai; elu (maja) lüüaste `loudadega ära Jäm; laavad `öues `kuimas Khk; vesi oli kevade `aega tuas, lapsed käisid `laudi `mööda Vll; Vanasti olid lõhut lauad, puu `löödi pooleks, oli `lahke `sirge puu, `löödi pool veel pooleks, sai neli `lauda, änamast `tahtis ikka kahega `jääja Pöi; suits lεheb `laute vaheld `välja Käi; lauad saavad ka `viirga `pandud Mär; ennem `saeti `laudi kodo pukil Aud; kaśk on `väntrik, egä sest `laudi saa; sääl on laud pääl [purdeks], mine säält üle Saa; karand lagi on karand `laudadest, üks laud on teese vahekoha pial Kos; juoneline laud, sie on maja vuoderdamese laud JMd; vuaderdamise lavvad one kua suanega, ühel pu̬u̬l one su̬u̬n, tõesel pu̬u̬l rańt, mes `sisse käib Kod; sae lauad `viidi kodust `sinna tümade `piale eina`maale, siis `laudade pial `kańtsime `einu kokku Lai; anna‿si lauakildak `siia KJn; juudi lavva om aavapuudest Hls; Ega vanast kiä puid kon lavvuss `lõika es, ku˽`lauda vaja oĺl, sõ̭ss esi˽`kirvõga˽puu külest lahuti Rõu; lauda hüppama (teat mängust) panimme ühe pagu `oue `pääle, pikka `laua `sinne `pääle ja siis `toine laps oli `toisep̀uol `otsass, siis sidävisi üppisimme sidä `lauda siis, aga kolks ja kolks se `laua ots kävi ala ja Kuu; pakk pannakse `alla, laud `peäle, siss teene üppäb teese korra, vahest teene `veskab teese nõnna `kõrgelle Juu; `enne vanal aal üpati `lauda - - `pańdi lauale pakk `alla, siis teene teenepool otsa pial, siis vaest `viskas koe `suurde `kõrgesse lauaga teese, kukkus `jälle tagasi sõnna laua otsa piale, siss `kargas `jälle teene ülesse Koe; lauda maha, laudas maas (lamandunud viljast) sadu paneb rugi `lauda maha; rugi on `laudas maas Khk; nagu lauaga löödud (ühtlasest, tasasest pinnast) nagu `lavvaga `lüödud, ilus `sirge ja ühetasane kõik Lüg; põle kedagi, puusanukki ega `perssenäkki, nagu lauaga takka `löödud; küll oli tore rukis, ta oli nii öhötasane nagu oleks lauaga pealt ää `löödud Juu; ilus uus katus oli, tore sile nõnda et nagu `lauaga `lüödud KuuK; lina mahan (lamandunud) kui lavvage lü̬ü̬d Krk; küll meil olli üitskõrd iluss kaar (kaer), sedävisi nigu lavvaga `lü̬ü̬du Nõo; Sa olet nigu lauaga lüüdü, sulle om halv kleiti ummõlda Har; nagu läbi laudade ~ laude vahelt tõmmatud ~ tulnud (kõhnast inimesest) see justkui `laude vahelt `välla tulnd, nii kõhnaks jäänd Mar; ta on nii õhukene ja `otsa jäänd nagu läbi `laudade tõmmatud Koe; läbi `laude ärä tõmmatud Kod; see (tüdruk) om peenike, nagu läbi `laude tõmmat Hls; nigu läbi sae`laudõ kist, nigu kisõ lavvaʔ Plv b. teat otstarbega lauatükk; tööriista või eseme osa rataste otsalouad; `oeti (voodi) pöhilouad Jäm; kellul on `numbri laud; keribu laavad kεivad `ringi, löŋŋavih́t pannasse `pεεle Khk; aami lauvad olid ikka puhas tammest; Püti, `raanda, toori lauad kõik raiuti `kervega `välja Pöi; `sötke lavad (kangaspuudel, vokil) Käi; laud (käärlaud) oli käes, laua sees olid lõngad Rid; kala arimese laud, tubaka `lõikamese laud, leia (leiva) veeretamise laud Mar; poadi lavad Khn; orgi `ümmer, saab laua (~ kudumise laua) `ümmerd esimesed silmad visatud Vän; `Vü̬ü̬si `tehti `seukse lauadega või kõladega Hää; s‿on ambune laud (katuselasn), kellega lüö - - siledaks [õlgkatuse] KuuK; Va igavesed mustad säŕgid ja nühi neid laua (pesulaua) pial nii et riie `rünsub Amb; [purjepaadi] pera künnisse peal on paar argiga `lauda Trm; vanass õlid lavva klopid suani eden; `muldamise laud adral Kod; paned pulga `koonlast läbi - - ja laua `sisse Plt; laud oli ülevan [linamasinal], kos lina `pääle `panti ja massinga ala lätsive Trv; keti olliva kaalu `laudu küĺlen, egä nuka küĺlen `olli ket́t Nõo; lavva pääl vai mõne suure kaase pääl litsuti tu̬u̬ leevä tainass laḱka Ote; katõ toĺli `paksunõ laud oĺl [lauaplaadiks], sääl `põ̭õ̭nu seen oĺli˽mulguʔ Urv; ägli laua omma `vaĺmiss tahudu Har; vanni küle lavvaʔ Rõu; sängü pähüdselaud Vas; keripuulavvaʔ - - nä omma `jalgu pääl, mõ̭ni ütless tu̬u̬d ka et kerilavvaʔ Se || lokulaud tulekińnituse laud Noa; kolgi laud `pantu üless ja `väikese puu vasara, millega `kolki `lü̬ü̬di Nõo; `lü̬ü̬di `vasta `lauda Vas; kola oĺl vanast `mõisah, kui `lü̬ü̬de `lauda. oĺl suuŕ laud üless pant - - sääntse vasara käeh, lavva pääle pessiväʔ, `lauda `lü̬ü̬de Se || fig `Sulle `lauad (kirst), `mulle `rauad (vangistus) Jõh
2. lava sag pl siis `panna [linnased] `laudo `pääle [sauna] Vai; souna`loudud ~ louad Jäm; suur paks, laǵa laud, üts ots oĺl üten sainan, tõnõ tõsõn, `keskel oĺl pakk all Har; sanna laud, läämiʔ lavvalõ üless Plv; Linnassõ˽kasutõdiva˽sannah, sanna `laudõl Räp Vrd laudu2
3. pl (surnu)laudi `surnu pannass `laude `pääle; si̬i̬ olli joba `laude pääl - - pannass `peńke `pääle lavva Krk; tõse paneve mi̬i̬st lavvule ja perän `kirstu Hel
4. kate; kaas Paa `lauale (pajakaanele) lüö `niidi `värtän `pääle, siis‿o hüä käde ottada Kuu; `ärja `silmi`lauda (laud, mis pandi tigedale pullile silmade ette) kohil vaja ei `ollu VNg; suurema raamatul oĺlid enne puust raamatu lauad `ümmer Tor; puĺlil pannaks `silmi ette laud, kui ta tige on Ris; leivakünal õli laud peal Kad; `ru̬u̬ge tetti ehvti `laudest; laud olli rihatse usse all ehen, looma kaitse ta sel aal olli, egä muud es kaitsete, varast sel aal es ole Krk; raamatul papitsõʔ lavvaʔ Plv; otspaä (otspaja), tuul oĺl laud tett ette; tougakõ otspaä laud kinni Se
Vrd laudi2
5. silmalaug `silmä `lauad; Ku puru `silmäss on, `täüdüb `silmä`laua toist`päidi `kierdädä Kuu; silma lavad on punassed Khk; mei `ütleme selma lauad Käi; silm on `kinni, laud pial JJn; käsen siĺmä veeren ja siin siĺmä `lavva küĺlen Nõo; laud um silmäl pääl, silmä laud Plv Vrd laug1
II. mööbliese
1. a. söögi- või muu otstarbega laud `Suurel `laual on `laetsasi kolm Hlj; `kirjutamise `lauda; parunil oli kaig `uhked ja ilosad `lavvad ehitedu Vai; kui lugejad käivad [palvemajas], siis panad ikka `loudade `pεεle linad Jäm; `köökis lava pεεl toit Mus; loud karjub, pere sööb = emis põrsastega; Loual aa loua öigus (lauale käidud kaarti tagasi ei võeta); Ühige majas äi puudu loud, sene pεεl sööda ja loeda Emm; Too söömine lovale Rei; ega meri põle siis naa sile mette nägu sie loud oo Kse; `Kunturis amõtnikka kõik lavatagusõd `täüde Khn; `ummes üheksa`kümnemal `oastal tulid sammastega ja `sahtlitega lauad Kos; õli ilos laud, `treitud `jalgega Kod; siis oli nüid üle koolitua laud Hel; temä (jumal) piĺd sääld (kirikust) kõ̭ik nu̬u̬ rahavahetajide lavvad ärä Ran; sü̬ü̬maig om lavval; sina istut ü̬ü̬ `aiga `kaardelavvan (kaarte mängimas) mestega; mitte ei tiiä, kohes ma tu suure nõgla ole `pannu, ei ole lavva `suhvlin Nõo; täl omma `mitma lavva ja tooli Ote; `raega laud, all om säärõ puu, jalaʔ om `riśti. pulmalavvaʔ oĺliʔ `raega lavvaʔ Kan; Mugu˽tu̬u̬ kolmõ jalaga laud, tu̬u̬ oĺl meil Urv; tu̬u̬ `oh́vrikiv́vi oĺl lavva `korgunõ ja ümärik Rõu; suuŕ piḱk laud oĺl, tu̬u̬ oĺl kõ̭gõ rahvast täüś Vas b. altaripiire nõnna `uhkusega läksid kahekeisi lauva `juure [kirikus], lahevad põĺvili Pal; Viimane laudkond luges `iśsämeie lauva ääres ärä KJn; `tulli oma noore mehe kõrval käsi käen laalatesi, laolatamise lavva ette Puh
2. (toidust, söömisest) a. kaetud söögilaud; toit; leibkond `metsä vahil on mittu `lauda ühes majas, `teine laud õli ant`värgi laud Lüg; moni söi prii `lavvas; prii `lauda oli [kõrtsis], sie maks kaks`kümme kobika Vai; nad söövad öhö laua pealt (on ühes leivas) Mar; ma õlen `mitme lavva piält süänud, paĺju `ti̬i̬ńnud Kod; tü̬ü̬s olid, siis oli pereme laud (tööline oli peremehe söögil) Äks; et kül˽poig naasõ võt́t, `siski söövä kõ̭iḱ ütest lauast; `võõra laud om `korgõ, silmäga näet, kätte ei˽küünüʔ Har; lau(d)as ~ lauan~ lavvah ~ lavvan, lavval laua ääres; toidul, leibkonnas amm elas `mõisas ja sõi ärra `laudas Aud; kõik sõime `ühtes `laudas, söögi `aegas vahet ei `tehtud sulase ja peremehe vahel Kos; kui need kõik öhös `laudes on, siis on seda peret ikke küll Juu; eenaaeg oli kakskümmend inimest lauas Plt; me sööme peremege üten lauan Hls; talu söögil - - temä livvan lavvan iki; ütsinti nosi nõndasamati - - ulgal olgu iki laud ehen, ma oli esi oma livvan lavvan Krk; antvärgi olli, tuapoiśs, kud́sar, köögitüdruk vai `virtin, ni̬i̬ olli esi lavvan Hel; pere˽kõ̭iḱ sei üteh lavvah Vas; Ei olõ mu lavval ei leeväl olno (pole minu leibkonda kuulunud) Räp; lauda, lauast 1. sööma, söömast `tulga nüüd `lauda, kell on juo kaks, üht`aigu piab `süömä `saama Lüg; `istuti `lauda, `süödi ja `juodi, siis `lauleti üks `süöma `laulu ja `tuldi `lavvast `vällä Vai; nee akkasid siis alles `lauda minema Pöi; pere `istus `lauda Tor; peig viädod `lauda, aga ei õle `tõsnud süädä pruudi pu̬u̬l Kod; Miina kut́s miu lavvast ärä Nõo; `kärbläne lätt kuniga `lauda kah Rõu 2. söögiks lauale Too ikka tεna siiakala ka `lauda Khk; `pandud süök `lauda Koe; laua alla jääma kalasaagita jääma Ei oled kala `kassilegi `anda, peris vesilusigale vai `laua ala jäid; kui mitte üht kala ei old, siis oli `laua all Kuu; jalad oma ~ teise laua all omanik (või teise peremehe toidul) olema kige parep om iki, ku sul jala oma lavva all oo Krk; ei pane mina oma `jalgu miniä lavva `alla Nõo; piät tõõśõ lavva ala jalaʔ `pandma ja tõõśõ pudroga kõttu valama. tollõ lavva all oma jalaʔ, kelle `leibä ta sööse Räp b. laudkond; pidulik sööming ega `ühte`aigu `süöma‿i `mahtund - - sie laud sai süönd, `korjati `vällä, siis läks `teine laud `süömä VNg; pulmarahvas ollid `teises `laudas Muh; esimäne laud one süänud, pese riissad ärä, siis tuli tõene laud nagu rehide aal Kod; `väega suurõ˽`puhte˽`peeti, neĺält kõrralt oĺl sih `laudu ja kõiḱ sü̬ü̬ḱe ja ju̬u̬kõ täüś Vas; kuvve nädali laud (surnu mälestamine 40 päeva pärast matuseid); aastaga laud; perämäne ehk kolme aastaga laud Se
3. armulaud mina lähän tuleval pühal `lauale VNg; Täna tulid `lauvalt ja `jälle pand kuradid IisR; Lauaraha oli, kes sind muidu lauale võttis Pöi; kirikärrä tuleb `siiä külässe - - ristib `lapsi ja võtab vanu inimesi lauale; tä jo laual keind, ää leeritud Mar; läksid lauale, kus see `lapski jäi Ris; üks sakrameńt on, si̬i̬ püha laud Pal; opetaja käis lavvale `võtman Ran; pääkooli latsõ omma lavval Krl; vanast kirutõdi nii lauale. opõtaja tuĺl valla kooli`majja, pedi sääl `palvõt `rahvallõ ja peräst `palve`tuńni kirut́ tu valla `rahva laualõ; kel `joudu is olõʔ kerikudõ minnäʔ `võeti õks koolimajan laualõ Har; laualidsõ ommaʔ lavvamunu kõrran; lavva munu `mintass Lei || laudkond armulaualisi mes põĺvili on, üks laud rahvast Pal; paĺlu olli lavvarahvast, mitu lavvatäüt Krk
I. 1. a. saelaud meil on `õvves `punnitud `lauad, `punnid sies; silmnägo on nagu `laua `liistak, `kõhna puha Lüg; `neĺlä jala `laiune `lauda; kattuksed on `olgist, `juudi `laudost (sindlitest) ja `pilpost Vai; elu (maja) lüüaste `loudadega ära Jäm; laavad `öues `kuimas Khk; vesi oli kevade `aega tuas, lapsed käisid `laudi `mööda Vll; Vanasti olid lõhut lauad, puu `löödi pooleks, oli `lahke `sirge puu, `löödi pool veel pooleks, sai neli `lauda, änamast `tahtis ikka kahega `jääja Pöi; suits lεheb `laute vaheld `välja Käi; lauad saavad ka `viirga `pandud Mär; ennem `saeti `laudi kodo pukil Aud; kaśk on `väntrik, egä sest `laudi saa; sääl on laud pääl [purdeks], mine säält üle Saa; karand lagi on karand `laudadest, üks laud on teese vahekoha pial Kos; juoneline laud, sie on maja vuoderdamese laud JMd; vuaderdamise lavvad one kua suanega, ühel pu̬u̬l one su̬u̬n, tõesel pu̬u̬l rańt, mes `sisse käib Kod; sae lauad `viidi kodust `sinna tümade `piale eina`maale, siis `laudade pial `kańtsime `einu kokku Lai; anna‿si lauakildak `siia KJn; juudi lavva om aavapuudest Hls; Ega vanast kiä puid kon lavvuss `lõika es, ku˽`lauda vaja oĺl, sõ̭ss esi˽`kirvõga˽puu külest lahuti Rõu; lauda hüppama (teat mängust) panimme ühe pagu `oue `pääle, pikka `laua `sinne `pääle ja siis `toine laps oli `toisep̀uol `otsass, siis sidävisi üppisimme sidä `lauda siis, aga kolks ja kolks se `laua ots kävi ala ja Kuu; pakk pannakse `alla, laud `peäle, siss teene üppäb teese korra, vahest teene `veskab teese nõnna `kõrgelle Juu; `enne vanal aal üpati `lauda - - `pańdi lauale pakk `alla, siis teene teenepool otsa pial, siis vaest `viskas koe `suurde `kõrgesse lauaga teese, kukkus `jälle tagasi sõnna laua otsa piale, siss `kargas `jälle teene ülesse Koe; lauda maha, laudas maas (lamandunud viljast) sadu paneb rugi `lauda maha; rugi on `laudas maas Khk; nagu lauaga löödud (ühtlasest, tasasest pinnast) nagu `lavvaga `lüödud, ilus `sirge ja ühetasane kõik Lüg; põle kedagi, puusanukki ega `perssenäkki, nagu lauaga takka `löödud; küll oli tore rukis, ta oli nii öhötasane nagu oleks lauaga pealt ää `löödud Juu; ilus uus katus oli, tore sile nõnda et nagu `lauaga `lüödud KuuK; lina mahan (lamandunud) kui lavvage lü̬ü̬d Krk; küll meil olli üitskõrd iluss kaar (kaer), sedävisi nigu lavvaga `lü̬ü̬du Nõo; Sa olet nigu lauaga lüüdü, sulle om halv kleiti ummõlda Har; nagu läbi laudade ~ laude vahelt tõmmatud ~ tulnud (kõhnast inimesest) see justkui `laude vahelt `välla tulnd, nii kõhnaks jäänd Mar; ta on nii õhukene ja `otsa jäänd nagu läbi `laudade tõmmatud Koe; läbi `laude ärä tõmmatud Kod; see (tüdruk) om peenike, nagu läbi `laude tõmmat Hls; nigu läbi sae`laudõ kist, nigu kisõ lavvaʔ Plv b. teat otstarbega lauatükk; tööriista või eseme osa rataste otsalouad; `oeti (voodi) pöhilouad Jäm; kellul on `numbri laud; keribu laavad kεivad `ringi, löŋŋavih́t pannasse `pεεle Khk; aami lauvad olid ikka puhas tammest; Püti, `raanda, toori lauad kõik raiuti `kervega `välja Pöi; `sötke lavad (kangaspuudel, vokil) Käi; laud (käärlaud) oli käes, laua sees olid lõngad Rid; kala arimese laud, tubaka `lõikamese laud, leia (leiva) veeretamise laud Mar; poadi lavad Khn; orgi `ümmer, saab laua (~ kudumise laua) `ümmerd esimesed silmad visatud Vän; `Vü̬ü̬si `tehti `seukse lauadega või kõladega Hää; s‿on ambune laud (katuselasn), kellega lüö - - siledaks [õlgkatuse] KuuK; Va igavesed mustad säŕgid ja nühi neid laua (pesulaua) pial nii et riie `rünsub Amb; [purjepaadi] pera künnisse peal on paar argiga `lauda Trm; vanass õlid lavva klopid suani eden; `muldamise laud adral Kod; paned pulga `koonlast läbi - - ja laua `sisse Plt; laud oli ülevan [linamasinal], kos lina `pääle `panti ja massinga ala lätsive Trv; keti olliva kaalu `laudu küĺlen, egä nuka küĺlen `olli ket́t Nõo; lavva pääl vai mõne suure kaase pääl litsuti tu̬u̬ leevä tainass laḱka Ote; katõ toĺli `paksunõ laud oĺl [lauaplaadiks], sääl `põ̭õ̭nu seen oĺli˽mulguʔ Urv; ägli laua omma `vaĺmiss tahudu Har; vanni küle lavvaʔ Rõu; sängü pähüdselaud Vas; keripuulavvaʔ - - nä omma `jalgu pääl, mõ̭ni ütless tu̬u̬d ka et kerilavvaʔ Se || lokulaud tulekińnituse laud Noa; kolgi laud `pantu üless ja `väikese puu vasara, millega `kolki `lü̬ü̬di Nõo; `lü̬ü̬di `vasta `lauda Vas; kola oĺl vanast `mõisah, kui `lü̬ü̬de `lauda. oĺl suuŕ laud üless pant - - sääntse vasara käeh, lavva pääle pessiväʔ, `lauda `lü̬ü̬de Se || fig `Sulle `lauad (kirst), `mulle `rauad (vangistus) Jõh
2. lava sag pl siis `panna [linnased] `laudo `pääle [sauna] Vai; souna`loudud ~ louad Jäm; suur paks, laǵa laud, üts ots oĺl üten sainan, tõnõ tõsõn, `keskel oĺl pakk all Har; sanna laud, läämiʔ lavvalõ üless Plv; Linnassõ˽kasutõdiva˽sannah, sanna `laudõl Räp Vrd laudu2
3. pl (surnu)laudi `surnu pannass `laude `pääle; si̬i̬ olli joba `laude pääl - - pannass `peńke `pääle lavva Krk; tõse paneve mi̬i̬st lavvule ja perän `kirstu Hel
4. kate; kaas Paa `lauale (pajakaanele) lüö `niidi `värtän `pääle, siis‿o hüä käde ottada Kuu; `ärja `silmi`lauda (laud, mis pandi tigedale pullile silmade ette) kohil vaja ei `ollu VNg; suurema raamatul oĺlid enne puust raamatu lauad `ümmer Tor; puĺlil pannaks `silmi ette laud, kui ta tige on Ris; leivakünal õli laud peal Kad; `ru̬u̬ge tetti ehvti `laudest; laud olli rihatse usse all ehen, looma kaitse ta sel aal olli, egä muud es kaitsete, varast sel aal es ole Krk; raamatul papitsõʔ lavvaʔ Plv; otspaä (otspaja), tuul oĺl laud tett ette; tougakõ otspaä laud kinni Se
Vrd laudi2
5. silmalaug `silmä `lauad; Ku puru `silmäss on, `täüdüb `silmä`laua toist`päidi `kierdädä Kuu; silma lavad on punassed Khk; mei `ütleme selma lauad Käi; silm on `kinni, laud pial JJn; käsen siĺmä veeren ja siin siĺmä `lavva küĺlen Nõo; laud um silmäl pääl, silmä laud Plv Vrd laug1
II. mööbliese
1. a. söögi- või muu otstarbega laud `Suurel `laual on `laetsasi kolm Hlj; `kirjutamise `lauda; parunil oli kaig `uhked ja ilosad `lavvad ehitedu Vai; kui lugejad käivad [palvemajas], siis panad ikka `loudade `pεεle linad Jäm; `köökis lava pεεl toit Mus; loud karjub, pere sööb = emis põrsastega; Loual aa loua öigus (lauale käidud kaarti tagasi ei võeta); Ühige majas äi puudu loud, sene pεεl sööda ja loeda Emm; Too söömine lovale Rei; ega meri põle siis naa sile mette nägu sie loud oo Kse; `Kunturis amõtnikka kõik lavatagusõd `täüde Khn; `ummes üheksa`kümnemal `oastal tulid sammastega ja `sahtlitega lauad Kos; õli ilos laud, `treitud `jalgega Kod; siis oli nüid üle koolitua laud Hel; temä (jumal) piĺd sääld (kirikust) kõ̭ik nu̬u̬ rahavahetajide lavvad ärä Ran; sü̬ü̬maig om lavval; sina istut ü̬ü̬ `aiga `kaardelavvan (kaarte mängimas) mestega; mitte ei tiiä, kohes ma tu suure nõgla ole `pannu, ei ole lavva `suhvlin Nõo; täl omma `mitma lavva ja tooli Ote; `raega laud, all om säärõ puu, jalaʔ om `riśti. pulmalavvaʔ oĺliʔ `raega lavvaʔ Kan; Mugu˽tu̬u̬ kolmõ jalaga laud, tu̬u̬ oĺl meil Urv; tu̬u̬ `oh́vrikiv́vi oĺl lavva `korgunõ ja ümärik Rõu; suuŕ piḱk laud oĺl, tu̬u̬ oĺl kõ̭gõ rahvast täüś Vas b. altaripiire nõnna `uhkusega läksid kahekeisi lauva `juure [kirikus], lahevad põĺvili Pal; Viimane laudkond luges `iśsämeie lauva ääres ärä KJn; `tulli oma noore mehe kõrval käsi käen laalatesi, laolatamise lavva ette Puh
2. (toidust, söömisest) a. kaetud söögilaud; toit; leibkond `metsä vahil on mittu `lauda ühes majas, `teine laud õli ant`värgi laud Lüg; moni söi prii `lavvas; prii `lauda oli [kõrtsis], sie maks kaks`kümme kobika Vai; nad söövad öhö laua pealt (on ühes leivas) Mar; ma õlen `mitme lavva piält süänud, paĺju `ti̬i̬ńnud Kod; tü̬ü̬s olid, siis oli pereme laud (tööline oli peremehe söögil) Äks; et kül˽poig naasõ võt́t, `siski söövä kõ̭iḱ ütest lauast; `võõra laud om `korgõ, silmäga näet, kätte ei˽küünüʔ Har; lau(d)as ~ lauan~ lavvah ~ lavvan, lavval laua ääres; toidul, leibkonnas amm elas `mõisas ja sõi ärra `laudas Aud; kõik sõime `ühtes `laudas, söögi `aegas vahet ei `tehtud sulase ja peremehe vahel Kos; kui need kõik öhös `laudes on, siis on seda peret ikke küll Juu; eenaaeg oli kakskümmend inimest lauas Plt; me sööme peremege üten lauan Hls; talu söögil - - temä livvan lavvan iki; ütsinti nosi nõndasamati - - ulgal olgu iki laud ehen, ma oli esi oma livvan lavvan Krk; antvärgi olli, tuapoiśs, kud́sar, köögitüdruk vai `virtin, ni̬i̬ olli esi lavvan Hel; pere˽kõ̭iḱ sei üteh lavvah Vas; Ei olõ mu lavval ei leeväl olno (pole minu leibkonda kuulunud) Räp; lauda, lauast 1. sööma, söömast `tulga nüüd `lauda, kell on juo kaks, üht`aigu piab `süömä `saama Lüg; `istuti `lauda, `süödi ja `juodi, siis `lauleti üks `süöma `laulu ja `tuldi `lavvast `vällä Vai; nee akkasid siis alles `lauda minema Pöi; pere `istus `lauda Tor; peig viädod `lauda, aga ei õle `tõsnud süädä pruudi pu̬u̬l Kod; Miina kut́s miu lavvast ärä Nõo; `kärbläne lätt kuniga `lauda kah Rõu 2. söögiks lauale Too ikka tεna siiakala ka `lauda Khk; `pandud süök `lauda Koe; laua alla jääma kalasaagita jääma Ei oled kala `kassilegi `anda, peris vesilusigale vai `laua ala jäid; kui mitte üht kala ei old, siis oli `laua all Kuu; jalad oma ~ teise laua all omanik (või teise peremehe toidul) olema kige parep om iki, ku sul jala oma lavva all oo Krk; ei pane mina oma `jalgu miniä lavva `alla Nõo; piät tõõśõ lavva ala jalaʔ `pandma ja tõõśõ pudroga kõttu valama. tollõ lavva all oma jalaʔ, kelle `leibä ta sööse Räp b. laudkond; pidulik sööming ega `ühte`aigu `süöma‿i `mahtund - - sie laud sai süönd, `korjati `vällä, siis läks `teine laud `süömä VNg; pulmarahvas ollid `teises `laudas Muh; esimäne laud one süänud, pese riissad ärä, siis tuli tõene laud nagu rehide aal Kod; `väega suurõ˽`puhte˽`peeti, neĺält kõrralt oĺl sih `laudu ja kõiḱ sü̬ü̬ḱe ja ju̬u̬kõ täüś Vas; kuvve nädali laud (surnu mälestamine 40 päeva pärast matuseid); aastaga laud; perämäne ehk kolme aastaga laud Se
3. armulaud mina lähän tuleval pühal `lauale VNg; Täna tulid `lauvalt ja `jälle pand kuradid IisR; Lauaraha oli, kes sind muidu lauale võttis Pöi; kirikärrä tuleb `siiä külässe - - ristib `lapsi ja võtab vanu inimesi lauale; tä jo laual keind, ää leeritud Mar; läksid lauale, kus see `lapski jäi Ris; üks sakrameńt on, si̬i̬ püha laud Pal; opetaja käis lavvale `võtman Ran; pääkooli latsõ omma lavval Krl; vanast kirutõdi nii lauale. opõtaja tuĺl valla kooli`majja, pedi sääl `palvõt `rahvallõ ja peräst `palve`tuńni kirut́ tu valla `rahva laualõ; kel `joudu is olõʔ kerikudõ minnäʔ `võeti õks koolimajan laualõ Har; laualidsõ ommaʔ lavvamunu kõrran; lavva munu `mintass Lei || laudkond armulaualisi mes põĺvili on, üks laud rahvast Pal; paĺlu olli lavvarahvast, mitu lavvatäüt Krk
leem|söök vedel toit kui `rohkem li̬i̬m`sü̬ü̬ki sü̬ü̬d, siss kuset `rohkemb Puh
leib leib üld(`leib|a VNg, -ä Vai, leiv Rid, laib Lei); g leiva Rei Phl spor L(leia LäLo) K(leiba Kei) I, `leiva (-ä) R, leivä LäLo(leiä) T spor V, leeva Khk Vll LäPõ K(leeba Rap) spor I, leevä Vig Khn Juu Kod Kõp T V(leebä Lut, laava Lei), leva S(löva Rei) L(leba) Amb VMr VlPõ, levä spor L(lebä Vig), VlPõ(leba) M Puh
1. a. (hrl rukkijahu)tainast küpsetatud toit; leivapäts; leivaviil `leiba on `pandud kala`nuota, obeda ka [et kalaõnne oleks] Jõe; kui leib `laual on, siis pidädä `leivä nägu (lõigatud pool) oma `puole õlema; kumm all, kumm pääl, kure munad `keskel = `leivad on `ahjus Lüg; `Sõtkumine pidi õlema kõva, siis leib pidas `kauemb `vasta; `Enne `kolme `päivä ei aludetud `leiba, et `värskelt kulub pali Jõh; Leib `ninda vana ja `kuivand, et ära tulega ligi mene IisR; `leibä on ometund, sedä enämb ei voi `süvvä Vai; `metsa lihad, ikka tükk `leiba tasuse Jäm; vana `ambale on noor (värske) leib εε `süia Ans; ma pani kahepäise leva (leib, millest kaks päeva süüa saab) kotti Khk; Leib oli must kut karu sitt, ää `söödi kõik; Tegi pirekse emast `leiba (saia) Pöi; kõik pidi omast käest olema, kõrvane ja leib ja Muh; Kes leva seliti paneb, sene paneb leib ka seliti; ma seda levasuu `kohta (koht, kus leib küpsemise ajal teise vastas on olnud) tahagid Rei; küll on karune leib, viib kurgu `katki Phl; suurdel `leibel `tehti kolme sõrmega kolm `auku `sesse, ja obuse raud `tehti Rid; see [töö] maksa mette leia vettki ää, veel änam `leibä ennast; kis `erne leemega `leiba sööb, see närib eese keele ää Mar; `lõika lebä peält eä pikk vilukas Vig; igas peres ise leib, igas talus ise taar Kse; `leibel oli lasn Var; lebad olid suured nagu tõlla rattad Mih; nüüd tehässe [nurganaisele] `leibusi, mõni tieb saia levä või nisu levä Khn; näĺlane külalene tuleb, leib kukkus suust `väĺla Hää; leib on ää `tahkun, ega tal änam mekki ole Ris; kust `lõikama akatakse, on leiva pea; leiva nurk on see, mis `järgi jääb Kei; [pulmas] oli magedad `leiba ja aput `leiba, mage leib `tehti kaĺlaköśtiga Kos; soja leiva a·t́tähh peab kohe `taeva minema Jür; pere akkab lagunema, leib on `kat́ki Amb; vanal näĺla ajal on mäńnikoore `leiba `söödud Ann; leivad on ära põlend, liiga paĺlu soand Kad; ükspäinis leivast ei ela `keśki VJg; kõhe `terve leiva tõi lavvale Iis; `leibu tieväd `kõiki `mu̬u̬du, piterguisi ja ümmärguisi, õdra, nisu ja rükki jahuss; vanass ei `tõśtnud (tohtinud) pühäpääval `leiba tehä, siis ahjuluudaga `aetava `põrgun taga; mõnel naesel nisäd põvven ku leeväd Kod; tegu `leiba oli seetse kahessa `leiba Pal; leeva õng tuleb nińasse, kui leevad ahjus on Äks; leib oli vana nigu muld, ia oli pudi teha apu piima `sisse Lai; vanast olid suured paksud ümargused levad Pil; si̬i̬ oĺli vahel annud siis sel poesikselle kah sedä peenemad `leibä Vil; nüüd om ike `seĺge leib (ilma aganateta) süvvä; meil om egä päe nüüd `uudine leib (uuest viljast küpsetatud) Hls; silu silu `äste libevess leib, sõss saat sileve `suuge mehe, sedäsi naĺlatede; meil o nüid suur levä minek, ahju täis `leibi lää egä päe; kardultege leib taht `kärku `ahju Krk; sepäl om must tü̬ü̬, aga `valge leib Hel; kui me latse ollime ja alle `oĺli joba leeväle pääle tullu, siss üteldi, oh latse sööge, si̬i̬ om kõtu rohi; tõese es saa pala `leibägina, tõese ehitivä `liina majasit Ran; kańepi töndsiga kõrutedi `leibä, kutsuti kõrutedu leib Puh; `pehmel leeväl ei ole jo midägi jakku, t‿om ää ja toda sa sü̬ü̬d paĺlu; leeväl om poig sehen (pealt küps, seest toores); leib `palli nigu turvass jälle, nii aganane leib `olli Nõo; tragi `pernane ollu, esi `kastnu iks ruttu ja ruttu `leibä Võn; `ernel om leib puhun, toda vuhi niisa·mate (söö ilma leivata); üits pät́s sai ike kõrrutedu `leibä tettuss, lihatükke pańti vahele Kam; näĺläne ollit, siss lätsit `võtsõt toda pinnust `leibä, noh agana nigu pinnu seen Ote; vanast ku mõni raasakõnõ sattõ mahaʔ, `võeti maast üless, `ańti suud leevätüḱüle San; leib om leeme all (öeldi, kui keegi supi kõrvale leiba küsis) Kan; kes `virku leevä sü̬ü̬, ku `laisku‿i olõʔ Krl; ta om `mitmast ahust leevä söönüʔ, `mitmast talust taari joonuʔ; mul om mõtsan haina tegu, ma ei saa leeväldä Har; kos joba `nõukamb peremi̬i̬ss `oĺli, sääl oĺl iks leib ka jo tuulutõt rüäst tett ja tu̬u̬d kutsuti siss `puhtajahu leeväss Rõu; koŕati `kü̬ü̬mnit kah, talvõss leivä `sisse `panda Plv; mul olõ õs leib ilostõ arʔ hilestet, meheimä nurisi, et sul olõ õi˽`mi̬i̬śki nii `ḱortslikanõ, ku sa seo leevä olt `jätnüʔ Vas; Määntsel ruvval `kartoĺ seeh oĺl, tu̬u̬ kõrvalõ `leibä võttaʔ es tohiʔ; Kes vanast puhast `leibä sai süvväʔ, rüḱi sai joʔ niipaĺlo veed́üʔ, et ku˽puhast `leibä naano˽`sü̬ü̬mä, sõ̭ss tedä `haardonus `kuige˽kavvas Räp; `ku̬u̬ljet om ka õks vaja meeleh pitäʔ, sis õks elät leeväh ne soolah; vii leevä pääl ommavaʔ kartsuh (kartseris); `kostranõ leib kõtuh, siss olõ õi söömäldäʔ, paigat hamõh säläh, olõ õi ihoalastõ Se; `uutse `pääle kutsuti hõim ku nu̬u̬ŕ leib sai; akań um leebä jakk, tuhk tubagu jakk Lut; sooja leivaga pähe löödud ~ saanud (nõrgamõistuslikust inimesest) `Selle o küll vist `suoja `leivägä pähä `lüödüd Kuu; See aa töösti suja levaga pehe saand Emm; tõesega ei sua juttu kua ajada, nagu suaja leevägä pähä lüädud Kod; `tälle om `lämmä leeväga pähä `lü̬ü̬du Ran b. leivatainas `leiväd on `külmäd, ei akka `kerkimäie; leib akkab appust `saama, ajab üless Lüg; akkas `leiba `sötkuma Krj; ma lähe `leiba `lõimest üles `võtma ja `ahju panema Muh; kui leib põle maha löönd mete, sis tä põle apu Vig; Piäb `leibä panõma, vana leib suab `otsa; Mia sõtku levä ää, sia panõ tuli `ahju Khn; mine tu̬u̬ seppa (pärmi), mis levä üless tõśt Saa; leib mureleb, leib on vähe `sõtkuda soand Kei; `siatsin leivad `sisse Amb; segäsin leevä `apnema Kod; leib tahab `ümber pöörata. minul oli suur [leiva] tegu, sai neĺla`kańti `ringi pöörata Pal; naene ei `tohtind `paĺla `piaga `leiba sõkku Plt; roka perä `sisse tetti ka `leiba Hls; kui leib `olli parasjagu ärä apenu ja maha vajonu, siss kasteti ta ärä Hel; ke leib laḱka `aeti, siss `panti kõrutuss pääle Nõo; leib tulõ joba mõhest `vällä Ote; leib om häste nõsnuʔ Har; ku leib jo plakś käeh, siss um `kastmisele parass Plv; leib om `alla sadano, siss om leib joba hapu Räp c. fig (leivaviljast) Ei `leiväst `leibä nää (oma põld ei toida ära) Kuu; neid o küll, kes kolme `aastast `leiba söövad Khk; Ta oli rikas mees, `oastane leib oli ikka `salves ees Pöi; meitil veel teese `aasta `leibä, põle `puudust oln Tõs; kudas ennem `leiba korjati, viimane ku iba korjati ära HMd; läks `veśkile ja jahvatas omale `leiba Juu; temal on teise `vuasta `leiba viel järel VJg; ma tulen leeväss `leibä õmaga läbi, nõnna kava one vana, kuńni uut suan Kod; leib tahab `pessä Trv; temäl ei ole `puudust ega `näĺgä ollu, temäl o iki leväni leib Krk; kost aga `õigembide sai, sääld laśk [tank] läbi, es ole `u̬u̬lmist et si̬i̬ om leib Nõo; me saeme kat́skümmend ütessä vakka `leibä Võn; leib kasuss mul hää Urv; tu̬u̬l om `mitma ajasta leib alalõ Har; leib pandass haḱki; `maalidsõl ĺeebäl (lamandunud viljal) `saaki olõ‿i·ʔ Lut || (kaunviljast) kõdrinõ leib um `herneʔ, uaʔ, läädsäʔ, selle et terä kasuss kõdrah Lut
2. toit; elatis, teenistus, sissetulek leib ei `etsi `vatsa, inime piab ise `leibä `etsimä; `Lüömme `leiväd `ühte kappi (abiellume) Kuu; isa `tõukas poja oma `leibä, ei saand läbi; õled `ammeti `kaotand, õled `leiväst `lahti; tahab `suuga `leibä akkada `tienimäie, õppib õppetaja `ammeti `pääle Lüg; isä ja `poiga `elläd eris `leiväs; mida igisemb nahk, seda magusamb leib Vai; see‿s möista leva eest tänadagid; küla leib `eetase magusam olad kut oma; ikka kerves kotti ja katsu kust sa `leiba saad Khk; nad akkasid ise `leiba, kui aeamoa said Vll; ma sai kuha pealt leva; Nii pailu vana ikka teenib, et jövab leva majas oida; Teine elab teiss majas küll, aga levad ikka öhes kappis Pöi; soa (ei saa) oma igapäist `leibagid Muh; Oompsegs oja leiba, aga mette tööd Emm; ta oo eese leia peal Mar; vabadikud o pere`rahva `kõrvas, isi `leibas Mär; Kelle `leiba sööd, selle `laulu laulad - - lebaisa juttu tuleb ias `kiita, mud́u laseb tööst `lahti Han; tä oo oma levä piäl, ei soa talust `ühti; sööb pere `leibä, põle omas `leibäs; otsi omale isi `leibä - - ää `kerja `ühti Tõs; Kui kalu suab, siis `jälle leib majas Khn; ta on meilt ää, ta on nüid teese mehe `leibes Juu; kel ammet on, sel on leib majas JõeK; ega sie (pillimäng) mul `leiba too; laste leib piab olema kibe `süia KuuK; nemad (vabadikud) olid oma leivas, nemad sõivad oma `leiba JJn; tienib kua oma igapävast `leiba `kümme küünega; õt́si kust `leiba ja riiet saad, ega sie `kerge põle Iis; tämäl leib kõrraline ja soe maja; si̬i̬ pere on koon, süäväd `üste `leibä, one ühen leevän; täl vaja `riiden ja leevän `õlla kõik selless palgass; kohos mõiśs küll lapse leevä `selgä (mõistis lapsekasvatusraha välja); obene onegi maja leib, ilma obesetä ei sua Kod; kes `kaela `kanma akkasid, pidid olema oma leeva eest väĺjas Lai; mina käisi temal `leiba järel viimas Vil; kelle `leibä sa sü̬ü̬d, selle `käsku piad `täitme; me oleme üten levän (elame koos) Hls; nemä ei taha laste leväl tulla, nemä tahav olla oma leväl; poig olli emä oma leväst ärä visanu; ta pia oma `leibä `kinni iki `oidme Krk; ta ei viisi midägi tetä, ta ei ti̬i̬ levä i̬i̬st ka mitte; kolm `lu̬u̬ma om, kes keelege `ti̬i̬ńve omale `leibä: kukk, koer ja kooliõpetei Hel; ennemb kehvembä inimese seendega `ti̬i̬nsivä `eńdile `aasta leevä, ja `marjuga; kui teil om parembat `leibä saada, minge ja `ti̬i̬nge sääl Ran; tu̬u̬ om laesa inimese üteluss, et ku jumalal `päivi, küll peremel `leibä om; ilma `maata elädä‿i saa, maa om ikki leib; laste leib olna mõrru `süvvä (kui vanad on laste ülalpeetavad) Puh; amet kõ̭ik mes `leiba teenip; tü̬ü̬d om külländ, aga `leibä om kasinde Nõo; nika (nii kaua) om õ̭ks külh hää elläʔ, ku esä taad `leibä laual pedä; kis siss leeväldä˽tü̬ü̬d tetä˽joud; mesilaste leib (õietolm); leevä `raiskaja `kirvõʔ (lapse esimesed piimahambad) Har; Kelle `leibä sü̬ü̬t, tu̬u̬ poolõ haugut Rõu; küla laib pareb is ku oma laib Lei; `herneʔ ummaʔ kõva leib (tugev toit) Lut; leiba luusse laskma ~ selga ajama pärast sööki pikutama, uinakut tegema `leivä `pääle pidäb lebämä - - `leibä `luusse `laskema juo Kuu; Lasema üks pual `tundi `leiba `luusse Jõh; Laseme siis sööma pεεle püsut leiba luuse Kaa; Leba `luuse `lasmatta ei jõudn pikki `päävi `rasked tööd tiha Han; ma lähän natuke `leiba `seĺga ajama Mih; lähme aame nüd `leiba `seĺga Juu; Egass no˽`kõikõ `päivä üte jut́iga muud ku˽tü̬ü̬d es tetäʔ, `laśti õ̭ks `leibä kah `luudõ Rõu; leiba võtma sööma akkame `leibä võttamaie, kell on juo kaks Lüg; võtame nüid `leiba Vig; tulge nüid vahest `leiba koa `võtma Juu; kägu pet́tis mo ää: ommiku vara lähen `väĺla, silmad pesemata ja leib `võtmata Kos; lu̬u̬g kuevab, nüid võtama `leibä Kod; tulge `leibä `võtme Krk; leiva otsa saama ~ otsas olema teenistust leidma, sissetulekut omama `tütrik lähäb mehele, saab `leivä `õtsa Lüg; Elada `mõistad, siis oled alati `leiva `otsas IisR; niid on εε pöli kää, sai leva `otsa Jäm; see oo jo leba `otsa saan Aud; mis tal nüid änam äda on, ta sai nüid leeva `otsa Ris; nüid on ta jälle leeva `otsas JMd; pu̬u̬l `ullu, ei `mõissnud leevä uńnike `õtsa `minnä, läks kot́ti `kanma (selle asemel et rikkale mehele minna, läks teenima) Kod; jätku leiba ~ leivale (tervitus sööjale) vöiras teretab ning `ütleb: `jätku levale, `sööbijad `ütlevad: `jätku `tarvis Vll; `jätku teie leiale Rid; tere omigust, `jätku leivale Han; `jätka jumal `leiba Aud; ku `sü̬ü̬mise `aigu tõese talule lätsit, `ütlit: tere, jakku leeväle Nõo; prii leib tööta saadud toit nüüd ta läks prii leia `otsa (vangi) Mar; vangid saavad prii levä Tõs; süäb prii `leiba JMd; kruanu pu̬u̬lt `ańti mõnele prii leib Kod; ku tü̬ü̬d tetäʔ ei taha, sõ̭ss nakka `vaŕgile, saat prii leevä pääle Räp || amet See pole kinegi leib (see amet ei kõlba kuhugi) Emm; ku `tohtre `kulli ehk `kohtu `kulli `toitma läät, tu̬u̬ um viimäne leib Plv
3. leibkond `meitel ka nüid kaks `leiba Khk; `teitid oo siis kolm `leiba Muh; seal oo meto `leiba öhös majas Mar; tiumaja iga katukse all oli neli `leiba Kos; `enne mõisa ajal oli mitu `leiba ühes majas VMr; mitu `leibä majah Vas
4. fig Leib `seljas (küürakast) IisR; silmavesi `ühte `jooni leivaks (raske elu) Pha; leib sööb ära (kõhn) Vig; Meil uśs leväss (muidusööjast) Khn; mõni - - õppis paĺlu, vahel mitu ametid - - `ütles et ega amet `leiba küsi Lai; `vaene ja armetu inimene - - `lõikab nööriga `leiba Plt; kõõrd`siĺmiga inemine, ütega kaess liha, tõsõga `leibä Har
1. a. (hrl rukkijahu)tainast küpsetatud toit; leivapäts; leivaviil `leiba on `pandud kala`nuota, obeda ka [et kalaõnne oleks] Jõe; kui leib `laual on, siis pidädä `leivä nägu (lõigatud pool) oma `puole õlema; kumm all, kumm pääl, kure munad `keskel = `leivad on `ahjus Lüg; `Sõtkumine pidi õlema kõva, siis leib pidas `kauemb `vasta; `Enne `kolme `päivä ei aludetud `leiba, et `värskelt kulub pali Jõh; Leib `ninda vana ja `kuivand, et ära tulega ligi mene IisR; `leibä on ometund, sedä enämb ei voi `süvvä Vai; `metsa lihad, ikka tükk `leiba tasuse Jäm; vana `ambale on noor (värske) leib εε `süia Ans; ma pani kahepäise leva (leib, millest kaks päeva süüa saab) kotti Khk; Leib oli must kut karu sitt, ää `söödi kõik; Tegi pirekse emast `leiba (saia) Pöi; kõik pidi omast käest olema, kõrvane ja leib ja Muh; Kes leva seliti paneb, sene paneb leib ka seliti; ma seda levasuu `kohta (koht, kus leib küpsemise ajal teise vastas on olnud) tahagid Rei; küll on karune leib, viib kurgu `katki Phl; suurdel `leibel `tehti kolme sõrmega kolm `auku `sesse, ja obuse raud `tehti Rid; see [töö] maksa mette leia vettki ää, veel änam `leibä ennast; kis `erne leemega `leiba sööb, see närib eese keele ää Mar; `lõika lebä peält eä pikk vilukas Vig; igas peres ise leib, igas talus ise taar Kse; `leibel oli lasn Var; lebad olid suured nagu tõlla rattad Mih; nüüd tehässe [nurganaisele] `leibusi, mõni tieb saia levä või nisu levä Khn; näĺlane külalene tuleb, leib kukkus suust `väĺla Hää; leib on ää `tahkun, ega tal änam mekki ole Ris; kust `lõikama akatakse, on leiva pea; leiva nurk on see, mis `järgi jääb Kei; [pulmas] oli magedad `leiba ja aput `leiba, mage leib `tehti kaĺlaköśtiga Kos; soja leiva a·t́tähh peab kohe `taeva minema Jür; pere akkab lagunema, leib on `kat́ki Amb; vanal näĺla ajal on mäńnikoore `leiba `söödud Ann; leivad on ära põlend, liiga paĺlu soand Kad; ükspäinis leivast ei ela `keśki VJg; kõhe `terve leiva tõi lavvale Iis; `leibu tieväd `kõiki `mu̬u̬du, piterguisi ja ümmärguisi, õdra, nisu ja rükki jahuss; vanass ei `tõśtnud (tohtinud) pühäpääval `leiba tehä, siis ahjuluudaga `aetava `põrgun taga; mõnel naesel nisäd põvven ku leeväd Kod; tegu `leiba oli seetse kahessa `leiba Pal; leeva õng tuleb nińasse, kui leevad ahjus on Äks; leib oli vana nigu muld, ia oli pudi teha apu piima `sisse Lai; vanast olid suured paksud ümargused levad Pil; si̬i̬ oĺli vahel annud siis sel poesikselle kah sedä peenemad `leibä Vil; nüüd om ike `seĺge leib (ilma aganateta) süvvä; meil om egä päe nüüd `uudine leib (uuest viljast küpsetatud) Hls; silu silu `äste libevess leib, sõss saat sileve `suuge mehe, sedäsi naĺlatede; meil o nüid suur levä minek, ahju täis `leibi lää egä päe; kardultege leib taht `kärku `ahju Krk; sepäl om must tü̬ü̬, aga `valge leib Hel; kui me latse ollime ja alle `oĺli joba leeväle pääle tullu, siss üteldi, oh latse sööge, si̬i̬ om kõtu rohi; tõese es saa pala `leibägina, tõese ehitivä `liina majasit Ran; kańepi töndsiga kõrutedi `leibä, kutsuti kõrutedu leib Puh; `pehmel leeväl ei ole jo midägi jakku, t‿om ää ja toda sa sü̬ü̬d paĺlu; leeväl om poig sehen (pealt küps, seest toores); leib `palli nigu turvass jälle, nii aganane leib `olli Nõo; tragi `pernane ollu, esi `kastnu iks ruttu ja ruttu `leibä Võn; `ernel om leib puhun, toda vuhi niisa·mate (söö ilma leivata); üits pät́s sai ike kõrrutedu `leibä tettuss, lihatükke pańti vahele Kam; näĺläne ollit, siss lätsit `võtsõt toda pinnust `leibä, noh agana nigu pinnu seen Ote; vanast ku mõni raasakõnõ sattõ mahaʔ, `võeti maast üless, `ańti suud leevätüḱüle San; leib om leeme all (öeldi, kui keegi supi kõrvale leiba küsis) Kan; kes `virku leevä sü̬ü̬, ku `laisku‿i olõʔ Krl; ta om `mitmast ahust leevä söönüʔ, `mitmast talust taari joonuʔ; mul om mõtsan haina tegu, ma ei saa leeväldä Har; kos joba `nõukamb peremi̬i̬ss `oĺli, sääl oĺl iks leib ka jo tuulutõt rüäst tett ja tu̬u̬d kutsuti siss `puhtajahu leeväss Rõu; koŕati `kü̬ü̬mnit kah, talvõss leivä `sisse `panda Plv; mul olõ õs leib ilostõ arʔ hilestet, meheimä nurisi, et sul olõ õi˽`mi̬i̬śki nii `ḱortslikanõ, ku sa seo leevä olt `jätnüʔ Vas; Määntsel ruvval `kartoĺ seeh oĺl, tu̬u̬ kõrvalõ `leibä võttaʔ es tohiʔ; Kes vanast puhast `leibä sai süvväʔ, rüḱi sai joʔ niipaĺlo veed́üʔ, et ku˽puhast `leibä naano˽`sü̬ü̬mä, sõ̭ss tedä `haardonus `kuige˽kavvas Räp; `ku̬u̬ljet om ka õks vaja meeleh pitäʔ, sis õks elät leeväh ne soolah; vii leevä pääl ommavaʔ kartsuh (kartseris); `kostranõ leib kõtuh, siss olõ õi söömäldäʔ, paigat hamõh säläh, olõ õi ihoalastõ Se; `uutse `pääle kutsuti hõim ku nu̬u̬ŕ leib sai; akań um leebä jakk, tuhk tubagu jakk Lut; sooja leivaga pähe löödud ~ saanud (nõrgamõistuslikust inimesest) `Selle o küll vist `suoja `leivägä pähä `lüödüd Kuu; See aa töösti suja levaga pehe saand Emm; tõesega ei sua juttu kua ajada, nagu suaja leevägä pähä lüädud Kod; `tälle om `lämmä leeväga pähä `lü̬ü̬du Ran b. leivatainas `leiväd on `külmäd, ei akka `kerkimäie; leib akkab appust `saama, ajab üless Lüg; akkas `leiba `sötkuma Krj; ma lähe `leiba `lõimest üles `võtma ja `ahju panema Muh; kui leib põle maha löönd mete, sis tä põle apu Vig; Piäb `leibä panõma, vana leib suab `otsa; Mia sõtku levä ää, sia panõ tuli `ahju Khn; mine tu̬u̬ seppa (pärmi), mis levä üless tõśt Saa; leib mureleb, leib on vähe `sõtkuda soand Kei; `siatsin leivad `sisse Amb; segäsin leevä `apnema Kod; leib tahab `ümber pöörata. minul oli suur [leiva] tegu, sai neĺla`kańti `ringi pöörata Pal; naene ei `tohtind `paĺla `piaga `leiba sõkku Plt; roka perä `sisse tetti ka `leiba Hls; kui leib `olli parasjagu ärä apenu ja maha vajonu, siss kasteti ta ärä Hel; ke leib laḱka `aeti, siss `panti kõrutuss pääle Nõo; leib tulõ joba mõhest `vällä Ote; leib om häste nõsnuʔ Har; ku leib jo plakś käeh, siss um `kastmisele parass Plv; leib om `alla sadano, siss om leib joba hapu Räp c. fig (leivaviljast) Ei `leiväst `leibä nää (oma põld ei toida ära) Kuu; neid o küll, kes kolme `aastast `leiba söövad Khk; Ta oli rikas mees, `oastane leib oli ikka `salves ees Pöi; meitil veel teese `aasta `leibä, põle `puudust oln Tõs; kudas ennem `leiba korjati, viimane ku iba korjati ära HMd; läks `veśkile ja jahvatas omale `leiba Juu; temal on teise `vuasta `leiba viel järel VJg; ma tulen leeväss `leibä õmaga läbi, nõnna kava one vana, kuńni uut suan Kod; leib tahab `pessä Trv; temäl ei ole `puudust ega `näĺgä ollu, temäl o iki leväni leib Krk; kost aga `õigembide sai, sääld laśk [tank] läbi, es ole `u̬u̬lmist et si̬i̬ om leib Nõo; me saeme kat́skümmend ütessä vakka `leibä Võn; leib kasuss mul hää Urv; tu̬u̬l om `mitma ajasta leib alalõ Har; leib pandass haḱki; `maalidsõl ĺeebäl (lamandunud viljal) `saaki olõ‿i·ʔ Lut || (kaunviljast) kõdrinõ leib um `herneʔ, uaʔ, läädsäʔ, selle et terä kasuss kõdrah Lut
2. toit; elatis, teenistus, sissetulek leib ei `etsi `vatsa, inime piab ise `leibä `etsimä; `Lüömme `leiväd `ühte kappi (abiellume) Kuu; isa `tõukas poja oma `leibä, ei saand läbi; õled `ammeti `kaotand, õled `leiväst `lahti; tahab `suuga `leibä akkada `tienimäie, õppib õppetaja `ammeti `pääle Lüg; isä ja `poiga `elläd eris `leiväs; mida igisemb nahk, seda magusamb leib Vai; see‿s möista leva eest tänadagid; küla leib `eetase magusam olad kut oma; ikka kerves kotti ja katsu kust sa `leiba saad Khk; nad akkasid ise `leiba, kui aeamoa said Vll; ma sai kuha pealt leva; Nii pailu vana ikka teenib, et jövab leva majas oida; Teine elab teiss majas küll, aga levad ikka öhes kappis Pöi; soa (ei saa) oma igapäist `leibagid Muh; Oompsegs oja leiba, aga mette tööd Emm; ta oo eese leia peal Mar; vabadikud o pere`rahva `kõrvas, isi `leibas Mär; Kelle `leiba sööd, selle `laulu laulad - - lebaisa juttu tuleb ias `kiita, mud́u laseb tööst `lahti Han; tä oo oma levä piäl, ei soa talust `ühti; sööb pere `leibä, põle omas `leibäs; otsi omale isi `leibä - - ää `kerja `ühti Tõs; Kui kalu suab, siis `jälle leib majas Khn; ta on meilt ää, ta on nüid teese mehe `leibes Juu; kel ammet on, sel on leib majas JõeK; ega sie (pillimäng) mul `leiba too; laste leib piab olema kibe `süia KuuK; nemad (vabadikud) olid oma leivas, nemad sõivad oma `leiba JJn; tienib kua oma igapävast `leiba `kümme küünega; õt́si kust `leiba ja riiet saad, ega sie `kerge põle Iis; tämäl leib kõrraline ja soe maja; si̬i̬ pere on koon, süäväd `üste `leibä, one ühen leevän; täl vaja `riiden ja leevän `õlla kõik selless palgass; kohos mõiśs küll lapse leevä `selgä (mõistis lapsekasvatusraha välja); obene onegi maja leib, ilma obesetä ei sua Kod; kes `kaela `kanma akkasid, pidid olema oma leeva eest väĺjas Lai; mina käisi temal `leiba järel viimas Vil; kelle `leibä sa sü̬ü̬d, selle `käsku piad `täitme; me oleme üten levän (elame koos) Hls; nemä ei taha laste leväl tulla, nemä tahav olla oma leväl; poig olli emä oma leväst ärä visanu; ta pia oma `leibä `kinni iki `oidme Krk; ta ei viisi midägi tetä, ta ei ti̬i̬ levä i̬i̬st ka mitte; kolm `lu̬u̬ma om, kes keelege `ti̬i̬ńve omale `leibä: kukk, koer ja kooliõpetei Hel; ennemb kehvembä inimese seendega `ti̬i̬nsivä `eńdile `aasta leevä, ja `marjuga; kui teil om parembat `leibä saada, minge ja `ti̬i̬nge sääl Ran; tu̬u̬ om laesa inimese üteluss, et ku jumalal `päivi, küll peremel `leibä om; ilma `maata elädä‿i saa, maa om ikki leib; laste leib olna mõrru `süvvä (kui vanad on laste ülalpeetavad) Puh; amet kõ̭ik mes `leiba teenip; tü̬ü̬d om külländ, aga `leibä om kasinde Nõo; nika (nii kaua) om õ̭ks külh hää elläʔ, ku esä taad `leibä laual pedä; kis siss leeväldä˽tü̬ü̬d tetä˽joud; mesilaste leib (õietolm); leevä `raiskaja `kirvõʔ (lapse esimesed piimahambad) Har; Kelle `leibä sü̬ü̬t, tu̬u̬ poolõ haugut Rõu; küla laib pareb is ku oma laib Lei; `herneʔ ummaʔ kõva leib (tugev toit) Lut; leiba luusse laskma ~ selga ajama pärast sööki pikutama, uinakut tegema `leivä `pääle pidäb lebämä - - `leibä `luusse `laskema juo Kuu; Lasema üks pual `tundi `leiba `luusse Jõh; Laseme siis sööma pεεle püsut leiba luuse Kaa; Leba `luuse `lasmatta ei jõudn pikki `päävi `rasked tööd tiha Han; ma lähän natuke `leiba `seĺga ajama Mih; lähme aame nüd `leiba `seĺga Juu; Egass no˽`kõikõ `päivä üte jut́iga muud ku˽tü̬ü̬d es tetäʔ, `laśti õ̭ks `leibä kah `luudõ Rõu; leiba võtma sööma akkame `leibä võttamaie, kell on juo kaks Lüg; võtame nüid `leiba Vig; tulge nüid vahest `leiba koa `võtma Juu; kägu pet́tis mo ää: ommiku vara lähen `väĺla, silmad pesemata ja leib `võtmata Kos; lu̬u̬g kuevab, nüid võtama `leibä Kod; tulge `leibä `võtme Krk; leiva otsa saama ~ otsas olema teenistust leidma, sissetulekut omama `tütrik lähäb mehele, saab `leivä `õtsa Lüg; Elada `mõistad, siis oled alati `leiva `otsas IisR; niid on εε pöli kää, sai leva `otsa Jäm; see oo jo leba `otsa saan Aud; mis tal nüid änam äda on, ta sai nüid leeva `otsa Ris; nüid on ta jälle leeva `otsas JMd; pu̬u̬l `ullu, ei `mõissnud leevä uńnike `õtsa `minnä, läks kot́ti `kanma (selle asemel et rikkale mehele minna, läks teenima) Kod; jätku leiba ~ leivale (tervitus sööjale) vöiras teretab ning `ütleb: `jätku levale, `sööbijad `ütlevad: `jätku `tarvis Vll; `jätku teie leiale Rid; tere omigust, `jätku leivale Han; `jätka jumal `leiba Aud; ku `sü̬ü̬mise `aigu tõese talule lätsit, `ütlit: tere, jakku leeväle Nõo; prii leib tööta saadud toit nüüd ta läks prii leia `otsa (vangi) Mar; vangid saavad prii levä Tõs; süäb prii `leiba JMd; kruanu pu̬u̬lt `ańti mõnele prii leib Kod; ku tü̬ü̬d tetäʔ ei taha, sõ̭ss nakka `vaŕgile, saat prii leevä pääle Räp || amet See pole kinegi leib (see amet ei kõlba kuhugi) Emm; ku `tohtre `kulli ehk `kohtu `kulli `toitma läät, tu̬u̬ um viimäne leib Plv
3. leibkond `meitel ka nüid kaks `leiba Khk; `teitid oo siis kolm `leiba Muh; seal oo meto `leiba öhös majas Mar; tiumaja iga katukse all oli neli `leiba Kos; `enne mõisa ajal oli mitu `leiba ühes majas VMr; mitu `leibä majah Vas
4. fig Leib `seljas (küürakast) IisR; silmavesi `ühte `jooni leivaks (raske elu) Pha; leib sööb ära (kõhn) Vig; Meil uśs leväss (muidusööjast) Khn; mõni - - õppis paĺlu, vahel mitu ametid - - `ütles et ega amet `leiba küsi Lai; `vaene ja armetu inimene - - `lõikab nööriga `leiba Plt; kõõrd`siĺmiga inemine, ütega kaess liha, tõsõga `leibä Har
leiva|kõrvane leiva kõrvale söödav toit (liha, kala jne), kõik muu toit peale leiva silk on `leiva `korvane Jõe; `ansi pudeliga `piimä `leivä `korvasest Vai; Leva kõrvaseks oli räimes ja apu piim Pöi; `Vaestele `põlngi muud leba kõrvast kui `rüipasid kau õbedad (kaevuvett) pial Han; Leväkõrvanõ lõpõb tänäve vägisi `otsa Khn; ned tesed aśjad on kõik leivakõrvased, silgud ja `kartul ja piimad ja võid Kei; Kas muud leivakõrvast põlegi änam kui seda va `silku Jür; leib on ikke peremes majas, leiva kõrvane, eks ta on leivale abiks Ann; ei `anta leivakõrvast laisale Koe; tibi-tillukesed kiissad, kos one tämäl leeväkõrvane, õkkad `püśsi mis `irmus. me kiädämä `kiissu kartuliga, nolima `väĺjä, aga inimesel õli tämä kõhe leeväkõrvasess `pantud Kod; karjatsele `ańti piima pudel ja `silku, see oli karjatse leeva kõrvane Lai; kala, liha ja või, eks ned ole kõik levä kõrvatsed KJn || fig Tühi kõht on `leiva`kõrvane Lüg; tühi köht oo keige param leeva körvane Khk; muku meelepahandust ja `albu sõnu saa, see oo leeva kõrvane Kir Vrd leiva|kõrvaline, leiva|kõrvuline
leiva|laud
1. laud leivapätsi veeretamiseks `Taigina `pätsid `tõsseti `leivä`lauvale, `leivälaud õli paks `jalgata laud, sie `sõisas `reietuas Lüg; Suur pitk laud, `laiuseks kaks kolm `lauda koos, `pandi `lõime ede `pinkide `pääle, ja siis `sönna `pääle `tehti levad öles Pöi; leia lauad, lusikad, riistad, need oo maja kraam Mar; Tuõ levä laud tuba Khn; mul on leeva laud, kohe niesukene selle jäust, läheb viis `leiba `piale VMr; minul õli leevälaud elopääväd, kaks `lauda kõrvu, põõnad all; ku akad `leibä `vu̬u̬ĺma, tu̬u̬d leevälavva `kamri Kod
2. toit, elatis kui tämä `kõlbab minu tü̬ü̬ juuren õlema, `kõlbab minu leevälavva juuren õlema Kod; kui sa olet tõse levä lavval, siss sa piät tõse `tahtust tegeme, tõse `käsku `täitme Hel || (abiellumisest) Noored inimesed lükkavad ikka lebalauad kokku; Leba`laudade kokkulükkamene oo suur asi Han
3. joon peopesas `Leivä`lauvast vahiti, kuda saab elämä, kas rikkalt vai `vaiselt Lüg; `leiva laud on kääs, kes `räägib kääst, sie tiab Jõh; lebalaud oo koa pio pesas. kui joonde vahe lai, siis oo ia lebalaud, ei jäe `nälga PJg; Piupesas on juoned: ühe nimi elulaud, teine leivalaud, kui sie lai on, tuleb sul ia elu Jür; peo pesas olema leiva laud Plt
1. laud leivapätsi veeretamiseks `Taigina `pätsid `tõsseti `leivä`lauvale, `leivälaud õli paks `jalgata laud, sie `sõisas `reietuas Lüg; Suur pitk laud, `laiuseks kaks kolm `lauda koos, `pandi `lõime ede `pinkide `pääle, ja siis `sönna `pääle `tehti levad öles Pöi; leia lauad, lusikad, riistad, need oo maja kraam Mar; Tuõ levä laud tuba Khn; mul on leeva laud, kohe niesukene selle jäust, läheb viis `leiba `piale VMr; minul õli leevälaud elopääväd, kaks `lauda kõrvu, põõnad all; ku akad `leibä `vu̬u̬ĺma, tu̬u̬d leevälavva `kamri Kod
2. toit, elatis kui tämä `kõlbab minu tü̬ü̬ juuren õlema, `kõlbab minu leevälavva juuren õlema Kod; kui sa olet tõse levä lavval, siss sa piät tõse `tahtust tegeme, tõse `käsku `täitme Hel || (abiellumisest) Noored inimesed lükkavad ikka lebalauad kokku; Leba`laudade kokkulükkamene oo suur asi Han
3. joon peopesas `Leivä`lauvast vahiti, kuda saab elämä, kas rikkalt vai `vaiselt Lüg; `leiva laud on kääs, kes `räägib kääst, sie tiab Jõh; lebalaud oo koa pio pesas. kui joonde vahe lai, siis oo ia lebalaud, ei jäe `nälga PJg; Piupesas on juoned: ühe nimi elulaud, teine leivalaud, kui sie lai on, tuleb sul ia elu Jür; peo pesas olema leiva laud Plt
lira lira Mar Mih Tõs PJg Kei Koe Puh
1. õhuke, hõre (riie) Mis see ühe`piilene [kangas] on, nagu üks va lira Mih; va lira riie, mis aruke oo, läbi paistab Tõs; õhuke ja arb lira PJg Vrd lirakas1, lirt
2. lahja toit, lurr tea mis supp see koa on, va lira. tehasse üks supp `valmis, ei `panda jaho peale Mar Vrd lirp, lirr
3. a. loba sa ajad lira suust väĺla, sie on ju tühi lira Koe Vrd lira-lara b. lobiseja, keelepeksja va lira naesterahvass, kõ̭ik jutukse ärä liristäp Puh Vrd liralõug, lirand, lirat
Vrd lire, liri, lirts, liru
1. õhuke, hõre (riie) Mis see ühe`piilene [kangas] on, nagu üks va lira Mih; va lira riie, mis aruke oo, läbi paistab Tõs; õhuke ja arb lira PJg Vrd lirakas1, lirt
2. lahja toit, lurr tea mis supp see koa on, va lira. tehasse üks supp `valmis, ei `panda jaho peale Mar Vrd lirp, lirr
3. a. loba sa ajad lira suust väĺla, sie on ju tühi lira Koe Vrd lira-lara b. lobiseja, keelepeksja va lira naesterahvass, kõ̭ik jutukse ärä liristäp Puh Vrd liralõug, lirand, lirat
Vrd lire, liri, lirts, liru
liri liri Kaa Noa Kan Rõu Plv Vas
1. vedel, lahja toit või jook Supp oli paĺlas liri, keik pole seda liri `süia `tahtand Kaa; meie `üt́sime liri sellele - - kardulid said puruks `tehtud ja, ja sis sai piim peal `pandud ja, sis see oli nisukene pool vedel toit Noa; mi‿sa˽taast ju̬u̬t, ta õluʔ om sääne lirisugunõ saanuʔ Kan Vrd lire, lirist, liristus
2. piibupigi vana piibu liri, piibu `sisse jää se Kan; liri piibuh Plv
3. tühi jutt, loba – Vas
4. sääl ei `kuulduʔ muud kui iri (nuttu) ja liri (nurisemist) Rõu
Vrd lira, lirts
1. vedel, lahja toit või jook Supp oli paĺlas liri, keik pole seda liri `süia `tahtand Kaa; meie `üt́sime liri sellele - - kardulid said puruks `tehtud ja, ja sis sai piim peal `pandud ja, sis see oli nisukene pool vedel toit Noa; mi‿sa˽taast ju̬u̬t, ta õluʔ om sääne lirisugunõ saanuʔ Kan Vrd lire, lirist, liristus
2. piibupigi vana piibu liri, piibu `sisse jää se Kan; liri piibuh Plv
3. tühi jutt, loba – Vas
4. sääl ei `kuulduʔ muud kui iri (nuttu) ja liri (nurisemist) Rõu
Vrd lira, lirts
lirr lirr Jäm(-ŕr), g lirri Lai, `lirri Lüg IisR lahja toit, lurr `Oisima kokko, `sõima `lirri ja aganast `leibä Lüg; kaapsu lirr oli, vöttis kulaga; öhune supp kut liŕr Jäm; supp pidi olema `iakene paks, muidu jäi väga sõre või lirr, `kapsa `lehti oli tugevaśti, et paks sai Lai || lõss keedeti lirriga suppi. `lirri `ańti sigadelle ja `pańti `apnema, sai tast apu `piima Lai Vrd lira, lirp, lirre
lirts lirts Lüg IisR Muh Mar Vig PJg Hää JMd VJg Trm Kod Plt Hls Krk Puh, g lirtsu Jäm Rei Kse Aud Tor Saa Ris Iis KJn(le-) San, `lirtsu Kuu VNg/n `lirtsu/, lirsu Mär Tõs Juu Jür Sim, lirdsu Nõo, lirsi Koe; liŕts Jäm Räp, lirdsu Hls/-tsu/ Krk Urv Krl, lirtsi Khk Hls Kan/-ŕ-/, lirdsi Krk Kan
1. a. lahja, vesine toit see `söuke liŕts piim, pole rammus `ühtid; möni lehm lüpsab `söukest `lirtsi Khk; andas vedelt supi `lirtsi kätte Hls; mis ma sääntsest liŕtsist sü̬ü̬, taa ku vesi Kan b. õhuke, hõre riie toovad puest seda õhukest `riide `lirtsu, mis see sitt töö `juures piab koa Mär; tea mis sa sehansest lirtsust tõid lapsele `seĺga Aud; mis selle lirsuga tehäkse, nii õhuke teene Juu; ära sa `mulle seda `lirtsu parem ostagi JMd; va õhuke riide lirts Sim; see (riie) on sõre nagu lirts Trm; Nendest `liŕtsest `puhkap ju tuul läbi, pane iki palit `seĺgä Krk c. (noorest kaunast või viljaterast) päris lirtsud alles, põle `valmis `ühti Kse; `suuri `kõtru ma ei taha, mis `seante nu̬u̬ŕ liŕts, neid ma sü̬ü̬; terä liŕts alle, ei saa vi̬i̬l lõigade Krk; na‿m `noore, na‿mma ku lirdsu, ega na‿i `kõlba siss, aga vanan om küll ää kõdra Nõo Vrd lirtsik, lirtsuk d. pej, sõim tüdreku lirts Tor; oh sa va lirts, mis sa sii joosed Hää; See lirts mees ka kedagi teeb, lirts on ja lirsuks jääb Jür || loba ajad lirts jutta. lirts jutt one `kerge jutt Kod
Vrd lira, liru
2. väike kogus vedelikku, lonks, sirts vähikäse `lirtsu ans Kuu; sai ühe lirtsu `viina `amma `peale Kse; ma sain sest lirtsust kedagi koa, suu `niiskeks ja muud midagi Ris; anna üks lirts suppi Koe; Üit́s om mitu `lirtsu siiä süĺlänu; Varvaste vahelt om pori `lirtse `pääle ritsin Krk; nigu ravva tulõst `võtnu inne, nii lasknu suust tu̬u̬ lirdsu `süĺgä pääle Urv; mi̬i̬s võt́t üte lirdsu `viinä Krl
3. piibupigi piibu lirdsiga arstitass sammaspu̬u̬lt Kan; Piibo liŕts om hää sammaspoolõ rohi Räp
4. pehme, vedel tie on nõnna lirts Iis; Paelu rammusamad [sead] `oĺlid kui nüid, liha `oĺli kõva. Nüid põle `kuśki kedägi, vedel nigu lirts kõik liha KJn
5. int; deskr (peam paralleelsõna komponendina) vies `käies one `kuulla `lirtsu ja `lortsu VNg; sügisene ilm on nii lirts ja lörts, et ei saa `väljä Lüg; Tia mis sa säel `juoksed, kui vesi tieb lirts-lorts `saapa sies; `Lapsed `kietasivad `liivast ja savist `körti ja lasivad seda `sõrmede vahelt lirts-lirts läbi `juossa IisR; ta käis sopa sihes lirts ja lörts Jäm; `süĺges liŕts maha Khk; sülitab lirts ja lirts `ühte `inge Muh; vikatid loesati lirts-lärts, lirts-lärts Vig; soppa köib üle jala pöia lirts-lärts Kse; ta kõnnib poris lirts ja lörts Koe; pori käib jala all lirts-lirts KJn; pastal vett täüs, jala like all, kõnni pääl lirts lörts; siin tule ütte`puhku, et lää üle veere maha, lirts-larts Krk; [vett täis] suvva teevä lirts-lorts Puh; aśt iks lirts ja lorts San; lät́si läbi mua ku liŕts Krl
Vrd liri
1. a. lahja, vesine toit see `söuke liŕts piim, pole rammus `ühtid; möni lehm lüpsab `söukest `lirtsi Khk; andas vedelt supi `lirtsi kätte Hls; mis ma sääntsest liŕtsist sü̬ü̬, taa ku vesi Kan b. õhuke, hõre riie toovad puest seda õhukest `riide `lirtsu, mis see sitt töö `juures piab koa Mär; tea mis sa sehansest lirtsust tõid lapsele `seĺga Aud; mis selle lirsuga tehäkse, nii õhuke teene Juu; ära sa `mulle seda `lirtsu parem ostagi JMd; va õhuke riide lirts Sim; see (riie) on sõre nagu lirts Trm; Nendest `liŕtsest `puhkap ju tuul läbi, pane iki palit `seĺgä Krk c. (noorest kaunast või viljaterast) päris lirtsud alles, põle `valmis `ühti Kse; `suuri `kõtru ma ei taha, mis `seante nu̬u̬ŕ liŕts, neid ma sü̬ü̬; terä liŕts alle, ei saa vi̬i̬l lõigade Krk; na‿m `noore, na‿mma ku lirdsu, ega na‿i `kõlba siss, aga vanan om küll ää kõdra Nõo Vrd lirtsik, lirtsuk d. pej, sõim tüdreku lirts Tor; oh sa va lirts, mis sa sii joosed Hää; See lirts mees ka kedagi teeb, lirts on ja lirsuks jääb Jür || loba ajad lirts jutta. lirts jutt one `kerge jutt Kod
Vrd lira, liru
2. väike kogus vedelikku, lonks, sirts vähikäse `lirtsu ans Kuu; sai ühe lirtsu `viina `amma `peale Kse; ma sain sest lirtsust kedagi koa, suu `niiskeks ja muud midagi Ris; anna üks lirts suppi Koe; Üit́s om mitu `lirtsu siiä süĺlänu; Varvaste vahelt om pori `lirtse `pääle ritsin Krk; nigu ravva tulõst `võtnu inne, nii lasknu suust tu̬u̬ lirdsu `süĺgä pääle Urv; mi̬i̬s võt́t üte lirdsu `viinä Krl
3. piibupigi piibu lirdsiga arstitass sammaspu̬u̬lt Kan; Piibo liŕts om hää sammaspoolõ rohi Räp
4. pehme, vedel tie on nõnna lirts Iis; Paelu rammusamad [sead] `oĺlid kui nüid, liha `oĺli kõva. Nüid põle `kuśki kedägi, vedel nigu lirts kõik liha KJn
5. int; deskr (peam paralleelsõna komponendina) vies `käies one `kuulla `lirtsu ja `lortsu VNg; sügisene ilm on nii lirts ja lörts, et ei saa `väljä Lüg; Tia mis sa säel `juoksed, kui vesi tieb lirts-lorts `saapa sies; `Lapsed `kietasivad `liivast ja savist `körti ja lasivad seda `sõrmede vahelt lirts-lirts läbi `juossa IisR; ta käis sopa sihes lirts ja lörts Jäm; `süĺges liŕts maha Khk; sülitab lirts ja lirts `ühte `inge Muh; vikatid loesati lirts-lärts, lirts-lärts Vig; soppa köib üle jala pöia lirts-lärts Kse; ta kõnnib poris lirts ja lörts Koe; pori käib jala all lirts-lirts KJn; pastal vett täüs, jala like all, kõnni pääl lirts lörts; siin tule ütte`puhku, et lää üle veere maha, lirts-larts Krk; [vett täis] suvva teevä lirts-lorts Puh; aśt iks lirts ja lorts San; lät́si läbi mua ku liŕts Krl
Vrd liri
liste liste Khk Kad, list JMd, g `liste; pl `listed Mar Mär Nis Koe VMr VJg, listid Iis kest, kesi rot́t närind odrad puhas εε, `paĺlad `listed [järel] Khk; iir oo terad ää `listind. `listid kõik kohad täis Mär; `paĺjad `listed jäänd järele JMd; iir `listis nii õdrad ära, et `paljad listid jäid järele Iis || paksem toit `listed künas, siga ei söö `iaste Nis
loputis loputis Jõh/-pp-/ Kaa Pha Vll Muh Mär/g loputse/ Kse Tõs, lopudis SaLä, loputes VNg/-pp-/ Kul Hää Koe Plt Pil, lopotes Vig KJn/g lopotse/, g -e; lopotõs Khn
1. loputusvesi `katla lopudis kallatase `siale Khk; annab kõik loputsed sigade kättä Mär || sõim sa viimane loputes Hää
2. lobjakas, lörts teeb ühe tüki lopudist Khk; meil tuli lopudist Mus; lume loputis kεib nenda `vastu `silmi Kaa Vrd lopak(as)1, lopp1
3. lahja toit, lurr lopudist aeas `sisse, see - - ei `täitand ta `köhtu Khk
Vrd loputs
1. loputusvesi `katla lopudis kallatase `siale Khk; annab kõik loputsed sigade kättä Mär || sõim sa viimane loputes Hää
2. lobjakas, lörts teeb ühe tüki lopudist Khk; meil tuli lopudist Mus; lume loputis kεib nenda `vastu `silmi Kaa Vrd lopak(as)1, lopp1
3. lahja toit, lurr lopudist aeas `sisse, see - - ei `täitand ta `köhtu Khk
Vrd loputs
lurr lurr g `lurri Kuu IisR; luŕr g luŕri Rõu vedel, kehv toit Sie supp o tänä `jusku va lurr, mes sa nii vähä sis `tuhligi `hulka panid Kuu; `Poiskõnõ tuĺl kodu, kai ja üteĺ, et imä, ma joht säänest `luŕri ei˽sü̬ü̬ʔ Rõu || tilgastanud piim Ei sidä `lurri voi küll `süüä, oda kohu `lahtine Kuu Vrd lura, luri
lõmbõ lõmbõʔ g `lõmpõ Kan Urv laga, vedel ja lahja toit vanast `ülti vedelät `hõelat `sü̬ü̬ki `lõmpõss; taa ku lõmbõʔ, mis ma taast sü̬ü̬ Kan
lõrbe lõrbe g `lõrpe vedel toit, lurr ei mina seda paljast lõrbet taha, kui `paksu sies põle Kad Vrd larbe1, lõrp
lõrp lõŕp g lõrbi vedel toit, lurr see (supp) muidu üks lõŕp; vesine leem‿o lõŕp Muh Vrd lirp, lõrbe, lörp1
lönt1 löńt g löndi Krk(löńd) Ran hapuks, venima läinud toit si̬i̬ om löńt, `löndunu piim; `lönti ei kästä loomal anda Krk; `kartuli puder apuss lääb ja löndiss Ran Vrd löntka, plönt
lörr lörr g lörri Käi, `lörri IisR; löŕr Saa Krk, g lörri Khk; p `lörri Kod
1. vesine toit, lurr `Selle `kördi`lörriga läheb kere kohe eledast IisR; See pole supp äga midagid, paljas löŕr Khk; Mis söömene see on, see jo päris lörr Käi; [tainas] `apneb küll, aga vaeub kokku `jusku löŕr Saa Vrd lörts1, lürr
3. (häälest, helist) `seante jämme löŕr olli, vile Krk; alate laheb `lörri (nutab) Kod
lürbätüs lürbätüs g -e
lürp lürp Khk/-ŕ-/, g `lürbi IisR lahja toit, lurr Supp nigu lürp IisR; Äga see‿s ole miskit kohvi, oli muidu üks lüŕp Khk Vrd lörp1, lürbe, lürr
make|puder (teat toit) makepuder, mis tal edimest kõrd viiäss, ku nurmikut viiäss Krk; `Tiolisele havvutõdi rüä jahu ärʔ, tu̬u̬ `laśti kuuma vi̬i̬ `sisse, `pańti sõss püttü ja˽`võeti tu̬u̬ makõpudõŕ üteh Rõu || (väljendites) kunas sina ta makepudrun ollid, kunas sina temä lavvan sõid (kust sa teda nii hästi tunned) Hls; kes ta makepudrun om ollu, kes tat tääd, kui vana ta om Krk
moon1 moon hajusalt S L/-uõ- Khn/, Juu Kos Ann Koe Trm hajusalt KLõ, Hel, mu̬u̬n Var Hää Saa M TLä San hajusalt V, g moona; muon g muona hajusalt KPõ/-ua- VJg/, Iis(-ua-) Kod, `muona Kuu Hlj Lüg Jõh/-ua-/; n, g `muona VNg Vai toit, toidukraam, toidutagavara; naturaaltasu Lähäd `päiväks merele, oda nädälä muon `kaasa Kuu; Kui `lapsed `linna `kuali `läksivad, tuli `neile `muana `kaasa `panna Jõh; kui ta kohegi `tööle lεheb, vötab `moona `seltsi Khk; Moona mees tegi `mõisas tööd ja töö eest sai moona, missega ta elas Pöi; seen‿o `kärpse moon Muh; ku talu tüdrukus lääb, siis saab `kõrva `mu̬u̬na, rukki ja mis kauba sehes oo Var; kaks siga `tahtvad iäd `muõna kua Khn; talves peab paĺlu `mu̬u̬na `vaĺmis muretsema loomadelle Saa; tiumies sai `moona `oastas viiskümmend `puuda rukist, kolmkümmend `puuda `ohre, kaks `puuda linakseid ja kaks `puuda `erneid Kos; Ise pidid `vuatama, et ikka muonaga läbi ka said Jür; suur obune taŕvitab paeĺu `muona JMd; tingi palgale moon `juure Trm; üks kolmkümmend või enämgi uassit, kui viimäti käesin vuarin - - käesima õma muanaga Kod; talus oli paelu rahvast - - vaata misuke pere oli, sääl läks ju `moona SJn; Neil masseti moonage Hls; meil `anti [vallavaestele] i̮i̮st `otsa jahu moonass; õpetejel `viiti `mu̬u̬na, puid, `õlgi, `einu, `kaaru, rügi ja `kesvi kah Krk; ku ta `pistläste `tuńni läits, siss `pańti koŕv `kõ̭iki `väŕki täis, `viidi noele opetajidele `mu̬u̬na Nõo; ennemuiste `maśti `jaama (postijaama) `mu̬u̬na - - peremihe pidive `einu ja `kaaru `viimä San; ku sa tahat minnu sulasõss võttaʔ, siss anna˽ka mu̬u̬n tubli Har || vara sellel oo seda `moona koos küll Tõs
mugi1 mugi
1. (toidunõu) a. väike kauss Oda pisukane mugi, `tostan hüä `ouna`putru meluda; tuo oma mugi lagejalle ja asu `laua taha `platsi Kuu b. kruus Mugid igä paremad `metsäs `kaasas kui `tassid, ei lähä `katki Kuu
2. toit kevädeks loppes mugi, ei old enämb `raasu `amba ala `panna Kuu
muna|sõir (toit) `Sõira tet́i kattõ `mu̬u̬du, üt́s tet́ti munasõir, tõõnõ jälʔ munõtaʔ; Jaanipääss õ̭ks `võeti tet́ti muna`sõira Rõu
mälehhüss2 mäleh́hü|ss g -se mäletsetav toit – Se Vrd mälehtüss2
mälehtüss2 mälehtü|ss Se(-śs), g -se Rõu Vas mäletsetav toit eläjäkeseʔ oĺli˽tu̬u̬ olõpuruga˽periss rahulõ, eläjäl piät olõma mälehtüss Rõu; lehmä mälehtüss Se Vrd mälehhüss2, mälestus2, mäletüss2
mälestus2 mälestus mäletsetav toit `luomal on mälestus suust `välla tuld, nüüd täma ei mälesta enamb `ühta, nüüd jääb `aigest Lüg Vrd mälehtüss2
*mäletis2 mäledis Khk; määletis Var, g -e Tõs, määletse Aud Pär mäletsetav toit keelik on loomal, kust läbi looma mäledis keib Khk; määletis loomal suus, määletab määletist Tõs; määletis jääb `kinni, võtab määletse `kinni Aud
mäletüss2 mäletü|ss g -se Har Rõu Plv mäletsetav toit lehmäl om mäletüss `ussõ satt Har; ku mäletüss `maaha satass, sõ̭ss võõdass tõõsõ lehmä suust mäletüst Rõu Vrd mälehtüss2
mälu2 mälu Hlj VNg Lüg Khk hajusalt SaId, Muh LNg Mär Var Aud Tor Hää Saa Hag JõeK JMd Ann Koe Kad VJg I Plt KJn M Puh Nõo Krl, mälo Ris Plv, mälö Vai, melu Mar
1. mäletsetav toit mälu kukku suust `vällä VNg; `lehmä suus on mälö, suus mälö täüs Vai; mälu tuleb kurgust `alla, siis ta mäletseb Krj; kui teene loom ei määletse, võetakse teese suust seda mälu, siis akkab jälle määletsema Mär; veisel määletsemise ajal mälu lõuad täis Tor; kui loom mälu `alla `neelab, tuleb maost `jälle uus tükk suhu Saa; saja`kordne on sie, kus ta mälu sies käis JõeK; aige lehmale `antasse teise lehma mälu Koe; mälu on suust `väĺla juast VJg; eläjäd ja `lammad mäletseväd mälu KJn; miul om mälu (toidusuutäis) suhun, ma‿i saa ütelte Krk; Suu putru täis, kui kõnelep, siss nigu lammas määgib läbi mälu Nõo; lehm aasõ mällo suust `vällä, um `haigõ Plv b. (muust peenestatud asjast) linad‿o peberäd, nagu taku mälud Kod || piltl küll ma teen su mäluks (peksan läbi) JMd
2. mäletsemine see (äädikas) pani mälu `kinni, lehm äi määletsend Vll; taal‿o keelika viga, `antse `rasva, et mälu `jälle `keima akkab Jaa; Mälu `kinni on, siis on loom `aige Pöi; luomal ei õle mälu, on `aige Iis
mämm1 mämm Kad Krl Vas, g mämm|i Mär Vig Tor Nis Juu JõeK JMd Koe VJg Sim IPõ Puh Rõu, -u Mär Han Hää Kei SJn Räp, -ä Kan, `mämmi Kuu Lüg Jõh IisR; n, g `mämmi VNg Vai
1. nätske, tainane (leib) leib tänä `taiginane kui mämm Lüg; `leibä - - ei ole viel üväst `küpse, tümä ku `mämmi Vai; kis siis nihukest `mämmi sööb Mär; mämm leib, põle `iasti apu, põle küpse koa Nis; leib on nagu `taigna mämm, ega sie sünni `süia JõeK; sie leib põle kohe kedagi, on üks igavene mämm Koe; leib läks `mämmi VJg; `mämmis leib on, akab `ümber ammaste Iis; Leib sünnü‿i süvväʔ, om peris mämm Vas || linnaseleib `Mämmi `tehti vanasti jõuludese - - mämm `tehti linnase jahust Tor Vrd mömm
2. lastek (suus peeneks mälutud) toit `anname `lapselle `mämmi (piima) VNg; Oma suust akketi jo `lapsele `mämmi `andma, kui veel `ambidki ei õld IisR; `tehti lapsele `mämmi, näriti `peeneks, pisteti lapsele suhu Vig; Laps ei taha enam mämmu Han; anna lapsele `mämmi, laps tahab `süia Nis; ah laps taab `mämmi, no kül‿ma lapsele annan kohe `mämmi Sim; tegi lapsele `mämmi, võt́tis söögi suhu, näris peeniksest - - `ańdis lapsele Lai; laits kutsub `väikest perast `sü̬ü̬ki mämmiss Puh; latsõl naetas `varsti `pääle `sündümise `mämmä `andma Kan; lat́s sõi `mämmi Rõu
3. piltl tossike Ää ole mämm, ole ikka `täitsamees Han; igävene mämm Krl
möll1 möĺl Ote Lut, g möĺli Saa Kei Jür VJg Iis Äks Ksi Lai Pil SJn TMr Kam Rõn Rõu Vas Se Lei, mölli Krj Pöi M Ran Nõo Kam Rõn Se püdel, körtjas (toit vm mass) see supp `söükseks mölliks läin Krj; supp on `mölli keend Pöi; `möĺli `tehti sigadel kaarajahust, `pańti ki̮i̮v vesi `pääle ja mõlaga segati; `peale `vihma oĺli ti̮i̮ `möĺli täis, es jõua `jalgu `väĺla sikutagi Saa; supp on `möĺli lähnd, kui ta tummine on Iis; mis sa sihukest `möĺli oled `ki̮i̮tnud Äks; mõni sü̬ü̬b `möĺli ia meelega Ksi; taludel keedeti `mölli, keedeti paks möĺl Hls; ärä uppuss - - mölli `sissi Krk; sööḱ lää iks saesten mölliss Hel; Si̮i̮ om üits möĺl, söögu kes taht, mia tedä ei sü̬ü̬ Nõo; puder om möĺliss keenu, ei ole ta paks egä vedel TMr; tu̬u̬ [kaera] jahu `siäti vi̮i̮ `sisse, ku vedeläp sai, siss oĺl möĺl, kiä sagõhõppa `tahtsõ, tu̬u̬ teḱk `paksu Vas; kama jauhast tetti `mölli, kui paastõti Se Vrd mölk, müll1
mölts möĺts Aud Kei, g möĺtsi LNg Kse Nis Pil, möltsi Vig Han Var, möĺsi Mih Nis Jür, mölsi Tõs; mölts Jäm Käi Phl Tõs, g möltsi Jäm Muh Emm Mar Kse tummine, poolpaks (toit) mölts [on] sedine paks supp Jäm; Supp keend nii paksuks kut mölts, tuhlitükid kadund päris εε Emm; `erne leem lähäb `möĺtsi LNg; jahuleem läks möltsiks Mar; kuda se supp nii möltsis oo läin Kse; kui supi limbid ää lagun, sis liem oo möĺts Var; `erned lähvad nii möĺsisse Mih; supp läks `möĺtsi Tõs; ma ikka tahan, supp olgu `iasti möĺts Kei; Supp on `jälle `liiga möĺsiks keend Jür || halv Möĺts inime oled, vaat mis Jür Vrd mölt2
mömm mömm Trm, g mömm|i Juu, -e Iis
2. paks, tummine toit kardule supp `jüśku mömm, kis nist `mömmi sööb Juu
nämm nämm g nämmu Jäm Khk Kaa Pöi Rei Han Var Tõs Aud PJg Hää Saa Kei Jür Kad VJg Sim Kod VlPõ M Ran Puh Ote Krl Har Rõu Vas, nämmi Emm Mar Vig PJg Tor Juu JMd Ann Koe Kad Trm Kod Äks Lai Plt Pst lastek (peeneks mälutud) toit Tule tuba, nämm juba oodab Khk; Tule niid eieti nobesti nämmule Kaa; Laps tahab nämmi Emm; lapsele tehasse nämm, lebatükid näritässe suus purus Mar; lapsele `antakse - - `nämmu, nad oo kõik seda lödi saan Var; vanaste `ańti iki lapsele `nämmu Aud; minu `põlves põle seda `nämmu olnd PJg; lapsel põle `ambid, ti̬i̬ tal `nämmu Saa; kas pisil on nämmi äda Juu; ema tieb lapsele `nämmi JMd; lastele tieme `nämmu, närime süegi ise `pienest ja anname lapsele Sim; `nämmu tehässe ike `veikessele lastele Kod; tule ma annan sulle `nämmi Äks; Emäpiimä kõrvale `ańti lapsele kah `nämmu KJn; tei latsele suhun `nämmu Trv; Võid-kardult tetti nämmuss Hls; liha pudevess `audunu ku nämm Krk; latsele puretadass suun `nämmu Puh; lat́s esi süü `nämmu Har
näretüss näretüss mäletsemine, mäletsetav toit ĺemal äi olõ näretüst Lei
paluke(ne) palu|ke g -k(e)se IisR Jäm Khk(-ge g -gese) Vll Pöi Muh Mar Mär Kse Tõs Tor Saa Ris Kei Juu VJg Kod Lai Plt KJn Trv; paluke|ne Kuu VNg Lüg Jäm Khk/-ge|ne/ Ris JMd Koe Sim Iis Trm Kod SJn Puh, palokai|ne Vai, g -se; palokõ|nõ g -sõ Krl palake, tükike leiba vm söögipoolist; ka toit `enne `käisid `sandid, `sandile `anti ka - - üks palukene Lüg; Ma võttaks ka palukese, ole `ommikust `saadik iva `amba `alle saand IisR; see leva palugene oli nii magus, `meite igapäävane palugene Khk; Sõid tule `ääres oma palukest Pöi; põle leva `pauku ega palukest `amma `alla `panna Mär; päeväne paluke oo kaela koti sees Tõs; koer oodas kah palukest Saa; paluke kukkus laua piält maha Juu; ma `viskan `talle (sandile) palukese JMd; makseti pääva palk, `ańti veel paluke `leiba `kaasa ja kolm neli `silku `piale Lai; see on ea palukese otses (saab hästi süüa) Plt
pea|toidus 1. (peamine) toit Leib ja kala oli vanasti see pea toidus Pöi; räim ja kartul, sii sii kõrulese inimese päätoidus on Hää; Silk oli `enne pia toidus, kui `silku põleks koa old, keda siis ää oleks pidand `sööma Kei; päätoeduss om kähen, rüǵä joba lõegatu Hel; ku sul päätoidust ja `rõivõid om, siss olõʔ rahu Har; Ru̬u̬g ja leib oĺĺ pää tood́uss, lihha, tu̬u̬d näit no `harva Räp
2. elatis kus me seda peatoedust saame Vig; igaüks piab ise omale piatoidust muretsema Ann; lapsed akkand juba maast madalast piatoidust `teenima Lai; sikatuuŕ maiu, `tu̬u̬ga ti̬i̬ń `hindäle päätoidust Plv
peergas `peergas Jõe/-ie-/ Käi Kul Hag, g -e Mar Nis, `peerga Kei Juu JMd/-ie-/; `peerges Ann Tür SJn, g -e Kei; `pierges Ris, g -e Kuu Jür; `peergis Han Ann, `piergis Ris Kad, g -e; `piilg|as g -a Kei; peeris VJg toit kuumutatud piimast ja õllest kui `ollele `piima `ulka valada, siis `kiema `pannes saab `piergas Jõe; Küll sa oled aga ea peergase teind Mar; naesed juovad `piergist Ris; täna `tehti `meile `peergast, sõniku `talgude aeal Nis; `peergas, rõõsk piim `aetakse tuliseks ja valatakse `sortsti õlut sekka; keedeti õllest ja piimast, `üiti `piilgas, see pimeloom on kole ea Kei; `piergas on parem kui paĺlas õlut JMd; panime õlut pajasse ja `piima `ulka ja `sukrud ja `aasin `keema, see oli siis `peerges, siis sai sepiku leivaga `süia Ann; `pańdi õlut piimale `ulka, `tõmmas vähä kokku, `juotude aal `süödi seda Kad || (ternespiimast) `piergest kiedeti, `ańti kaśsile ja kuerale kõige pealt Jür
peerikene peeri|kene Kan, g -kse Kad; `pierike|ne Hlj, pierike VJg(-ke|ne) Iis, g -se
1. toit kuumutatud piimast ja õllest `enne `pulmades `antud `soendamise rohuks naeste`rahvastele `pierikest Hlj
2. muu toit õllest õlle peerikene `tehti, õlut kiedeti ja saia pudid `sisse, `juotudel `juodi ja `süödi Kad
peesits peesits g -e Saa Hls Krk õllest (ja piimast) keedetud toit peesits `tehtse taarist ja apu leväst Saa; peesits tetti õllest ja piimäst, leibä või `saia olli sehen; kui õlut tetäs, sis mõni ti̬i̬b - - peesitsed, sis nagu sü̬ü̬ḱ kuangi, leib sehen, ää `pehme li̬i̬ḿ juvva Hls; pulma aig tetti peesitset, si̬i̬ olli naiste toit, õlu `aeti kuumass, tetti peenikse leväst pudi `sisse; peesits õlle ja piimäge Krk
peesituss peesitu|ss Kam, -tü|ss Krl Har Rõu Räp, peesütü|ss Urv Rõu Vas, g -se; `peestu|ss Kam Lei/-i̬i̬-/, -tü|ss Urv Har/-i̬i̬-/ Vas Räp, g -se õllest (ja piimast) keedetud toit või jook; erinevate lisanditega piimakeedis (hrl pulmatoiduna) piim keedeti ärʔ - - uma kümme munna - - valõti `sisse, sõir oĺl `väikusiss jupõss lõigut, sõira jupi˽`pańti [ka] `sisse, tu̬u̬ oĺl `peestüss Urv; õluʔ `keeti üless ja `piimä manuʔ, [tehti] `pi̬i̬stüst Har; peesütüst keedeti piimäst ja lõiguti `tatriku karaśk `sisse; rõ̭õ̭sk piim keedeti ärʔ, siss `pańti munaga siät kohopiim patta ja võeti ruttu pada tulõlt, tu̬u̬ peesütüss sai hüä Rõu; vanast tet́ti kaara `peestüst, kaara `jauhha `pańti vette, tu̬u̬st leemest keedeti, `oĺgi˽kaara `peestüss (kaerajahukört) Vas; piim keedete ärä, `võido mano, tu̬u̬d `ańte pulmah `pääle söögi naśtõlõ; kaara jahu lastas rõõsa piimä `sisse, tu̬u̬ oĺl vanast pulma kohvi i̬i̬st Räp
piim piim g piima eP, `piima (-ä) R, piimä Mar Vig Var Tõs Khn Juu Kod KJn Vil eL; peim g peima Lei; n, g `piima VNg Vai/-ä/
1. a. järglaste toit imetajatel lapsed surevad ää, ei ime, siis piim lööb emale pähä, teeb loĺliks Mär; temal on viel ema piim küüne all ja ise lähäb juba mehele VJg; vana piim ei sua eest ärä, uus piim tuleb `selgä (lapsed sünnivad üksteise järel) piltl Kod; udar `oĺli täis nigu üits pańg, aga nisast `piimä `väĺlä ei tule; ku `suhkrut om, ti̬i̬d `kohvi ja ti̬i̬d, siss om rinnan `piimä kah Ran; noorel `lambal ei ole jo imemist voonaksele `anda, täl ei ole nisan `piimä Nõo; utaŕ oĺl jo kõva ja piim oĺl nisahn; piimä `tõmbass pähäʔ, `tu̬u̬ga läävä inemiseʔ ulliss Rõu b. hrl lehmapiim toiduainena `päästeti mant `pääld ärä, `korjati, sie oli `lahti `päästetüd piim Kuu; `lehmad ei tule iga `aasta `piima (lüpsma), `jäävad `ahtrast VNg; vesi on `pitkä `piimä `jätku, kui `piimä jäi vähesest, siis `pandi vett `ulka Lüg; `Ennemast `tehti `mitme `seltsi suppisid `piimaga Jõh; `piimä on mürästünd Vai; `lehmade piimad jähid selle suure palavusega tükkis napiks Khk; vanal inimesel on piim param kut leha, ammas velets Kär; kui lehm kannab, siis saab ternest, see‿o koguläind piim Krj; Koore alune piim on pudru `kõrva nii kena, et seda‿b `oska `rääkidagi; Ma äi tea kus moal pidade obuse `piima `söödama Pöi; vanal aal kurnati läbi `õlge `piima Muh; piim on püttis nenda `kangesti ära keend Rei; meil oo ikke piim majas, olgu niipaĺlu, kui teda oo, aga see `valgus oo ikke majas Mär; ma väga suur piimä võeras ei ole (eriti ei armasta piima) Vig; kaŕamaa oo `meitel `kaugel, selle köimaga võtab piima koa ära (piim läheb hapuks) Mih; piimäd `kirnus `apnemas Tõs; Ää ming njappapidi piimässe Khn; tuln lehm annab ju `paĺlu `piima HMd; piima `joomine on ea, näe, maal puha `terved Kei; apud `piima ei taha koa, tahab ike `rõõska `piima Juu; silgud, `kartuled, piim, see on meie `maiusroog Ann; meil olid lehmad mõlemad `piimas VMr; tilgastand piim võtab siest `lahti Kad; `lõunene piim, kohe tulnud lüpsist, ega ta apust ei lähä `omsest ka Pal; eks nad `rõõska `piima korjanuvad, siis saivad koort Äks; lehm `tõmmab piima ära, vahel ei anna `piima kätte, kui võeras inimene lüpsab; mõni lehm lüpsab piimast `piima, et vahet põlegi, `kińni `üĺtse ei jää Lai; piim on neil (kitsedel) rammus - - keedetud päräst, sis pańnid kohvi `pääle ja supi `pääle Vil; `rõõska `piimä es `anta kedägi `paĺlalt süvvä Hls; lehmä käisive kesä pääl, siis sai küll `ästi `piimä, nüid saive karjamaa pääl, nüid tõmmass nõnda piimä ärä Krk; põdra`karva lehmä om `kange rammuse piimäge - - piim olli puhass ku̬u̬r Hel; ma oia piimä `põrsale, ega ma siss esi ei täi `piimä süvvä; lihunigu periseld `õkva joonava verd, veri olna nigu rõõsk piim, serände makuss Puh; `rasse naene piäb `piimä `sü̬ü̬mä, siss saap iluss `valge laits; kui tolle `valge liivaga mõssit, siss olliva anuma `valge nigu piim Nõo; täl `lehmä es ole, oĺl kit́s, jõi kit́se `piimä Ote; nii väkev piim `oĺli, et ku ta `nüsse, siss lei nigu või kibena `pääle tolle piimäle Rõn; piim om mürätänüʔ, mürätänü˽piim tege kõtu `haigõss Kan; lehmäl omma˽sarvõ‿päl arvaʔ, `mitma piimäga timä om (mitmendat korda lüpsma tuleb) Har; võta ai˽nu̬u̬˽ti̬i̬ pääl `piimi (piimavedu toimub kindlates kohtades); taa meil hõhvanõ lehm, edimätsel piimäl (esimesel lüpsil) Rõu; ma oĺli `haigõ, hapund `piimä iks võt́i `luidsagaʔ Plv; ku imä päältpiimä ärʔ riibsaśs, siss `perrä jäi sääne nigu koorõsugumanõ, tu̬u̬ oĺl ligihapu piim Vas; piim jääss jo kõhnõmballõ, piim jääss jo `maaha; ku kits olõss piimäh (annaks piima), lehem om rassõ ületalvõ pitäʔ Räp; kua õks suurõba `maoga, tuu ka suurõba piimägaʔ; leh́mä piim om makuś, a hobõsõ piim vi̬i̬l magusap, leh́mä piimäĺdä saat ar eĺlä, a hobõsõ piimäĺdä õi saaʔ (hobuse töö vajalikkusest toidu hankimisel) piltl Se; mullõ `ańti pu̬u̬ĺ `tu̬u̬pi `peima Lei; pikä piimäga lihm, kavva and `piimä Lut c. (ternespiimast) `tuore `piima supp Lüg; `värskist piimast keedetasse ternet Muh; toores piim annetse `vaśkale Han; kui `värske piima suppi sõid, siis ei `tohtin `juua, et siis akata lehm lüpsi `aegas kusele Tõs; meil on täna `värsked `piima Ann; `värske piim, sie lähäb jo kokko VMr; Täna suab `toore piima `kooki Trm; `väŕske piim, sedä ei panna tõise manu, si̬i̬ lää kokku Krk; ku `väŕske piimä patta pannit, siss tu̬u̬ läits kokku - - üteldi, et keedime sääri `piimä Ran; mia taass `ku̬u̬ke küd́sädä `väŕskest piimäst Nõo; toorass piim om sääne, et tu̬u̬ ei olõ˽kõlvulik süvväʔ, to‿m sääne püteĺ Urv; ku toorõss piim är keedeti, sai tsäär piimäss Vas d. (kohupiimast) kui piim appust läks - - siis `piigistasid vie `vällä, jäi kuiv järele, sie õli siis mure piim Lüg; `paksu `piima `antasse küpsikute kõrvale Äks; Ti̬i̬ ääd paksupiima `korpi Trv; nuńnu `sisse pandas võid vai `paksu `piima Ote; klopi hapu piim paan tüküst välläʔ, siss saa hää peenükene pakspiim Har e. nalj (veest) `kaivost saab `musta `lehma `piimä, `selle iest raha ei õle `nõutu Lüg; täna `õhta saab Muśtiku `piima pudru `kõrva Mär; `Aitab musta lehma piim kah Hää || ma `seie musta lehmä piimäga `putru, tu̬u̬ tähendäss, et ma `seie kanõbi eĺliga `putru Har
2. piimjas vedelik; seda meenutav valge kord millelgi või`lilled ajavad `valget `piima `vällä Lüg; mustpea õitseb, nüid‿o piim `putkus Muh; piima uhak, `valge piim tuleb `välja Phl; aava seened, piimaga seened HMd; vanaema kasvatas [varssa] kaera piimaga, kaera jahu pit́sita ärä, siis jääb nagu piim Pal; kaasikseened - - suured nagu `rõngad olivad, rõõsk piim tuli `väĺla Äks; Kaerajahu lopiti palavas vi̬i̬s ärä, nigu piimäle `lü̬ü̬di ja segäti [sigade] söögi `sisse KJn; lepä piimäst kasuvet einäritsiku Krk; pitsitädi piim `väĺlä [kanepi] seemende sehest ja tetti tömbiss Ran; ku enne `ahjupanemist leevä`pät́si ligedide kätega õõrut pääld, siss lääp nigu piimäle, toda üteldäss leevä piim; kikkaseendel ei ole `piimä, nu̬u̬ om vana `vindse seene Nõo; emä `ki̬i̬tse `kartuli suppi, siss `pandsõ toda kańepi `piimä `pääle Ote; piimal ~ piimas 1. kaetud täide eritatud valge villataolise kihiga suvel leppäd on `valges `piimäs Lüg; lepik on piimal, `veiksed mut́ikad on `seĺgas Vän; alati, kui lepäd piimäl olid, siis oli piim paha Juu; suvel on lepad piimal, nagu apu piima sarnane pudru on `pungade ja lehe varte külles Amb; ku lepä piimäl om, tulna ää leevä `aasta Nõo 2. piimjas, poolvedel Kaer `tuores viel, iva `alles `piimal IisR; Vili külmä `võetud, teräd piimäl Khn; tämińdi kevadi suivili kah `piimas Hää; õlgu ta õdra või kaer, tera on ikke piimal, ku ta veel noor on Trm; kaaraʔ ummaʔ piimäh, `haĺlaʔ Lut; piimale valkjaks, pehmeks, limaseks `Tuhlid `seisusid paar `päivä podis ja olid mend `piimäle Kuu; rugi terad lähvad piimale, kui rugi külitakse maha ja seeme on `niiske Pöi; ju nad (linnased) palju liguda said, et piimale läksid Muh; rukki`seemne võtnd kõik piimale maa sees see vihm Mär; ei tõust `siemned ülesse, läksivad piimale Amb; kaerajahule `pańdi kiev vesi `peale, `tõmbas piimale selle vie JJn; kõik vili läks piimale, kui õli külm, ei akkand idu `tööle Trm; kui kavva sadab, terä lähäb piimäle Kod; trohvi segu tegid, lopid nagu piimale, et ta paras sikke `oĺli SJn; kui seeme saesab `tu̬u̬ren mullan ja küĺmän, ei tulegi idu `väĺlä, lääb piimäle Ran; tukev terä es lähä piimäle, iks kesvä `rohkemp ja nisu olli vali piimäle minemä Kam; `herne ei tulõ üless, nimä omma piimäle `leonu Har; rügä lätt vihma satõn piimäle Rõu
plakse plakse vedel toit, lake koerale kua plakset tehä - - tä lakub Kod Vrd lakse
plirr1 plirr g `plirri lurr, lahja toit Kas sie plirr siis `kellegi supp on; Ega siis `plirrist `kõhtu täis saa IisR Vrd lirr
porsku2 `porsku (teat toit) Kartulid `tambid pudru`nuiaga segamine, muna kloppid `ulka, `piima ja jahu võib ka, lihatükkid, mis `praetud, `jäävad ka `sinna `pańni, `ongi `porsku IisR
pravi pravi (teat toit) temä tegi õige pravi, liha, `kartuli, kapuste kokku tett Trv
prokutes prokutes kodupoolis, parem toit mis prokutest me täna tieme Jür
puder puder Kaa Vll Emm Rei Saa KJn SJn Vil M T, pudõr (-ŕ) Võn Ote Rõn San V(putr; g pudro Plv), pudr Pöi Muh, puter Pä/n -õr Khn/ Trm Kod MMg, g pudru; n, g pudru uus IisR, Sa Rei Phl Lä(-o) Mih PJg Vän Tor K Iis MMg Pal Lai, `putru R/-o Vai/
1. a. viljast või muudest toiduainetest keedetud pehme toit Ega `putru sis sama tuliseld ei `süüä, ku `keidedä (olukorral lastakse selgineda) Kuu; `pulma lõppust õli isame `putru, sai sie `süödud, siis õli lõpp; sie `keitas `kõrvitsatest `putru Lüg; `Külmä `viega `kartulid `kiema ei `pandud, et siis ei jää mure `putru Jõh; `käskind `aigele rugist `putru `keeta, see annab köige `rohkem rammu Khk; puder on laua pial `kaussis, mine `sööma Vll; Supp on nii paks noagu pudr Pöi; ma keeda peenikse jahu `putru Muh; Kis pudru `körvas `leiba sööb Emm; odra jahost keedetse pudro, odrajaho pudro Mar; täna `õhta oo nii pime pudru, pane võid `silma Mär; täma ei taha suppi ega pudrusid, pole minul muret suppi ega `putru `keeta Kse; puter `määras päävad ka ära (igal päeval oli mingi kindel puder) Tõs; pudru `kõrva es tohi `leiba võtta mitte Saa; ku pudru jääb vedelaks, siis oo noor pudru; ku jahu `pańdi `piale pudrule, oli poolvillane Kei; paĺlast troavi, lüpsä `lehmi ja keedä pudru Juu; mul jäi paksu pudrule (pudruseks) pada, oli `kõrbend natuke Amb; vahel `tehti kardulepudru, vahel tangupudru, eks mõni pudru jäänd `jälle `laube `õhtaks Ann; vedel pudru põle ia kedagi, see tahab `leiba `kõrva `saada Pai; ühes kausis oli pudru ja teises piim, siis võta pudru ja kasta `sinna piima `sisse VMr; va raag pudru, ei seda süe `kuergi mette Sim; rukki `leiku ajal lõpetusest `tehti pudru Iis; kui pudrul ei ole `siĺma sehes, siis on pudru pime Äks; pudru oli `kindel toit (toitis hästi), sellega võis kedagi teha Lai; pudru oli paks, aga kört oli ikke vedel Plt; `putru segätse männägä Vil; puder vedel, pöörusta jahu vi̬i̬l `sissi Trv; must puder - - ku tal `rasva ega `piimä ei ole pant, `vi̬i̬ge keedet Hls; olgu soolane puder või mis `tahten - - tat õigats leväkõrulin puder Krk; ega puder ja kapusta iki segi ei `kõlba Puh; peenike jahu om inimestel paremb leeväss ja pudruss, a järk om `lu̬u̬mel paremb; pada laseb sinet, ei saa ääd `suurma `putru, puder lähäb sinitsess Nõo; mina `ütli, et emä ti̬i̬ kirivät `putru, kae nu̬u̬ kańepi `si̬i̬mne teivä pudru kiriväss Ote; ilma üvätä puder `oĺli `kartuli puder Rõn; Es keedä˽suurilõ `kiäki˽vanast piimäga˽`putru Urv; nii suuŕ tuli, et putr kõ̭iḱ paa `põhja palanuʔ Krl; ma olõ `mitmast paast `putru söönüʔ ja `mitmast ahust `leibä söönüʔ Har; topõld võisiĺm ei˽tsuŕgi˽vi̬i̬l pudru maku Rõu; paĺaśs kanarigu pudõŕ oĺl Vas b. (supist, kördist) `suurma suppi õigati ike puder Hls; keedäme jahu vedelät `putru Nõo c. (vorstist) tule `pitkä `putru `sü̬ü̬mä Kod
2. mingi pehme ollus, sodi palgid on paĺlas pudrud seest Pha; `tuhlid ühna pudruks läin Muh; `pähklad‿o alles pudros (tuumad sisse tulemata) Mar; Lämustavad ära, teevad päris pudruks Hää; tambiti kardulid pudrust Iis; ta (sõiratainas) om äste `lahti klopitu, et tükki ei ole, pudrule tettu Hel; miä tei vahel `erne `töntsi, keedi `erne `pehmess ja `tampsi pudrule Puh; Igävene supi möĺl, väega lödile ja pudrule keedetu Nõo; Üt́skõ̭iḱ kas `kartoli vai uaʔ, ku pudrulõ keeseʔ, sõ̭ss om lümü Urv
3. piltl (ebameeldivustest, segaminiolekust, jamast) süö nüüd ise sie `putru, mida oled `tehnu VNg; Mis nüüd `kurdad, ise pudru `kietsid, ise `larbi IisR; Midist putru keski valmis keedab, sedist ta ka ise ää sööb Kaa; Tahtis ikka rääkida küll, aga putru oli suu täis, könest polnud asja Pha; Senest on `jälle pudru ja `kaapsud kogu klötit (töö on kehvasti tehtud) Rei; aab pudru suust `väĺla, mis põle kedagid Hag; mets kõik - - pudrusse `kasvand, igasugused puud ja `põesad Amb; elo nii segi lät́s kui pudõŕ `kapstidõgaʔ Se; oĺl sakõ putr, vi̬i̬l saa sagõhõmp (elu läheb veel segasemaks) Lut
pure pure Jäm Rei Ris Nis peeneks tehtud toit, nämm Tee lapsele puret Jäm; See - - sööb pured, taal pole veel `ambud Rei; [paisele] `pańdi leiva puret `piale ja siis tie`lehte Ris
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|