[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

param param g -a S L Ha JMd Tür Pai Koe Kod Pil SJn Kõp

1. adj komp < hea (ka kõige-superlatiivi osana) ma‿p taha paramaid `riidid omale üle `panna Ans; piili jahudest saab ikka paramid `limpisid Khk; peksa nahk `pehmeks, se‿o pailu param kut södike saaguldamine (sajatamine) Mus; koit on köige param une rohi Pha; kessel on sańt põld, sie soab parama einama Pöi; aeg läheb paramaks Muh; Param suuntäis oiti ikka titeemale Emm; eile oli sant ilm, täna on param Käi; mine puu `otsa ja raputa, mis paramad on, `korvi Kul; siss oo `kõikse param lina külimese aeg, kui tommilgad oo `valges `õides Vig; kõik see elu läks paelu `kergemas ja paramas Var; Männäst suab kõegõ parami puadi `laudi Khn; `paine`asjadeks on sookased paramad Vän; nad (mõisnikud) pugesid ikka parama kohade `piale Ris; param, kui ma kellegiga räägin, siis põle igab HMd; ot́sib lusikaga paramaid tükka Nis; kui võtan poar suutäit, on `oopis param Juu; mis juttu mul `omme paramatki on Kos; `ańdis mõisa karja ulgast kõige parama lehma mulle `lüpsa JMd; ei mina küll ei tia sest paramad kedagi Tür; si̬i̬ rükis õli paĺju param, mes võõras siäme õli Kod; roosk on poest ostetud, on toredam ja param Pil || tervem `tohter `olla teda koa raavitsend, aga ei saa paramaks `ühti Mär; juba akkas paramas `saama Tõs; Sia vist `aigusõst paramas suan, üsä ljõbõ njagu piäs Khn

2. adj ant vasak; paremal pool asuv Mu parama kää sehes oo jooksva Kaa; Lahv (halvatus) läks läbi, võttis parama külje iŋŋetuks Pöi; siis pöörab tee paramad kätt Muh; mõned oli siis `tehtud naĺlakad, sured vasak‿kä `luśkad - - et siis ei param`kääga ei `saagi seda `süia Lih; param käsi ala`tassa töös Kse; Mool param silm sügeleb Han; see task - - seda `kańti seeliku all paramal pool Mih; mine paramad kätt Tõs; Paramal puõl lähäb sügäväks Khn; nurgeti soab suure `oamrega alasile `tautud, vassak käsi on üleval ja param all Kos; mul‿o valu parama küĺje siden Kod

3. subst (söögist) olete täna midad paramad ka teind Khk; vanaeit potutas teist oma eade paramatega Muh

4. adv a. pigem Äi lähe ma tema kääst paluma, param ma ole ilma Kaa; Mis sa `sinna lähed, tee param kodu midagid Rei; olgu se asi param `riäkmätä Tõs; param ei küsigi Rap b. paremini Ta äi voi nähja, et naabril möni töö voi asi param leheb Emm; see `rätsep teeb param Rid; `ärgasi sai `pietud, kes param tööd tegid HMd; `Liiga `paksu tainast koa ei `tehtud, vedelam läheb param apuks Kei

Vrd parem

parem parem IisR Vll, g -a Jõe Khk Pha Emm Rei L Ha Jä TaPõ VlPõ; parem|b Pst, g -a R ViK Iis Trm Trv T hajusalt V, -ba Trv, -be Hls Hel; parõmb (-ŕ-) g -a V, -õ San Krl; pare|p San, g -pe Hls Krk(-be); paŕeb Se Lei/-r-/, paŕõb Vas, g -a

1. adj komp < hea (ka kõige-superlatiivi osana) Paremb puol muna kui tühi kuor Kuu; parema ei tiä ma kedägi Lüg; pappi ottas omale ikke paremad [liha] tügüd Vai; paremad teidele ka (öeld hüvastijätul) Rei; eks nüid tehässe paremid `vankresi Mar; kehva `ootab `ammo paremad `aega Kul; paremat `saia oli ka küpsetud, änamasti oli rosinatega sai Mih; ta `tahtis ikke paremid `aśju Aud; parem oles, kui ta ära lähab Saa; umbrohi on nii suur, et lämmatab parema viĺja ää HJn; tal on nüid paremad `riided seĺlas JMd; mina ei `oska paremad `rääkida Pee; ei mina pidand neist kedagi paremast, ühed `armsad olivad keik VMr; paremb vana parra all kui nuare piitsa all vns VJg; parem paha lõng ku üvä pakal; manna suppi `loetasse paremass tõesess Kod; alati käib `vingus, parem ei `märka `ollagi Pal; lähäd paremad `tahtma, saad alvema KJn; oodame paremit `ilmu Trv; sääl `olli paĺlu parembid `asje Hls; et nende elu parepess saa Krk; paremb om üte siĺmäga emä ku kate siĺmäga esä Ran; pane `onte paremba `rõiva `säĺgä, ku sa parembade `paika lähät; ega minagi kõ̭ge paremb ei ole Nõo; `tervuss `olli joba paremb Ote; elu lätt iks paŕõmbõ poolõ San; Inemise oĺli˽vanast ka iks `rõõmsaʔ, es mõista˽paŕõmbat `tahtaʔ Kan; paremb om suutäüs soolast ku maotäüs magõhõt Har; sõ̭ss saivaʔ inemise joba parembat `kõrda umma ello säädä, aga muud́o oĺl viletsüss Plv; ah́oh keededü˽`kapstaʔ saava˽kõ̭gõ paŕõbaʔ Vas; pähnä mett kitetäss kõ̭õ̭ paŕõmbast Räp; küla laib pareb is ku ama laib Lei || tervem ühe üö oli siel kodu - - `haigetand - - siis sai `jälle paremaks Kuu; pidin paremas `saama, aga läheb ullemas Ris; laśk pitsitädä `rindu alt, siss läits parembass Ran

2. adj ant vasak; paremal pool asuv `raaga`seili ülimene paremb kasa VNg; ja kohe tuli räginal üks parema poold [metsast] Emm; se kuńts oli et, `enni turgati [vastsündinut riietades] parem käsi `sesse, et siis tuleb parema käe mees Rid; seeme oli peksu sees - - pahem `käega `oiti sedä `peksu ja parem `käega vissati seemet Tõs; mõni `leikas omal parema kõrva kohalt ja teine `leikas omal pahema kõrva otsast (lammaste märgistamisest) Kei; tühi maja paremat kätt VJg; võta parema kätte sirp Kod; tee `keerab mäe alt paremalle Plt; võta kot́t parembasse kätte Trv; paremb käsi olna mehe käsi ja kora käsi olna naese käsi Ran || ant pahem (kangast) `kangal õli ikka üks pu̬u̬l parem ja tõine pahem, parem pu̬u̬l õli pial ja pahem pu̬u̬l all Trm

3. subst (söögist) sääl õli `kõike iad ja paremat Lüg; ti̬i̬ kodupoolist iki, ääd ja parepet Krk; ma lää joose, kost saa ka mõne suutävve parembat Ran; ku midägi `olli seräst parembat, siss ma susassi tälle ka Nõo

4. adv a. pigem minul siin ei `passi, ma paremb lähän `sinna Lüg; võtab aga jahvatada peal, seisä parem vakka Mar; lähen parem kojo Ris; aa parem oma suka augud `kinni Koe; kui mõni kade inimene vassa tuleb, parem ärä minegi luadale Kod; mine maka paremb, ärä nii paĺlu `keträ Nõo b. paremini `kaige paremb läks punasesse `verku kala Kuu; möni määletab parem kui teine Vll; Luhut puud pölevad parem Rei; kergita ein kerevile, siis ta kuivab parem ää Han; mis tema paremgi tohib `minna HMd; Siis (jõulude ajal) sai parem `süia, liha sai, `saia sai Kei Vrd parema

Vrd param