Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
kael kael g kaela Sa(g kaila)
Muh Emm Rei Phl Phl L K I, g `kaela u R1. a. pead ja keret ühendav kehaosa Minu ajal akketi juba ikke `ütlämä kael, aga minu vanemite ajal `üäldi kaul;
Tie, tie, `ninda`kaua kui tuled `kaela`päälä `alle (kukud); Sai `kaelapäält `kinni, tõi kodu (võttis selja tagant kaelast kinni) Jõh;
Kael kut saapasäär (pesemata) Kaa;
Peenike kael kut lamba sita ladu (latv) Pha;
kui inimene pailu tööd teeb, siis rahud kaela peal aavad üles Jaa;
Kael on nii suur `kange, ükspuine, mitte‿b tahaks pead liiguta;
Kael nii pitkal(
i);
Korra kenast kaela küüru `pihta `anda (peksmisest), küll siis mõistab kodu `olla;
Kael kut |
`tuhli ide ~ kurel ~ öle körs ~ käristi võlv Pöi;
`kangesti paha tee, murra kael ää pealt Mär;
tule pigista siit natuke `kaela. mo kaela künnapad naa `aiged Kse;
Kaõlani (üleni) märg Khn;
kana joob, kael õiele Juu;
Kael `püśti nagu kuhjavarras Jür;
`ingleǹder oli ilus obune, kuke kaelaga, `rõngas kaelaga;
peenike kael nigu niit́;
pikk kael nagu koovitaeal;
pika kaelaga |
nagu:
`korloo·vits ~ juśt kui kuŕg ~ nigu kurekael;
jäme kael nigu võĺv Lai;
pikk kael nigu anel Plt;
kaela kandma ~ taluma 1.
pead püsti hoidma kahe kuine kannab kaila Khk;
Suur tugev laps, see akkab varsti `kaela taluma Pöi;
nuor laps - - akkab juba `kaela `kandma - - oiab juba `kaela - - `alla `aasta juba Sim;
see juba kaela`kańdja, kes istub pia `püśti Lai 2.
töövõimeline, tööks suuteline olema Kui `kaela `kandma akkasin, `läksin `karja IisR;
Kes `kaela `kandma akkas, see `mõisa `aeti Pöi;
Ta juba isi kannab ka `kaela, läheb `kuskel karjatseks või Hää ||
turi mönel on kömm kaila pεεl, mönel on seljas Ans;
Vana on ennast nii täis söönd, suur kuhi kaela peal Pöi;
võta midagi kaela peale, võta ümber midagi, mis mitte seĺjas ei õle, aga `lahti HljK ||
kurk eluaal olid sõltsed mestel `särkide ees, nendega tõmmati kaela alt `kinni Juu;
mööda kaela tõmbama lööma, peksma `Tõmmas `teisele `müöda `kaela IisR;
pidi `mulle `mööda `kaela `tõmmama Mär;
kaela murdma ~ kahekorra keerama (ka ähvardusena) tapma, viga tegema ~ saama `Suurte `lõugadega omale `vaendlased sigitaski ja `sellega oma `kaela `murdas ka IisR;
Kui sa järge äi jäta, keeran su kaela kahekorra Pha;
murrab kaela kahekorra eng jääb `kinni Tõs;
roni roni niikaua kui kaela murrad Plt b. fig See `eitas kaela `pεεle (inimesest, kes ei viitsi töötada) Jäm;
Minu pärast kas nokk või kael (elu või surm), aga mul on öigus Kaa;
tööd `kaela murda, aga `näĺga malgaga `peksa Aud;
`kiitsin teda kas `kael `kat́ki;
Kõigil õli tööd nii et kas murra kael Trm;
kiidab kasvõi kaela `kat́ki Plt;
kaelani ~ kaelast saadik täiesti, üleni `kaelani `võlgades IisR;
Otse kaelast saati võlgade sehes Kaa;
kaela peal(e), pealt 1.
tülinaks, mureks; tülinast, murest `Kaua nad minu `kaelapääl `mõtlevad elada Jõh;
saab see asja nüid kaila‿belt `jälle εε Khk;
Tä oo üht`inge kaela pial, ei anna rahu. Aab aga pial et ma `antku tääl raha Han;
ta ühtepuhko mul kaela peal, käib mo kääst `saames Ris;
sa just kui painakas oled kaela peal Kos;
mure on kaela pial VJg 2.
lähedal Mis sool viga elada ja `sooja talve saada, mets ulub kaela pial Han;
kaela peal(e) käima järjekindlalt, tungivalt midagi nõudma Nad käisid mool nii kangest kaela pεεl Jäm;
Käib teine iga päev kaela peale Mar;
Aga siis on ta (kolimine) `raskem, kui õled sunnitud `väĺja minema, et teine sulle kaela peale käib Trm;
käib kaela `piale selle asjaga `ühte `puhku Lai,
nigu `mustlane käib kaela `piale, ikke anna `talle Plt2. ülekantult teat kehaosade, esemete, tööriistade jms kitsamast, peenemast osast a. kehaosadest `varba kael Lüg;
nisa kael (rinna hargnemiskoht keha küljest) Pöi;
kella (peenise) kael Muh;
muńni kael Ksi;
põie kael L K kibi olle põie kaela sihes PJg;
`värvis need koed ja lõemed selle piśsi sinisega ää, isi `ütles:
värvi ja kuse na et kuluta põie kael ää Juu b. tööriistadest ja muudest esemetest määri seda [vankri] igi `kaela ka. sääl taga puu `vastus, koes ratta rummu ots `vastus jooseb, see `üitasse igi kailaks Khk;
`tuhli koogu kael (kartulikoogu kõver raudosa putke ja laba vahel); raabi kael (kartulimuldamise kraabi osa putke ja laba vahel); sirbi löö kael (käepidemest allapööratud puuosa, mille külge on sirbiraua ots kinni needitud); sönniku koogu kael oli köveraks kasund puust, muidu akkas `sirguma Kär; (sepa)lõõtsa kael;
Kaelaalune on lihtne jäme ümargune puupakk, mis sai vaepoomile otsale kaela alla pandud ning selle peel kaaluti raske kivi maa sehest üles Kaa;
rummu kaelad olid vanast puuratastel pailu pitkemad Pöi;
lõsna kael LNg;
piibu kael oli vasest Mar;
siis pannakse paĺgid üheteise `sisse `risti. paĺgile jäeb nagu kael Kad;
koodi varrel õli rihma järele kael lõigatud Trm;
`seitse ehk ühessa `malka `piale [kuhjale], ladvad väänatasse `kinni, kaelad väänatasse vi̬i̬l ära, siis ei lähe `kat́ki Ksi;
kodara kael kodara kaelad lähvad kodara `auku - - pöia `sisse Mih;
`vankre ratastel kodarakaelad küll on Rak;
kodara kael, sie osa kodarast, mis pöia ehk rummu `sisse lähäb VJg;
inimesed kardivad, et ruoste süöb kodara kaelad ära ja regi laguneb ära Trm;
mõrra kael (mõrra suu ees suudme küljes) kala läheb sest kailast mis enne `kasti on Pha;
kael on panna ja `poose vahel Pöi;
mõrra kael o suu otsa `juures Muh;
mõrra kael on panna järel Rid;
viiuli kael kitsas koht kust `kääga `kinni `peetasse, see on viiuli kael Khk;
viiulil `pandi viiuli kaela `ümmer `kimpa Vig;
voki ~ lühi kael vokikurk;
kaela jooksma ~ kiskuma ~ pilduma ~ viskama vokki `kaelast `alle `laskma (ketrama); ku `värtän ei `tõmma iast `niiti `pääle, siis niit ehk lõng kisub `kaela ehk `kierdu. ära lase `lõnga `kaela `kiskuda;
lühü kael Jõh;
lõng lähäb taha kedrade vahele `värtna pialt ära. lõng kisub `kaela, lööb lõnga `kaela Trm;
vokk aab ~ laheb nöörid `kaela Pal;
kui kedrad, siis lased voki kõrist ~ kaelast lõnga `alla Plt c. kõrsviljadest ja muudest taimedest rugidel `akvad kailad (pea juures olevad varreosad) köveraks `vaibuma;
surte `pitkade `lehtedega, pitkad kailad, nee on ane pajud Khk;
õdral on pia ränk, kael peenike, painutab ära Trm d. ehitiste osadest Kalasabanurk on seinaga tasane, nurga kael on [palgi] otsast `kitsam;
Ristnurgal on nurga kael, risti `kohta `üütakse nurga kaelaks Pöi;
rõhukaela uks HMd;
`keldre kael ~ koda, `keldre `kaelas oli `enne kaĺla aśti Juu; (veski) pilli kael pilli kaela `otsas oo riim Var;
pilli kael on ümmargune puu pakk. `senna (paku sisse) `tehti auk, kust pilli kael läbi käis Nis;
kust kivi `sisse tuleb, sie on piĺlikael VJg;
Kiilud õlid - - [pillipaku] mõlemi õtsa kurgu all vai kaela all, nii et igapidi andis rihti nii et kivi paigale jäi. siis õli veel pilli kaelale terass ümber keedetud Trm; (tuuliku, veski) võlli, võlvi kael nee mis tuuligu völvi kaila sihes keivad nee on tuuligu armid Khk; [tuuliku] Võlvikaela `alla `pandi tamme poar. Kaela lapid `tehti koa terasest. Kaela `pöilad olid tammest Pöi;
`veski kaela kibi o `veski võlli kaela all Mar;
võlli kael (veski peavõlli osa, mis kaelakivi peal ringi keerleb) tammest kõige kõvem;
võlli kaela all on kaelapakk Var;
tuule `veśki võlvel olid teras keanid `ümber kaela Jür 3. kitsas maa- või veeriba; maa- või merekitsus `Inga kael ja Mageda kael (soonikukohad heinamaal) Kuu;
Velsandi ning Kihelkonna vahel see `üitasse kailaks Khk;
`Talve käisid sealt lahe kaelast otse, see oli tüki lühem;
maa kael (poolsaare algus) Pöi;
jõekael (jõesuu) Vig;
sihukst kaela koh́jad kahe maa `kalda vahel, - - vesi justkui `voolab sial vahel Var;
Soo kael on ikki soo Tor;
järve kael on järve `kitsam koht Kos;
lüisi kael Kad;
merikael VJg;
Uńdilagassiku kael on eeńama soru kahe metsa vahel MMg Vrd kaal,
kakl,
kaul