[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

auguline augu|line Muh Mih Kos/ao-/ Kad VJg Krk; augo- LNg Mar; -lene Rei/ou-/ Mär Tõs Aud Hää Juu JJn; `augulene Ris KJn auke täis, aukilik tee paha ja sańt ja augoline Mar; `seoke auguline pańn oli Mih; nüüd tehass augulesi `rõõvi Hää; tiiskannul on aoguline `trehter ots Kos; kiŕm `seante õrn rõõvass, auguline Krk Vrd auga, augaline1, aukline, aukuline

heksel `eks|el Lih Kad, g -li Tor; `eksli Ote, `ä- Mar; n, g `veḱsli, -e Vas; pl `ekslid Kuu(`h-) Kse Han Var Iis Lai, -ed Koe, -li, -le Krk, `äkslid Emm Jür/-ed/ Trm; ppl `ekslid Jäm; `eksli- Krj Trm Kod Hls Nõo Har Plt Vas/`h-/, -e- Lih Kse Tõs JJn Ksi hajusalt VlPõ, Pst Krk; hiksli- Har

1. hrl pl tükeldatud loomasööt, hekslid `ölgedest tihaste `ekslid, rahidaste kat́ti Jäm; Äkslid panta siis vee sisse liguse, sipudakse möni püutäis jähu ja vehe soola sisse siis loomad söövad neid easti Emm; õlest või saest tehass `ekselt kui `einä vähä oo Lih; õleobune oli, kellega `leikasid `eksleid JJn; `ekslid antasse `uastele kaertega segamine Iis; äksli `raiumise järi (pink, kus raiutakse õlgi vana vikati või kirvega) Trm; ristikeinä `eksli Krk; [mõisas] `ült́i et minge `ekslid `lõikamma [ristikust] härile suĺbiss tetäʔ Har Vrd akslid, eklid

2. = heksli|masin – Tor Ote Vas `eksliga lõegatase `õĺga peeniksese; `eksliga `tehtud õĺga `pantase `kaerde sekka Tor; aaǵõ hainaʔ läbi `veḱsle Vas

kanepine a < kanep kanepine `riide VNg; vanamel õli `paltu `seljäs ja kanepine vene vüö pääl Lüg; `puldan on kanebine Jäm; kanebist köit `ostas Khk; see oo kanepine mõrd Muh; kanepine riie on kõva, sellest tehass laeva purjud Hää; kańepene köis. kańepesele `ki̬i̬rmele punud vi̬i̬l lõhmusse ni̬i̬ne `sisse Kod; kanepist rõõvast osteti poest Trv; võrgo langaʔ omava nüüt puumvillatsõ, ennembä oĺliva linatsõ ja kanõpidseʔ Võn; Kańõpidsõ˽keeru˽joht mädäne es nii ruttu, a nu̬u̬˽`peĺksi jäl˽ `hõ̭õ̭rdumist Rõu; tetti `kaplu kõõ̭ kanepit̀si Se Vrd kanepane

kapsel `kapsel g `kapsli Kuu Lüg Vai eP(g -e), g -le M(n kapsel Krk); n, g `kapsli VNg Nõo San Krl Har Se; n, g `kaìsle Rõu uurikest `osti `uurile `kapsli Vai; uur keib `kapsliga `kinni Khk; topelt `kapslega uur Tor; uuril ja mõnel kellal kua on `kapslid JMd; must uuŕ, sel om teräsest `kapsle Krk || mehel õli pia põlendik, `võeti pia `kapsel ärä Lüg || `kapsled tehass `surnu krańside üle Hää || vedru `vankril käib `kapsel `mutri piäle, teljeõtsa `kapsel Kod

klimbi|supp `huomigull oli igä `klimbisupp siis `ehtull oli `mannasupp [pulmas] Kuu; limbi supp oli pulma löpu supp Khk; limbisuppi keedetse piimaga, limbisuppi tehase ka lihaga Var; `vastlabä kiedetaks klimbisuppi, kui sea käpad on Ris; pidu aeg siss tehti änamast ikke limbi suppi, piim patta ja jahu klimbid `sisse SJn; talguste lõpetusess keedeti `lamba päädikit ja tetti limbisuppi Hel; sääri piim om tihedämb ku klimbi suṕp, saesap kavvemb kõtun Ran; sü̬ü̬majass `olli klimbi suṕp, klimbi suṕp `olli iks sita`talgu sü̬ü̬ḱ Ote; Vanast es `keetä˽piimä suṕpi, a˽nüüd joba mu `aigu, ku˽`püülit tet́ti, sõ̭ss oĺl pulma`aigu joba kliḿbi suṕp Urv Vrd klimbi|leem, klimbi|nõrk, klimbi|roog, klimp|supp, limbu|supp

kohvi|uba kohvipuu vili; kohalik kaunvili, mille vilju kasutati kohviks kohveubad millest kohve tehass. nee tuuass muialt Khk; kohvi ual kasuvad arulesed lehed Hää

kolme|nurka kolmnurkselt pastel tehase ikke, `kolme`nurka nina ülese Var; `kolme`nurka oli `lahti, vammus Tõs; Üks `kolme`nurka lapp leigati veel Amb

laaram `laaram g -i LNg Han Tõs PJg Hää laar suur `laaram on `vaĺmis `tehtud - - kes selle nüid ää sööb LNg; Siis keedeti suur `laaram `tuhli`lohka ja liha veel Han; õlut tehase maailma `laaram `vaĺmis Tõs; `Aeti `laaram `laarami järel seda va omakoetut (viina) Hää

leng leng g lengi Mär LäEd Tõs Tor Kei Juu, leŋŋi Khk, `leŋŋi spor R(n `leŋŋi VNg); leńg Ote, g leng|i Kam, -e Har, leńgi Kan Krl Rõu; pl lengid Plt hrl pl (ukse- või akna)piit, puuraamistik `piidad, `päälistükk ja alus laud, nied `onvad `leŋŋid `aknal; `tormi `aagid `käivad `leŋŋi `sisse; kui `piida `sisse on `pandud [aknaraam], on vene leng; `uksel õhemad on `leŋŋid, `paksemad on `piidad Lüg; maja tegimise `juures tehase akende ja uste jauss lengid. lengide `vanssise `pantase `akna raamid `kińni ingedega Tor; tegin `ümmer`ringi `akna lengid `vaĺmis, süńnib juba ette `panna Juu; usse leńg om ussel `ümber `ringi Ote; kõgõ edimõlt om `akna leńg, leńgi sisõn om `akna raamiʔ, raami sisõn om klaasiʔ Kan; rabaaludsist raputõdi luu `vällä, `viidi - - saina ja `akna leńgi vaihõllõ Rõu Vrd lenk2, ling2

lõhmus2 lõhmu|s g -se Pöi Kse Pär Vän Tor Saa MMg Plt Pil SJn Hls Krl, -sse Muh Trm Kod, -s(s)a Kõp Vil; lõhmu|ss g -se Krk, -sse Mär Hää TaPõ KJn Trv T, -ssa Trv, -s(s)õ San V(n -śs Kan Urv Se); löhmus g -e Sa(-se Khk) Hi; lõmuss g -e; pl lemuseʔ Lei pärn löhmus `öitseb Jäm; löhmussed `andvad εεd mett Khk; `möisa `juures löhmusi möned on Vll; seal kasus ilma talune lõhmus, ehk o see võsu jälle aan Muh; need suured lõhmussed tulevad põllu äärest maha võtta Mär; siin nad kasvatasid lõhmusid omal ajal viisudeks; kui pisike on, sis on lõhmus, kui suureks kasub, on pärn Vän; lõhmusest tehase laiad loogad; lõhmuse koorest saab `viisu Tor; `kistass ku̬u̬r ümmerd ära, jääb paĺlas ilma kooreta `valge lõhmuss Hää; lõhmusse õie tee Trm; lõhmusse süi `aeti `lõhki ja `teśti nagu laud, selless `teśti villa vaka küĺjed ja kuaś Kod; [sauna]nuuśt `oĺli `tehtud lõhmussa niidest; lõhmussa ku̬u̬r on paks, `päälmene ku̬u̬r on korbane ja pude, alumene jooseb sedäsi niinesse Vil; mede mõtsan om vähä lõhmusid Hls; mis vana, si̬i̬ om pärn, mis nu̬u̬r, si̬i̬ om lõhmuss Krk; nu̬u̬ kolm `keisret om lepituse tähess üte lõhmusse istutanu; niids `olli lõhmusse puust `väĺlä `kistu Ran; mia `korja ikki lõhmusse `äitsmit, et `aastass ajass ti̬i̬ss saab Puh; lõhmusse koore ja `äelma ti̬i̬ om kühä ja nohu `vastu Ote; ku lõhmuss `äitsep, siss ta om mehitsit täis nigu mehipuu Rõn; meil om kait́s `väegõ illust lõhmust San; poiss ragi lõhmussiid Urv; vanast `oĺli suurõ lõhmusõ, arjukõsõ teḱki nuist koorist `kastõ, minga `kaupa sälläga `kańdi Har; kat́si pädi ti̬i̬d kasusõʔ lõhmusõʔ Plv; läki lõhmussihe (niint tooma) Räp; kistass `niid́si noorõl lõhmusõl ja koetass `viisa Se || side, köidis lõhmuss tetti pedäjä koorest - - lõhmuss oĺl paari sõrmõ laḱunõ, mõnikõrd laemb, nii piḱk kui tu mühk sai Rõu Vrd lõhm, lõmmus

maha maha R eP(muha Vll Jaa Pöi, moha Pöi) M T hajusalt VId, mahaʔ ~ `maaha V, `maahha Vai VId(maah(h)a), mahha Har, `mahha San, maa˛a, `maa˛a Lei, ma(a)ʔ Har

1. a. maapinnale vm aluspinnale temal oli enemb `joudu ja rehus minu maha Hlj; `ahju suu kukkuski maha, on juo põlend läbi Lüg; Siin ei `lastud õppimata `lõikajaidki `väljälä, et varistavad `vilja maha Jõh; esimäine `sorti oli, midä `tuule `puole `langes maha (vilja tuulamisel); `langis `polvisilla maha; kui sitta `veidedä, siis nogaga `temmada `kuorma päält maha; üväd karisod `maahha Vai; `rinka ääre `pεεle pane linad maha lademese [pleekima]; jää akab sedasi maha (kaldale) `käima, `tuulega tuleb jää rüsi Jäm; kukkus puu `otsast maha; nii joonud - - tεεb, saab ta koju vöi jääb ta maha Khk; rehi `lasti maha - - siis `pandi `jälle üles (vili võeti segamiseks parsilt alla) Kär; külmaga talisel aal `varblased kukuvad lennu pealt muha Vll; lume `elbed kukkuvad muha Jaa; `Ärtu on kaart - - see `pandi ikka esimeseks moha (lauale); `Järsku oli [ta] tuba maha kukkund ja kohe `valmis (surnud); Vaata et sa [õlut] maha äi püllu; Obusel oli nii tuline kikerdamise valu, et kuda ma ta adra eest võtsi, nõnda ta ennast sõnna sammasele muha viskas Pöi; `pakso lund on maha aend Emm; rukid `pańdi rehe `alla lademesse maha Rid; `ämmer kukkos kääst maha Kul; natuke o [vihma] ribustan kua maha, mua üsä kirju Var; õõnad `kukvad maha Tõs; meri juõsõb maha (lained ujutavad kallast) Khn; vana rahvas ütles, et sülita enne kolm `korda maha, kui maha lased, siis ei akka maast midagi `küĺge HJn; kella `maidnik kukkus maha JõeK; metsas oli lund ja jäĺjed jäid maha JJn; `võt́sin `lamba pikali maha [et niitma hakata] Ann; tuul aas `kelpa otsa maha Sim; lumi eit maha, kardulid jäed lume `alla; ma lükkän su `vankriss maha Kod; sülita maha, kui maha istud Pal; minestab ära, kohe kukkub maha Ksi; ta putti maha käest Krk; aab lume `lortsu maha Ran; peremiss tõi `peoga sirbi aedast `väĺlä ja pańd ussaia‿päle maha; sadagu vai `malku maha, aga lina piap kakutuss `saama Puh; ma‿ss `laina `alla mitte `raasu, süĺlässi maha `õkva ja `uhtsi suu ärä kah; me lätsime `rääblemä, ma panni mõlõmba maha nemä Nõo; vissiravva rihm lät́s `kat́ski ja maʔ sattõ `maaha Kan; laśk säńgü ette põĺvilõ mahaʔ Krl; hagu oĺl ärʔ kuivat, `pańti maʔ, `turbaʔ pääle; latsõkõnõ oĺl maha˽satt, om nõ̭na `lahki löönüʔ Har; [kui] piim `maaha lät́s lavva pääle, siss latsõ˽lakahti lavva päält ärʔ; ku undsõ˽`maaha tulõ, saa põud; kaśsil oĺl kuldnoḱk suuhn, tiä mõtõĺ rot́i ollõv, pańd `maahha Rõu; [linad] `tu̬u̬di `väĺlä, `laotõdi `maaha Plv; üt́skõrd kül˽kõlisi kõõ ta pää, ku ma `maahha sattõ; saa as inne noorikõt `maaha `nõstaʔ, ku `viina `ańti Vas; rähm lastas `maaha `tsilku Räp; üt́š om šikk, tuu om `kangõ, tu `tõmbass su `maa˛a Lei || see oli maha visatud aeg (asjatult kulutatud) Lai Vrd mahaje, mahalõ b. allapoole, madalamale; alla `laiva on `silmist `saate maha `lastatu (asetseb raske lasti tõttu sügavamal vees) VNg; suits lüöb maha `korstnast, nüüd tuleb sula Lüg; tüttö äbenö, siis lüöb `silmäd maha Vai; Noored läksid `vastla päeval mägede pεεlt maha `laskma Jäm; toŕm tappand rugid maha; aid `katki, loomad maha `tampind Khk; [vikati] tera `oidas maha, äi passi löö `otsa; `ööseks lehed `kerkivad, niid `laskevad maha Kär; `päike lähäb maha, akkab `looja minema Pha; meri lihab ka maha, kui kuiv on Vll; `Rehteajaks `lasti parred moha; Ega kord kui ta `vastu tuli, lõi ikka silmad maha; `Sõuke vihm paneb odra jälle maha Pöi; kui udu üles lööb, siis toob `vihma, kui maha lööb, siis ep too; mered o maha läin Muh; lapsed `lasvad kölgoga `ange otsast maha Phl; vihm pani lenad maha, `vastu `mulda mädäneväd ää Mar; pais `laśti maha Mär; rae (rahe) lööb rukid maha Lih; loodetuuĺ ika oo viĺla maha kül pekst Mih; päe lähäb jo maha, madalase, akkab `looja minemä; mere vesi oo maha läin, läin `alla, möönä aeg; rukis nagu pilliroog, tuli kõva vihm, siis pani maha Tõs; siit otsast oli [müts] laiem ja, ja siit kõrvade poolt, siit akkas maha minema; kuus `tuńni [vesi] tõuseb ja kuus `tuńdi `mü̬ü̬nab maha Aud; võta püksid maha Tor; täna lü̬ü̬b suitsu maha, tuleb `sańti `ilma Hää; lase ankur maha Ris; mielitand `lapsi vommilt maha magusa ja levaga Amb; vaud on kõik maha siblitud VMr; `veski tammid `lasti maha, kos eenämud taga Kod; puud käesid `viltu `looka maha, kas ladvad kohe `maani Äks; temä `ot́svet maha (alumisele korrusele) `kortelt, temä `tahtvet maha Krk; päev lääb maha, teeme nüid ruttu Hel; pää lei maha (vaatasin maha), mes ma `sinna lää Puh; siga kah nosib rügä, ega ta pääd ei saa `süvvä, sõkup maha; mine tu̬u̬ miu müt́s kõjo ladvast maha Nõo; vaaliʔ oss mahaʔ, sõ̭ss saa `häelmit kakkuʔ Kan; papa, tulõ˽tarõpäält mahaʔ; är trallaku `kapstid mahaʔ Urv; päiv om maha minekil, no˽vaia tüü rahu jättäʔ Har; puuʔ `vaaldu˽kõ̭iḱ `maaha Rõu; mi‿sa `maaha vahit, `vahi üless Plv; lepät́sirgukõsõ pujaʔ oĺli˽ḱaopujal pesäst `maahha `aeduʔ Vas c. pikali, siruli; (haige)voodisse õlut võttab maha. kie `liiast juob, sene võttab `pitkali maha Lüg; jala‿pel `aigus äp vöta maha Khk; töbi vöttas muha Vll; umala vägi oo selle nõnna maha võtn et Muh; see `aegos võtab kõik `loogo inimesed maha Mar; kus `kanged õlled, seal võtab maha kohe Kse; kui võt́tis maha, sis neli nädalat ei liigutandki `vuadist Iis; teisibä käesin vi̬i̬l tü̬ü̬ss, aga näe, `tõmmaśs nüid maha, ihu nõnna valutab Vil; maha `jääme akkab (rasedast naisest) Hls; si̬i̬ satass `varsti maha (sünnitab peagi), nenda tubli joba Krk; ku sääräne `haiguss, nakkaja `haiguss majan om, siss lätt üte mant tõsõ manu - - tu̬u̬ võtt kõrrast inemise kõ̭iḱ mahaʔ nigu pallavtõbi ja pokaʔ Har; peräst toda jäi `maaha (haigeks) Räp

2. mulda, maa sisse (ka mulda sängitamisest) Mes neist `tuhliest tegi vara maha, nüüd ott külm kaik ärä Kuu; lina `külvädä `maahha Vai; sügise juba uśs jääb nönda oimaseks, ennem kut tä akab maha minema maa `sisse, `kuskis mätta ala; mine köpsi sa nii teibad maha (maa sisse püsti) Khk; Vana Pörga Mihkel viidi maha Kaa; [kalade] rapid kaivati soja ajaga ikka maha Krj; Kevade `tuhli maha paneku ajal oli kuiv Pöi; külitse maha ja siis akatasse `künma Muh; puu `roikad `löödi maha Vig; see mis maha tehass, see o `seemne vili Lih; lena `tehti maha niipaelu, kuidas tarvidus `nõudis Mih; ärra oli lasn oma süda maha matta Ris; mul olivad uvad juba `ammu maha `pandud; `suat́sime ta ilusti maha VMr; koer mat́tis iire mulla `alla maha Trm; ma panin kartuli `poegi maha Kod; ommen veeme `surnu maha, ommel on matussed Pal; aŕkadraga sai `eemalt kõik vili maha `tehtud Äks; `pi̬i̬tide maha panekul täpitässe KJn; ku rügä olli maha tett, siis `aeti ni̬i̬ viilukse `siśsi, üle nurme `õigest Krk; sulane läit́s `mõisa `teole, maad arime ja `viĺla maha tegeme Hel; kui põld maha sai, tulli `turba `lõikuss Ran; `maarjapäävän tetti kapusta `si̬i̬mne maha Puh; kui om `kartuli mahapanek, siss `piava olema idu küĺlen Nõo; kaar tetäss enne maha, kesv perän Kam; no om mul kõ̭iḱ vili maha˽tett, no‿m süä rahu; nigu `kapsta loomakõsõ mahaʔ istudi kummaga, ni närvetü mahaʔ Har; `Kirstõ es olõʔ inämp nii paĺlu `jõutu tetäʔ, inemiseʔ `oĺli˽sõ̭ss niisama rohega õ̭nnõ˽maha˽`viidü Rõu; äkki `ku̬u̬ĺjit võõda ai `maaha (ootamatult, õnnetult surnuid ei taheta matta) Se

3. a. küljest, otsast või pealt ära Ärä sa kalu valiess `liiast `sopra, sie otta kalul kohud maha (lõhki) Kuu; `sõńni ei `tohtind juo `vergus `olla. sa pidid `selle maha `leikama ja `uueste kuduma Hlj; luisud on, nendega tapetakse `pihta, `vöötakse see lakk maha [vikatiteral] Khk; aas raibe sarve muha, mis ta tohlaga änam `kaeleb Vll; tuul ragub lehed muha Jaa; ormid o nüid `õitsed maha lasn Muh; kui puu leht maha lähäb [sügisel], siis mõeob väga `kangesti `tervise `piäle Var; kase `lehtega saab ilust kollast, maha ei anna pestes Tõs; juust siest suetasse kõhm maha Amb; ku kaŕjan `käimä akasid, aed taĺvtaku maha, eläjäd ja siad; `lõikad kańepe piä õtsass maha Kod; karvad (habe) vaea maha tõmmata Lai; kalal tuli soomuss maha võtta Trv; talikaru `aetess keväde maha, siss kiḱk lehmä aave `karva; lei käe õlast maha Hel; poiss, muńn maha (hirmutades); serände `virtsuv vesi, `rostene kah, siss tu̬u̬ ku `vaŕbide vahelt käib läbi, võtap naha maha Ran; esät-emät avvan, es ole `ütlejät kah, et poiss, abe maha Puh; servä maha `aada `laudul, siss om ää põrmandut `alla panna; ame om piḱk, alt piäp tüḱk maha `võtma; sügise aava anise sule maha Nõo; ku muna `häste ärä keenüʔ ei olõʔ, sõ̭ss kuŕal ei tulõ ku̬u̬r mahaʔ Võn; ma võt́i udila ja peśsi ubinit maha Ote; lauda uiss oĺl `ińgi päält maha˽tulluʔ Krl; mul om `väega hää hari, tu̬u̬ tuu viimädse eläje (täi) pääst mahaʔ Har; lei pää `kirvõga˽`maahha Vas; sui latsõl `tihkõ kammiga pää `puhtass, sõss tulõvaʔ kõik maaha, mis sääĺ `kurja teiväʔ; villa heüd om `maaha tullu Räp; rikass tütär lei uma `varba `maaha, et sis lätt timäle käńg `jalga Se || piltl ära mängi poiss, võtan su naha maha Mär; ta om sääne lipõ ja makõ suu i̬i̬n, sälä takan `lõikass pää otsast mahaʔ Kan b. (riiete äravõtmisest) `Möisa ärrale pidi ikka teed `andma ja mehed pidid mütsi moha `võtma Pöi; veta müts ka maha Phl; kõik ni‿sama visasid suured `riided maha KJn; `tõmba pöksi maha, pöksi om sul `katski Nõo; nääʔ kaki umaʔ `rõiva hilbuʔ kõ̭iḱ säläst maahha Vas; timä es võta `rõivit mahaʔ Räp c. piltl katki, lõhki kouk`seĺjad `leikasitte `kammila`vergud `kat́ki - - `rahval `laskesitte `vergud maha keik, muud ei `jääned ku `paĺjad `raamid Jõe; tüö oli nii `raske, et võt́tis mu pihad maha; sie ärra oli abeme `nuaga oma kõri maha tõmmand Koe; `laśkis mau maha VJg; rangi võtav [hobusel] rinna maha Krk d. (kangakudumise lõpetamisest ja telgedelt mahavõtmisest) panin viel `kanga üles, ei `saandki ise maha `kuotud, lasin toist kududa; Sain `ehtuks `kanga maha Kuu; kui `kangas akkab lõppema, siis `tarvis `kangas maha kududa Jõh; ruttasin `kangeste kangast kuduma ja sain `õhtaks maha Mär; Kangas on maha `koetu Hää; Mõ̭ni kangass - - oĺl kah üt́stõisskümme `püürä, tu̬u̬d ańd maha˽kotaʔ Har

4. a. hulgalt, määralt vähemaks `suomlased `toivad `palju `silku `siie, `meie ise `püüdasime ka ja seda`muodi nied `innad `laŋŋesivad maha Hlj; ons se sest maha `vεεtud (maha arvatud, lahutatud) Kär; se on nii valelek mees, et kui ta rεεgib, veta pool maha Emm; kui kaks võtta neĺlast maha, siis jääb kaks järele Mar; lapsele tu̬u̬b `aasta `juure, vana inimesel võtab maha Vig; `kauplemise juuren jätäb maha, annab odavamass Kod; seda `alba `asja võib ikki maha vähända, mis sest tõesele kätte ütelda Trv; lina ind om periss maha lännu, lina ei massa kedägist; si̬i̬ raha rehhendets säält maha Krk; mina sai niipaĺlu tu̬u̬st rendist maha `tińki San b. järele (millegi lakkamisest, lõppemisest) Nüüd mul on paremb, köha jäi maha; Vihm on maha jäend IisR; küll suab `kõike, ku sõda maha jääb; neli nädäläd lehem annab peräss vasikad `piimä, siis akab piim maha `jäämä Kod; tuul jääp maha vist, puri enämp ei vea Ran; juunikuu siss kana jätävä munemise maha ja nakava `audma `tüḱmä Puh; jätä no maha, mi sa täst juuratõt (korduvalt küsid, usutled) Urv; jätäʔ jorisõmõnõ jo mahaʔ Krl; mi‿sä paadõrdat taah, jätäʔ jo `maaha; ku sado kurmutuulega tulõ, sõ̭ss tu̬u̬ kurmu sado inne `kolme `päivä maha ei jääʔ; piim jääss jo kõhnõmballõ, piim jääss jo `maaha Räp c. (muud juhud) no sie oli siis `laitand küll maha, et ärä me nüüd tänä `üösel viel lähä Kuu; `rahvas `naeravad meid maha (välja) Vai; Kange mees teisi maha tegema, aga äga ta ise ka teab mis suur asimees pole Kaa; ta on maha käind (moraalselt laostunud) JJn

5. a. (rõhutavalt millegi sooritamisest, läbitegemisest); lõpuni, täielikult, ära `Terve tie `juoksin maha; Seda maad `päevaga maha‿i käi IisR; kui juba tuli maha põleb, ära kulub juba ahe, siis võta `taina `lõimest `vällä Var; üks lähäb `mõhkides mööda, teene ajab jutu maha Tõs; [üksi elades] räägid ühü jutu maha, aga põle, kis seda kuulatan on Aud; nemä istuva lavva man, `aava pikä jutu maha Puh; minge`istke koheki aid`vi̬i̬rde, sääl jututage oma jutt maha, aga mitte lavva man Kam b. (hävimisest, hävitamisest) puuk - - viiakse liida `alla, pöletatakse maha Mus; Maja põles nendel maha Pöi; maea laob maha Tõs; kõik `uoned põlesivad `muani maha VMr; elumaja om maha lagunu, perenaine sures ärä; laut `paĺle põhjani maha Krk; si̬i̬ sõda palut ka `ulka majasit maha Puh; seo külä `paĺli `puhtumass kõ̭iḱ `maahha Vas c. (puude raiumisest; taimede lõikamisest, niitmisest) Kõik jämedäd ja `piened [puud] pidid `kirvega maha `laskema ja `katki `raiumaie Lüg; tämä `tahto terävä vigasti, kui tädä `maahha `lüvvä Vai; jaani`ätsed parati `öitsvad, kut ein saab maha Jäm; sügise `lastase puid maha, tehasse agu Khk; möned kase kärsid on einamale jäänd veel, vötame need poar `kärssi muha Jaa; `Niitsid eina maha ja `jätsid `sõnna sammase `paika Pöi; kõik puud `võeti maha Muh; Oome `öhtaks `saame einamaa maha Rei; vikatiga niideti rohi maha Rid; kui vili maha võets, siis koguts ää kua kuhilasse Lih; mul oo vekat́ vahe, ma löön [rohu] maha Mih; `Niitäjäsi vähä, `õhtas eenämuad maha ei sua Khn; lehtpuu raiu noorel kuul maha, mädaneb kohe Tor; meil sai siit maha `võetud `metsa Kad; puud tulevad maha lasta VJg; meie aema kõhe eenä maha Kod; miul küll ein käis maha ku suitseb; kui kuju ilm olli, lõigati mitu ett maha Krk; soearjass tirisep vikati i̬i̬n, aga mitte maha ei lähä Nõo; ku vili ilostõ‿ks kõllatsõss lätt ja - - sõ̭ss ei olõ muud kui lüvväss mahaʔ Plv; mõts `raoti `maahha, kae˽ni̬i̬ jämehiid puid es olõ˽`kohkiʔ Vas d. (surmamisest, suremisest) mattukse raha `oidasin ikke, et suren maha, siis‿san ikke maa`mulda VNg; sie `aigus - - tappabki maha, `õlgu `luoma ehk inimist; võttas karu elo maha; `käägista maha kõhe sie luom Lüg; Lüö kas vai maha vai `räegi `iaga, täma tieb ikke oma`muodi IisR; lasin `ülge `maahha Vai; kuul vöttis selle maha Pha; sial Upa põllal `lasti kua mehi muha; Oli maha `löödud, tea kedagi, kes lõi Pöi; kolm kuud elas, siis `surri maha; ta tuleb murrab mind maha Muh; `uńta oli nii paĺlo, et obose `varsu `olle ikke igä `öösi maha murdnd Mar; tuapoisi `laśsid maha Vig; [vana] obune lüiakse maha sigadele ja, ärg - - läks ikke inim toiduks Koe; karu muŕs maha mussa äŕjä Kod; nad laśsivad `põtrasid maha ja `kitsesid Plt; olli tõise maha kõmmuten; täo paĺlu `lu̬u̬me maha koolu Krk; [tal olnud] kuri siĺm, nigu lännu `lauta, lu̬u̬m `lõpnu maha Ran; `pikne `olli kolm `lehmä maha löönu; püssi`rohtu `olli `väega veedi, selle es saa üttegi tuvikest maha Nõo; katku aiguss, muud ku rahvass `ku̬u̬li maha Rõn; lät́si t́sika `ki̬i̬ldmä, taheti püssäga minnu `maahha `laskaʔ Vas; sõ̭ss tapõti noid maha, kelle pääle sõrmõga näädäti Räp; surm võtt `kõiki mahaʔ, `korgit kuningit, kedä taht Lut e. (müümisest; raiskamisest, kulutamisest) `ostab siit meilt ülesse, läb `teises kohas müüb maha VNg; seńdi suad, selle ju̬u̬d maha Kod; mihe talu `müiti maha Hel; mes `kopka saab, ju̬u̬b maha; mes mä `ti̬i̬nsi palga, tolle ma maha jõi Ran f. (mingi aja või sündmuse mööduda laskmisest) Ilus aeg jumalamuidu maha `kulai·tadu Hää; täna ommiku oleks piima `viimise maha magand, kui kell ei oleks särisend JJn; magas selle söögivahe maha Pal g. (ametikohast loobumisest) minä `viskan maha õma ameti, enäm ei taha Kod; aamõtnika taha ai maahha minnäʔ; aamõtist sai ar `maaha Se

Vrd maalõ

6. olematuks, mitteesinenuks Laste i̬i̬st `oiti `kõike `aśja maha (varjati) Hää; poiss salass oma latse maha, ütel: minu ta‿i ole Ran; kuritü̬ü̬ salati maha Nõo; ärä saladu mahaʔ Har

7. kindlaks, kokkulepituks Meitel oo see asi juba ammu omavahel maha tehtud Kaa; `tehti seal siis kaup maha, `joodi se viin ää seal, kui [kosjad] `vastu `võeti Muh; siis `tehti kaup maha, kuipaelu karjatsel `palka makseti Koe

8. (koos verbiga) maha jätma ~ jääma 1. millestki loobuma, midagi hülgama enamb ei old [pulmas] `kirstu lunastamist, nüüd on keik `jääned maha nie `muodid Hlj; `milla täma jättä sene `juomise maha; sie mies jättas oma `naise maha, vottas `uue `naise VNg; miä‿n sinu maha jädä Vai; Piip ees `jälle, soa ikka [suitsetamist] moha jätta `öhti Pöi; selle reo naese pärast pea ma isa ema maha `jätma Muh; ta jättis need viisid maha, ta oo nüid viksiks inimeseks akand Mär; sa jätä ni̬i̬d mõtted maha Kod; jät́s selle moodu maha Krk; vanast olliv särgi, särgi mu̬u̬d jäi maha enne eesti sõda Hel; nüid ei tiiä, kas ta om tollest mehest maha `jäetu; jätä maha `ni̬i̬dsekerä, `taivan `tuhvli oodava Puh; Kui levväd linnupesä, siss oia suu kinni, ei tohi ambit näidätä, siss jätäb lind pesä maha, kui ambit näität Nõo; timä lubasi kõ̭iḱ halva˽`kombõ maha jättäʔ; mu poig om ka jumala maha jättünü Har; üte naaśõ jät́t `maahha, võt́t tõõsõ Rõu; noid sõnnu jäteti `maaha, noid inäp tarvitada as; sõ̭ss jäi tu `orjuss `maaha Vas; ma olõ suitsotamisõ maha `jätnü Räp 2. kellegi, millegi lahkumisel alles, endisesse paika jääma; tahapoole jääma `mootor jääb ka `lainest maha, ikka `laine on `kiirem Jõe; `Suuremad `juoksid `kiirest, `veikemb jäi maha IisR; `tahtos miust `maahha `jäähhä Vai; püksid jähid `mõisa `õue maha Muh; kes siis nii `vaesed ja viletsad olid, et testest `tahtsid maha `jääda Mih; jäi ise maha, teesed läksid ää Tõs; kui vesi alt ää kuivab, siiss jääb iä korge maha Khn; `kõikel [uppunuil] jäid naised ja lapsed maha Aud; tindid (tindikalad) ma unetasi päris maha Hää; maea põles maha üks sui, muud maha ei jään kui kuusk ja vana sain Ris; ei `võetud teda vekest ligi, `jäeti siia maha JJn; sa olet silmä maha jättän [võrgu kudumisel] Trv; jätten papi `surnuaia pääle maha Krk; ma `saie ette ja mi̬i̬ss jäi miust maha Hel; kes virga viisud rätid kannab, kui `laisku siän ei ole. kae virk unetab maha, siss laisk viib `järgi Ran; temä om oma `tü̬ü̬dega `loiku jäänu, om `aiglane ollu ja om tõśtest maha jäänu `kõ̭ikist Puh; meil om `ulka maad `minnä, `piäme `rühjämä, et me rongist maha ei `jääme Nõo; pu̬u̬l`tõise `aastane olli ma emäst maha jäänu, nii et ma tast midägi ei mälete San; kuiss saʔ nii uma lina `kakmisega tõisist maha jäät Har; säidse `poiga oĺl ja kat́s tütärd oĺl tol, jäi `maaha läsäl naasel Räp 3. sööti, harimata söötis, harimata see on vana mahajänd pöllu koht ‑ ‑ kadagid kasvatab Khk; padrik vöi rapik, mis on maha jäänd Kär; põlluks tegin kaks tükki `põldu `praega, mis on maha jäänd, suur lepik pial, akka uuest `juurima Koe; si̬i̬ maha jäänü maa - - ku ta kolm, neli `aastet mahan om, siis om sü̬ü̬t `valmi Krk; maa `olli lahjass jäänu, es ole sitta saanu, siss jäi maha Ran; mahajäänü maa, kos enne põld om ollu, om `jäetü üless `kündmädä Ote; maha kuulutama ~ hüüdma ~ ütlema ~ hõikama (abielu maha kuulutama) `pruutide mahakuulutamine, kaks ehk kolm pühabad, kolm `korda öpetaja `itleb Jäm; paarirahvas kuuludasse maha; `kirkus `üitasse maha, öpetaja üiab maha: see, see, nee `tahtavad `paari `minna Khk; läksid kirgule, `eelti maha Mus; See on kergu `säädus, et kolm kord `öötakse kantslist moha Pöi; Ann tuli sealt ää meitele ja alles sis `lasśid maha ütelda Kir; [kõigepealt olid] kää`anded ‑ ‑ siis on kaks nädalt vahet, siis oli kiriklik mahakuulutamene, siis oli ka laulatamene Lih; pühabä oli `kantslist maha `üeldud VMr; senis kui pulm `tuĺli, kirikust õegati maha, kolm `korda Kõp; ku esi olt kirikun, ku sut maha õigats, siss latse `rü̬ü̬kvet Krk || kombetalitusel surmateadet avaldama surnut üteldäss maha - - opetaea `ütleb nime, kui vana ja kelle laits, kõneleb kah oma `kõnne Ran; maha saama sünnitama täma sai pojaga maha Khk; see naisterahvas on maha saand Emm; tä akkab `varssi maha `soama, akkab titte `tooma Tõs; meie emä on maha`suamisel, maha`kukmisel Kod; sai katõ latsõga `häśte maahha, a kolmada `aigu `ku̬u̬li arʔ Se; meelest maha minema ununema see jo `ammu meelest maha läind Pee; jutud lähvad meelest maha SJn

mood mood (-d́) g moe Kul Mär Vig Lih hajusalt Pä, Juu Pil SJn, moodi Käi Rei Mär Kse Tõs hajusalt Ha Jä, Trm Lai Plt KJn Kõp, moodu Var Saa Trm Äks Lai Kõp; muod (-d́) g moe Jõh Vai/n `muodi/ Jür Iis, mue Jõe Kuu Lüg Jõh Juu VMr Iis, muodi hajusalt KPõ, `muodi hajusalt R(g `muodu Kuu), muodu Pal; moed Mar, g moe Sa Muh Rid Ris, moodi Khk Rid; mued (muõd) g mue (muõ) Khn; muad g mue Jõh VJg, muadi Kad VJg; mu̬u̬d Tõs Saa, g moe Hää/-d́/ Trv, moodi KJn, moodu Vil M T V(n moe Se), moodo Võn Plv Räp, muodo Kod(mua-), muoda Lei, mu̬u̬ Nõo hajusalt V

1. tava, harjumus, komme sie on vana muod, et tiha `nalja, kes esimest kord merel on, et kui `omme kala ei ole, siis `kastamme `perset pidi vette Jõe; eks moned `suitsetand ka [liha], aga ei sidä `muodiks ole old sidä `suitsetamist siin `meie puol küll kohe Kuu; igal `linnul on oma viis, igal perel on oma muod vns VNg; `kassil `ilged moed Jõh; taal sehande sańt moed `küĺges Khk; see oli elu`aegne moed olnd - - [et last ristides] `pandi `püuga vett lagi‿pele Kaa; kuutöbised, mul oli ka lapselt se moed, käind katuse arja kauda Vll; öpi mette omal seust `santi `moodi `juure Käi; pole `süia annund mette, täl oli see moed olnd Mar; `vastla päe sii olid sia jalad, see oli vanaste moeks `võetud Mär; lapsed olid `öössi `koolis, oli kohe see mood Vig; igas peres isi mood, igas talus isi taar vns Mih; Obosõl ramp muõd, egä vao `otsõs tahab sestä Khn; põln nagu `moeski, et arsti `juure `mindi Aud; tal on si rumal it́sidamise mu̬u̬d Saa; igal ajal on oma moodid ja oma inimesed, keik `muutuvad HMd; kõik asjad on vanaks moeks jäänd, ei käi kirikus `keegi ega Juu; minu nuorena oli sie muod́ ikke, pruut́ `kińkis `peigmelle ka oma ülikonna `riide KuuK; [kass] tuli õues üppas `seĺga sulle, nüid ta selle `seĺgaüppamise moodi on maha jätt Amb; ega sigu pailu ei `pietud, põld se moodiks `võetudki, et sui liha oli Ann; sel aeal kui mina `kasvasin ja `veike olin, me lahutasime [sõnnikut] ik‿kõik kätega, siis veel argi `muodi ei `oltki Rak; elopääväd näil si mu̬u̬d one, jutt lähäb ku kede`veski; kodo riśsitäti, kes tiäb, mes muadod nüid one Kod; sedä `mu̬u̬di siin ei olnd, et lahus läksid, `peigmis tuĺli kodo, võt́tis pruudi piäl, läksid laalatselle KJn; ei olnd sedä `moodu, et sedäsi `aasta `ümmer`ringi - - `piimä `oĺli Kõp; kas si̮i̮ mõne mehe mu̬u̬d Trv; si̮i̮ om `siande obene, et nii kui piitsage nähvi annad, nii temä lü̬ü̬b tagast üles, ti̮i̮ mis sa tahad, aga `mu̬u̬du mant ärä ei arjute kah Hel; vanast `oĺli si mu̬u̬d, kui küläline `tuĺli, siss küd́sätedi panniga liha Ran; vanast `olli nigu mooduss `õkva, et `kaejat̀si `minti, `viidi latseemäle parembat `sü̬ü̬ki Nõo; esi nukan esi moodu ja viisi, si̮i̮ maa nukk eläs nii sedä`viisi, aga tõne tõist `mu̬u̬du Kam; Ei jätä˽must `mu̬u̬du (vargast) Urv; timä eläss õ̭ks uma maa moodu `perrä; lihm halva moodugaʔ, ei anna `piimä kätte, mõ̭nikõrd lü̬ü̬ nüśsikuga˽piimä `ümbre Har; susi karva hiit, a `mu̬u̬du hiidä äiʔ vns Rõu; venelaisil om niisugune moe, kutsutass noorõʔ kokko, joovaʔ ja sööväʔ, kõiḱ ü̬ü̬ ei `maataʔ; kiä varsast mu̬u̬ võtt, vanani pidä vns Se; moe pärast mulje jätmiseks, moepärast Muidu moe pärast läks siis koost ää koa Pöi; Naad tulad meide `juure moodi pärast Rei; ku [kuhi] valmiss om, sõss moodu peräst pannass ka üits eenänuuśt ülesse `varda `otsa Trv; nüid om si̮i̮ `paariminek nigu mooduperäst, iks naene eläb mõne teesega ja mi̮i̮s eläb teesega Nõo; mõni `tsuskse randi `ümbre kuhja, tu̬u̬ tet́ti moodu peräst, ega ta kasu peräst es ole Kam; Ku˽`kiäke tuĺl söögi `aigo ja timäle es taheta süvväʔ `andaʔ, sõ̭ss üteĺde trööstiss vai kah moodoperäst: muud́o kutsusse küll `sü̬ü̬mä, a ei olõ˽luitsat Räp

2. mingit laadi rõivaste, kommete vm väärtustatus, populaarsus teatud perioodil `Räimi, kilu ja `kammila `suitsetamine läks siin `suuresti `muodi Kuu; oled olid [jõululaupäeval] porandal, sie oli kohe `muodis `keikide peres VNg; kui mina nuor õlin, siis õli `naistel ka muod, et `saapa`apsatid õlid `kõrged Lüg; See kübar on uie moe `järge `tehtud Kaa; On paar kord `selgas käind, juba moest ää, `aita änam `kuskile Pöi; kujutud jakid on `moodis Rei; see lühikse püksi mood kadus ää Mär; Öhe vahe `oĺli `kangesti `mu̬u̬dis `eĺme`lu̬u̬dused, poest osteti `väiksi kirju `eĺmi, lükiti lõnga `sisse; Noored ikki moe `järgi, kus sa moest maha jääda võid Hää; pärast `tehti [jakid] nisukst `lahtist laiad, kudas jälle `muodi tuli ja sedamoodi jälle `tehti Ris; käib muodi järele `riides Koe; ni̮i̮ om nüid üte moodun `rõõva Trv; siss olli si̮i̮ mu̬u̬d ja egaüits tah́t iki moodu `järgi olla nagu `nüidigi Pst; nii ilusa moodun inimese olliva naese paĺlaste tanudega Nõo; moodu niisama nigu `nüitegi, `saisi mõni `aasta, siss `tuĺli `jälle tõine mu̬u̬d Võn; Nüid om jälle pikä kleidi moodun Rõn; nüüd um jälʔ `vasnõ mu̬u̬d tulluʔ, näid `mu̬u̬dõ ei jõvvaʔ kiäki ärʔ tetä Plv; noʔ `jälki om `vahtsõst `muudu lännüʔ tuu piimälivva tegemine Se

3. olek, olemus; kuju, välimus Tämä `annab pualkaut oma isa `muadi `vällä Jõh; ke sedise vaga `moega, nee on vaimulikud (jumalakartlikud) inimesed Jäm; va konk inimene, sandi `moega, äi taha teistega leppida Khk; Ta on nii suure vesise `vingus `moega, kas ta nüid just täna sadama akkab, aga `pitka `aega sii pole Pöi; see inime oo nii nigela `moega Mär; põllulepa ~ pasklepa puu pannatse `sisse, siss ned ajavad lootsiku laiali, seni kui ta oma moe `väĺla võtab (paadiehitusest) Tor; Kõrvakivi on `seukse `moega jusku inimese kõru Hää; se oli `ümmer nagu suur `laabrok, temal põld `enne `moodi ega tegu kedagi Juu; see tüdruk on jo muodist väĺlas (tüse, vormist väljas) JMd; üks põrsas on nisukese õnnetuma `muega VMr; kui `ammid ei õle, siis inimene one muodota; sel aśjal ei õle nägo ei `mu̬u̬du ei `münti Kod; vana juśs [on] kõva ümmargune ein, selle moodu pääl nagu murulaugid on Äks; `turteltuid on õrna moodiga linnud KJn; sel om surma mu̬u̬d man, ega si̬i̬ kava‿i elä, tal joba mulla mu̬u̬d man; tõine om iluse mooduge, tõine om kõrvan ku mühäk Krk; nüid kanapoja lähvä `mu̬u̬du, kui nad tiĺlukese om, siss om nigu munad ümärigu, aga nüid tuleb mu̬u̬d, kasvap joba and Ran; temä võt́t naese, aga `väega inetu mooduga Puh; mõni inemõni om väegä ilusõ moodugõ Krl; tu̬u̬ hobõnõ um `väega moodon (ilusa kehaehitusega) Plv

4. viis, komme, moodus ega neid [merelindude mune söödud] `suurel muel (palju), `lapsed kajaka muni ikke `korjasitte Jõe; Sen `muodiga `kiikujess `käüte `varsi kuger`pallu ka Kuu; võttasid sialt `muodi (eeskuju), akkasid ka seda `muodi `miski `asja tegema Lüg; Seikse moega tööd tehes me‿p saa jöuluks ka eese vilju pöllalt ää Kaa; niisama `moodi `peksti sedä `rehte, üks moed oli ikke Mar; `tahtis - - selle moodiga rikkas `saada Tõs; `Sioksõ `muõga, kui munad ää korjatassõ, äävitäme ljõnnud varssi ää Khn; jalanõud oĺlid sedäviisi, et muul moodul es saa, `tuĺli siis - - paeo `niinä `kisku paeo küllest - - ja tegid sis viisud Vil; selle moodug ma sai tast iki jagu Krk; mia kullelsi nii tõte mooduga (tõsisel kombel), meh nä kõneliva Puh; tu̬u̬ ei kanna˽`milgi moodol `vällä (ei tasu ära), et `mõrdoga `tinte püüdäʔ Räp; kõige moe peal(e) ~ alla , kõige moega igal viisil, igatemoodi, kõigiti ma ole kige moodug ennast ärä eläten Krk; tol ajal `püiti `äste neid `kiissu, siss `olli kõ̭gõ moodu pääle neid `süvvä Ran; sa `ütlet tõesele rumalit `sõnnu ja kõege moodu pääle noogutat (näägutad) tõese läbi Puh; küll temä meelit mu kõ̭ige moodu pääl, temä `irmsade mu `tahtse, aga mina‿s lähä tälle Nõo; temä olli nooreld ää ja armass inemine kõ̭gõ moodu pääle, aga nakass kamandama naese mestega Rõn; Tiä sai jo˽kõ̭gõ mu̬u̬ ala tettüs, noid `rõivit sai `koetus kül˽kõ̭kõ sugumat́si Urv; mett taŕvitadass kõõ moodo ala, süvväss leevä kõrvalõ, tetäss mi̮i̮ `li̮i̮me, mõni pand tsäi `sisse Räp; pouḱ (öökull) alg kõigõ muoda‿päle tänitä Lei

5. liik, laad neid riideid tehase üsna mütmed `moodi Rei; Eks see kedramine old kua mitmed `moodi Amb; ma˽lasi kah henele vastast `mu̬u̬du säŕgi ummõlda Har

nipuline nipuli|ne Trm, -le|ne Tõs Tor Hää, g -se sakiline mõnes `kohtes katuse `räästad tehase nipuleses Tor; pit́s on nipulene Hää || lehmä udar oo nipuline Tõs

nisu|leib nisujahutainast leib Odra jahust `tehti odra `leiba, pärmiga `tehti nisu jahust `jälle nisu `leiba Pöi; õlle pudi keedeti - - lõigati saia, nisuleba tükid `sisse ja apuleba tükid ja Lih; Nisu leib ja noor neiu lähvad ruttu vanas Han; pühäde `aeges tehase nisu`leibä ja `saia Var; Siiakala ning njõsuleib `ollõ kõegõ param `seüä Khn; `laubati `tehti nisu`leiba, ülesõela (kroovitud) jahudest Aud; odraleib oli sepik ja nisuleib oli sai PJg; nisu `leiba sai vanasti `arva Kei; nisuleib on `valgem kui rukki JMd; tämä teeb `mulle suure nisuleevä Kod; nüid süiasse äripääv kui pühapääv nisu`leiba Äks; nisuleeväd ikki kah - - ümärikud `tehti jah KJn; nisuleib pannass `kerkuma sepägä Trv; `tu̬u̬di õlle sepp, kallati anuma `sisse, `panti vett ehk `piimä, nisu jahu ka `panti ja `su̬u̬la, käpäga kasteti segi, sai nisu leib; vanast `olli õlle sepp - - tolle peräga küd́seti `saia ja nisu `leibä Nõo; Nisu`leibä `sü̬ü̬d́e ainolt pühäde ja pidodõ `aigo Räp

peksma `peksma (-mä), (ma) peksa(n) (-än) eP(`peksama Khk Mus); `peksama (-ämä), (ma) `peksan (-än) R(-maie, -mäie Lüg); `pesmä eL(-ś- Hel Se Lut; `ṕ- Lei), `pesme Hls Krk, (ma) pessä

1. a. (korduvalt) lööma, taguma, kloppima; löömist meenutavaid liigutusi tegema tie one kaik `aukuline ja `peksetu VNg; tien viha, `sellega käin `ennast vahel `saunas `peksamas Lüg; `paaligaga `pekseti peso joe `ääres Vai; mu ema oki olid puruks `peksand Jäm; peksab luupüksid üksteśe `vastu ära Ans; koes `liiva ning lubja segamini peksetasse, see on lubja kaśt; apud kaapsud peksetasse suure tünni `sisse Khk; rugi jahu sai `pandud ja vesi, labi `sisse, `peksid rokaks Pha; `joonust piast `peksand `taldrikud puhas puruks Vll; Ta (lind) pidade `eesele `pähkid `korjama mõne kivi `peale - - kus siis neid pärast nokiga `katki peksab (linnust); Sügise, kui noor `selge jää oli, `võeti nui käde, täks `alla ja `augi `peksma (põrutamispüügist) Pöi; tikk‿o suur suilind, kui aa peal näed, siis sa peksad `varba `vastu kivi ää Muh; Roudnögesed - - `peksta `rohkem `peeneks ja `panta `aige koha `pääle Rei; obuse `raudi pekseti sügise `ulka `aega Rid; kurikaga pekseti tael `pehmeks Mar; peksab `käśsa kokku Mär; Kui - - põld `pahkrud täis oli, siis pekseti `pahkranuiaga - - suured `pahkrad katti Han; ku püili`leibä tehase, siis peksetse `sohkse kulbiga ta `kangest ära ja pannase jahu `juure Var; akati `kangaid `autama, siis tõsteti pesukünasse, pekseti ja pleegitadi neid HMd; `peksis `jalgu `vasta muad ja oli tige Juu; `vankri pial peksab - - kopsud-maksad segamine Sim; obene peksäb tagass üless Kod; muna`valge `peksti vahule, `tehti `torti Lai; vaśt külmäge es lää kokku ku̬u̬ŕ `pessen, sis `pańti kuuma vi̬i̬ `sisse Hls; ku käe külmetev, sõss ütelts: pessä, pessä käse; tuuleluuage pessets, kis ala kuse, siis jää kusemine `järgi Krk; `pesnu jalaga `vasta ust, `õiknu ja `rü̬ü̬knu; nu poesikse om kah üte võrukaala - - kae, et `aknit `siśse ei pessä Ran; sääl `olli `tütrel `väega `pesjä lehm, nii jäĺedäde peśs `nüsmise `aigu, aga `ulka `piimä ańd Puh; ku nätsität, siss alumane lõug pessäb `päälmätsega kokku; vanast tambiti `ipsi, ips `tu̬u̬di suurden tüḱken, siss kodun `pesti puruss; õtak tuleb, om vaja padja `pehmess `pessä, om ää magada Nõo; mul `oĺle kaśt `kraami täis ku `puuga `pestü Võn; ku `kärbläse man ommava, siss annaga pess lehm Ote; `kärbläiste `pessäʔ om sääne lapits Kan; ta põrss om ni˽kõhna, et pess `kindrõid kokku; ai sääräst naĺlajuttu, et naasõʔ naari˽kõ̭iḱ käśsi kokku `pessen; tulõsõga `pesti ka tuld siss üless Har; lat́sil um ka piḱk kühä, nu̬u̬˽ka iks läḱätäseʔ, siss pestäss `säĺgä Rõu; opõtajal `peśti `akna kruudi˽ka puruss Plv; higo `väit́si ja pess raud`naklu ja `rõ̭ngiid, üt́s ravva kõĺlin om õ̭nnõ Vas; `nakseme peenikest leevä kohetust `pesmä, `säärne `väikene mõlakõnõ [oli] Räp; `peśke tu̬u̬ põllu vi̬i̬ŕ ar `maaha (niitmisest) Se; ḱerik ṕestass `ussõ (kirik lüüakse välja, st kella löömisega tähistatakse jumalateenistuse lõppu) Lei; mullavasaraga pestäss `mulda Lut || peksuma õõnad on kõik ärä `peksnud ja `klopnud Kod b. (sademetest, tuulest, lainetest vms) kova torm oli ja `peksas nüid jääd `siie `randa `sisse Kuu; suur ragi `peksäs `vilja purust, kõhe mitte midägi ei saa Lüg; `vihma `peksa `marjad maha Vai; Oli ikka toŕm, peksis mütu vakka öuni ala Khk; laev lingerdab, laineste vahel kaksiti peksab Mus; meri peksab muda `maale Rei; sajab rahet, see on olnd, et villad oo kõik puroks peksnd Mar; vali vihm peksab karduli varred `kat́ki ja viĺla maha kõik; tuule `pekstud õõnad, ega need `oida süńni ega kaua seesa Mär; Läks `jälle vaĺjuks, siis peksis `lainõga laeva lekiks Khn; `riided lehisevad tuule kääs, tuul peksab puruks viimaks HJn; rahe lõi meil kua ükskord kõik rukki maha VMr; laene peksäb `kanga `servä minemä Kod; suure vihmage om kiḱk otsast maha `pessen, marjaponni ja ubine ponni Krk; kui si raheu̬u̬g `tuĺli, peśs viĺlä kõik segi Ran; üitskõrd suvel `tuĺli suur vihm ja räese segi, siss - - `kartulilehe peśs ka `alla Rõn; `ü̬ü̬se peśs `välku `irmsalõ Krl; tuĺl nii suuŕ rässähu̬u̬g, et meil peśs `kapsta ja runguli looma puruss; suurõ tuulõga lappõ (lained) `pessäväʔ üless `perve kauõdõ Har; nii suuŕ räüss, et kõ̭iḱ `akna˽peśs purulõ Rõu

2. peksa andma, nuheldes lööma sie oli `jälle nii vihane `meiegä, püüs kohe meid `peksädä Kuu; `itkeb nagu `vitsul `peksetud Lüg; Senele õlivad nied `peksajad `suured `sõprad ja no mehed `mõeldi, et kuda sa akkad omakülä miest `peksama Jõh; `peksas tä üsna `vaese omaks Khk; nagu oleks `vitstega pekset Muh; see `peksis teda üsna armutumaks Emm; kooliõpetaja oli jätt `lapsi söömata ja peksn neid Noa; `mõisas `olle `enni inimesi `surnuks peksetud Mar; `kupjad olid `väĺlä valitud, kes `peksid Vig; oma vitsad `peksväd vns Tõs; Mjõtu `korda läbi pekset, aga ikka norib `riidu Khn; ädalt ka ei tule, tia, mis loomade kätte `anda, aga kelle persset sa peksad Ris; ei ole `müt́si piast ää võtt, `aetud `taĺli ja peksetud Kei; Alus `trehvas ia valitseja olema, see ei last kedagi `peksa Rap; küll ta peksab õt́e oost, nüüd ta peksab ta `vaese omaks Juu; ema oli ka nii vali, `summis teda (last) `peksta, tuli ja `sahmis JJn; kiriku ees old `siuke pośt, `sõnna oli `siutud need naised `kińni ja peksetud, kel [vallas-] lapsed olid Ann; tema ei ole ennast `peksa last Tür; [mõisas] `peksivad, et veri oli taga VMr; minuda kodu `keśki ei peksnd, mina kua ei lüend [enda lapsi] Trm; [kroonus] vanass pekseti, ku ei `võtnud õppuss Kod; ei saa ilma `peksmätä lapsega `ühti KJn; Vanaesä oli karjapoisil naha täis `pessän Trv; kes obest pessäp, si̬i̬ pessäp naist [ka] Krk; tallimi̬i̬s ütelnu, et mitte mu käsi ei tõse tolle latse `vasta, ma‿i saa tedä `pessä Ran; `ruśkaga pessäb `vasta nägemist, täl võiss `endäl kah `ruśkal valuss joba `olla Puh; nüid om `mõtsa nii `veedi, et latse `pessä `vitsa ka‿i ole `kostegi võtta Nõo; säĺg oĺl är˽pest, sõ̭ss t‿oĺl sinine ku paa põhi Urv; rummaĺ saa kerikun ka `pessäʔ vns Krl; pestäss nii, nigu säĺg nii `pihmess lätt, ku kõtt om Har; meile tuĺl ka küläst üt́s litakõnõ, kõ̭iḱ peśsi˽tedä, ma võt́i `vasta, `naksi `sü̬ü̬tmä Rõu; kiä piḱä iä eläss, tu̬u̬ `pessä˽ka saa, `pesmälläʔ ei jääʔ Vas

3. põllutaimedest teri või seemneid eraldama `läätsudelle `anti ka ikka `vardaga `pihta - - `pekseti VNg; `mõtlesin, et sel `aastal saan `õige `palju ube, akkasin `peksämä, ei saand kedägi Lüg; Mis nüüd `nuaridel viga elada, ei `pekseta enamb `vartastega `vilja Jõh; `möisates pekseti auru massinaga `rehte Khk; vanal ajal oli üks pink - - neli inimest `peksid korraga ühe pingi `peele Kär; saab ühel perel peksetud, siis läheb massin `teise perese Muh; talivili peksedi käsil ära Phl; odra masin `peksis ära, see ei ole inimeste `peksa olnd Rid; kui ein `tehtud sai, siis - - sai ju rehesid `peksa Mär; enne pekseti `pintega `kuprad ää; ma `peksi vahel `köömnid Vig; rehi pidi kuiv ikka olema, kui ta natuke `niiske alt vel oli - - siis ei maksn teda veel `peksa Lih; `enne `valged oli jo rehi `valmis `pekstud Mih; `Arva mõnõstas peksetätte viel `rihte käsitsi, kui `õĺga tahõtattõ `suaja Khn; rukki vihud `pandi `vastamidi maha - - siis pekseti või `löödi vardadega Aud; kui üks reht sai maha peksetud, siis sai uus üless ahetud Juu; `enne pekseti rehed ja neid olen ma küll peksnd KuuK; Oli kaks `peksjad, siis `tehti üks lade, oli aga neli `peksjad, `tehti kaks ladet ja `ańti `varta Amb; `oostega sai rehed pahmatud ja käsilt peksetud Tür; lademed kaks kord peksetasse üle ja siis kieratasse VMr; mõni peksab `vartadega `kuprad, pärast tuulatakse saŕjaga ära Sim; `erme luudad ja uba vihud `pańti maha, akati `ku̬u̬ti `peksmä Kod; tü̬ü̬ oli küll `raske, aga leib oli ia, kui olid käsitsi peksetud rukkid Pal; enamast `valgest sai rehi ära peksetud, siis akati `ahtma Äks; kell kaks sai üless `tõustud, kellu kaheksamass `oĺli rehi maha peksetud Vil; Rüärihe `järgi akati kohe `tõugu `pesmä Pst; ku rehege [vilja] pesseti, siis läits jõuluni ärä Krk; ku ni̬i̬ masina tulliva, siss inimese nigu imetivä, et kas nendega nüid midägi `pessä saab Ran; lina`si̬i̬mne rihi `olli kõ̭ige alvemb `pessä, ta tolmass nõnda, et sa‿s saa `silmi `valla `laske Puh; ku kuju suvi `olli, siss rabati nii rüä ärä, parsile es viiäki, üteldi uvveld `pesmine Nõo; koodiga `tõugu es pestä enämb, lina`si̬i̬mnit `pesti ja vaest kańepi `si̬i̬mnit ja upõ kah Ote; tõug sai ka enne `vihma ärä pessetuss Rõn; rüä oĺli är˽`pestü joba, `tu̬u̬di maśsin, `laśti kaara˽ka läbi, sai˽nu̬u̬˽ka är˽`pestüss Urv; tarõtäüs `viĺlä oĺl maha `pessäʔ ega ü̬ü̬d, ku rüä`riihhe `oĺli, siss nuid `pesti üle öie Har; mäŕdiss iks rehe˽saavaʔ är˽`pestüss Rõu; peśs vi̬i̬l `ü̬ü̬se sulasõga˽nu̬u̬ʔ riśtkhaina `si̬i̬mneʔ ärʔ Vas; mi peśsä jo mitu ajastakka massinaga `viĺjä Se; mu `aigu `määntsitki masinit olõ‿ss, `peśti `ku̬u̬t́õga Lut

4. (nahaparkimisest) sedä [nahka], mis `ruomadest lähäb, sedä `peksetässe, ratta pääl `pekseti Lüg; `lambanaha är `pesje kätte viiä Krk; Naha pandass apnema, siss mõne aja peräst nakatass neid pesmä, sikkess ja siledäss tegemä Nõo; Vanast pesseti `kaska`nahku sannan Rõn; Ega nahka üle aaste pesmäde saista es tohe laske San; ku är˽sai `pestüss, sõ̭ss tuĺl naha `vu̬u̬ĺmine Urv; naha pestäse enne välläʔ, pandasõ kuiuma, siss koogutõdasõ `pihmess Har; Vanast naa˽kasugõ naha˽ka esi˽paŕgiti vai `peśti Rõu; paju `pantasõ `ku̬u̬ri munu, sis `saava `ṕessa `nahku Lei

5. tukslema, pekslema `Ninda `ehmatasin, süda akkas `peksama IisR; ei tia, miks miu südä tänä nii `peksa Vai; süda naat (nagu) `lamba änd peksab sehes Khk; Naba akkas äkist nõnda `peksma Pöi; käe vaim, mis kää sees peksab Mär; `rinde all peksäb Tõs; `aige inimese süda peksab Kei; sooned peksavad tugevasti Koe; süda peksab tihimalt - - kui kõvemast on [tööd] `tehtud Sim; ei tiä, mes sel obesel on, ańnin vett, akas kehäss `peksmä Kod; ma joosi nõnda‿t süä pess sehen Krk; elu su̬u̬nt `kaetass, kas ta pessäb Puh; mõnel süä nii `pesnä, et kõ̭ik `rõiva liiguva Nõo; südä lü̬ü̬, ku är väsüte, siss naks `pesmä San; taa su̬u̬ń vai puĺst, ku taa `välläpoolõ pess, siss koolõt välläʔ, ku taa sisepoolõ pess, siss elät Har

6. hoogsalt, otsustavalt midagi tegema ära `peksag oma suud nii pailu (ära räägi vastu) Jäm; nad `tahtvad Oosti mere peremed `olla, küll teid siit εε `jälle peksetase Khk; lapsed pekseti vahel ahju‿päle ka, kui `öige külm tuba oli Pha; pessi na maast üless Krk; peremi̬i̬ss `pesnu kõ̭ik poesi minemä, et ärge tulge tü̬ü̬inimeste une`aiga `viitmä Nõo; latsõ˽`pesvä˽`paĺli Kan; no omma kõ̭iḱ sõa liinist vällä˽`pestüʔ, no‿mma varõsõ ja haki˽plat́sin Har; keelt peksma taga rääkima, tühje jutte levitama lähäb külä oma kielt `peksama Lüg; meite `suilisel on ju ka keele `peksmise ammet Khk; mis sa seda keelt mudu `tühja peksad Mar; temä peksäb ki̬i̬lt kahe vahel, one tühjä juto ajaja Kod; tu̬u̬ om keele`pesjä tõsõ pääle, pess ki̬i̬lt tõsõ pääle ja kõnõlass hüppä juttu Har

plaat plaat́ Mär Kse Hää Ris Juu VJg Iis Kod Plt Rõn VId, plaat Jäm/-ae-/ Rei Phl Nis Kod Puh Nõo Rõn, g plaadi; plaat g `plaad|i, -a Kuu VNg Lüg Jõh; pluat́ (-t́) g pluadi JMd Koe Kod; laat́ Mär Lih/-t/ Kse Tor Trv Hls Krk, laet Khk Kaa Vll Muh, g laadi; loat́ g loadi Pöi/-t/ Juu; g plaadi Mar, laadi PJg

1. lame õhem ese või esemeosa, tahvel `surnu ajast `läksima viel läbi, nied `aua `plaadid keik elendasivad säl `üösse VNg; `enne sädälga pääl õlivad `vaskised kahe `auguga `plaadid, sädälga `plaadid Lüg; Kui suur tuli all, siis liidi laet läheb punaseks Khk; Tegid kõik `puhtaks, suure loadiga vädasid kivid kõik kogu Pöi; pleki plaadist `tehta `pannisi Rei; suure `vindre all laeva külje `vastas oo plaat Phl; mõnel sõrmossel - - olid `neoksed plaadid peal Mar; teeb `surnu risti `plaatisi Mär; viis [roo] `vihku `puńtis `pańdi preśsi `alla, `natse `aega ja laat `vaĺmis Lih; leki laadist tehase lekk `nõua Tor; ahju i̬i̬s on plaat́ Hää; kiriko seinal on plaadid `surnude mälestuseks Ris; maĺmist ahju plaat, käib ahju suu ette, kui leibad `ahjus on Nis; vaĺlastel suured plaadid piäl Juu; siin käivad ikke pakkumas `plaatisi, et pane `ristidele VJg; kellä plaat́, plaadi piäl oo seierid; vanass õli puu plaat eden, nüid ei õle enäm ahju `plaat́a, nüid one plekid Kod; saia tettäve panni om laadi Hls; pane laat́ ahju suu ette, et levä `äste küdsäss päält Krk; nüid om ahjul uiss, aga vanast `olli - - plaat Nõo; panõ plaadi `pääle, kül‿ma `ah́jo panõ Plv; ku leeväʔ päält är oĺl tõmmanuvaʔ, `võeti plaat́ i̬i̬st ärä, siss lätt lõhõn är `vällä Räp

2. laik, kiht vms ajas nist `kohma `plaadad `lastele - - `tommedi vahest `neulaga `viirud `ümber, et `laiemale ei lähä VNg; kui laps `lietris on, siis on ihu kui pluat (tihedalt ville täis) JMd; kost sa trikki (trükki) näed, si̬i̬‿o ühesugune plaat, must rägä; ku one tuule`liited, `niigu pluat täis, nõõlaaset ei õle Kod

plekk- plekk- `senna plekk`riista `sisse [pandi söed] ja `ripseti vähe vett Hlj; Tökketi `müidi `kopsikuga, pläkk`kopsik `tuobine Lüg; plekk`noutel lööb mölgid `sisse Jäm; Niid oo räimed lekktoosi sisse pandud Kaa; Too pisisem plekkmanner Rei; panid `jälle meresse laeva `peale need suured neĺlakandilesed plekknõud Mar; suur plekkvańn põrises `vankre peal Mär; leki laadist tehase lekk`nõua Tor; moal `pallu plekk-katust ei ole, `linnas on küll Nis; kui mo pulmad olid, sis olid õlle jauks kahetoobised plekktoobid; puust vańnid kõdunesid ruttu ää, nüid on plekkvańn Kos; tinatükk sulatati plekkpańnil HJn; `enne saariajal olid plekktuosid, kus tie sies oli VMr; plekk`ämbrille lähäb `õlpsaste muisk `sisse Kad; plekk-katussel on ruov ikke kua all Sim; Tangusõelu õli kahte liiki, ühed õlid plekkpõhjaga ja teised õlid võrkpõhjaga Trm; ega siss es ole mitte leḱk`nõusid ega mitte midägi vanast, kikk olli puunõu Pst; pańg olli tal `vi̬i̬ge üten, leḱkpańg Krk; mul üits pleḱktoṕs `olli, ma tollega jõi Puh; pilak `olli ravvast, `olli serände pleḱkvits käänetu kõveride Nõo; Pleḱkkarbin om vana vene raha Rõn; sepp tinotass tinaga pleḱkanomit Kan; riigi majul, noil om pleḱk-katuss, talu`rahval kül ei olõʔ Har; täl om pleḱkahi tarõh Plv Vrd pleki-

polt poĺt g poĺdi IisR/`p-/ Mär Var Khn Tor Hää Ris Hag Juu Amb JMd Koe VJg Sim Kod Lai Plt KJn hajusalt V/bu- Lei/, poldi hajusalt Sa, Muh Rid Mih Tõs Trm Plt M Ran Nõo Vas; polt g poldi Emm Rei Mar, `poldi Kuu Lüg; `polti g `poldi VNg

1. hrl rauast pulk millegi kinnitamiseks `kiiu `poldi `otsad `onvata logi koja sies VNg; laud, kui `üöveldad, on kahe `poldi vahel, siis ei `liigu kuhugi Lüg; laev tehase raud `poltidega, `naelu äi taritada, poldid lüiase plaŋŋu `sisse; ige poĺt kukkus sihest `väĺja Khk; Moa oli nii `pehme, rattad jähid `kinni, `tõmmas poldi kõverase Pöi; Arud liikust poldi pεεl üles-alla (ankrust) Emm; poĺt köib rõugulesest, aksist ja aksipakust läbi Mih; poĺdid `löödas laeva `sisse Hää; rõukpaku poĺt oeab rõukpakku `kinni Hag; uksel on sedäsi poĺt taga, lükätäkse öhö aśjaga sõnna taha, sedäsi põegiti Juu; kruupingil on poĺt JMd; vanast oli puu `vankril puu poĺt teĺje otsa sees, et ratas ära ei tule Lai; vaguni ehen om ka poldi Hls; peräpaku mant pannin poldid läbi, [muidu] peräpakk võib `lahki `mińnä Ran

2. (eseme osana:) a. triikraua soojendaja Enne oli suur reśsraud, pala poĺt `pandi `sisse ja ressiti Pöi; `triikimise roua sees oli vanal ajal polt Rei; poĺt `tehti palavase ja `pańti riikrauase Tor; vaśkraud oli ja poĺt käis sees Juu; kui on paĺju `triikmiss, on mitu `poĺti Kod; pane poĺt `tulle KJn; Üts pressravva poĺt oĺl tulõn, tõnõ ravva seen Urv; na˽poĺdiga triikraua ei olõ hää, na˽poĺdi tulõ alasi kummass aiaʔ, hüt́siga om paremb Har; inne `poĺtega triigiti, nood́eka om hõel `triiki Plv b. tinutaja paneb poĺdi `tulde ja ajab kuumaks Mär c. kellapomm kell keib maha, siiss `tõmmad poldid `jälle ülesse Mar; `poltidega kellad, kaks `polti oli, teene oli köema jaos, teene oli lööma jaos Mih d. kaaluviht nee suured poldid kaalu `juures oo vihid Mar d. kriska poĺt, mõned kutsuvad kriiska Kod; poĺt om si̬i̬, mis käänets Krk; pane poldi `pääle Hel; Ennemb teti poldiga ahi, kui ahi kütetu, siss panti poĺt augule pääle Nõo

poslamasla poslamasla Khk Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Juu Jür JMd Koe VJg Iis Kod Plt KJn Trv Hls Puh San V, pu- Jäm Khk Kaa; `poslamas̀la R Muh päevalille-, kanepi- või linaseemneõli `poslamas̀la eli põleti `lampides Jõe; kanepi `siemnidest `tehti `poslamas̀la eli Jõh; `poslamas̀la poles `reies `lampide sies Vai; poslamasla ölist tehase lihavötte pühade `aegas `toitu Khk; Soldatitele oli puslamaslaga `putru keedetud Kaa; `poslamas̀la eli oo `tülge (tülgas) Muh; [nad] panid poslamaslad `kookidele `peale Kse; soldatid `ki̬i̬tva poslamaslaga `süia Hää; poslamasla eli põles `lampide sees `mõisas Juu; `annud poslamasla, et one udara põletik Kod; venelise sööve poslamasla eli Hls; Siss tuĺl - - poslamasla, palutedi toda San; poslamasla `eĺli pandass suṕi `sisse väess Har; poslamasla, `tu̬u̬ga ollev `väega hüä süvvä˽`ki̬i̬täʔ Rõu; Paastu aigu tarviteti liha ja võiu asemel poslamaslat Vas

pära1 pära Jõe Hlj S L(-ä) K(-ä); pera, perä R Saa TaPõ KJn Vil eL(p perrä)

1. tagumine osa või ots a. (paadil, laeval:) ahter tema pidas `aina pera, ega `paati voind `poigiti `lassa Jõe; `teine `naiste`rahvas laseb neid `rõnkaid - - ja `kolmas sis laseb neid `pullusi, `istub peräs Kuu; perasse tuleb vesi VNg; `silda on vähä `korgemal peräst Vai; Isa `istus poadi päras, tüüri vars kää ja `tüüris Pöi; laeva pära `olli lagun; kalad `lähtvad pärase Muh; Mio võrk piäb puadi päräs olõma Khn; eks seda (paati) lükata pära pidi ka, kuda tarvis on Kad; loodsigu perä Krk; poesi `isteva kesk venet, kos sai `aerdega tõmmata, mina `iste `taade venne perä pääle Puh; istu noʔ saʔ taha `ruuhvõ perä pääle, ma edepu̬u̬l sõua Har b. (reel, vankril); ka kori `enne olid rie peräd `köüest ehk `väänetüd `väädist, pajust ehk `kaige `rohkemb kasest Kuu; Vana kossutas ree päras, poisi kää olid ohjad Pöi; korju olli, kolmekõdarege regi ja perä olli taga kah Pst; vanast es ole üttegi perä ri̬i̬l Ran; mi̬i̬s `oĺli sääl `vankre perä sehen, pää otsekeli maan; kreslul om `jälle `pulkest tu̬u̬ perä Puh; peni `tuĺli sala`mahtu ri̬i̬ perä `taade, ju̬u̬sk ri̬i̬ perä taka Nõo; Oĺl lavvudsõ peräga [regesid], a oĺl niisama leeniga kah Rõu; `kargaʔ perä pääle Räp; saani perä tett `korgõp, nigu hüä `istuʔ Se c. (kalapüünistel) rüsa `seisab ikke suvi otsa meress, `käia teda `vaatamas, `temmata pera `paati, `voeta kalad `välja Jõe; `nuoda pera oli keik kala täis Hlj; kui kalad `onvata `nielust `merda mend, siis - - ei saa enämb peräst `vällä VNg; lestad `lähtavad nooda pärase Khk; mörra pära nii `raske, küll sii sihes ka midagid on Mus; Taga oli noodal suur koti `moodi pära Pöi; noodal on ölmad ja pära Rei; `sjõnna pärässe - - läksid räemed Khn; ega nooda pära arvem tohe `olla Vän; pera jääb `keskele ja reied kahele `puole Trm; `nuota piirati kalad ja siis läksid perä `sisse Kod; talvenoodal om kaits`tõistku `süldä perä pikk Trv; kui perä seen `oĺli `kiissu, siss valeti nu̬u̬ `vennede maha ja `lasti `jälle võrk `sisse Ran; Nigu˽kala tuĺl, nii `õkva mõrra suust `sisse ja˽läbi poja mõrra perä `sisse Rõu; at́inoodal om perä keśkpaigan Räp d. (töö- ja laskeriistadel ning muudel esemetel) `pitkä perägä võtti; `lamba`raudadel ka `üelti ikke peräd Lüg; puuri pära, misse `otsa puur saab `pandud Ans; Saha aisad olid tamme puust koolutud päradega Pöi; `lamba `routel on pära Rei; Tie viglalõ uus pärä Khn; lammaste rauad olid nagu käärid, aga laiad pärad Aud; mõõga pära Tor; oherdi pära, selle otsas kaba Ris; `võt́me keel on luku sees, pära on pios Nis; päradega aesad olid ennemuiste puu`assidega `vankrel Hag; `lambarauad - - päradest [hoiad] ja siis võtavad `villa `sinna vahele kriuh ja kriuh Amb; võtab püśsi õtsass `kińni, võta perä pu̬u̬lt; võta tangi perädess `kinni ja `tõmma naal `väĺjä Kod; püśsi peräga lõi KJn; võti läit́s perä mant katik Krk; [jäin] ohja perä `sissi tõist `jalga piti Hel; esi tetti iki ilusad ohjad, tetti rihmust ja langust perädega ohjad Ran; ma olli joba kolme`kümne `aastane, ku `vehmrele raud perä `panti Nõo; ussõ hingõ perä om `kat́ski, ei saa ust ette pandaʔ ennegu `vastsõ hingõ tu̬u̬t Har; püssä perä ja püssä kikass Se e. (kindal, käisel) `kinda perä, sedä võib ka `kolmes `mustris tehä Jäm; kainupaigad [tehakse] särgi `käise pärase, et kää ouk laiem on Jäm; Kinda pera tehase teine silm teist pidi Trm; `käise perä om ülearu lai lõigat Krk; ma alusta täl `kinda perä üless, siss ta esi kuab Nõo; Perälapi˽`pańti kah, sõ̭ss om käüss - - peräst laemb Urv; vanast oĺli˽naistõ `hammil maagõlise˽`käüsse peräʔ Plv f. (kehaosadel) `Kurgulae perä on tagapuol `kurgulage Lüg; Keele pära punane ja nii `aige Pöi; korra akka aegutama, aeguta lõua päräd oagist ää Juu; mõni kõneleb kiäle perägä ja kurgu põhjass Kod; sel naesel om ää perä (tagumik) taga Trv; kurgu perä om kahre Krk; juuss `oĺli käänetu ants`kuplide, serände sõ̭õ̭r `oĺli siin lagipää pääl, siin `kukru perä pääl Nõo; lehmä keele perän om mulk, tu̬u̬ om `uhtõid täüś lännüʔ Har; keä saĺliss baabat kaʔ jämehhe peräga (tagumikuga), a mõni saĺl‿ei Lut g. (ahjul) ruobil suur pitk vaŕs taga, et ahju peräle ulatab Kod; ahju perä alles liigutamata (tagumised tukid on segamata) KJn; pirrualu riit olli periss ahju perä pääl Krk; mia ai üitskõrd tuha `taade ahju `perrä Nõo; veidüʔ puid om pant, ahu perä om must Har h. (muudel juhtudel) Seda‿p tea, kus `põrgu päras see [mees] nüid on Pöi; tano perä om vallalõ Kan; tulõ no˽perä poolõ, mis sa taha lävesoolõ `saisma jäät Har; mul jutusõ raamat oĺl peräst (seljast) vallalõ Vas

2. põhi jõe ośjad kasuvad järve peras Saa; vanast olliva ümärigu peräga paa Nõo; kot́i peräl om veidikõni terri jäänuʔ Krl; sa˽`kõrbõt taa pudru paa `perrä, ku‿sa nii suurõ tulõ ti̬i̬t; sääl omma nu̬u̬ igävetse ilma peräldä lätteʔ, sinna ei `julgu `kiäki `sisse minnäʔ Har; Ku˽küĺg kińni˽sai, sõ̭ss `naati perrä kudama (sarjast); taa [loom] um sääne peräldä, sü̬ü̬ ja säälsamahn um tühi jälʔ Rõu; `laatka om lavvust tett, lavvunõ perä all Vas; mõ̭nõl [klaasil] om süvä perä, a mõ̭nõl om tasanõ Se; sõgla perä `pańti manu, ummõldi kesvä `niidsiga Lut

3. riismed, üle- või järelejäänud osa; põhja vajunud paks või soga `kaljal on pära Hlj; `leelse pära sehes `lähtvad õte `valgeks nõud Muh; Seebi pärä oo paksem kui seep ise oo Mar; lähme pulma pära veel `saama Mär; värvi pärä veel järel, pistan veel ühü aśsa `sesse Juu; siäbi perä pargib peso ärä Kod; õlle perast tihasse `kaĺla Äks; seebi pära, see on `niukene pruunakas, vahest on ta - - vedel, aga teinekord on niisugune nigu süĺdi `taoline Plt; kohvi perä Hls; mea ole iki lipe peräge `mõsken Krk; nüid om ää mõsu perä, om ää põrmandut `mõske; mia ei taha su perä, võta lürbi esi ärä; siss `tu̬u̬di meele ka `peie perä Nõo; eelä jäi lipe peräd üle Kam; si̬i̬ṕ om muidu illuss saanu, perrä om enne võidukõsõ `põ̭hja jäänü San; tõnõkõrd om mõ̭ni pańgi täüś tu̬u̬d [taari] perrä, perä pandass lehmile; Ku es jõvva suṕpi är˽süvväʔ ütekõrragaʔ, sõ̭ss ku jäi ütte üle ja jäi tõist üle, sõ̭ss olli˽kõ̭iḱ perä˽kokko läḿmistedüʔ Urv; võta taa lipõ perä, kalluda `kapstamaa pääle Har; juvvass päält är˽tu̬u̬ taaŕ, perä pandass `tseolõ ja eläjille; pühapäävä õdaguss oĺli˽sakõ˽`kapstaʔ ja noidõ perä tet́ti i̬i̬sspääväss vedeläss, `keeti `kartold `sisse; Kellel um, toolõ andass, kellel ei olõʔ, tu̬u̬l `võetass perägi käest ärʔ Rõu; hää pudõr küll `oĺle, a maʔ es sü̬ü̬ʔ toda, ma lastõ perrä es tahaʔ Plv; Küläliste `aigo saivaʔ ka latsõʔ küläliste peräʔ `hindälle Räp; mahla perä, sakõ kõ̭iḱ `valgõ ku pudõr Se || (pärandusest) surnu perä ja naise vara, nendeg ei saavet rikkass; mis sea ka surnu peräss sait Krk

4. hrl pl kõlu vm tuulamisel järelejäänud sodi `vilja perad `sarja all `lähvata `pahma saba VNg; `kaura peräd `anneta kanudelle Lüg; Perad pühiti `tuulamise järel kohe eri `unniku, `luomidelle `anti IisR; Pärad tehakse `veega pehmeks ja pannakse kiha `sisse Kaa; rugi pöhust tuleb see pära Pha; Vilja `tuulamisel jähi paks pära kord rihaltse parandale Pöi; pärad said `jälle `oostel `pandud, sai jälle kotiga pähä `pandud `süia Mih; alumesi saab ikki jahvatada vi̬i̬l, aga nii kõige sańdemad, nii saavad päradeks `pantu Hää; tuulutamese aal tuule `alla jäävad `kerged perad Vil

5. a. (millestki viimasest) perä raha ańd opetajale Puh; ma küd́säsi perä liha ärä, nüid mul enämb liha ei ole Nõo; no‿m ots käen, perä peon Har; jätami˽perä linno `laotamadaʔ Plv; `täämbä võt́i jo˽perä timä `tu̬u̬duisi [kompvekke] Vas b. (elu otsa saamisest) ega taal pikka pära ole Mär; ei ole pikka pära änam Koe; surm ike tuleb pea, pikkä perä ääp ei ole Hls; siss arvassiva kõik, et täl pikkä perä ei ole - - aga poiss es koole kohegi Ran; Ei olõ˽tal inäp piḱkä perrä, tal om `vaŕsti mineḱ Urv

püüli- kaks kilu tuli `silku `anda juo ühe kilu `püülijahu iest Kuu; sie on `püüdlijahu, `sellest saab iad `saia; `püüli `siuluti `püksidest `kirstu, `püüli`püksid õlivad Lüg; piilijahudest saab ikka paramid `limpisid Khk; piilirugine (rukkipüülileib) jah, see `tahtas `söukest `erku `ahju `saaja Mus; `Veskes oli kaks `riidest toru, need olid piilipüksid, sealt käis piil läbi; suurde `veskete peal on - - piilivaltsid, missel jahvatatse Pöi; püilijähust `tehta `saia Emm; sõõlajahod oo jämedamad kui püülijahod Mar; apu rokka tehakse inimestele koa, see oo nii ilus peenike ku püülijahupudru; `riided kõik püili`tolmu täis Mär; ku püili`leibä tehäse, siis pannase keeva `veega juurt - - neĺläbä pannase juur ja `loupa tehase `ahju Var; Jusku leesikane püilijahukot́t, si̬i̬ on `väike ja `kerge inimene Hää; inimese `kohta `üeldasse kua, et vat lõdiseb nõndagu püilipüksid VMr; püülileib siädetse kiävä vedegä, apandad kolm `päevä, klopid mõlaga segi Kod; vanast püili`veśkid ei olnud olemaski, sõelajahu ti̬i̬b, aga `püili ei ti̬i̬ Äks; tolle maojahu `õ̭õ̭rsit ja lassit läbi sõgla, siss `oĺli ta peenike nigu `püidlejahu jälle Ran Vrd püügi-3, püügli-