[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 10 artiklit

aeg aeg g aja, aea, aa eP; aig g aja, aea R(n `aiga) Saa, aja, aa M T, ao, ajo Võn Ote V; saav `aegass Kod; rajav `aegani VMr VJg MMg, `ai- Kuu Lüg; `aiguni VNg (tähendusrühmade piirid pole alati selged)

1. aeg kui niisugune (lähemalt piiritlemata) vat nisukesi juhuseid ikke ajas `juhtub Jõe; Aig avitab `konna mättäle ja `kehva palukasele; Küll aja `juoksul jalad mau alt `välja tulevad (laisast saab virk) Kuu; aig kõik `asjad `kaotab Lüg; jo aeg näidab, mis tuleb Ans; Aeg väob öhtsele Kaa; Aeg annab aru Vig; Aad ees, päävad pial (inimene ei tea oma tulevikku) Han; kui ead `tantsijad ja pillimehed olid, siiss läks ühü kaheni aeg Mih; maksa tämale aea jooksul see osa `väĺla Aud; Ajaga tuleb `seĺtsis `minna Hää; aeg lähäb ubasesti edaja Ris; Aeg kõik aavad parandab Rap; siis oli jo aeg kaĺlis vana `rahval `kangeste Amb; kes tiab, kuda siin `aegade jooksul on elatud Lai; ajad lähvad ruttu edasi SJn; ku päävä lääve pikepess, siss ütelts, et nüid lää pereme poole aig; si̬i̬ piat üit́s ajage inimene oleme (rohkesti vaba aega) Krk; veri `üibub aja päle, vesi ei `üibu ilmanegi Nõo; [vanasti] `Loetu pääst `aiga nädälide `viisi Rõn; paremb `aigu müvvä˽ku `ostaʔ Urv; mul om aig ikäv Krl; ega aig jänessess ei olõʔ, et ta välläʔ ju̬u̬sk; see oĺl jo igävetsest aost igäveste nii olluʔ Har; Noorõh mõista‿i ajoga midäge tetä, a vanah tulõ ajost puuduss Räp; aig aasõ `aigu takah (on väga kiire) Se; aig and hüvvä nõvvo Lut

2. piiritletum ajavahemik a. teat periood, ajajärk üks aig `räägiti, et soda tule Kuu; `ammetmies on aja rikkas ja `põllumies on `põlve rikkas Lüg; Ehk mina ei õld küll sie aig suur `riieline, a `siiski avist `aeti ka Jõh; nüid on `kehno ja `vaine `aiga Vai; ajad on sandid; lühine aeg veel `oota Jäm; nii `kanged ajad olid, et `süia‿s saa kuidagid käde Khk; Oli `aegu, kus pole `mütmel päeval iva `amba `alla soand Pöi; küll aad `muutuvad; ma tuleta `meelde ehk tuleb `aale pitkale üles (meelde) Muh; Laikala oli siiskid vehem, seda söödi aruleste aegadega Emm; oleks aeg teine olnd, ma oleks änam öppind Käi; ei ma küll pole niisukest `aega näind Noa; sel aeal oli `puudade aeg (arvestati puudadega) Kul; tänabu oo viĺlalene aeg, nisukest viĺlalest `aega pole mõnel `aastal olnd Mär; ennevanasti olnd `juused alati `lahti - - minu määlestuse aeal ei olnd Mih; ea `aegega oo ea elada; minut [on] lühike aeg Tõs; temäl `ollõ ikka rutt aeg Khn; ega sel ajal `kella oln Pär; On küll aeg ja `aasta, et mitte `ilma ei anna Hää; torupiĺl on ajast igänu Saa; kui on old need `nuhtluseajad alles, peksuajad ja Rap; puaŕ mune `maksis kolm kopik, oli kaĺlis aeg; siis aasin sedä `aega sedäsi edäsi - - pidasin vahest särgi kuu `aega `seĺgas ja Juu; kui ma noormees olin, olid juba aead vähä paremad Kos; minu lapsepõlves oli undiline aeg JõeK; [puuassivanker] on nagu ajast mahajäänud `jälle ja KuuK; selle aja kui ma `pietusin nende juures, läks puśs ära; selles ajas (siis) kui minu ema `tuodi [siia mehele], oli see `kamber viel `püsti JJn; ennemalt võis ike se aeg veel ull `olla Pee; kolmel pääval ei `tuldud `vuatama, ma oleks võind selle aa sies ää `surra VMr; edemält õlid pääväd ja ajad, sae `kõike tehä, `viina ja õlut Kod; [rakked] on ärä mädänenuvad pika aa `peale Pal; eks neid `aegasid on old, äid `aegu ikke vähäm Plt; nüid ni̬i̬ aja imeliku, nätä mis nende `aige `järgi tule, ka ni̬i̬ aja lääve parepess vai, vai tule pess (päris) `raskit `aigu; sõa kannatajide ääss korjati si̬i̬ raha `kallil aal, suure neĺläp̀e, suure `ri̬i̬di palmipuide pühäl, üles`tõusmise pühäl; nüid om `seante aig, ei kanna ei murra, sügüselt `ti̬i̬ge; selle `aage ku mea `kasvi, es kirjute `kennigi Krk; `saadan om sel aal mõuranu, ku teid om `soetet Hel; t‿om üits aru aig, ku temä‿i ole joonu Nõo; Sõ̭ss es olõ˽jäl˽söögi teku inäp sõ̭ss tu̬u̬ aig Urv; tu̬u̬ (orjaaeg) ka‿ks oĺl õel aig Krl; no olõt sa ka üle pikä ao tulnuʔ Har; Ega aig nõud umma teku Rõu; vanaimä es näeʔ toda `aigu Plv; las no aig paranõss, kül˽ma sõ̭ss kutsu kõ̭iḱ kokko; kõ̭gõsugudsõ ajoʔ ommaʔ arʔ `olnuʔ Vas; timä kõnõĺ külʔ tod pagana ajost `aigo - - et `väega `olnoʔ kolõ tu̬u̬ aig; halb poig `ku̬u̬le tollõ ajo siseh äräʔ Räp; nüüd jäi pikäle ajolõ `küllä Räp; tuun aon kitetäss linnu `küĺväʔ ku pajoʔ `tolmasõʔ Lut b. teat ajalooperiood `suure soja ajal `saite `palju kilu Jõe; vene ajal olid `paskii·rid old `valvurid siin majaka pial VNg; vana `õnnis `ruotsi aig Lüg; `sakslaste ajal äs saa midagid teha Ans; vana teo ajal oli orjuse aeg Käi; vana `sääduse aeal Kul; sõea aeg tulid undid `seia Ris; `sakste aeg sai se küla ära laadatud Ann; sõda aeg `pantud varandus `sinna Kod; mina ike vanast saari aeg korjasin vel saari raha Äks; `mõisa `aegadest mina ei tiä Lai; vanast katku ja sõa aig na olli ennäst varjanu Krk; orjapõlve aal es ole `seandsit `sü̬ü̬ke Hel; rootsi sõa aig ollu panguraha Ote; Sakoĺja˽tuĺlivaʔ eśti ao keskpaigah Räp; ajast ja arust iganenud, vananenud Sie `tuhlimaa on kohe mul ajast ja arust (hooletusse) jäänd Kuu; sihandused riistad on ajast ning arust `väljas Ans; see asi oo aeast ja arost jäänd Mar; Mis aeast läind, see koa arust läind Rap; se on juba aast ja arust maha jäänd Juu; mis ajast see arust Trm; kõik ajass ja arvoss one si̬i̬ kadunud Kod; Mis joba aost om lännü˽t‿om arvust ka lännüʔ Urv; śjo om aost ni arvost läänü ärʔ Se c. (minevikust, olevikust, tulevikust) kävi siel `Amee·rikas `laevaga omal ajal (kunagi, ükskord) Kuu; vanast ajast (vanasti) inimised eläsiväd `ninda ja nüüd `jälle tõist `muodi Lüg; jo seda nääb mihantsed ne tulevase aja asjad on; `viipsel ajal on keik teisiti Ans; vanast ajast olid `uhked pulmad Mus; tamme naad ja nakid `täitsid ennistel `aegadel naelde asent Kaa; vana `aega ahi Pha; vanast `iidsest ajast saadik Mar; `nüitse aeaga ei `vaata sedä (kuu faase) `keegi Tõs; vana `aegas (vanal ajal) Aud; aĺlil ajal meeste sukad olid üle põlve Pär; siin oli omal ajal kolmkümmend `suitsu Ris; nüid uuemal aal kui ma juba aśjaajaja ja töötegija olin; `enne`muistne aeg Kos; ennemal aal `üiti rie lahasted Jür; sie tońdi tegemene oli vanemad `aega kui mina mäletama akkasin JJn; kali ja `kapsasupp on ikka `ampsest aast Ann; vanemal aal `enne mind kui pekseti `töölesi; see oli vanemalt ajalt, ennemal ajal Pee; `eńdine aeg ei seisa aja najalgi (ei kõlba kuhugi) VMr; eks `eńtsed aad old ikke lõbusad küll Kad; meie kańdis seda sõna ei õle vanast aeastki õlnud Trm; selle aa põlvega (praegu) ei õle [enam nõidust] Kod; tulevad uued ajad, uued viisid ja `kombed Lai; no juba viimasel aeal tuĺlid `poodi ka lambid müia SJn; vana aegil õletive latse karja man Trv; ennemal `aigel `võeti lassige `piima manu Pst; `nüitse `aage ei ole alli `aigust Hls; ku ma ennepelt `aiga (varem, ennemalt) poen käüsi, latse tulliv miul `vastu; noorepel (uuemal, hilisemal) aal Krk; `õigit mehi om `nüidsel aal veedi, `nüidse aa inimese om laesa Nõo; umal aol oĺl kõva mi̬i̬ss Har; mis no muśtinõ aid taad `aigu `vasta Vas; Kuna `nüüdest `aigo ei mõiśta˽vanaaotsõ `aogaʔ kui inämb võrrõldagiʔ Räp; noʔ om hüä elokõnõ `vasta vanna `aigu; vanah aoh tu̬u̬d jo kõnõldi Se; vanun ajun `oĺle varbun aid Lei d. eluaeg; iga, vanus Ei ma küll ole neid va ühüksä`silmäsi oma ajass süönd; oma aja (kogu eluaja) käüs igä merel Kuu; nää kuda madalast ajast igäl ühel on `küüned oma `puole; `tõrva `pandi siin [seebi hulka] viel ikke siin minu `aigudelgi Lüg; see (inimene) on oma aja juba eland ka, mis see piab‿s niipailu tööd veel tegema Ans; Äi kedagi ela `kahte `aega Pöi; siis änam `niuksid - - `kõrgid `müt́se põln mette, `meite aeal Lih; ma ei `teagi änam kus tä oma noort `aega (noorpõlve) elas PJg; keige ingelisel on ju oma aeg `antud JõeK; aga mina oma aa sies küll ei tõust ommiku ülesse [kella viiest ketrama] Amb; minu aast kolmas põli, siis old näĺla aeg Ann; minu aeg ikke olid karduled Tür; oma aja `kohta sel poisil `kasvu küll Trm; meie põlve aal, meie eloaal ei õle õllud Kod; olliv enne, vanaesä aal tennu jaanituld Krk; kõik minu ao sisen ta (Otepää alev) om `säetü Ote; poolt [elu] `aigu `loetass kolm kümmend [aastat]- - tu̬u̬ om jo üle poolõ ao; temä aig om jo õdakun (surm on ligi) Har; vanal jo ajoline surm, aig jo är eletö Räp e. kellegi kasutada või käsutada olev ajalõik, mille jooksul midagi toimub, tehakse või peab tehtud saama ega `aiga ole `ilmaski, kui ei `aiga oda; sina‿i `anna `mulle nii`palju `aigu; Ega ajata `asja saa Kuu; tie `enne `vällä kui aig `õtsa saab Lüg; mis sa `viivitad `aiga Jõh; miul ei ole `aiga avita Vai; `aega vötab, aga `asja saab Jäm; kui aeg iĺlaks lεheb, peab ilist rugi külima; ähk annab völaga `aega Khk; puar nädalid pühase `aega Vll; jutu aamaga läheb aeg ää; kus nende laste aad siis `lähtvad [mujale kui mängimisele] Muh; ma oleks sene `valmis küll teind, aga äi pole `aega `antud Käi; Tegi kodus aja parajaks Mar; kukulind [ei kuku enam], o vist läbi tä aeg Vig; `Anna `aega `atra sääda Han; ei selle lühekse aeaga ei tee siäl mette medägi Tõs; Rängeldä egä päe sedäsi, et ei põlõ `aega `ändä augu `piäle `panna Khn; ega ma ei saand `aega nendele `kieta Kei; viis miinutid on veel `aega; aeg kaob ää, ei soa ega soa tehä Juu; võta töö jäuks `aega; võta omale `aega Kos; sie aeg sai ära raisatud JõeK; rukki `lõikus sie võt́tis `jälle pikka `aega Amb; nüüd on aeg üle läind (olen hiljaks jäänud) JJn; milla sa `istumese `aega saad Ann; kaua sie `aega võtab Koe; milla temal oli `aega viel meie jäele `vahtida VMr; `sinna nied aad päevad `kauvad, ei pane tähälegi; ega se kõik selle `aaga viel `vaĺmis ole Kad; vihm `ańdis `aega lua üles võtta Iis; `aega orjal, `aega ärjal, `aega võevasel vasikal Kod; siin lääp üit́s aig (palju aega) enne kui si̬i̬ (rikutud kangas) saa är säet; miul lõppi aig ärä kodun `eńde ümmer; aig käüs ümmer (läks mööda), sõda tulli `pääle; aja `põrmu ka ei olle; selle aa pääl võiss küll valmiss olla; tuhka päe - - ja tõnise päe - - neid pühäss ei `peetä, `õhtu tüdrukil `anti oma aig Krk; kos sa oma aja `viitsit Hel; mes latse sul tallitada, et sa `aiga ei saa Ran; selle `väikse ajaga om kõ̭ik ärä tettu Nõo; es ole toda `aigagine seenile minnä Ote; kõ̭ik om tu̬u̬ ta omast ajast tennü San; võta nu raasikõnõ `aigu kah Krl; taa `aoga olõss mul ollu˽jo˽kümme `ruuhhõ täüt t́saet; mul ei olõ `aigu `kõrvu `süütä ka õiʔ [kiirel tööajal]; kas timä minnu saa `suńdiʔ, ma umast aost käü Har; taa tü̬ü̬ võt́t mul katõvõrra `aigo; aig lätt käest ärʔ, midägi ei olõʔ tü̬ü̬d käsil Räp; ma või ei - - pikkä `aigu `viitäʔ Kra

3. a. teat tööde, tegevuse, sündmuste, loodusnähtuste jne põhjal määratletud periood siis on paras `kurgi maha panemise aig, ku sirelid `heitseväd Kuu; kevadel `ristibä aal on `lamba `niitamise `aiga VNg; kui `vilja `kõrju aig on `müödä, siis tuleb `kartuli võttamise aig; sie `suuremb poiss `sündis rukki tegemise ajal Lüg; Sia saba `pandi `põhja `puale `astja, et `õtra`külvi ajast tuleks lagedale Jõh; `küindla kuus metsa `loomadel küis `jalgade `indamise aeg Jäm; kevade oli undi aju aeg olnd Khk; kasukonna aja sees (kasvuajal) Kär; Lapsel `amba `murdmise aeg Pöi; `pulmde aeg olid üsna `mütmed ölled koos Käi; kui püiu aeg juba `möödas `olle, siis `olle [mõrdade] kuivatamese aeg Phl; õõnabude `õitsmese aeg oli külm Mär; [kalad] tulevad kudema suure vee aeg Vän; vi̬i̬ lagunemese aeg on nõnda lihavete pühade `ümmer Hää; se oli juba sui `vankre aeg Nis; `Rehte aeaks `viidi kroamid toast `väĺla Kei; `sakstel pidude aeg `kümned toedud Hag; sie (rätik) on old juba kaks sauna`aega [kasutada] JJn; kui oli küńni aeg, eks nad siis old ikka `kündmas Ann; nüid one vasika kudo aeg, kevädi pu̬u̬lt `talve; si̬i̬ kutsutasse suviline kes tuleb eenä `aegass ja kõegess tü̬ü̬ `aegass Kod; `parmude aeg oli nii pala, et ei saanu `künda Pal; [viisu] kõrvad jäävad kudumise aeg Lai; si̬i̬ oja jooseb ainult siss ku vihma aeg on; minavaasta `oĺli õõna aeg Vil; tõise kõrra aig tett nisu karaśk om iluss `valge nõndagu Krk; tohussel `käidi keväjä, kui purike kudemise aig Ran; küll `olli alb `kapsta istutamise aig Nõo; vanast `panti kuud tähele külümise aig Ote; Kassõl ja pinel om keväjä joositamise aig Urv; lat́s `vi̬i̬di ahupalamise ajoss `lauta Har; pühi aoss tet́ti kah vi̬i̬l `tat́rigu `vatska Rõu; Kõ̭gõ paŕõmb kaara küĺvi aig oĺl sõ̭ss ku kuu kolmõ päävä vannunõ Räp b. oma eripäraga osa ööpäevast või aastast sügüse aig `paistuvad tuled Kuu; nüüd on puol üö aig kääs, kukke `laulu aig nõh; `õige varajasel ajal (hommikul vara) tuli Lüg; `enne `joulune aeg on ikka lidrine olnd Ans; meri suitseb kevadise ajaga; metsa kolla aeg (kolletusaeg) Khk; `pääle `löunane aeg on köige soem Pha; `nääribä aeg käisid sokud Pöi; umigost [söögivahe] `aega `anti kell kaheksa seni kut üheksa Rei; pääva `loode aeg; see oli kebadest `aega, suine (suve hakul) aeg oli Vig; noore kesk omigu aeg Tõs; päeva `tõusme aeg PJg; sui aeg kipub leib aĺlitama Ris; nüid tuleb `varssi pime aeg, `oome juba joagup̀ä Juu; `talve aeg on lehmad `kińni Kos; nüüd `suine aeg, maga kus aga oled JõeK; ema suri `jõulu aeg ära VMr; tämä tuleb päävä aeg; tüd́rik lähäb `venne `õhtasel aal Kod; külm, kesktalve aeg oli Pal; videviku ajal peerg veel ei põlend Lai; käis jaanipääva aeg siin Plt; lõunaeg keedeti `kartulid vi̬i̬ga Kõp; siss ollu ta paar nädält ärä sügüsese ajage; päävä veeru aig Krk; nüid om joba `pruukosti aig Nõo; sügüsene aig oĺl, `mihklipäävä aig Võn; keväjäne aid oĺl, põlluteǵemine käsil Urv; illatsõl aol `saie õdakult koduʔ Har; suvine aig, kost sa˽tu̬u̬d seebikiv́vi `saadõʔ Vas; õdagõnõ aig om jo `mü̬ü̬dä nüüd Räp; `päivätseh ajoh; kas sai mul halval aol (enne keskööd) tet́tüss, et lää äi `höśte Se c. (kuu faasidest) kui kuu kaduneb siis sie on kuu kaduv aig Lüg; Ära sa mitte kaseval ajal pesu pese, si̬i̬ ei lähe `puhtaks - - aga kadeval ajal pesed, saad `puhta pesu; Kadevad ajad `oĺlid vana kuu neĺlapäeva `õhtad, siss arstiti Hää; sedä (siga) nevä kaduvel aal ei tapa, ku kasuvel aal [tapetakse] noorel kuul liha `paisub jämmempes Hls; ku kuu päevä kätte saa, sõss om kaduje aig Krk; kuu luvvass, om kolm `päivä kõva, siss om kolm `päivä pehmet ja kui kuu vahepäiv, siis om kõ̭ige `pehmemb aig Nõo; `peeti iks `aiga (arvestati kuu faase), külümise `aiga `peeti; ärä tekku nüid `kesvä, ei ole ää aig Ote; `Lambit `pöeti `pehme `aogaʔ - - kuiva `aoga es kasu˽vill hää, `pehme `aoga˽kasuss vill iks `näede˽paŕõmb Urv; no‿m nu̬u̬ŕ kuu, no‿m halv aig; kuu edemine veeräńd om halluss aig, tõnõ veeräńd aig, täüs kuu om hää aig, perämine veeräńd om kuiv aig Har; Vana˽perremehe˽kaivaʔ `aigu (kuu faase) kah - - a vai tu̬u̬ aig vi̬i̬l midä täheńd õigõʔ Rõu; noorõl kuul kaĺg aig Räp

4. kindlaks määratud pikkusega periood a. teenistusaeg sie on juo mitu `aiga õld `vallavanemb Lüg; igä mies pidä `tienimä oma `aiga täis `kruonus Vai; teist `aega `teenija Jäm; mo `eese mees oli koa kolm `aega talitaja. aeg oli kolm `aastad Mar; poolt`aega `suilene teeb kolm `päeva oma tööd ja kolm pereme Aud; tulen ära tienistusest, kas soab aeg täis JõeK; Mul vend oli `enne `ilmasõda `aega `tienimas Amb; kroono `piäle lähväd `aega `ti̬i̬ńmä Kod; vend oli sõaväes kaks või kolm `aega Äks; soldatil `anti at́stahvku, siss olli ta oma aa ärä `ti̬i̬nin Pst; [kroonu] teenistuse aig `oĺli viis `aastat Ran; `olli soldatiaja `väĺlä, siss `tulli ja võt́t ärä `tolle `tüt́rigu Nõo; rassõ oĺl - - es jõvvaʔ ärä umma (kokkulepitud) `aigu Räp b. rasedusest, tiinusest puol `aiga on juo `küljes Lüg; kui emasel aeal mune peab `sööma, siis peab lapsele möeuma, leedi kiri tuleb `palge Khk; laps oo `pooles `aegas, pool `aega jo `kantud. pool `aega veel ees PJg; ta (naine) juba poole aja peal Ris; poole `aage luuvvas eńg `sisse joba emä ihu sehen Hls; poole aja pääl akass liiguteme [laps] Krk; tu̬u̬ olna käemä pääl, kõneleva et olna poolen ajan Nõo; kas om poolõh aoh vai ei olõʔ Se

5. ajamoment a. teat hetk, moment; tähtaeg `pannu pääl sai kala `paistada paraja `aiga; sai `õiget `aiga `sinne; igä tüö `nõvvab oma `aiga; miä `läksin õma aja `pääle (õigel ajal) Lüg; `senni ajani ei ole vel käind Vai; sa tuled paraguseks (õigeks) ajaks Jäm; einad piab oma ajal kogu panema Ans; senne ajani ilm on üsna kena Khk; Sa oled juhtund sõhuksel ullul aal, tuba sumas Pöi; küll need sool pekendavad jah `maksmese `aega Mar; eila `neokse aeaga (samal ajal) Tõs; Tüe olga `õigõd `aõga `tehtüd Khn; Kas külisid midagi oma `aega, kasus `äśti Hää; Pillimees tuli ka selleks ajaks kohale oma lõõtsaga Kei; selle ajani ~ `aani ma põle veel seal käind Juu; `vastlapää ei kiedetud [kartuleid]. jah, neil oli ikke oma aeg KuuK; olid kõik selle aeg (sellel ajal, selleks ajaks) surnd JJn; aeg selle põllel ja lõppeda (põll on vana) Ann; mis ajal ta on sadama akand; rukis tuleb sügisel oma `õigel aal maha külida Tür; `siia `aegani läks mul aeg `kiiresti ära VJg; tuli parajal ajal appi Iis; `ommen sest `aegast vii ärä; milla aeg (millal) suab si̬i̬ `vistlemine Kod; `seie `aegani on õld ike vett MMg; kalad vee pääl mäńgivad, oma `aega ajavad taga, kudevad või Äks; on juba aeg, vaja kalale minna Ksi; ma tiiä igäl aal perembine ku sina Trv; lehm es naka `pulli `ot́sma, aga lehmäl es ole vi̬i̬l aig Nõo; tooni aani `olli rońg ärä `sõitnu Kam; külümisel om oma aig; mis aal sa lääd Ote; `seoni `aani ei olõ˽leevä `näĺgä vi̬i̬l nännüʔ San; parandõ sõ̭ss ku parass aig Krl; `saie vi̬i̬l viimätsel aol (hilja, kuid veel parajaks ajaks); surm om külh teedäʔ a aig om `ti̬i̬dmäldä; vihm lätt tu̬u̬l aol (samal ajal) üle ku iilä sadama `naksi Har; ega eśä `kotsile uma aig Vas; kuńst sõnnik tege [lina] inne `aigo `vaĺmest; vaśt si̬i̬ ajo `pääle minev`aaśta (just aasta tagasi); pini `põrglanõ es mõistaʔ imp kodo tullaʔ õigõ ajo pääleʔ Räp; mehele minnä paraśs aig joʔ; `aoni õ̭ks varastass, üts kõrra saa õ̭ks lõig täüśs; päiv (päike) tulõ õks uma ajo pääle, päiv käü üi kellä `perrä Se; aig `kuoldaʔ, tuole maalõ mindäʔ Kra; ao pääle õigel ajal mineʔ ao pääle magama ja tulõ ao pääle üless Plv; kuʔ saa es ao pääle `mõisahe, oĺl nahk kuum kah sul Vas; ao päle hain `häitsess (õigel ajal vaja abielluda) Se; sü̬ü̬ḱ `olli [talus] kõrran ja ajo ~ ao päält Ote; ühel ajal samal ajal; samaaegselt ühel ajal lähvad `linna Khk; akame nüid ühül aal menema Kir; tema (kukk) omikuti laalab ühel aal Ann; mi˽sai mõlõmbaʔ ütel aol `alla rońgi pääle Har; egass tu̬u̬ uma `haiguss (menstruatsioon) kõ̭igil üte ao pääle ei tulõʔ Plv; mil ajal 1. millal mil ajal kuer `aiseb Lüg; miil ajal tama lähäb Vai; ei tea mil aal kojo tulavad Muh; mil aal si̬i̬ oli si̬i̬ pulm Äks; mil aal si̬i̬ olli, ka suve või `talve Krk; mi̬i̬l aol t́ä˽lubasi tagasi tullaʔ Har 2. kaua aega; ammu Sääl on keede, `senna ei saa mil ajal obusega `pääle `minna Hää; põle neid (laule) mil ajal enam lauld JJn; ma põld muśtikeid `milgi aal `katsuda saand Ann; põle `milgi ajal näind Pai; sedä põle nähä olnd enäm mil `aalgi KJn; `milgi aal (iialgi) ei jõvva sa tat ärä kirjute Krk b. sünnitusajast sie laps oli old `enne `aiga Kuu; küll ta aja päält ikke tuleb - - kas lehm tuob vasika ehk `naiste`rahvas tuob titte ehk Lüg; pudenemise aeg - - sünnitand lapse ää PJg; tite ema aeg soab `müöda Ris; lehm tuli `lüpsma ikke `õiged `aega Juu; see lehm tõi üle aja Trm; ku mõni eläjäs suab `aiged, `süńdib vaśkas enne `aega ärä Kod; lehmäl `olli vaśk periss ajalikul ajal; aig jõvvab kätte, nüid om vaest `varsti lehmäl poig Nõo; es tiiä midägine `enne, kui aig kätte tulli. siss tõsel päiväl tulliva `kaejatsi Ote; Üit́skõrd visass onde mitu kuud `vaśka enne`aiga ärä Rõn; taal oĺl enne `aigu lat́s, kat́s nädälit oĺl enne tu̬u̬d õigõt˽`aigu Har; tõõnõ poig `sündü iks uma ajo pääle (õigeaegselt) Vas; mõ̭ni om kat́s nädälet üle ajo, mõ̭ni om kat́s kolm `päivä `perrä Räp; ühte aega minema samaaegselt sünnitama teite lehm `oiti sel samal ajal ää kut meitel, nee `lähtevad `ühte aega Khk; ämm `ütles et Muśsik ja nuarik pidid `üste `aega minemä Kod c. kellaaeg `Aega `arvasid kukke `laulu `järgi IisR; `karjas `päiva kell `näitab `aega Vai; pilise ilmaga p‿saa [päikesekellal] ajast aru Khk; mis aeg `paergust oo Muh; aeg on na iline juba Käi; mis aeg see emä `käśkis `lehmä `lüpsä Vig; mõõdeti peeru söed ää - - selle järele sis `arbasid, kui `kaugel aeg oli Mih; mis kellu ajast ta `linna lähäb Khn; kas kell `näitab `õiget `aega Iis; minu kell oli `seisma jäänu, kui `pääva ei ole, ei tia `aega Äks; `vaate, mis aeg om joba, mis tunnipakk näüt́s Krk; Aig joba poolen päevän, sina iks makad Nõo; `Kaiõ `aigu päävä `perrä kah Har; kikass jo ti̬i̬d ajo; koodi`tähti `perrä `kaeti tu̬u̬d `aigu Rõu; kui paĺlo `aigu um (mis kell on) Lut d. paiku, umbes siis ja siis eks ta `kellu kahe ajal tuli Jõe; `kellu `kuue `aiga oli kui kävin teil VNg; kellu kolme neĺla ajal Ans; jo se viie kuue aeg oli, kui töhe `menti Rei; kella kahe`teistme aeg pidade olema kurjavaimo tuńd Mar; omingu kell kolme neĺla‿aks oli rehi `vaĺmis Pee; minu mies tuleb neĺla viie aast kodu VMr; kella kahessa aeg oli keskhommik, kella kahe aeg lõõna Pal; kellä viie aig vai pu̬u̬l kuus päiv `lu̬u̬ja Ran

6. ilmast, ilmastikunähtustest suve ajal, `suoja ajaga kilu ei ole Jõe; kena töstetav aeg, Kuramaa metsad ning liivamääd `paistavad käe Jäm; pöld jätab tükkis `ilma, kui sańt aeg on Khk; teist `aega (ilma) teeb Kär; `seisvad aead, soead aead et pöle `tormi ja nenda Pha; `kangesti libe koĺlakane aeg Vll; `Sõukest suurt vee `puudust pole sii änam `ammu olnd, nii pailu olid ajad ikka märjemad Pöi; sel `aastal pole lund olnd, köle kuiv aeg olnd Rei; nüid ei kuulegi kuku`lindu, vata külmad aead ja Mih; Mia oli parajuttõ kois `pitkes, kui `sündüs kieväks aaks (läks tormile); Läks `lendäväks aaks (tormiks); Ei tiä, kud́as nad `sioksõ `lendävä aaga Ruhnust `tuldud said Khn; Vahest sai [rukis] iĺlem, vahest varem küpseks, sedasi kudas aead olid Kei; nüid poar `oastad kuivad ajad ~ aad HJn; sügise `paĺla maa aeg viel läks JJn; tänavu ei ole palavad `aega Ann; eedid magama, õli vagane, ajad taga `muutsid kõik, tuul kohiseb ja puud liiguvad; porine aeg one keväde enne jüripäävä Kod; Prossa `järve ei ole kuiva ajaga `sisse tulemas midagi, aenult metsa ojakesed Äks; kui `oĺli soem aeg - - si̬i̬ säŕk `oĺli sis seĺläs KJn; palava `aage om paĺlu `uiski Hls; kos madalad maad, siss vihmatse ajaga es saa arida Ran; `saone aig Kam; nüüd om `kuivi `aigu olluʔ San; `muanõ (porine) aig; ku külm aig tulõ, siis om õks rassõ Har; hainangu lõpp, kuum aig Rõu; `š́elge aig; aig eh́t jo vihma pääle Lei; tsiga kand `põhtu, saa kuri aig; `pihmeʔ aoʔ (soojemad talveilmad) Lut

7. a. (koos hulka või määra märkiva sõnaga) käis `ulga `aega `meiga ühes Jõe; mone aja tagant; ole vähä `aigu `karjass Kuu; no kuda sadu on, vahest `kestab tükk `aega Hlj; üks `einekene `aiga `lähte viel VNg; üle `ulga aja sai sedä inimist `jälle nähä; tuli vähäst ajast `siie Lüg; vahel on siin `ulgad ajad Vai; anna `moole see asi möne aja `pεεle Jäm; niid sadas tou `aega; üle `mitme aja olid kenad ilmad Ans; `nahkjas `toodi puu küljest ää ning `lasti tüki `aega mädaneda Kär; see oli mütu `aega (kaua) kodu `aige Kaa; Pole nüid tükil ajal külas käind; Ons sol pihu `aega; Kus ilmatu aeg läks ennem ää kut andma aketi [vilja] Pöi; `ulka `aega o juba läin Muh; ma `ootsi keik see aeg Käi; ma istu vahest ka tükid aad Rei; mina olen hulk `aega sii elan Phl; jätäme natokse ajaks `jääbima Mar; mõni aeg tagassi Kul; see oo isa eaks ja poja põlveks, `tütrelegi tükiks ajaks Mär; tä neoke va lämupeä, tä saa mõnel aal `kellä `tundma Vig; üirikese aa pärast tuli tagasi Kse; käib iga natukese aea pärast Ris; ma ta˛an ika mõneks aeaks siia `jääda; üks iil `aega tie, järjest ju teha ei või JõeK; nüid on kõik aa nii pime, et `voata, et öö tuleb Amb; ma olen kogu se aeg ikke neid (mesilasi) pidand; `laśkis suured tükid ajad [masinal] tühjalt `käia JJn; lasi ennast `ilma aa uodata; mina põle teda ulgal aal näind VMr; `uata viel vähe `aega Iis; vähätuse plaksu `aega sa õled juba maganud Kod; ivakene `aegu Äks; `mitmel aal ei `pestud põrandad Plt; mea piä `kü̬ü̬ki minem küben aass; ma lää kübeness aass; `lasti ärä jakk `aiga nurgan `olla; puhk `aiga üte kotuse pääl elänu; ta olli iki `mõnda `aiga `aige Krk; si̬i̬om ää rohi küll, sedä saab `mulle `mitmass aas võtta Nõo; ää törtsu `aiga olli siin Ote; sis tä `tahtsõ ütele tõsõlõ [mehele] minnäʔ, üit́s kotuss `aiga (korra, üksvahe) San; mul oĺl säĺg mitu `aigu `aigõ Urv; siss oĺl sääl üte jao `aigu; üle paĺlu ao olõ ma sukka (sinuga) kokku saanuʔ; ma‿i˽saa jalapäält minnäʔ, ma `veitü ao peräst lähä Har; olõ˽vi̬i̬l kõrd `aigu kotohn, siss tulõ˽tagasi Rõu; olõ no sa˽ka kõrrakõnõ `aigo lammastõ man; tuĺl mõ̭nõ ao peräst peiǵmiiss Vas; sinno ka `harva nätäʔ üle mõ̭nõ ajo; mineʔ `veitöst ajost ja tulõ rutto tagase Räp; kõrrass aoss lätt; kõrra ajo peräst tuĺli kodo Se b. (koos ajaühikut märkiva sõnaga) `istub ja `mõtleb `tunnid ajad Kuu; õlen `aasta aig juo `uotand Lüg; magasin `tundi `aiga Vai; silma pilgu aja pärast tuli tagasi Ans; jäi tunniks aaks `sönna Jaa; Mo supp jähi veel `keema, see võib tunni `aega veel `kiia Pöi; üks nädal `aega oo, põle ea, tuleb tagasi Muh; üks minut `aega käis ää, tuli kohe tagasi Mär; [kell] köis nädälis aeas viis minutid ette Tõs; tuńni ajaga läks `Pärnuse Tor; `paastus kõik se seitse nädalid `aega Hää; kuu `aega oli `linnas Ris; `aastad ajad oli asemel, ei `pääsend `liikuma JJn; kümme `lehma pidin tuńni `aaga `lüpsma Ann; laenas raha `aasta aja piale Iis; vahel lubasid `tulla kõege peregä kuuss `aegass; kuu ajaga tegi `u̬u̬ne `katse `alla Kod; sääl `olti ü̬ü̬ ja päe `aega Vil; keedet `sü̬ü̬ki es saa nädälil aal kah; ku ma är tunni `aiga ti̬i̬, sõss om ta iki tett Trv; ta sat́te üte tunni `aiga ninda jämet [vihma] Pst; kuuś suvet `aiga käüsi ma karjan; si̬i̬ om joba `aaste `aiga põdenu Krk; jalg `olli `aige, mia likati suvi `aiga Nõo; tiä ka taĺv `aigu palleĺ jumalõt Krl; tu̬u̬ tulõ tuńni ao peräst kuuʔ Har; sa võid nätäl `aigo uno pu̬u̬l olla Plv; (heinamaale) Sinnä˽`mińte `tervess nädäless aoss `vällä Räp; `aaśtaga aoss läts sulasõss Se c. (koos ajaadverbiga) `kaua aja tagant kui keriku saab siit Lüg; ta läks kouemaks ajaks ära Jäm; oli sii veel ilja `aega tagasi niha Ans; se oli juba ammut `aega, kui seda sai `kuultud Jaa; see `kelder `tehti ilja aa eest Muh; se pole väga `ammo aeg, kui nad `siia tulid Rei; ei ole kauat `aega kadun Aud; põle kaual aeal tein `leiba HMd; kaua `aega sa ikka `uotad JMd; mul on kauast ajast [seismas] ühed ieringad JJn; siis oleks [paranemine] võtt kaua `aega `aega Ann; elas kavvat `aega pialt selle viel Trm; ma panen su kavass `aegass vahi `alla Kod; mina põle ammu `aega sial käenud Pal; joba ammul aal ei oole `sinna saanu Krk; kraasi om ammust `aiga temä käen Nõo; kavva `aigu, kuʔ jo sõna sai Krl; tu̬u̬ oĺl `kauga `aigu `aigõ Har; `ilda ajo i̬i̬st käve siin Räp d. nii ja nii palju aega tagasi, möödas `sellest juo `palju `aega juo, `seitse kaheksa`kümmend `aastat `aega Jõe; on juo nädäl `aiga kui `viimast `käisin sääl; sest on juo, kuuskümend `aastat tuleb `aiga senest Lüg; ma‿p `tεεgid, mis sest `aega on, kas seitsekümmend üks `aastad voi Jäm; sest on üks ports `aega Khk; neli `oastad `aega, kui ta ää suri Juu; kaks ehk kolm iga `aega tagasi Kos; ravvast [vankri] juhisid akati tarvitama `oastat nelikümmend `aega Trm; ligi sada `aastat `aigu tagasi Võn; sinna˽saa jo viiś aest`aiga `aigu tagasi Har; no˽saa sinnaʔ `aigu üle katõsaa `aasta Rõu

8. (vormelid) a. (imestust, üllatust jne väljendavates hüüatustes) nää, kus on `külma verelisi inimesi, oh sa `armas aig Jõe; oh minu aig, küll on iga se moni inimine `uidurane Kuu; `armas `elde `aiga, vai sina oled siin VNg; oh sa `eldene `aiga Vai; oh äŕje aeg Jäm; Arm aeg ette oitku, on ikka nende lastega rist Kaa; oh sa aeg, kui nobe ta oli `riidid `selga `aama Rei; sa igävene aeg, va vihm `leotas `meite `riided kõik ää Mar; `jeldene aeg, no kas mina täda `tuntsin Mih; kis seda `tohtis `koolis `rääkida, sa alastuse aeg Hag; os‿sa kulla aeg õt́e, kui ilus se on Juu; oh kaĺlis aeg, ei ma `tiandki Jür; sa `oitku aeg, ma kohe imestates `vaatasin seda `kaśsi Amb; nõnna `pilvesse läheb kohe, et os sa aeg Ann; oh sa õnnis aeg küll, mis tema ometi `ütleb VJg; kaĺlis aeg, mul ei õle pesogi ühen Kod; os sa suur aig, mis nüid tahad tetä küll Krk; oi sa `eldene aig, mes nüid küll saab Nõo; oo pühä aig, timant koolõss nii paĺlu `vannu inemiisi San; `Taivanõ aig, noorõ inemise˽rögisäse ütte `puhku Urv; oh `heldene aig, kuiss meil ta si̬i̬ṕ no ni hukka lät́s Krl b. (hüvastijätuvormelites) `jäeti iad `aiga; üva `aiga, üva `aiga, üva `peigumehe `õnne ka; vanad inimised `ütliväd aja `pääle Lüg; kenad `aega Vll; Olgu siis seda `korda `jälle loril lõpp ja ead `aega Pöi; ead tervist, ead `aega Tõs; iad `aega JMd; üvad `aega MMg; ääd `aiga siss, näiss konass ma tule jälle Nõo

9. eks mets ole siin old ige oma aja (kogu aeg), ega sie ole `toiseks `muutund Kuu; juo sie jääb vanast ajast juo, sest tule `vällä `ühtegi; kevädel juo kippuvad [mesilased] tali`korterist `tüöle, sii sajavad `aiga taga Lüg; Minul tuli kene aeg (kaua) teda `oodata Jõh; tal käisid segased ajad (meeltesegadus) peal Phl; mes aeal põlvel see oli, kui neid metsä matikuid akkasin pidama Var; Ma põle seda kuna ajal (kunagi) näinu Hää; nüid ei ole ma enam `miskil aal (kaua, ammu) teind Pee; poeg põle sada `aega (väga kaua) siin käenod; minä ei õle sadandel ajal tädä nähnud; ku tuleb miässerahvas `vasta, suab üvä aeg (läheb hästi, on hea õnn); kelle ilma aeg (ammu) nägimä tõenetõiss; kõik õli muadon ja ajan (komebkas ja ajakohane); kavva mina vahin siin, mes `aega ma täädän; õli õnnelik aeg (õnneks) et `tuiskas, ei nähnud `jälgi Kod; `sinna `kohta ei ole ma kuna aig (ammu, kaua) saanu; sehast `laulu es ole kuna aal kuulu Hls; nüid om vanami̬i̬ss ilusen ajan (heas tujus) Hel; kona ajal (millal) sa lähäd ommen; mia ei tiiä, kona ilma aal mina na (püksid) ummelsi Nõo; sinno ku kirbu˽sööväʔ, püsü‿iʔ `kohḱi paigah, kannahta ajoniʔ (kannata ära) Se; head aega aegsasti Selle (põhu) soab säält oome ead `aega ää Pöi; Vahest kui arvati et soab sõniku `õhtaks iad `aega `väĺla, siis `pańdi piale lõunat `ärgi poar `kündma Kei; aost aigu järjest, kord-korralt valu lät́s ika aost `aigu suurõmbass Urv; [rukkivihkude kuhjapanekul] ladva˽`säeti iks `saiba poolõ üless minemä, aost `aigu iks nii `liuhka ülesspoolõ Rõu

heina|soo soo, kust tehakse heina lääme eina`suodu JõeK; kus soos `eina tehasse, see on eina soo Plt Vrd haina|soo

jalase|puu puu, millest jalast tehakse paenebu sihes on jalase ase, keedetud jalasebu veanati `sönna `sisse Pöi; mul om jalasõpuu vällä haut joʔ, tulõ avida mul painu pääle tõmmadaʔ Har

jõulu|jänes jõulujänes „tehakse õlgedest keerutatud kapladest; seda pillutakse eemalt kübara või rätikuga“ – Pst Vrd joulu|jänes

kartuli|kali (rukkijahust, kliidest ja kartulitest küpsetatakse pätsike, sellest tehakse kali) `kartuli kali one pehme, tämä ei õle nõnna pruun ku linnasse Kod

korbi|pätsike sepiku- või saiakakk, millest tehakse korbid korbipätsike tetäs karaskist vähep; õige är ei küdsäte neid korbi pätsiksid, ni̬i̬ küdsäve peräst ka vi̬i̬l Hls; korbipätsikse om är tett, alle `lõhki aamate Krk

korstna|mäng `korstna mäng ~ `korstna tegemine Tehakse redelitaoline joonis. Üks mängija peidab pliiatsi selja taha, vastasmängija peab ütlema, kummas käes see on. Kui ta ütleb õigesti, saab ta pliiatsi endale, kui valesti, siis teeb peitja joonise lahtrisse mingi märgi. Kumb oma lahtrid enne täis saab, see tõmbab neist joone läbi: tema korsten on pühitud, vastasmängija oma pühkimata – Jõh Vrd korsnapühkimine

kärna|teras terasesort, millest tehakse kirveid kärnäteräss Rõu Vrd kärnamürk

peal peal, pial, piäl hajusalt R SaId, Muh L K I, pääl R Krj Pha Rei Hää Saa Äks Vil eL, pεεl, peel Sa Hi, peäl Mär Vig Tõs Juu

I. postp 1. peal-, ülalpool, millegi pealispinnal või kohal, midagi katmas, varjamas `alli pojad on jää pial Jõe; `vihma pilv on kõhe pää pääl Lüg; magadaste ahju pεεl Jäm; vee `raandad olid kaju peel Khk; `Istus toas, pisike tüdruk oli põlve peal Pöi; `olli‿s elu peal ea magada Muh; surm on lisemal kut särk ihu pääl Rei; siin laua peal ei ole `ühtegi pudelid Kul; kaks inimest oli kuhja peäl ja üks `andis [heina] kätte Mär; pää kumab metsa peal Kse; lõsna piäl oo parred Var; lapsed ikke `laskvad uesudega jää peal Aud; katus on maja pial Nis; mõni kannab `särki `pükste peal Hag; Igavesed mustad säŕgid ja nühi neid laua pial, nii et riie `rünsub Amb; au kubu `kuivas ahju pial Ann; kaśt `õunu `seisis riiuli peal Tür; majad olid mua pial kohe, mõned `lahtised kivid olid aga all Koe; istub nii uolega pesa pial VMr; pruun kord vie pial Kad; elan niisama kui lind oksa pial Pal; inimene `lämbub ära, kui tal - - suu pial kedagi Ksi; `päiste piäl ei tohi tallata KJn; paneme `kińni kiik, mis siin laua pääl on Vil; om `seande lait́s, oia nagu sitta `pilpa pääl Trv; põse sarna pääl üits `vistrik Ran; arak kädsätäb aia pääl, ei tiiä, mes `käsku jälle tu̬u̬b Puh; pöksi om täl serätse et paik paega pääl; kui Peedu pääl om nisukene aĺl, siss sääl joba satab Nõo; kõ̭gõ all oĺl hamõʔ, sõ̭ss `hammõ pääl oĺl pihtsäŕk Kan; vähjähaina kasusõ vii pääl Har; `maŕtkiid oĺl üt́skõrd paĺlo `kapsta `lehti pääl Rõu; kalariistaʔ oĺliʔ üleväl lae pääl; nigu tulistõ hüste pääl, ei kärsiʔ `kohke olõma Räp; ma sängü pääl `istõ Se || (kehaasendist:) mingi kehaosa on all ja sellele toetutakse ma ole nönda `aige, ma ole mitu nädalt külje pεεl maas olnd Kaa; kuer ka sitsub, kui ta kahe jala pial on Ann; ta‿i ole sängin, ta‿m vi̬i̬l ike `jalgu pääl (jalul) Nõo; tu̬u̬ makass sälä pääl Lei

2. osutab kohale või sündmusele, kus miski või keegi on või kus miski toimub nied on `terve `pääva läbi mere pial, kui vähegi `ilma Kuu; isa vilistäs siis `riiala verävä pääl ja ikke akkas tuul Lüg; `käisin `nelja talu pääl `karjas Jõh; sii nuki pεεl oleks εε elu küll Khk; küll külamehed `ihkusid `jootude pεεl Mus; pidude ja `näituse peal peab Muhu `riided üll olema; ää seisa `risti ukse peal Muh; Iiumaa pεεl olen mina `sündind Emm; nää mei mette änam sii maa pεεl Käi; paadid olid ju `öösi mere peal koa Rid; egä neid `kaarmuid maesemaa peäl ole, nee oo rabas Vig; jaanipää oli surnuaja pial teenistus Kse; Vanaemä - - see künn veel põllu piäl Var; `laate pial `köidi `jälle `müimas; ma ole kolm `pääva Kõpul `eksamite pial köin Tõs; pulmade pial tegin peent `leiba PJg; paesu peal ei saa kala üles ajada Vän; Kääsime `ü̬ü̬si pidu pääl Hää; `paarisrahvas pidi `altari pääl kõrvu olema, kui armulauale `võeti Saa; `istus laada ukse pial ja `juotis just sial `lehma Hag; kolmas põli sii koha pial Juu; kui inimene on ike kõik maa pial läbi eland, siis tiab tema ka, kus ia on ehk kus sańt on Pee; Ku piasukesed `lendavad õue pial, tuleb `vihma Sim; `Peipsi piäl one suuremad `lained kui Virtsjärve piäl Kod; sial ti̬i̬ pial oli paelu löga Ksi; vanasti käisid kõik mööda küla, olid perede pial, `vaesed lapsed ja vanad inimest Pil; ti̬i̬ käänakide pääl on juhatused üleväl Vil; jooviku kasvave su̬u̬ pääl Trv; ku `villu `veśke pääl kaariti, sõss `aeti `kätsä Krk; me rahvass om põllu pääl; miä es ole pidude pääl `käijä, mul es ole `aiga Nõo; siin es ole muud ku Pühä jäŕv, mille pääl `sõita sai Ote; penipütsik kasvap aian ja ainamaade pääl Rõn; mis sa vahit läve pääl Krl; kala`veńläseʔ käveʔ mi `jäŕvi pääl ka `püüdmäh Rõu; mi˽piiri pääl om tu̬u̬ `Reoli su̬u̬ Vas; maja lät́s palama, `kohto pääl küsüti, et kost tuli tuĺl `vällä Räp; vaiv om elläʔ siih ilma pääl Se || teat kaugusel, teat vahemaa taga kahe tõist kilu`mietri pääl `käisimä `einämal Lüg; iga kahe `virsta pääl oli taas kabaka Vai; siin `paergugi kiba veel nii paelu, et võid iga sammu peal kibi `peale `astuda Mih

3. a. osutab mingile tööle, tegevusele, ametile, millega keegi tegeleb olime `keulas `aerude pääl Hlj; ei `jaksand sene `ränga `ammedi pääl `olla Vai; Ta oli elu aja `sõukse liht töö peal, `saagis, `lõhkus puid ja tegi, mis sai Pöi; ma justkut koer ole vahi peal Muh; ma oli [sepa juures] suure `aamri‿päl Rid; tüdar oo tal Tapa raudtee pial Mär; tä‿o maade piäl, sai maade `piäle peremeheks Tõs; mies oli `veśki pial sial Raval JJn; vend ja - - õde, kõik olid `mõisade peal Pee; tämä õli obese väe piäl Kod; `kõŕtsnik oli kõŕtsi peal `aastate `viisi Äks; tuli soldatist `väĺla - - oli Pajusi mõisas `veśki pial Plt; oĺlin levä tegemise pääl Vil; mis tü̬ü̬ pääl ta sääl sõss om Krk; viis `aastat `oĺli kroonu pääl Ran; mu minijäss om nüid obeste tallin `varsu pääl; poig om `lõikuse pääl (kirurg) Nõo; tegi noid tsõõrikiid, tu̬u̬ `oĺlegi periss anumategemise pääl Ote; temä om koolin vanembide laste pääl Rõn; eńne naise `võtmist ma teenisi kolm pu̬u̬ĺ `aastet känksepä ammedi pääl San; mi tulõ`tõrjõ päälik om õnnõtuhe `surma saanu `autu pääl `sõitõn; tarõpoisi pedi ummi `śaksi `paśmadõ, tu̬u̬ pääl oĺl tarõpoiśs Har; noorõmb poig om `traktori pääl Räp b. osutab tegevuse eesmärgile või iseloomule `käisivad `seili`paatidega `Suomes, [olid] elu ja `surma pääl `väljas Hlj; ega `mustlased ei `oldki `ninda `viemise pääl VNg; Sene pääl kõhe `välläs, kust `miski saab varastata Jõh; Teiste inimeste `petmise peal ta `väljas oli Pöi; ta oo vedelemise peal, sis‿tal teha oo Mär; sui sai `ärgega `küntud, `talve oĺid ärjad änamasti seesu pial Kos; minu isa oli viina pial [väljas] VMr; aśja õiendamese pial väĺlas KJn; `oĺli kolm `päivä jõmmitamise pääl Ran; mõni `u̬u̬ramise pääl eläbegi Nõo; `üt́ski pühä es lähä mitte `mü̬ü̬dä, ku mina jahi pääl es käi TMr; ega˽tiä siss ei˽sü̬ü̬ʔ, ku jooma pääl om Vas

4. osutab millelegi, mille varal elatakse või mille abil midagi tehakse a. (seoses elamise, toimetulemisega) kie on üvä elo pääl - - [sellel] on lokk `lõuva all; muud ei õle - - `leivä ja `silgu pääl õlengi Lüg; Meite lehm on sääl sööma pεεl Jäm; sui nad (sead) olid rohu peal Vll; loomad `paĺla põhu peal, muud põle `anda kedagi Mär; luomad `kurtuvad ää sańdi einte peal Jür; kül‿ta aga teise kruami pial ubis `süia Kad; tänä õlen õma leevä piäl Kod; kalu sü̬ü̬b, kalade pääl tema (kaur) elab Äks; [on] suure palga piäl, saab suurt `palka KJn; levä pääl si̬i̬ `sü̬ü̬mine, midägi leib `vastu‿i lü̬ü̬ Krk; ei saa `kopkatki, eläb naese vaeva pääl Nõo; tol aal eeringide pääl elu `oĺli Rõn; ta eläss sääl tu̬u̬ perremihe pu̬u̬ĺ prii pääl (ilma tööd tegemata) Har; Süǵüsene vill oĺl kõ̭gõ paŕõmb, noorõ haańa pääl timä `kaśvi piḱk ja˽paks Rõu; Talvõĺ oĺliva˽laadah vi̬i̬ ja olõ pääl, jüvä `raasa es `näeväʔ Räp b. (iseseisvalt, omaette elamisest) `este `tienisin `vierast ja siis sain vähä `aiga oma pääl ela Hlj; tulin isa kodont `vällä, eläsin oma käe pääl Lüg; `teensin `võeraid peremid, nüid ma ole enese peal old tüki `aega Vig; `Suilesed suisel ajal `teenisid, talve `oĺlid oma pääl Hää; õlin pere leivas - - põld `miski muret, aga katsu oma kää pial Iis; ku ma sääl henne pääl oĺli, siss ta õks `tõiõ mullõ kah medägina söögipoolõst Har c. osutab riistale, esemele, vahendile Paramad uurid käivad kivide pεεl Emm; `kεεved `tehti voki peel Phl; jämedam lõng `tehti kedevarre peal Rid; Teĺlede pääl kujume; mängib ilusad lu̬u̬d leierkaśti pääl Hää; kõvasi peal teritaks Ris; nied (linad) tulid juo `ropsida ja siis viimaks arja pial sugeda KuuK; `pestakse lõngad äe, siis keri`laudade pial keritakse äe, siis käärpuude pial kääritakse üles Ann; seilapaelaga niied tehakse ruobi pial, aga sõĺm niied tehakse niie paku pial Kad; `varda‿päl tehässe siĺmäd ja siss akatse kuduma KJn; vesi vedas reiss-`saage, vi̬i̬ pääl na käisiv Pst; kehvä inimese ollim, näppe pääl `ti̬i̬ńdsim iki Krk; mia ai pöörä pääl vikatit teräväss Puh; vü̬ü̬ `koeti haŕgi pääl Plv

5. osutab mingile ajaühikule või ajalisele seosele `küündlä`päivä ajal `murreda `talve selg ja siis talv on `puole pääl Kuu; miu isä on jo `seitse`kümme `aasta pääl Vai; Ma ole oma tööga poole peel Jäm; ma ole `paergu `seitsmekümne viie peal Jaa; tä tuleb illa peal kodo Mar; tänase pääva peal pidi tulema; pää lähäb `looja kümme minutid ühüssa peal Mär; kell juba ühü peäl Juu; kahe pial akkavad nemad `lõunelle Tür; no mis on kolme`aastane laps, neĺlanda pial olin Koe; kell on juba `seitsme piäl Kod; ta om saa (saja) pääl Krk; selle pikä iä pääl om küll kõ̭kkõ saanu nättuss Rõn; Ma `eśki oĺli kuvvõtõiśs`kümne vanalt pääkoolih, mõ̭ni kuu vaest oĺli `säitsmetõiśs`kümne pääl Vas

6. osutab tegevusele või olukorrale, mis on toimumisele väga lähedal ma ühe`kerra olin uppumise pääl Kuu; tahi `õnnetus `tulla, aga sie õli `karva pääl, läks viel minust `müödä Lüg; menoki pääl sain täda käde Vai; nii viimase pääl - - akkab `ümber minema, ära kiputa Pha; Seda äi saa ütelda, et nee (roherähnid) nõnda kadumise peal oleksid; See on nõnda kärisemise peal juba Pöi; odrad oo `loomese peal Lih; vanaemä oli suremese piäl Tõs; mis sa sest obuse sut́ikast ääm peksad, ing mineku pial Sim; lehm `leidmese piäl (kohe poegib) KJn; Viimatse veerandi pääl (katki minemas) ni̬i̬ `kinda Trv; ta om iki lõpetse pääl Krk; lobjak om sulamise pääl Ran; ińg om minegi pääl Krl; ta om joʔ perämitse otsa pääl, näüss, mis ta tuu, poja vai `tütre Har

7. osutab sellele, kellel või millel miski lasub, on kohustuseks vms pośti vädu oo koa tema peal Mär; mehed olid `aiged kua, sio piäl sie tüe oligi Khn; perenaene ei `tiandki `kanga kudumisest kedagi, kõik oli minu pial Hag; kel vilets obune, sel maeapidamine nõrk, obuste pial se suurem `raskus oli Lai; maja pääl oĺl paĺlu `võlgu kah Urv; kümme hobõst oĺl tińdi nooda pääl (vedasid tindinoota) Räp

8. osutab tegevusele, mille ajal midagi toimub jooksu pial annab seĺg `tunda JJn; lu̬u̬m `käimise pääl - - abib `viĺlä suhu Ran; oi `taivake, sa `tõmbat nüid obese joosu pääl `risti tõśtele ette Puh; ega ma es küsi, aga jutu pääl (rääkides) tuĺli ette, siss ta kõnel Nõo; hobõnõ ka mõ̭nikõrd sõidu pääl kumastuss Kan; `vargusõ pääl oĺl täl jalg `kat́ski lü̬ü̬d Vas

9. osutab laadile, viisile, kuidas miski toimub või on korraldatud või kuidas midagi tehakse mehed `rääkisid `iesti kielt, `suome `kiele pääl `kiegi pali ei `rääkindki; tüöd tulevad, tehässe uut `muodi, `uuvve `viisi pääl Lüg; Kaks peret olid öhe nime peal Pöi; paet‿o `ankru peal (ankrus) Muh; seda `üiti siis kaera keeks ehk Vigala keele peal apu rokk Vig; korra pial oli `karjas `köimene Aud; Ööbik ju küll iluśti laulab, `mitme`kümne ääle pääl Hää; mul olid `lammad - - oiu pial mõisa `juures Nis; `reńtisime linna kääst selle `veikse reńdimõesa ja pidasime seda reńdi pial Kos; tädil oli koht puoletera pial JJn; käḱki ja kiigu, mõlema pial `ööldi Pai; paari piäl (kahekesi) `lõikavad puid KJn; ahunvõrgu `koeti kas kolme vai nellä tolli pääl; enne tetti kolm `jalga müir paks, nüid tetäss katõ jala pääl Ran; ku om tulilinnu `vahtre otsan, siss na laolava `mitma keele pääl Puh; ma ehmati nii ärä - - `õkvalt kisendäsin kit́se ääle pääl periss KodT; `pańti sari üless ja tuulõ pääl siss puhastõdi Vas

10. väel kui oli palav - - `niitasimma `särgi pääl VNg; `pluusa pääl tegin tüöd Lüg; Kolm`kümmänd `kraadi õli `külmä, aga isand õli `pintsaki pääl Jõh; üks mies sukkade pääl `juoksis kolm `virsta IisR; Nee `vaesed põlesid küll puu `paljaks, särgi peal olid `välja saand Pöi; Sui `aegus vöib küll kleidi pääl `ringi `joosta Rei; naised, kui särgi päel olid, siis neil olid põlled koa ees Mar; einalisel oli õhuke kleit́ seĺjas ja vahel sai vihutud säŕgi pial Sim

11. (muud juhud) `seitse on `täieste [kuked], aga kaheksas on kahe pääl (ei saa veel aru, kas on kukk või kana) Lüg; tahab peeli piäl (peegli ees) `vahti KJn; mesi olna `võiga üte inna pääl (maksid ühepalju) Ran; ma ei saa tuulõ pääl (vastu tuult) olla, mul pand `hingamise kińniʔ Har; maa pääl (maa pärast) käveme kohut Se; kaŕuśs - - oĺl hämmlikõ, oĺl vihma pääl (käes) Lut

12. (piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites) nee tööd oo keik nii üksteise pεεl Khk; no pajata `väĺla, mis sul südame peal oo Mär; [kubjas] `ühte `enge oli sul kepiga kaela pial Tõs; Suur väsimus - - siis on ki̬i̬l veśti pääl Hää; eng keele perä pääl, iki om vähe Krk; midägi nigu pakitseb südäme pääl; esi ei viisi midägi tetä, siss tahab tõese `perse pääl `liugu `laske Ran; siin om üits `tüt́rik, tol om viis last - - kõneldass, et nüid jälle om `tu̬u̬mise pääl (on rase); tu̬u̬ minek om mul katõ kaalu pääl, ma‿i tiiä, kas ma lähä vai ei lähä Nõo; tu̬u̬ `valtass küll `süäme pääl, et kuiss timä nii paĺlo `vaiva latsõst saani nägi Räp

13. peale `onne pääl oli virutand viel sen `varre `tüŋŋegä [hülgele] Kuu; kes veel tansi pεεl tulid, siis oli nende taha asund Jäm; pani vihud `püsti parte peal Rid; `kaupa `tehti riiete pial PJg; mu süda on ta pääl täis Hää; läksin kaju pääl vett `tooma Saa; kreĺlid lükiti niidi peal Ris; sirbil olid tera pial veked näksid `löödud JJn; pikä aa pääl läit́s periss rassess; ta om magjass viina pääl Krk; lät́s `Tartu turu pääl `müümä Vas

14. pealt lehm `ehtib ära, kui sa tunni peal ei lüpsa Vll; nied päävad, mis mia olin, makseti kopika pial `väĺla Jür; mõedetud kohe naela peal Plt

II. adv 1. pealpool, kõrgemal; pealispinnal; ant all `purjed lasimme maha, enämb `purjed pääl pidä ei voind `paadil Kuu; nuor jää, ei `kanna pääl Lüg; tuva `seinä äärt `müödä oli `pitked `pengid `pandu, kus pääl `istuti Vai; pajal pole kaast pεεl Ans; poti sinine `seisi kaua pεεl Kär; särk oli ihu vastas, jökid ja `kampsun oli peel Mus; `ohju pöle pial olnd, jutad olid `ümber `sarvede Pha; `nüklik maa, seal peal ep saa öieti `käia mette Vll; Kann oli puust `tehtud, vitsad peal Pöi; võrgu `laossel‿o õnne märk peal Muh; regi oln toas ja tite ema oln titega pεεl Phl; kilupaadil oli kaks `purju pääl Rid; `lambal elos kudros vell peal, aga se oo ermus lühike Mar; püt́i sees apo piim, koor peal Kul; ennemuste olid mademed peäl jõel Vig; siis `antakse õlut ja `viina, kui saarikad juba peal oo Mär; `pahkrane kord põllul piäl Var; suur järsk mägi ja kaks või üks talu seal peal Mih; `Lehtel kolõ paelu lehe`täisi piäl Khn; peab töö `juures ikke öö peal olema, siis oo keha tugev Aud; `iatse kord on jõel juba pial Vän; Kõht kõva, et tapa või täi pääl ära Hää; maeal on juba katus pial Nis; ei kanna kevade oost peal, `pehme, keev moa Juu; paal oli kuaś pial Amb; ega ärjal `ohju pial ei ole Koe; kasukas seĺlas ja `mantel viel pial VMr; `lähker ümargune, pial pruńt Kad; meie kudima `atlass, siis on lõim piäl ja kude all Kod; `lookadel olid vanast kirjad pääl Äks; `seisval veel on maage pial Plt; tõhu `nahka oled ju näind küll, tore karb pial SJn; `silmel on kale pial Vil; kui märdipäevän jõel jää pääl, siss om ka maarjapäevän pääl Hel; tekki es ole olemaǹnegi - - naśtel olliva `undrikukese pääl, mestel säŕk vai `kaskakene Ran; kallass mäeküĺg - - ku `ku̬u̬rma pääl, lääb `õkva `ümbre; pot́t `kärbläisi täis, nigu kaas `oĺli `kärblästest pääl Nõo; suitsutaren ma‿i ole ollu, me majal `oĺli `koŕsna pääl Ote; `nimmeʔ ommaʔ pääl, all ommaʔ tuharõʔ; obõsil omma loogaʔ pääl Krl; vanast oĺl `mõŕsal pallai pääl, ku laulatõdi Har; nii veśsin sü̬ü̬ḱ, et sääl ei olõ˽mitte üt́s väe tolm pääl Rõu; nu̬u̬ŕ lumi om iäl pääl Vas || millegi kasvavaga kaetud kuuse mets on pial, taga on raba Lai; meie põllu maatükk siäl, `kangesti lepäd ja `siuksed `oĺlid piäl KJn; Eläväkunnu mäel om jäl˽suuŕ mõts pääl Vas; suurõ tuulõga õi piaʔ hakõl pää`vihkõ pääl Se

2. a. küljes sileril on `õiled pääl Lüg; sölusel oli pisine keel pεεl Khk; kaseväädist sang oli peel [puuämbril] Mus; ernestel ikka veel lestad pääl, millal nendest `lestadest `asja tuleb Krj; Sarapuul olid ammu juba pitkad urvad peal; Tuulingul tiivad `jälle peal noagu enne Pöi; õunad `kukvad `alla, taha peal `olla üht; meitel ollid jooma kapad koa, kõrvad peal ja Muh; linal nii vilets kiu pääl Rei; sellel jäkil põle kraed peal Kul; `Õmbu ladu `murdus ää, tänäve oli nda paelu `õuni piäl Khn; suka kot́t oli pisike lapilene kot́t, kaks `sanga oli peäl Juu; `Taskud olid ike kua, nurgaga `taskud ja nöep pial Amb; puu pangid oĺlid, sis oĺlid paalast sangad pääl Vil; nüśk olli lavvane, vang pääl Ote b. sees ouk jökil pεεl, taarist `kinni paigata Jäm; vahel `olled ühna kenad `valged võrgud, siis `olle palju `räimi peal Muh; löŋŋal kuurud pεεl Käi; äks om serände müir, kos lõõdsa suu pääl om Nõo c. ees Ööd otsad ajab `peele poistega, `päeva nägu peel just kui lidul Kaa; Prillid pääl Rei

3. kinnitab mingi olukorra, seisundi olemasolu `mootur `seisis nii`kaua, kui sõda oli pial Jõe; siis õli `viina ajamisel lõpp pääl Lüg; sellel on iga küll peel juba, mis see änam rabab Ans; pailu `völga peel Khk; Tööinimesel oo eluaja üks leil pεεl; Mis viga see oo, et mul ööseti uni peel äi seisa Kaa; Kael peal kut sööma seal Pöi; `öösel käis laŋŋe `aigus pääl Rei; ega sool pakki peal ole, `aega `minna küll Mär; Poiste koerustel ots pial Han; luupaene köib peal Mih; viha oog tal peal Tor; `ossa issakene, minu elu`päävadel lõpp pial JJn; `kangest kõva kari on pial, ei jää sugugi `aega üle Sim; `ulka `võlga oĺli pääl Vil; joba neĺläss `kümness üits pääl (vanusest) Krk; täl om ää tuiu pääl Ran; tõene saab `endä üle valitseda, ku täl tu̬u̬ iratsemise ädä pääl om, tõene ei saa Nõo; sälävalu oĺl ka nii, et `otsa pääl es olõʔ Plv; säitsmetõiss`kümnes `aaśtak oĺl pääl Se

4. (fraseoloogilistes väljendites) Tubilièrid `hoisid küläl `silmä pääl Kuu; Isa ei ole `silma pial `oidamas, `poisid `lähned `irmus kuerast IisR; `Küünlakuus, siis pole `kassidel änam aru peal Pöi; obesa riistad, ni̬i̬d oĺlid kullatud ja õbetud kikk ärä nõnta, et es oole `otsa egä aru pääl Vil; tu laits om väegä vali, ei püsi pütin, ei mahu mat́ti - - oia `siĺmä pääl Ran

5. a. peale uni tikub ninda pεεl et Emm; põrssas liśtib moĺli ääres peal, söö `ahneste mette LNg; võtab aga jahvatada peal, seisä parem vakka Mar; `ilpsab peal külatänavit kada, töötegemesest põle juttugi Mih; sinu sõna jäägu pääl; Toiduasi `äśti kõva, ammas pääl ei akka Hää; köht on nönna täis, et pane vits peal Ris; Siul om ää `amba, jüräd‿päl neid `ernid Hls; mul uni `täämpe `ü̬ü̬se pääl es tule Krk; ta pohmutass pääl ilma `ambita Võn b. pealegi öpi aga pεεl, siis param elada; ole aga pεεl, `prεεgu mool `aega on Käi; tule aga peal, ei ma sind karda Mih; võta pial jalast siis ära Ris

põhjus `põhjus Muh Kul/-os/, g -e Kse Tõs Tor Hää Saa Ris Juu Jür Kod Äks Plt KJn, `põhjusse Lüg; `põhju|ss g -se Trv Hls Krk Puh Rõn, -sõ hajusalt V; põhju|s Pöi, g -se Mär(põh́u|s) Nis Kei Juu Jür Tür Koe VMr VJg Iis Kõp, -kse Kad; põhjuss g -e Trm; `pöhjus Khk, pöhjus Jäm Vll Käi Rei, g -e; `pohju|s g -se VNg, -kse Jõe Kuu Hlj; g põhjusse Plt

1. asjaolu, mis kutsub esile teise asjaolu vms; asjaolu, mille pärast midagi toimub või tehakse; ajend nüüd ma siis ka `tiien, mis sen minu hädä ja `haiguse `pohjus oli Kuu; mida `pohjuse perast sa tegid seda `ommetegi VNg; `viimast siis ikke `ütleb `asja `põhjusse `vällä Lüg; päris `ilma `pöhjuseta ta poleks seda ka teind Khk; `keikide pöhjust me‿p tεε mette Vll; Oli `kinni `viidud, põhjust ei tea Pöi; mis `põhjust sa tead `reaki ka Muh; mis pöhjused nee ka on, `lihtsald laisk ja muud midad Käi; tõbede `põhjos on külmetamene Kul; ta tuli kallale, põlnd põhjust kedagi Mär; see jutt oo ilma `põhjuseta Tor; `mingid `põhjust ei ole, ei taha ja keik Saa; sel aśsal on oma `põhjus Ris; kes targem oli, see tõi parama `põhjuse ette Juu; nüid sai `selge põhjuse kätte Koe; kui sa‿i lähänd, siis nagu akati `kiusama ja pärima, et mis põhjusel ei tuld ja VJg; teab mis põhjusse peale nad seda juttu reagivad Trm; tämä ei sua edesi ei tagasi, kedägi tämäl ei õle `põhjuss Kod; mis `põhjuse piäl sa sedä ti̬i̬d KJn; üits `põhjuss pidi tal iki olema Trv; kudass sa `uupi `ütlem saat akate, ku midägi `põhjust ei oole Krk; mes `põhjusel sa es tule meile Puh; mu onotütär itsitäss innegi, vahest ei olõki `põhjust õigõt Kan; kullõ, mis `põhjuss sul om muka tõrõlamma tullaʔ Har; kes tiä `põhjuisi ti̬i̬b Plv

2. alus või põhi; alustus `ämbril on põhjus Kei; kerä põhjus, paned kardule `alla, kalsu `ümmer ehk paned kivi põhjuseks Juu; sie maea lahuteti ära, siis `laśti ausammas selle põhjuse `piale teha VMr; kiavele `pańdi põhjuss `alla Trm; [pooli] põhjusseks olid paberi põhjad Plt; [pulmas raha kogumisel] `panti üit́s `saaline paper, sada olli si̬i̬ `põhjuss `taĺre pääl Krk

3. lauast vajutis igal mihel old siis `tünner sedä rugi - - old kohe `tündrisse `pandud ja `pohjus `pääle ja Kuu; `taŕvis `kapsa `aśta põhjuseid muretseda Mär; põhjus käis kapsaste pial Kei; `silkudel oli `vaotes peäl, põhjus all, kibi peäl Juu; `kapsad `liisuvad ää, kui ilma kivita või põhjusetta on Jür; silgu`tündril ja vierandikkudel on põhjuksed pial Kad