[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

alustama alust|ama Jõe VNg Lüg Muh Emm Rei hajusalt L Ha, Amb Koe hajusalt TaPõ/-ss- Kod/ T, -eme Hel, -õmõ San Krl(-õmmõ) V(-amma; alo-)

1. (midagi) algatama; (millegagi) algust tegema, pihta hakkama alustas sene tüö, ei `oldki tegija, jättas kese `toise VNg; ma‿p tea‿s kuidas ma esimest `otsa akka alustama [jutul] Muh; täna saab ülesse alostod töö järg Mar; leib soab `otsa, peab uut `pät́si `jälle alustama Juu; alustas `leiba künas Kos; `kanga lõpetus ja alustamine Amb; kevadene põllutü̬ü̬ nagu `künmine, alustadi `laubate Äks; mis sa `kõhklet sääl, aluste asjale `pääle Hel; ommen alustame `kanga ärä; nüid om jälle `tolle vana jutu üless alustanu Nõo; Tan saman alustiʔ, joba pu̬u̬ĺ sukka vaĺmis Urv; meil alustõdi ka joba `niitmist; sa˽piat nakama henele `kraami `nõutamma ku elämist tahat pääle alusta; ega˽meil paĺlu tett ei õle˽`haina, vällä˽sai alustõduss ennedä Har; Haańa niitmist aluśt õ̭ks perremi̬i̬ss Rõu; viisu kudamine om meeleh ja - - a alostaʔ mõista aiʔ `viisa Vas; timä `ommõgi alostaja [tapluses]; alosta no ar taad `laulu; rasõhhõp om alostaʔ ku tetäʔ joʔ Se || (koos da-inf) alustõdass kuhi pandaʔ; alustass rüḱä pandaʔ Har; ma võt́i maalt kolm `lastu tulõ alostaʔ; jaanipäävä iks alostõdi hain tetäʔ Vas; alostõdi `tińte püüdäʔ; alosta `laulma naadaʔ; ma alosta arʔ kündäʔ Se; alustass kutaʔ Lut Vrd alutama

2. asutama, rajama ühüd [sipelgad] alostavad `sinna pesa`kohta, kus se sahk sial on Mih; see talu on alustud maa `kirvega Vän; olli mitu kirikut alustenu Hel; kuus säedsekümmend aastat om sellest, kui küünid alustadi Ran; kui Elvä alustedi Nõo; ta talu om mu esäesä alustõt Har

3. algama, algust saama seda jõge `kutsusivad ka ikke `Ammejõest. siit samast ta alustab Kaareperest Äks; septembri kuul alustava kooli Puh; kosa siss ollit, ku ädä aluśt San; õdaguni agu lõpõss ja ummuguni alustõss; künni aig om alustõnuʔ Krl; noovember om õks talvõkuu, siss alustasõ külmäʔ Har; mäe jalg um mäe all, kost mägi alustass Rõu; küĺvi nädäli oĺli jah - - jüripääväst alośt minemä nikani jaanipääväni oĺli nu̬u̬ʔ nädäliʔ Plv; `õkva `piage alostass keriko teenistüss Räp

linnased pl linnased Kul Mär Kse Var Pä/ljõnnasõd Khn/ HaLo Juu Jür Ann Tür Koe Plt SJn, linnassed Khk Muh Mär Vig Lih Sim TaPõ KJn, `linnassed Lüg Jõh, linnaksed u Pöi, Hi LäLo Ha Amb JMd Koe ViK, `linnaksed R, linnasse Trv Hel T(-õ Võn), linnassõʔ Krl Räp, linnase Hls Krk, linnasõʔ Urv Rõu Plv Vas Se, linaksed Jäm Kos, linassed Kõp, linasõʔ Krl Har(-ssõʔ) Lei, lennased Rid(lõ-) Mar Kir, lennassed LNg Mar; hv sg linnas(s), lennas, linas(s) idandatud teravili (hrl oder) `linnassed `pannasse `kasvamaie, pühäd on tulemas Lüg; Rukki `linnassed `kasvasivad ruttu, `tõisel `päiväl õlivad jua jalad all Jõh; `linnaksist tehä olut, oluve `linnaksed, rukkid ja `otrad `panna vie `sisse likko - - itted `tullod `külge jo, siis `panna `kuivama. `kuivadeda, [siis] `viiä `veskile ja javadada `jauhost, `jämmest `jauhost Vai; mis täis kasun linnas oo, sest soab ea õlle koa Muh; Kui linnaksed valmis, veib ölleteguga peele akata Käi; lennased oo `pulka läind (kasvama hakanud) Mar; ma lasen alati ikke linnastele pikad jalad taha tulla, saab parem õlut Mär; ruki lennase kali oo param, odra lennas oo vali Kir; linnase rehe ette panime obest `sü̬ü̬ma PJg; linnase tegemisega oo paelu tüli, linnasid jahvatasse, linnased õerutase üksteesest `lahti Tor; kolm vakka `tehti linnasid ära - - üks kolmsada `toopi õlut oli Nis; mõnes pere`kohtades ikke oli sie pruuk, et `tehti `kaĺja. linnaksed `võeti ja `pańdi `ahju, siis `pańdi nad `tõrde või `tuobrisse KuuK; ilma linnasteta ei sua õlut tehagi JMd; [viina] `tehti karduldest ja odrast olid linnaksed VMr; linnakseid jälle idandati nii kaua, kui olid savad taga Kad; meie tegimä sügise linnassid. õdrad `pantse immissuma, immissuvad taren. teräd lähväd idänemä, siis oo magus - - peräss lipud linnassed lehtlabidaga ahaju; rükki linnassed on vägevämäd ku õdra linnassed, annavad `rohkem õlut Kod; linnastest tegivad `kaĺla, odra linnassed olid Äks; linnassed kasvatati odradest, nuiaga `toovris või kus tambiti `kat́ki Lai; linnased `tehti - - suured pikad jalad `kasvasivad `alla, siis õeruti `lahti, jalad jäid `külge, sialt tuli magus Plt; taren põrmatu pääl kasvateve linnasid; kesvä linnastest tetti õlut Hls; taari pätsik tetti nisu `kliidest ehk linnasse jahudest Puh; niikavva `panti vett tõrikesi pääle, kui tu̬u̬ linnasse jõud sääld ärä `olli tullu, siss `panti tu̬u̬ pruun li̬i̬m `tu̬u̬bri `sisse Nõo; linasõʔ omma˽kasuman, linassõil omma jala˽perän Har; `uutsõ linnasõ˽kasvatõdi ja jahvõti iks jo˽viinakuu perämädsil päivil `vaĺmiss ja˽talvõkuu edimäd́sil päivil `pańti kah́aõlu˽`käümä Rõu; ku om linasõ, sõ̭ss linaš́šist `säetass [õlut] Lei