[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kaasitaja kaasi|taja tgn < kaasitama pulmalaulik kaasiteje naise olliv katelt paarilt, kait́s tükki lauliv peigmehe pu̬u̬lt, kait́s tükki nooriku pu̬u̬lt Krk; saajan olliva ennembide kaasitaja, laoliva ike `kaśke kanike Puh; pruudi pu̬u̬lt oĺl kaasitaja ja `peigme pu̬u̬lt oĺl kaasitaja, siss nemä üits ütte `neḱsivä Ote; Peigmehe pu̬u̬lt oĺl mõ̭ni viiś kaasitõjat, pruudi pu̬u̬lt oĺl kah Har; kaasitaja˽kasitasõʔ Plv Vrd kaasetaja, kaasik3

kissidama kissi|dama Emm Rei, da-inf -ta Rei, tgn -taja Käi ässitama Üks εεndab (rahustab), teina kissidab; Kissidas mihed täis Emm; mina küll pole killegi [koera] kissitaja Käi

korjama2 `korjama, korjade; `koŕd́ama, koŕd́ada lugema ma pereda `koŕd́a raamatut; [ta] is taja raamadut koŕd́ada. ma `iste `tu̬u̬le `kõrva un `aĺgi koŕd́ada; ku las kõ̭iḱ koŕd́aka Lei

küsima küsi|ma, -da R(excl Kuu; -maie Lüg) eP(`küśkima Plt; da-inf küsta Kse Vän Plt, `küsta Jäm Pil Plt/-ś-/; [ta] küssib Muh L Rap/-śs-/;), -mä, -dä Vig Var Tõs Kod(da-inf `küstä) spor T; küsü|mä, -dä Kuu Vai Khn Võn Ote, -m(e), -de Krk San; kü(ü)sümä, da-inf kü(ü)südäʔ, küs(s)üʔ, `kü(ü)ssüʔ V(ḱ- Se Lei; ma-inf küssü- Rõu, ḱüž́ü- Lei; da-inf küstä, ḱüš́täʔ, küüstäʔ Lei); `küśkmä (-s-), `küśki (-s-) Vil Trv; `küśkme, küstä Hls Krk
1. küsimust esitama, pärima pää valutab kolejasti, ärä nüüd küsüki midägi; [teen] Küsüjälle `perse `pulka (vastus küsimusele mida sa teed) Kuu; nääd midä tama ei küsi Vai; küsid midad, räägid, ta‿p lousu eid ega jaad Jäm; küsi εε, siis süda rahul Khk; Küsi sa selle kääst (mõistlikku vastust ei saa) Kaa; Muudkut teevad lapsi, kes nee kasvatab seda‿b küsita `öhti Pöi; ma `küssi mis seal taheti Muh; nee olid `kanged mehed küsimas Rei; eks isames siis ikke tuleb tuppa, see ikke küssib ja jutustab Vig; küsitse ja uuritse Tõs; Suab ju küsüdä, kui ise tiä‿mte Khn; `küśkis `seoksi sõnu Hää; lapse `keeli küśsib Rap; [kosjas käies] küsitud ikke et meil on kirju kana kadund, kas ehk tuli `teile `varju VMr; `küśse kuda ma õlen sugulaańe Kod; kui lähete `Põltsamale, sealt `küśke Plt; ma pia `sinna `sissi ti̬i̬d küsüm mineme Krk; ma‿i tiiä kes täl `oĺli naesen, ma‿i ole küsinu Ran; tu̬u̬ poiss mõist pääst `äste rehkändädä, nigu küsiti, nii ütel; mõni inimene tulep ti̬i̬d küsimä, siss miä jälle juhata; miä `küśse, mis te olete tennu onte si̬i̬ päiv Nõo; mi̬i̬s `kaenu˽küŕvitsit ja küsünü, mes muńa ni̬i̬ omava Võn; sa võit eiśs tiä käest küsüde San; nuid põraʔ `keäki õi küüsüʔ Krl; ma˽küüsü, kas tulõt mullõ, kas jäät mullõ vai jäämäldäʔ; küüsümise ja `kostmise raamat Har; `väegä halvaʔ omma˽latsõ˽kah, küsütäss ti̬i̬d, a juhatasõ `võĺssi Vas; küsüti (uuriti) `süüdö Räp; äi taja (oska) küüstäʔ Lei; kavalust küsima tagamõttega pärima; uurima ta tahap sinu käest teedä, küsip kavalust, ärä `ütle Nõo; tiä tiid küllʔ eśs (ise), tiä küsüss kavalust Krl || küsitlema, teadmisi kontrollima kuol`meister on `lapsed küsind läbi Lüg; ku̬u̬ĺmeister küśk, lait́s kost Krk; sa pidit jo `kostma, ku ku̬u̬l`meister `küśse Puh; vahel `oĺli pääst rehkenduse küsimine Nõo Vrd küsitama || küsimus (teonimena) sie on küsimine, midä sie süöb säl Lüg; lähvad `sõnna kus tahvad, ei sest ole küsimest, kas on kodus kedagi teha Juu; kas see (karp) `ültse annab `lahti teha, on küsimine JJn; Kas [ta] `lainab raha, on küsimine Trm; kes si on, kes seda unenägu nõnna ette toob, vat see on küsimine Plt || vastus tarbetule küsimusele Mis ta sest obusest väravate vahele käerpukki ajas? – Küsi kuradi `lolli IisR; Kas sa seda `laulu tiad? – Küsi `loĺli, mitte ei mäleta; Kudass sa nii iljaks jäid? – Küsi `loĺli, jäin kauaks magama Jür || fig (nõutusest) Midä sest `mütsialusest alaldi `kratsid, `kärnäs pää vai, `teine `ütleb siis, küsin `kõrva tagant nõu Lüg; küsib körva tagand nöu, kis pεεd nakitseb kui midagid `asja on Khk
2. taotlema, paluma, tahtma küsin `endast sest tüöst vabast; sie kaupmies `õskab `õige iast raha küsida Lüg; Nüid lapsed küsi änam kellegi luba, `lähtvad `sõnna kus ise `tahtvad Pöi; ta küsis raha, ma ole koa küsin Muh; nad (mustlased) küssivad `käśsa vaadata Mär; laps ei taha küsidä, võtab ise Tõs; ku miis `rohkem `palka `küśkis, `pantu kohe soldatiss Hää; ta küsis ennast möneks päävaks prii Ris; ei taha seal ammetis enam `olla `ühti, küsis enese `lahti Juu; ära selle tüiri kääst mine küsimagi JMd; piäd sańdile `anma, kui ta küsib; obess tahan küsida, kas tämä annab Kod; mis sa aga `oskasid `küsta, `kõiki oli laadalt `soada puha Pil; ma pian `küśkma oma anuma kätte Vil; oma volige tege, ei ole luba `küśken Hls; kõrdsin küsiti sang `viina Ran; kaśs `näogub usse man, küsip `väĺlä; küsi raha `endä kätte ja anna tälle arvuld Nõo; käü `kõ̭iki mant küüsüss (nurub viina) Har; võõrass riiḱ nakass rahu küüsümä, et teḱke rahu; `koŕjaja sańt, jumala nime perält ḱüüss Se; lät́s `küsse tu̬u̬ vele käest süvväʔ Lut || Ega küsüjä suu `pääle ei `lüüä, vade `varga näbi `pääle `lüüä Kuu; kes küsija suu `pihta lööb Jäm; küsija suu pääl äi pane `kiskid kätt, aga isevettija kää `pihta `panta Emm; küsija suu pääl ei lüü `kiigi, aga võttaea käe pääl lüüdass Hää; ega‿ss küsüjel su̬u̬ `pääle ei lüvvä Krk; küsijä suu `pääle `kessegi ei lü̬ü̬ Ran || fig nõudma ega asi `süia küsi, mis on `õssetud, sie `õssetud Lüg; see asi ikke küssib raha koa, ega sa mudu seda kätte saa Mar; sie tie küsib raha VJg; ega amet `leiba küsi Lai; reha pulgad ülespidi, reha küsib `vihma Plt; lehm `aelõss häril, `häŕgä ḱüüss Se; põld küsüss ravvi (sõnnikut); põllutüü um kõik mitä põld küsüss tetäʔ Lut || jumalat paluma inemisel jumalat vaia `küssüʔ; pühä jakapit küsüss rahvass et `andnuss `suuri jeki Lut
3. hoolima `Aigus ei küsü `aiga egä viletsus `päivä Kuu; ei see (lehm) küśsi ajast ega kedagi, kui `lahti pääseb, siis otse põllale Mär; tä oo nii toŕm, et ta ei küsi sellest Vig; mudku lääb isi edasi, küsi teśtest kedagi Tür; võttis õige pilli `lahti, aga kessi sellest küsis Kad; ei sest ei `küstud, töö pidi `tehtud `saama; kaur sellest ei küsi, kas ta (pesaalus) on kõva või vesi Äks; karjapoisile `ańti närmak `seĺga, kes karjapoisist küsib Lai; `vihma jooseb taevast maha, aga temä ei küsi, temä muud kui lääb Hel; kalgi süd́ämega inime om `u̬u̬lmada, tõesest temä ei küsi; surm es küsi, võt́t ärä Ran; ku nu̬u̬ŕ olõt, ega siss küll ei küüsüʔ kas `tervüst rikut vai eiʔ Har