Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit
kumb1 kumb g kumma eP(
kump;
kumm Mar Mär HMd Juu Pee Kod; g `kumba Vll Tõs Khn)
eL(g kumba,
`k- Lei), g `kumma Kuu Lüg,
`kumba Jõh VNg Vai(n `kumba)
1. küsiv-siduv asesõna (kasutatakse kahest alternatiivist kõneldes) kumb sie kävi Kuu;
`kumba `puole `menna VNg;
`kumba `muodi tahad `panna,
sie (raamat) `sõisab igate pidi;
`kumba sa nüüd tahad,
kas nuga vai `pleitri;
`kuuse puud vai `männäd vai `kumbad nied `tõrvassed on Lüg;
Siis `lasti [vette] siis ükskõik `kumbi jahu,
kas `õtrajahu vai rukkijahu,
`ninda`kaua kui sai parajas `kördi `paksus Jõh;
üks kaik `kumbast `äärest tämä (kala) `uiu abara `sisse;
`kumba `kassi se `krauksus Vai;
touk,
kummast otsast `rohkem sinine on Jäm;
pole aru saand,
kumb see tüdar ja kumb see ema on olnd Ans;
kump pool see pεεl keib;
jo kohus teeb otsuse kummal `öigus jääb Khk;
`talve sa es tunne `kumbas `otsas pea oli vöi `kumbas tagumik [sigadel] Vll;
Kummast püust sa võtad;
Kump `meitist siis oome läheb Pöi;
kummale nüid `menna,
kas küli tegema või muda vεdama;
nee olid vilja tükid,
odrad ehk,
kummad `valmis `ollid Muh; [vanaema on] üks kõik kumb,
kas isa ema vei ema ema Emm;
kumma`poold sa tuled;
`Kumpa ma pea `aitama Rei;
tea `kumba oo `rohkem,
neĺlä`jalksid või kahe`jalksid Mar;
kumm kõrv `pilli lööb;
`kummapidi ma panen;
ei `teagi kummat `jalga sa pead `lonkama Mär;
akkasid obustega aeama - - et kumb kummast `võitu saab,
kumma obused oo `kangemad Mih;
`kumba sa omale võtad Tõs;
`kumbal `teitel `õigus ond Khn;
et sa mite ei tää,
kumma käe ta on Hää;
kummat `kaudu ta tuleb Ris;
kumm meitest `enne `lahkub (sureb) HMd;
kes teab kummat tema tähendab,
ead või `sańti Juu;
`kumbasi sa omale tahad Amb;
`vaatasime kumma poolt tuul oli ja siis akkasime tuule järele minema Ann;
no ütelge nüid kumm elu parem oli Pee;
`kumba reha sa tahad Iis;
suĺp ja lope on üks,
`ütle `kumma pidi tahad Kod;
`ütle,
kump kõrv `piĺli aab,
siis suad varanduse omale Ksi;
kump on vanem sõna Plt;
ei tää kumbat pidi ma ti̬i̬ Krk;
kui sa ei tiiä,
`kumba sa ti̬i̬d,
siss sa oled kate kaalu pääl;
toda ei tiiä,
kumb kummale `rohkemb manu tüḱk Ran;
`kumba ti̬i̬arud ma lähä;
ei mäleta kumb meist `kaugõmbalõ jõus kusta Nõo;
mine säält kurra kätt vai ääd kätt,
`kumba kätt sinu ti̬i̬ om Kam;
ku‿ma saa aid`vi̬i̬rde,
sis ma tiiä esi kummalõ poolõ ma lähä Ote;
kumb neist om suʔ lat́s,
kumb sõ̭sarõl Krl;
kumb siss enämb vali silmävett,
esä vai imä Har;
`olkõ kummal taht Pitso nimi,
esädsel või emädsel Plv;
kiroda kummaga tahat Se 2. kes, mis `ańdja käsi kumb ei väsüʔ Krl;
kas täil om säran maš́šin ka kumbaga `kraavi [tehakse]; `kumba `aigu;
kumb jo om ollu kauõmba (kauem) Lei ||
missugune kumb ž́eivadike (loomake) võid bes `šüömädä saista Lei3. (
koos pronoomeniga kumbki hrl eitavas lauses)
`inglased `rääkind oma kield,
`meie mihed `rääkisid oma kield - - kumb `kummastki aru ei saa Kuu;
nied inimesed on `nõnda `vaisest jäänd - - kumb `kumbagi ei avita Lüg;
ei `lausu kumb `kummagile sõna Jõh;
ei nad jõua kump `kumpagi aidata Mar;
põle kumm kummagist targem Mär;
nüid ei kannata kumm kummagi `karva Kod;
ei jõund kump `kummagi aidata Plt;
nüid ei saa kumb kumakit avite Krk;
üits kõ̭ik `kumba siss `kumbegi tahap;
kumb `kumbagi maha ei pane (maadlemisel) Nõo;
kumb `kumbagi ei usu,
tu̬u̬ om alb San;
mõlembaʔ ommaʔ kehväʔ miheʔ,
ei jõvvaʔ kumb `kumbagi `võitaʔ Krl4. kumbki kummale sai neĺli `nakla [hõbedat] Se Vrd kumbane,
kumbas1
pirtsakas1 pirtsak|as Jäm Kaa Vll Pöi Rei Mar Tõs Tor Hää Jür VJg Iis Plt KJn, `pirtsak|as Lüg Jõh, pirtsak|ass Trv Ran/-ds-/ Puh, pirsak|as Mär Lai, g -a; pirtsa|kas, -gas g -ga Khk; `pirtsa|gas g -ka Kuu; pirtsa|k San, g -ku Saa Trv Hls Krk(-ds-), -gu Jäm Har Rõu/-ds-/ Vas
1. tujukas, uhke; valiv, pretensioonikas Ärä ole `ninda `pirtsagas `toiste `vasta Kuu; `pirtsakas talu `tütruk `vaide on, midä senest `tahta viel Lüg; pirtsagas ning jońnagas tüdruk Khk; möni nenda pirtsakas, pole millegiga rahul mette Vll; Ta nii `uhke ja pirtsakas, äi see räägi minuga Rei; ää ole nii pirsakas Mär; see oo ette pirtsakas, kui mõni sõna `juhtub, siis oo [süda] täis kohe Tor; pirtsaku vasikul peab korralik jook olema, ei tohi soem ega küĺmem olla Saa; pirtsakas tüdruk võtab kohe niuh ja nauh ninasse VJg; nisuke pirsakas preilike Lai; pirtsaku inimesega om `rasse läbi `aia Hls; ta olli iki äkilin, pirdsak ka vahel Krk; mõni om nii edev ja pirdsakass, esi ei ole midägi asi Ran; [ta] ei olõ pirtsak poiśs, raasõkõnõ räpäk om Har; nii pirdsak massasi‿s (ei maksaks) õks ollaʔ Rõu
2. püsimatu, peru ta‿m säran pirtsak hopõn, `taaga kae ette Har