[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

all1 all üld

I. adv (välj kohta või liikumissuunda) 1. a. (vertikaalselt kellegi, millegi) all, allpool, alumises osas; sees, varjus mul `käivad `suoled all (songa puhul) Lüg; alus kot́t keib all magada; pia sa all, ma kalla `sisse Khk; piimal põle koort `ühti, mudu vesi all ja kile peal Kse; pialt oo [tõhk] vähe must ja all oo pruunakas kollakas Var; kördil oo pitsid all, pitsidega kört Tõs; jää on koristikus, vett all ei ole Saa; ihu pial kõige all on säŕk JMd; siin natuke `vaesem maa - - saue põhi all Pai; on üks igavene laustik sie saun küll, ei tia kuda nad viel sial all tohivad elada Kad; pudrul on põhja mekk - - kui on `kange tuli all Äks; libe all, libe piäl, libe kala `keskel = kanga kudumine KJn; [õunapuu] oksad oĺlid nii täis, et toed oĺlid all Vil; aga kui kulu all `olli tõesel aenal, niideti üten maha Ran; lumekirmeke `olli pääl ja `nilbe iä `olli all Nõo; puul - - all om tümi, pääl ladu San; tõõsõ kõrra pääl `eĺli esiʔ, all oĺl näil `koŕteriliìsi Vas b. madal, (millestki) madalamal; maas; allalastud asendis `päivä terä on juo all, on `õhta kääs Lüg; Laealuse vötab sojaks, all pole midagi, kas `külma ää; Maja on ölal mää `otsas, kaju all Pöi; suvel jo piab [jõe] tamme all pidama, muidu ei saa `eina teha, kõik vett täis Kad; päev one juba õege all, aga vi̬i̬l paessab Kod; see sügav koht [jões] on muar, all kus vesi keerutab Plt; kui makad, siss om klapi all, `siĺmi pääl Ran; kassipoig om lännu üless posti `otsa ja peni aogup all Nõo; ma˽pańni ärʔ värehti all (rehehoone juures, mis asub elumaja suhtes madalamal) kińniʔ Rõu c. (lähemalt kohta määratlev) [laevas] sai all `puordis `olla VNg; `käisin all (alamjooksu pool) `veskil Lüg; sii all `lahtes on `roogu Kär; `Tahkuse külas all jõe `ääres on kõŕts Vän; all `koples olid [kangad pleekimas]- - kus meil sial ned aavad all kasvavad Amb; vana tarelohak õli all külän Kod; meil tulli vähä peenikest `vihma, aga all järvekuru pu̬u̬l ollev iki kõvasti sadanu Hel; lehm oĺl tah all niidü man; imä jäi `mäele, teḱk mäel süüäʔ, ma˽kammańdi all saana man Vas d. madalas kalda ääres all meress Kuu; täna olid lestad all olnd, mdalas Khk; Pailu `laevi oli all [sadamas] Pöi

2. allküljel, põhjas olemas; küljes, kinni; alla, külge kinnitatud; toeks, toena Jalad punased all `nindagu `pardi `lestad Kuu; alasil on jalad all - - `miska `sõisab pakku `õtsas Lüg; `Ninda jalg `surrud - - kas on `jalga all vai ei õlegi Jõh; `katso et `sumbul ei ole `pohjagi all Vai; varased `valged [kartulid] - - öite agarasti all Jäm; rataste pulk, se ojab ratta all - - et ratas ep tule alt ära; ainus tuhlis, es ole `loodust ka all Khk; obuse raud laksub all, tahab kinnita `sooja Muh; lähäb nõnna et jalad `vilksuvad all `vankri ratas `loopab all Mar; obusel o lume lombid ~ kombid all Kse; puu`kingel oo puutallad all Tõs; mis mütale viga tulla [tuppa], mullast põrmand oĺli all Saa; oleks mul jalad all olevad (liikumisvõimelised) et tulen `vällä ja jalotan Ris; tiel `keltsa viel all, ei võta `sisse Koe; vana põhi all, sie o `jõukas Kod; nüid on padal jalad all, `lendab keeda Äks; pooliku ravva es kurda all kõlege Krk; kae `päeval om jala all, viśt `ommen läp sadama Nõo; sillal olli kolm või neli tarandust all Ote; joosõʔ nii kõvastõ ku sul `jalgu om all Har; `kuultul jutul ei olõ˽`põ̭hja all Rõu; ah́ol om `puunõ vańk all Se

3. (välj olukorda) obene sõit, jäi `saisma, `oĺli ärä `vaibenu - - vars all (imemas) kah, [nõrk] nõrk Ran

II. postp (välj kohta või liikumissuunda) 1. a. (vertikaalselt kellegi, millegi) all, alumises osas; (millegagi) kaetud, varjatud `ukse `lingu all on trikkel, `kergitab `lingu üless VNg; `linnud `lennavad `kõrgel `taiva all Lüg; mei `käisimo jää all `püüdamas ikke `verkoga Vai; keeb maa - - jala all virtsub Jäm; Kui katus `samli lihab, `samli all ta seisab kas vöi sada `aastad Pöi; pääva all `sõuke punane parras Muh; kark `kaindla all Rei; munal o koa kile koore all; ja särgil oli kurgo all nööp Mar; tule tukid oo paea all Mär; mää all kasub vili parem kui mää peal Kir; küll ta teab, kus kibi all vähk seisab Var; `särki `kantakse kuue all Hag; [varss] imes poole `vuastad emä all Juu; vili kasvab ärja jala all, ta tegi `talve sõńnikud Kos; koorm kui kägu `persse all Pee; `vihkab nagu `uśsi aja all Pal; kevade kui maa sulab, suland korra all on kelts Lai; padi `oĺli pia all KJn; lot́t lõvva all; obestel om suve kaara `kapje all, las na esi süvvä välläst Krk; vahel lähäb ratas `katski `ku̬u̬rma all Nõo; kõjo puu pehastass ärä ruttu, [kui] koore all sais Ote; ei olõ `kuiva kotust `kańgla all Kan; aidal - - om õnnõ kiiʔ `nulkõ all Har; põllõ all oĺl laǵa pit́s Rõu b. (millegi) sees; varjualuses, varjus neli pere`konda ühe kattukse all VNg; vähid ja `lutsud - - `sõisavad jõe `kalda all Lüg; tegid `suuri `koopud maa ala, elasid maa all; seakiha oli roovi all Khk; vesi rahu on vee all, aab laiva `pöhja Pha; tuli `iildub tuha alla Muh; metsa all ei kueva ein nii ruttu ää Kir; reheall sai `enne obustega pahmatud Aud; naarits elab niisammute mätta all nagu tõhk Vän; maavitsad `kasvavad toa ullude all Ris; tuli pliida all Amb; pää on `pilve all JMd; vikatid ripuvad kuuri all VMr; iie all on umb aĺlikas Kad; tuli`u̬u̬ne all ärä `aade siast lori; `kaksime lina ja emä sääl siss imet last rõuna all Trv; egä suidsu all (elumajas) om `viina; si̬i̬ makass juba ammu mulla all (surnud) Krk; perve all om uru, kon om `vähju Hel; rii alutse all om ovese Puh; niisama maa all ka jõõʔ nigu maa `päälgi Rõu; pedästiku all kasussõʔ palo seeneʔ Plv; kalaʔ ummaʔ aad́a all Lut

2. (kellegi, millegi) läheduses, juures; (millestki) madalamal alus `seisis Lettiba `nieme all VNg; `peigmes ja pruut `istusivvad - - `tõine `küünäl põles `tõise nenä all Lüg; mere `kalda all olid `karjamaad Vai; `kaapsu jäad oo köögi `akna all Khk; `meitel keige lisem poe on kergu all Vll; Lääve all oli suur vee auk; Ta elab sii sammas mo ääre all (lähedal) Pöi; me `laulsime ikka, kui kiige all ollime; `istusid [peeru] tule all ülal Muh; mei heinamaa `olle ukse all üsna Phl; seal jaanistule all niisa·mate `joodi `viina ja tansitasse Mar; meil oo meri õue all Lih; `ruhnlased köisid sügise `Saastna all `üĺgid `püidmas Kse; ema küĺle all `kasvand JJn; suure `tahvle all sai `käia [vastamas] Ann; paessutab ennäss ahju rinna all Kod; mäe rinna all oli `umbesse tuisand Lai; muist eenamaad on oma all (talu juures) Plt; valu om `rinde all; jõgi olli nurme veere all Krk; sääl Ummuli `mõisa all oli tuu Root́si sõda San; kurgun kõrvõtass, kaala all Krl; sääl oĺl Taheva kõŕdsi all suuŕ paŕv, kost hobõstõga üle `veeti Har; esä oĺl kaŕaga˽sääl `kaldõ (järsk mäekülg) all, ku tuĺliʔ lennugi Rõu; eläss `õkva külje all (väga lähedal) Vas; `kopli oĺl mi kodo all sääne niidükene Lut

3. (allküljel) omal kohal olemas; küljes (kinni); alla, külge kinnitatud obusel on lume `klombid jala all Jõe; sies `kapja all on varekse liha Vai; `eńni oli poistel va końt (uisk) jala all Kul; iä jumikarad `riästä all Khn; suured jää kamakad saabaste all, kudagi `mu̬u̬du ei saa `käia Hää; viies ratas vankri all (üleliigsest) Trm; kardula - - ku `erne terä juure all Krk; `jalgu all umma hobõssal ravvaʔ et nilbahanu‿ss mahaʔ Lut

4. (päri)suunas, pool ema üttel - - iga `tuule all on minu `lapsi Hlj; `tuule all oli `jälle nie samased `pienemad [terad vilja sarjamisel] VNg; Õhta all teeb pilve Kaa; Ait oli oort lahve tule all, aga ikka jõutsid oida [süttimast] Pöi; tuule lae oo aguline, teine ots o vesigare all, teine ots oo `maagare all Muh; (luiged) käivad - - sui pöhja all, kus nad munevad Noa; Lunandi eenam on pääva all Ris; keskoimiku all akkab `mürlain `piale Kad; vualu all VJg; [ta] õli tule all kõhe, kuulid nõnnagu rahe lennänud üle piä Kod; Õdagu saiś `lõuna all suuŕ must piĺv Rõu

5. (välj tegevus- või mõjusfääri) a. tegemisel, tegevussfääris; olukorras, seisundis; mõjus `Talgu `ehtul olid kaik mihed `häürü all Kuu; `kaljasi oli sadamas `purje all (purjed üles tõmmatud, sõiduvalmis) VNg; une all õled juo - - õled unine juo; vaguni `uksed on `plommi all; maja on juo sarikuie ~ kattusse all; meil ühe `kõrra õli juo sie asi juttu all Lüg; luha ein paremb, kui kaks ehk kolm üöd [seisab] `kaste all Jõh; mujal ep tee tööd kut `umbest kepi all, kubja silma ees; järjest istub lapse all, järjest kaps süles; emased on koo maksu all Jäm; `soldadid on püssi all; kalad paers ragede all (verisoolas) Khk; ma ole küll nende (rõugete) all olnd Kär; Oli öhe `öhta `jälle teise [mehe] käe all (käe alt kinni); Eile `öhta - - oli veel lehma all (lüpsmas) Pöi; elab enese elu päävad niukse piina all, mees joob tal ja varastab Mär; oli kihla all (kihlatud) Kir; Lihonetsi mägi `üitase, see oo `kaitse all koa Lih; vana moĺd oli talve all (talv läbi) sii küliti maas Var; Kuhad `oĺlid `mõisast `lahti, müigi all Hää; oli sünnituse all (sünnitamas) HMd; mets - - kõberas kõik lume all Juu; suri aŕsti kää all Kos; [kui] õlut ei ole iŋŋe all, kohe `luhtub ära KuuK; `istus iel`uurimise all JJn; mina olen aga teśte oiu ja varju all Ann; kolm neli `pääva on kardulid äkke all (põld seisab äestatuna); [rukist] ei `vuotud, aga suvivili, sie oli `vuodmise all VMr; olin `leikusel - - unerohu all Kaa; kaup läks `kaĺli inna all `väĺja Trm; kannu kild jäe `püśsi - - kui `lõikad puud ja ladva `raskuse all `murdub Kod; Ta `oĺli Viĺländis `tohtre all seäl KJn; kaks `aastad oĺlin õppuse all Vil; ma ole `justku orja oben, ommukust `õhtuni iki `rańge all; maa olli kik adra all (üles haritud); `rahva naaru all Krk; si̬i̬ om jo piina elu, sa oled sunni `tü̬ü̬line, nuia ja malga all; maja joba roovi all, võib nakata katust `katma Ran; minijäss istup latsõ all, midägi ei taha tetä, munatab last Nõo; `tüt́rik jo tanu all (mehel) Rõu; Vü̬ü̬d, sukka, kinnast `koetass, nuʔ ummaʔ kõ̭ik kudamise all; eelä vana räbäk oĺl kõva kammu all (purjus) Plv; `ratsalõ hopõn um sadola all Lut || vahel; töötlemisel niit `tohkes masina all Kuu; `tangu lõppetused `lassasse kivi all `pienest jahust Lüg; Suivili tambiti obuste jalge all Pöi; `ennemuiste oli käsikibi all jahvatud leiva jahu koa Rid; Ei lagu `amba all Hää; `tänkjas - - maa, äki all ei lää peenikses Saa; [villa] tordid said kroasitud, kää all kroasi koane pial veeretadi Nis; truĺli all said [kangad] siledast küll VMr; koodi all (koodiga pekstes) tuli alvem tera `väĺla Trm; `varba all `kuuŕõ [pasknäär] tammõtõhva arʔ Vas b. (kellegi, millegi) alluvuses, halduses; käsutuses, juhtimisel `meie olime `Tallina all, `orja`polves pole old Jõe; mies on `naise valitsuse all Lüg; nee on teise `möisa all Khk; Param vana [mehe] abeme all kut noore ruusiku all Pöi; need [talud] pole `Taebla valla all old Noa; tä oo ikke mo võimu all, tä peab sedä tegema, mis tahetasse Mar; `Iisaku kiriku all õlen üleväl Iis; tienib pereme all ja käsu all juba Kod; `enne vanast - - kui oli küla kari ühe karjusse all Lai; `enne `olli viiskümmend `aastad pidänü roonu all oleme Hls; egass timä tõsõ all ei olõʔ, timä om õks henne alh (omaette peremees) Har; vabal tü̬ü̬l oĺlit `meiśtre all iks vaba mi̬i̬s; tõõśõ `tahtmisõ all vai tõõśõ käe all; Võrp kreis oĺl kõik timä (arsti) all - - näit (haigeid) saadeti kreis`tohtrõ `kaemisõlõ Räp c. (millegagi) hõlmatud, täidetud; (kellegi, millegi) kasutuses; (millegi) jaoks, tarbeks `suured `karjamaad keik oli `luomade all juo, ega sääl maa `puudu old parunil VNg; meil `musta kesä ei õle, kõik maa on `vilja all Lüg; `raandad on vee all `kinni Khk; pöld on karja all Rei; kolmanda kolmandese all oli kesa Vig; õue all suur tükk maad kohe Tõs; see väli om tänäbu rukki all, see kesa all Juu; õvv kõik õli valgvede all Kod; `Kaśme külä eenamad enamast lepiku all Pal; `toober om solgi all; suur lagendik oli oma all, aga löhike eenäke Trv; puu annum, ku ta paar kõrd `olli piimä all ärä käenu, pidit `ki̬i̬tmä Rõn || (klassifitseeriv) ega sie siis oldki päris `vargus, aga nii et `varguse nime all ige oli Kuu; mis `suuremb, sie on pada nime all, `veike on `katlik Lüg; `väike `ankur oli lassi nime all Tõs; eläb `võõra nime all, `võõra paśsigä Kod; kalu `ru̬u̬kma ~ `kaapma, nu̬u̬ käesivä üte tü̬ü̬ all Ran; kõik, mis nelä jala pääl kääse, om eläjä nime all; `plotnik vai `tiisler, katõ nime all Räp; mi̬ ole üte nime all, meil mõlõbil üte nimeʔ Se

6. (välj mõõtu või määra) egass ni̬i̬ lombi `onte mõõdu all ei ole Nõo; taluʔ oĺli iks `taadri all (talude suurust arvestati taalritega) Har; Vilä saaḱ oĺl katõ, koĺmõ `si̬i̬mne all Rõu

III. prep 1. a. (millestki) allpool, madalamal all paesu oĺl suur vesi Vän; allmäe tei `aida Pst; irs `oĺli kolmkümmend `sammu piḱk, mes all jää käis Ran; nemä om vi̬i̬l mäe otsan, aga mina ole joba all mäe; kistavaŕs [veskis] on all kivi, ta aab kivi `ümber Ote; mäe otsan oĺl põld sääne sama ku all mäe Krl b. (millegi) sees parep os iki all maa olla ollu, ku pääl maa Krk; ku linamatuss üless tõusess, siss pandass `kivve manu, et ta allvee saisass Ote

2. (päri)suunas allmaa tuul (maatuul); all vuo tiib (vee voolusuunas asetsev noodatiib) Kuu; Alltuule külgis Emm; `sõuke sańt ais, et all tuule ei või `olla Hää; kummass all tuule one, ni̬i̬d one `soemad majad Kod; vikerkaaŕ vaist om enne `vihma, all päevä iki, iki `vastu `päevä Krk; All päevä sinetäp Nõo

Vrd alh

ammune `ammu|ne g -se Lüg SaLä Rei Mär Hää Ris Kos JMd Koe KJn, `ampse Ans Aud Koe; `amne g `ampse, `amse Jäm Khk L(`ampne Lih); ammu|ne Khk PJg Tor Juu, g -se Juu, -tse M Nõo; ammu|nõ g -dsõ, -tsõ V(-ni Krl); pl el `ambseist Kuu ammu möödunud, kaugemast minevikust pärit, vanaaegne; kauaaegne Sie tüö (seebikeetmine) old näil `ambseist vanust `aiguest `selge Kuu; kie `ammust `asja akkab `miele tuletamma Lüg; see riid on `ammune asi juba Ans; `ammune meite einama; see oli juba ammu `ampsest Khk; `riivab `ampsest ajast selle tüdruguga Krj; nee oo `amsest juba; nee oo ammu `amsest aast sii oln Muh; `ampsest `aega pole änam ostnd Mar; `ampsest aast veel okid olemas, äks nendel ole ia; `Ampsel aal olid poistel pikad särgid, põlngi `püksa Han; need oo vanad `ampsed kaalud; nende maa peal olnd vesi`veske - - aga see kõik oo väga `ampsess jäänd Mih; mina juba `ampsõst ajast mere piäl käümätä Khn; saanad oo `ampsest kadun, `ampsest aast Aud; ega si nii `ammune vana ole Vän; Mardi talu ja nied augud olid `ampsest ajast Pee; ni̬i̬ om vana, ammutse ajada (ajad) Trv; taa um jo ammunõ jutt `amtsõst saaniʔ Plv; missä tedä inämb takah ajat, mis jo ammunõ vana asi; ammutsõst saani˽sai maśsinaga niidetüss Räp; võtaʔ no noid `asju kinni mis ommaʔ ammutsõss lännü jo arʔ; ammutsõst aost oĺl timä `plotnik Se Vrd ammugine, ammusine, ammuskinõ

iignass kukk laalab `i̬i̬gnass `aagnass kivisen `keldrin, `tampsen `tündrin = `kańtsel one puuss `tünder ja `õptaja si̬i̬ one kukk Kod

keiser `keis|er g -ri R eP, g -re Mär PäPõ Kos VlPõ M; n, g `keis|ri T V(-re Räp Se); `keidser g `kei(d)sre Ran, g `kei(d)sri Puh; van`köis|er g -ri Sa, g -re Juu, `köös|er g -ri Juu; n, g `käisri Lei(n -eŕ)
1. riigivalitseja, imperaator valitsus ei tahand kala `keisri ajal Hlj; `keisri ei õle enamp ei kuninga Lüg; [teenis] `keisri `oue `polgus Vai; maksa mette `rääkida neid vanu `keisrite `asju Jäm; `tötsid `linna `keisri `vastu, kellel selleks oli `usku (Sõrve laulust) Ans; vene `keiser oli ühe`koora, kut vene riik oli; punassed `tapsed vene `köisri ää Khk; Kui ma veel koolis keisi, oli köiser suure au sehes Kaa; vene `keiser nink tsaar, see on üks Vll; `Rohkem emasid `köisrid ma pole kuulnd kut see va Katarina Venemoal oli Pöi; nüid on `keisrid troonild maas Emm; see oo jo `metmed saead `aastad seal Talinas olnd see `keiser `Peetri maea Mar; ega nüid änam `keisert ole `ühti Mär; `keisritel oli vanaste koa ronu abe, alt kahe aralene PJg; kirikus `tehti ikke tänu `köisre ja `köisre proua `eest Juu; meil põle änam `keisrid JMd; `keiser annab manivesti Koe; mõned üiavad `keisrid kuningast VJg; piäd tämädä `pelgämä kui suurt `keisrid Kod; Keisre valitsuse aaĺ es ole muud massu kui pääraha Trv; telli ku juut́ ja massa ku `keiser Krk; jummal `keisret kaedsa sa; kes siss targemba `oĺliva, nu̬u̬ kirjutiva `keidsrele; egäl pu̬u̬l olliva `keisre pildi Ran; mes om `keisril viga elädä, - - sü̬ü̬b sia pekki ja `rasva ja kate `kaska all makap Puh; miä `tahtse `keisri käest `endäle abiraha nõoda, a `keisri visati troonild ärä Nõo; Vene `keisril `oĺli suur ilma maa käen Ote; miis eläss kui keisriʔ (hästi) Rõu; `inne vana `keisri `aigu käveʔ sańdikõsõ˽kot́t säläh; `keisri jal‿peĺgäss umma ello, tu̬u̬l om kõ̭gõ mõ̭õ̭k jõhvegaʔ asõmõ kottal Vas; `keisri om riigi suurõmb amõtnik vai pää ehk valitsõja Räp || lähen `senna, kus `keiser jala käis (väljakäiku) Kei; Kohe keisrege jalkse lätt Räp
2. teat kartulisort suured `valged ümmärgused kartulid õlid `keisrid; `keisrid õlid küll suuremad, aga pitergused Kod
3. teat (suur)puri `iivige `keiser üles Hää

kukk1 kukk g kuke eP(kukõ Khn) M, kukke R(kugu Kuu); kukke (-o) g kuge (-o) Vai
1. kodulind, kukk kukkeid on `rohkemb ku kanu Jõe; ans ühe kugu noga `täüe (naeruväärselt vähe); Kuguga `tüöle, kanujega `puule Kuu; kukk `laulab `kuurdes-`kaardes, kivises `keldris, `tammises `tündris = kerik, torn, `kellad VNg; kukkedel on punased `arjad; kukkesi õlen ise tappand küll ja süönd seda liha Lüg; aga sie kukko `laula ilosast `elle `äänegä; kukke on jo kanule mies Vai; kukk kiristab, kui ta varese nääb `lindvad Khk; kukk on kaks `korda lauln, `töuske üles Pha; kuke sulud pannasse padide `sisse; ma ei ole `teisi `kuksid kuuln Muh; mees lεheb loudile, lihavaage pεε pεεl = kukk Emm; kui kukk `öhta `loulis, siis toleb teist `elma Rei; kanad ei mune, ei ole kukke Mär; kukk aab kanu taga Kse; kukk laalab kolmat joba, peab `tõusma Mih; rebäne murrab kukesi ja kanu Tõs; Kukk kabistab kanu Khn; kui kukk seesab ühü jala peal, siis tuleb `jälle `külma Aud; kui kukk õrre pääl `kirri laseb, siis vanakurat - - `vaatab mis `kurja teha saab Saa; mis sa piad nende kukedest HMd; must kukk `olla aedavaras; kukk kuuse `otsas, saba moas = seena kell Juu; kui kukk laulab pärast `pääva `vieru, siis on `omme `sańti `ilma KuuK; sie kukk jah laulab sõna sõna `seĺga (järjest); kui vana kukk, siis `ütlevad, et [tibudest] tuleb pailu kukkesi JJn; kukk kogistab kanade `ümbär IisK; kukk laalab `i̬i̬gnass `aagnass, kivisen `keldrin, `tampsen `tündrin = kirikuõpetaja kantslis; `nu̬u̬ri kukka oo kuus tükki Kod; [kui kell tuli] siis enam ei `pantud kuke laalust tähäle ega kukest Äks; kukk on kanade peremees Lai; veiksed kuked ole `kanged `kisklema ja kanadelle `seĺgä `tükmä KJn; lü̬ü̬ ka pää `seĺgä kuke `viisi; ku kukk `õhta laulap, siis saavet `essüje ti̬i̬ pääl Krk; kui kukk õrsile minnen laulab, siss om ommen uut `ilma `u̬u̬ta Hel; enne kukke fig väga vara Kolm `enne kukke ja `seitse `enne sia `sörki [on virk juba tööl] Kuu; `enne kukke `tahtis üles juba Jäm; kolm `koitu enne kukke, nii vara oli ülal Pha; Rehe rabamise `aegu `tõusti juba enne kukke Pöi; see oli enne kukke ja `koitu Vig; kolm sia `sõitu `enne kukke oled väilas VMr; me `enne kukke ammugi üleval Plt; kukkes, kukest väga vara Ma töusi üles esimeses kukkes Phl; tä tuli kojo kukkes Vig; kukest akkasin minema Koe || (kujutisena) Luteruse kergu torni `otsas on kukk, venel on riśt; kukk ja riśt `oidvad kurja `eemale Pöi; ega `kośki kerikides ei õllud kukke, rist õli, aga Palamusel õli kukk Pal; kiriku torni otsan om muna, siss kukk, siss riśt Hls Vrd kukass, kukes1
2. fig Nigu kukk `aia `otsas muud kui `laulab (kõnepidajast); `Mutku kisub `riidu nigu nuor kukk IisR; kut karuste `jalgadega kukk, kottis püksid, `peened sääred Jäm; söidab obu kut kukk, mees [peal] kut nukk (uhkest välimusest) Khk; Just kut kukk nopiks kivisi (tülinorijast) Kaa; See oli noagu kuke unenägu (sai ruttu otsa); Just kut pisike kukk üppab (väiksest riiakast mehest); Süda on `kange noagu kukel Pöi; Kukke `tapma (noaga keedetud muna poolitama) Rei; Kas sa kukel einu andsid (öeld lapsele, kes täiskasvanute jutusse sekkus) Hää; ma lähän koa kukke `laskma ~ loogaga `eina tegema (heinu varastama) Juu; küll oli Selma kimbus, küll ta neid kukkesid oli tapp (kuuriideplekkidest pesul); Jäi kuke kurvastusse (tukkuma) Kad; `kasse `einä tõmmatasse [läbi sõrmede] ja küsitässe kas kukk või kana, nu̬u̬r või vana Kod; See jook ei vähene sugugi, sa jood kui kukk merest Pal; kukk tańsib katussel (tulekahjust) KJn; te olete juśt ku kaits `kurja kukke Krk; õpeteje, `köster, kukk ja koer om `suuge raha `ti̬i̬ndjä Hel; punane kukk (katusel) tulekahju (lahti) Punane kukk arjal Kaa; punane kukk katusel Tõs; mõni paneb teesele punase kuke katusele Juu; Lahtise lambiga ei suanud ju igale poole minna, siis õli varsti punane kukk katusel Trm
3. muude kanaliste isaslind `tetre kukk ja `tetre emä, kukk on must ja emä on paat Lüg; Vanad kukked `oiavad `mängu `keskele IisR; Metsakanad on mustad linnud - - kukk natuke suurem ja `uhkem kut kana, änd `sarvede `moodi köver Pöi; kevadi kui ma seitseteist tükki lasin neid [tedre]kukkesi, siis neid oli koa siin `paĺlu Noa Vrd kukass
4. tulirelva vinnastusseade Püssil on kukk peal, alt `tõmmad, kukk lööb toŋŋi `lahti ja käib pauk Pöi; kukest tömmeda kui `püssi `lahti `veeda Emm; lase kukk ilusti alla, et `lendert ei lõhu Mär; kukk tõmmetakse peält ää, siis `minna `lahti Juu; kukk lü̬ü̬b `alla ja annab plaksu Kod; kukk tõmmatasse ülesse; tõmmas kuke `vinna KJn; Padrunitel `oĺlid tihvtid külle pääl, `sinna lõi kukk `pääle Vil

maa|põrmand = maa|põrand me magasima kõik mua põrmandu piäl Kod; maapõrmand olli, toores savi, ilma `sõkmada `tampsid `kinni, vett es tohi paĺlu maha minna, aga `pühki sai Trv; maapõrmanduge ait om liha `oidmise jaoss. kel kellert ei ole, siis om maa põrmand Krk; maa põrmand tagiti nuiaga kõvass, tasatsess Ran; tagumatsel `kambrel olli laudpõrmand all, aga edimätsel `oĺli maapõrmand; siin om vana maa põrmand, tare om nii `rõske, et `rõiva mädänevä ärä Nõo; tarel oĺli maapõrmand, ega toda `mõske‿s saa TMr; Maapõrmand om täl, tu̬u̬d no oĺl kül‿iks tettü, et oĺl sav́vi sinnä mulla sisse tambitu, sõss tä oĺl kõva Urv; Tu̬u̬l `aiga oĺli õgal pu̬u̬l taril maapõrmaduʔ Vas; Rihetarõ põrmad kannõte `oĺge täüś, enos muapõrmadot kiä `mõskõ es saaʔ Se

parandus parandus Jõe VNg, g -e Hlj Vai Jäm Khk Vll Pöi Rei Rid Mar Mär Kse Tor Hää Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Kod Äks Plt KJn Vil Hls Puh San; parandu|ss Nõo Rõu, g -se Trv, -sõ Plv Vas Räp; paran(n)u|s g -(k)se Kuu

1. parandamine kui on [võrgul] paranduse `juures - - `suured `augud - - [siis] ei `saagi, piad lappi panema `piale Hlj; katuse parandus oli käsil Khk; nende paranduste `peale lähäb `rohkem ää, kui masin väärt oo Mär; siin on paiĺu parandusi teha JMd; vanger on parandusel Iis; tema (tuuliku) parandus tuleb kaĺlis Äks; `saapa `viidi parandusi Nõo

2. paranemine, tervistumine; tervistamine [ta] ise nii `aige, se tahab ise parandust `saada Rei; `panti temä `aigemajasse paranduse `pääle, oĺli kuu `aega `aigemajas paranduse pääl Vil; võtat parandust (alkoholi), tõõśõl pääväl pää `jäĺki `valtass Räp

Vrd parandis

3. võrguparandusniit `ennemält oli sedä `laŋŋa kerimist `oige `palju - - ja siis viel `vergu paranuse ja `tampsa kerimine; `linnast `tuodi `pullud, kork ja `tampsad ja siis `vergu parannus ja Kuu; puest küsita parandust kohe Hlj