[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

kupeldama2 kupeldama Han Hää, kupõl- Rõu sahkerdama, sokutama Kui oli tüdriku mehel kupeldan, siis sai `maksu tüdriku ema kääst Han; Kupõĺdi Arnulõ tu̬u̬ tobu `kaala Rõu Vrd kuperdama2
kuperdama2 kuperdama Emm Rei Puh, kupõrdam(m)a spor V; kuberdama Kuu Vai(-mma)
1. rähklema; hullama midä siä alalde kuberdad, ko rahu et ole Vai; mene `oue, aka `pεεle kuperdama Emm; Lapsed kuperdasid pärandal maas Rei; noore poesi ja `tüt́rigu kuperdava Puh
2. komberdama, tuigerdama; koperdama no om `hindä täüśs joonuʔ, tulõ nigu kupõrdass Kan; lat́s kupõrdass; piḱä talvõga umma˽neil (kariloomadel) nu̬u̬˽jala˽`kangõss jäänü˽jaʔ olõ õi˽tu̬u̬d `joudu kah, sõ̭ss kupõrdasõ Rõu; kupõrdi kupõrdi, satte `maahaʔ; kupõrdu `kraavi Plv; `väikene vassik kupõrdass, ei saaʔ `jalgo `pääle `saistadaʔ Räp
3. sokutama Är˽kupõŕdi õ̭ks poisilõ naisõ `kaala Rõu Vrd kupeldama2

määrima `määrima, (ma) määri(n) hajusalt Sa, Rei Rid Mar Mär Kse PJg Tor Hää Ris Hag Kei HJn JJn VJg Sim Iis(-ie-) Trm Äks Plt, `määrin RId(-äe- IisR); `määrimä, (ma) määrin Mar Vig, `määrin Kuu Jõh; `mearima, (ma) meari(n) Pöi Muh Kos Jür Amb Koe Trm Plt, `mearin Kuu; `miarima, (ma) miarin Nis Hag Juu JMd VMr Sim Trm Lai Plt; `miärimä, (ma) miärin Juu(-eä-) MMg; `määŕma Var, (ma) määri(n) Han Saa; `määŕmä (-r-), (ma) määri(n) Tõs KJn eL(-me M); `miärmä, (ma) miäri(n) Khn Kod

1. a. mingit ainet peale kandma; millegagi võidma, õlitama `vanker tahab `määrida `välla, sene rattad kisendavad Lüg; `Mõtles, et vist enamb `nalja ei õle, `määris päkkäd (jooksis minema) Jõh; `Aitand sie `selja `mäerimine kedagi, ikke valutab IisR; mo kiŋŋad `tahtvad `määrimist `saaja, taarist ära `määri Jäm; määri levale vöid `pεεle Khk; Vanasti meariti tuulingud - - tõrva ja `üĺge rasvaga Pöi; ma akka rattud `mearima, `mearimata ratastega‿p lähe `kuskile Muh; `enni määriti `saapud sea rasvaga Mar; määri seĺg joodiga kokku; `saapad tahvad tökatiga `määri Mär; Masinad piame määŕma, mud́u kulub ää Han; Miäri anõ `rasva jala `taldõ `alla ning paesta ahu ies, siis võtab köhä ää Khn; Suuvärk `äśti määritud, [jutt] jooseb libedasti piltl Hää; pääd määriti koore ja `võiga, et juused libevad `seisid; kui jala põhja alt nahk praguneb, siis määritse ka make `võiga Saa; kui `ahju ei miari, siis kibid põlevad seest praguleseks, lähvad `kat́ki Nis; meäri `seepi `peäle, veruta kurikaga `peäle Juu; kis piiritust `sisse ei võta, sie `mearigu `piale Kos; kõik praud `määrisin siledaks sauaga (saviga) HJn; Vokki meariti ennemal aal anerasvaga Amb; `mearisivad `saĺvi `peale Koe; `määrisid määra ja karu rasvaga piad, siis pidid `juuksed `kińni `jääma, et pia ei lähe `paĺlast Sim; määri mulle võid-`leiba üks tükk Iis; kui miärid ihu kellegagi, siis ihu akab `õõgama; sia rasvaga miäritässe uśsi `naalamiss Kod; ikke neid `aisasid määritse jah, siis on ta (vokk) `kerge `käima Äks; uksed tahavad `mearida, sis ei kisenda Plt; vanal aal määriti tökändige ja makke sia rasvage `saapit Krk; ei ole vaja sedä vangerd `määri, keväjä sai määrituss, siss käib suve läbi selle üte `määrmisega Ran; miu kadunu esä määrd ka lambi eliga endä `põlve ja mähk kõvaste `kinni; `kampvere eliga määritass lehmä nisa, ku `paistedu om Nõo; õdagu mõssime käe `puhtass ja enne magama minekit `määrseme `apna koorega kokku Ote; rataʔ omma `määŕmäldä, no˽`röökivaʔ Har; ma˽tasõ ja määre taad `haigõt kätt, no um pisu paŕõmb Rõu; tedä (käsikivi) pidi `määŕmä, kui es määritü olõ, siis oĺl rassõ, es jõvva liigutadaki Vas; inne süĺleme `tarro ajamist `määŕte taro `mi̬i̬gaʔ ärʔ Räp; kaela määrima kellelegi midagi kavalusega, üles kiites sokutama või peale suruma Vai nie `rannamihedki peris `ausad igäüks olid, `määriti `tihti lugu maa`miestele abuks mend `silku `kaula Kuu; Nii kuda ise iast `arvab, nii neid `küüdi`kordi peredelle `kaela `mäerib IisR; Vana Jaagu Juri sai eese obuse kaubaga kena pöntsu, mustlased määrisid laadal talle töbise looma kaela Kaa; Kui sa kua ei tahtnud, aga sedasi mearis sulle ikke oma kauba kaela Trm; `Õigõ mi̬i̬ss joht `hindele säänest naist `kaala `määri `lasknu õs; määr mullõ uma pero hobõsõ tükü `kaala Rõu b. piltl meelehead, altkäemaksu andma Ega `ilma `määrimata ei sa midagi `asja Lüg; Tahad ikke iad, piad `määrima Jõh; Pärast `suure `mäerimisega sai oma paberid kätte IisR; Teda peab pirekse `määrima, küll siis saab Pöi; `määris teise ää VJg; see mees tahab vähä `määrida Trm; miariti, `viidi kilu või teine võid ehk `viina - - mõni tükk liha, mis kellegil `juhtus Lai; `kohtumeheʔ umma ärʔ määritü Plv
2. a. mustaks, määrdunuks tegema `riie on `ninda `välla `määritu, et ei `kõlba kuhugi enamb Lüg; `Oia sa oma `uusi `riideid `mäerimast IisR; laps oo ennast nenda muriks `määrind Khk; `meite rehe toas määrib riided tahmaga ää Vll; Oli üks pisike `papri `määrija ka, valla elus (vallamajas) ta oli piltl Pöi; roomad üsna tökandised, `määrivad kääd ää Mär; lapsed `määrväd kõik asjad ää, ei seesä puhas `ühti Tõs; Lubjanõ sein miärib `riidi Khn; `miäris `riided ää, kõik kohad miäritud Juu; `mearis selle põranda `jalgadega nii ää Koe; ärä miäri `kleiti mussass Kod; määŕ puha näpu är Hls; sa oled `endä ärä `määrnu, must nigu põrss Ran; imelik inimene, üttegi rõevast ta‿i oia, kõ̭ik om täl ärä määritu Nõo; ala˽`määrüʔ ummi `mustõ käśsiga tõsõ puhast raamatut välläʔ Har; rääbaku latsõʔ umma `rõivaʔ ärʔ `määrnüʔ Plv; Luitsaʔ oĺliva˽puust `vällä kaav́etovaʔ piḱä hannagaʔ ja süǵäväʔ, `sü̬ü̬mise `aigo määret alate nõ̭na ärʔ Räp b. määrduma Valge riie pole seikse töö peel midagid, määrib varsti ää Kaa; mool `kampsun nönda ää `määrind Vll; Nii `määrind `riidid `raske `pesta Rei; `liiga eledad tekid, nied määrivad juo ruttu ää JJn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur