[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit

bõss bõ̭ss sirelLut

leeder `leeder Mih, g `leedri Muh; leeder Tor, g leedri Rei; n, g `leedri Plv; leeder- Jäm Khk; `lieter g -i VNg; g `li̬i̬tre Räp (taim)a. (Sambucus) `leedri `häelme Plv; tsirguʔ ei sü̬ü̬ʔ `li̬i̬tre `maŕjo Räp Vrd leeder|puu, leedri|puu b. sirel `leedrid ehk sirelid o üks Muh

mirgel `mirg|el g -li Pöi; `mürg|el Hls Puh, g -li Kaa Pöi, -eli JJn, -le Ran; n, g `mürgli Rõu; mürjel Trm Hls Ran Nõo, `mürjen Plv, Smürjel Rõn, g -i; `mürgel- Jõh Kos Trm Ksi, `müŕjel- Kod, mürjel- Sim Pal Krk, Mürjer- Emm, mirjeli- Ote smirgel(käi) `Mürgel `käia pääl saab teritada teravaks `kõiki `asju Jõh; Uut vikatid käiatakse esiti `mürgli pεεl Kaa; Kõva kui `mirgli tükk Pöi; `mürgelkäiaga soab sui niidumasina vikateid teravaks `tehtud Kos; ta sial `mürgeli pial `laśkis [nuga teravaks] JJn; luisud on `mitmed `mu̬u̬du, mürjel luisud ja Pal; `mürgel luisud, kahest otsast teravad Ksi; mürjelist saab tetä tulekivi või kõksikivi Hls; vikatit teritädäss - - `mürgle pääl Ran; Mürjeli plödi pandas üte lapatsi ümbre, kui ärä kuevab, siss om väega ää vikati luisk Nõo; Temä olli väist smürjeliga teritänu Rõn; Ku ma˽`mürgli lastuga uma vikadi üle `tõmpsi, sõ̭ss timä käve haańast läbi nigu˽viuh ja˽viuh Rõu; `mürjeni pü̬ü̬r (käi) teritsess riistaʔ peenembihe Plv

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur