[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

keeruline1 keeruli|ne Sa Muh Mär Mih Trm VlPõ M TLä V(‑o‑ Plv Räp), keerule|ne Muh Hi(‑ine Phl) L(‑o- Mar Kir) Juu VlPõ, `kieruli|ne R(‑o Lüg Vai), kieruli|ne (‑le‑ JMd Koe) ViK Iis, kierole|ne Ris, kiäroli|ne Kod, g ‑se; keeruli|ne g ‑tse Rõu Vas, ‑nõ g ‑dsõ Se, keerulõni Krl
1. keerdus, kõver; krussis keeruline `kaapsuraud oli, sellega `rahvisid Pha; kase pahk oo kõva, keerulene puu Var; `eńni olid kierolesed õbe `sõrmused Ris; köis nõnna keerulene suand; see trepp on `tehtud koa nii keerulene Juu; `kierdus puu, ei lähe `lõhki, on kieruline üst kui voki pial korutatud lõng VMr; see puu on nõnna kieruline Iis; Keeruline kuuse puu nagu villätse lõnga eie Vil; kabel om äśti keeruline Hls; kähär pää om keerulise `juusege Krk; keerolinõ lang – paĺlo ki̬i̬rd Se | | kirju (keerdude, vöötidega) keeruline oo siis, kui ise`värvi `lõnga koos oo Muh; `enni karjapoist `leikasid `endile keerolesed kepid kätte Mar; see o vana puumargabu, suur keerolene perse järel taal Kir; `valge kivi ja kierulised tükid sies Amb; treṕp läits üles `kantslede, suur tulp all, serände keeruline Rap; kokku isitü lang om keerulõni Krl
2. käänuline, kurviline se on üks `kieruline tie VNg; kui on `kieruline jõgi, jõgi käib kõverikku `kangest Lüg; tii on järjest keerulene `minna Hää; jõgi on nii keerulene Juu; mõni ti̬i̬ one kiäroline, tõene `õige Kod; seast keerulist ti̬i̬d `mü̬ü̬dä läät, `essüt ärä Krk; taa elo om `väega pööreline ja keeruline Kan|| keerutav siis one kiäroline tuul, puhub siit, jälle `tõisalt Kod
3. kõõrdi `silmä teräd on `justko `kierolised Vai; küll selle silmad `keeravad paelu, sel on keerulesed silmad Juu
4. keerukas, raskesti mõistetav, ebaselge [võrgu] kivi ei `lastud `lassa [lapsel], no sie oli `kierulisemb tüö Kuu; `kierolised ajad `onvad `präigus meil Lüg; asi leheb keerulisemaks Khk; See `istme pöha töö oli keeruline töö, seda tööd pole ega mees `öhti `oskand teha Pöi; nää `paergo oo lastel koa nii keerolesed nimed, et keel ei anna ütelda Mar; see oo `liiga keeruline, ei moo vanainimese pia seda änam `kinni võta Mär; oo üks keerulene masina värk Tõs; asi on `kohtus keeruleseks läind Juu; sie asi läheb kieruleseks, sua sest ei `otsa ega aru `kiegi JMd; sellest meie jagu ei soa, se on keeruline Trm; mes rängemäd ja kiärolisemäd viisid, näid ei sua laalta Kod; nii `maitsev toit [ja] ei ole keerulene teha KJn; si̬i̬ om `seante keeruline ülesanne, et mea tast jagu ei saa Krk|| mõistu, krutskiga tämäl on `kierolised sõnad Lüg; mõnel inimesel on ead keerulised sõnad Juu
kella|torn pidin `kellu`tornist maha kukkuma; `kella`tornis `lüvvä `kellu VNg; äbi penk oo kella torni `kõrves kohe vassakut kätt Mär; kellatoŕn on kabelitel Kos; kellätornin om kellä Krk; kellätoŕn om `nellä `kanti, lavva `ümbre `lü̬ü̬du, neli `luuki, kui `kellä lüvväss, lastass paar `luuki `valla Ran; kellätornih ḱääkatasõ haḱiʔ Se kella|tulp päikesekell kellätulp um tu̬u̬sama mis tunnipakk; kellätulp vai tunnipakk oĺl kuvvõ kańdiline, puust ja sääl oĺl keĺlä sihvõrplaat́ küleh Plv Vrd kellapakk kella|vahe teat ajavahemik `kündäs tämä siis `aiga`müödä ehk tulist, aga oma `kellavahe pidi ikke `väljäl õlemaìe Lüg; `Mõisa tü̬ü̬n oĺl õ̭ks paaŕ `tuńni kellävahet kah Rõu kella|vanamees fig lobiseja, tühja jutu ajaja Mar kella|värk kellamehhanism kellavärk on kellal sies; kellavärk liigub, kui kell käib Kos; Seesmist värki üeldasse kellavärk, mõni ütleb kua kella sisikond Trm|| Asi sie `niidu `maśsin parandata on, `õige mul nüüd `kellavärk IisR; Töö käib kut kella värk Trm kella|ätses teat lill, kellukas kella `ätsed on need kure`katlad Jäm

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur