[EMS] Eesti murrete sõnaraamat
Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
 Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
heietama eietama hajusalt eP(-d- Emm; -ämä Juu Kod KJn), `ei- Jõh/-mma/ IisR
1. takku (või oskamatult) ketrama; heideks venitama; võrget tegema jämed kanepi takud eietatse pööra peal Muh; Noored tüdrugud äi muista kohe ilusti eieta (villa kraasida) Emm; vanal aal eietadi takko (venitati pikaks lindiks enne ketramist või köie keeramist) Mar; ema eietab kot́i`lõnga; takust eietud lõng Kos; [võrke tegemisel] teine laseb `lõnga näpu vahelt sie eietab, teine `kierab; `linnas `laśti eietada [villa] Jür; kedervarrega eietasse `lõnga Amb; `pańdi takku eietama voki `piale JJn; mis te olete `jälle mul siin eietand (öeld, kui lapsed on vokiga mänginud); `kääva eietama Trm
2. pikkamööda või kaua tegema a. nokitsema; pikaldane olema, laisklema eietab tä kallal `peale, ei saa tänd `vaĺmis Aud; mehed akkast `merre eietama, `sisse `lasma [rulli keritud võrke] Hää; eietab kis naa viletsaste tieb Jür; minä ei õle `õpnud eietämä, ti̬i̬n ruttu Kod; kaua sa siin `mõtled eietada. liiguta vähä kärmemini, nii`viisi eietates sa ei saa saamaski `vaĺmis Plt b. pikalt või palju (üht ja sama) rääkima `Eietab oma juttusi ikke edasi ja tagasi, edasi ja tagasi IisR; Kui jütujärje oma käde sai, eiedas seda öhtu otsa Emm; küll nad täna eietasid seda juttu Kse; eietäb kõnelda KJn c. palju sööma mis sa nii `kangest `eese `sesse eietad Mar
keeruline1 keeruli|ne Sa Muh Mär Mih Trm VlPõ M TLä V(-o- Plv Räp), keerule|ne Muh Hi(-ine Phl) L(-o- Mar Kir) Juu VlPõ, `kieruli|ne R(-o- Lüg Vai), kieruli|ne Jä(-le- JMd Koe) ViK Iis, kierole|ne Ris, kiäroli|ne Kod, g -se; keeruli|ne g -tse Rõu Vas, -nõ g -dsõ Se, keerulõni Krl
1. keerdus, kõver; krussis keeruline `kaapsuraud oli, sellega `rahvisid Pha; kase pahk oo kõva, keerulene puu Var; `eńni olid kierolesed õbe `sõrmused Ris; köis nõnna keerulene suand; see trepp on `tehtud koa nii keerulene Juu; `kierdus puu, ei lähe `lõhki, on kieruline üst kui voki pial korutatud lõng VMr; see puu on nõnna kieruline Iis; Keeruline kuuse puu nagu villätse lõnga eie Vil; kabel om äśti keeruline Hls; kähär pää om keerulise `juusege Krk; keerolinõ lang – paĺlo ki̬i̬rd Se || kirju (keerdude, vöötidega) keeruline oo siis, kui ise`värvi `lõnga koos oo Muh; `enni karjapoist `leikasid `endile keerolesed kepid kätte Mar; see o vana puumargabu, suur keerolene perse järel taal Kir; `valge kivi ja kierulised tükid sies Amb; treṕp läits üles `kantslede, suur tulp all, serände keeruline Rap; kokku isitü lang om keerulõni Krl
2. käänuline, kurviline se on üks `kieruline tie VNg; kui on `kieruline jõgi, jõgi käib kõverikku `kangest Lüg; tii on järjest keerulene `minna Hää; jõgi on nii keerulene Juu; mõni ti̬i̬ one kiäroline, tõene `õige Kod; seast keerulist ti̬i̬d `mü̬ü̬dä läät, `essüt ärä Krk; taa elo om `väega pööreline ja keeruline Kan || keerutav siis one kiäroline tuul, puhub siit, jälle `tõisalt Kod
3. kõõrdi `silmä teräd on `justko `kierolised Vai; küll selle silmad `keeravad paelu, sel on keerulesed silmad Juu
4. keerukas, raskesti mõistetav, ebaselge [võrgu] kivi ei `lastud `lassa [lapsel], no sie oli `kierulisemb tüö Kuu; `kierolised ajad `onvad `präigus meil Lüg; asi leheb keerulisemaks Khk; See `istme pöha töö oli keeruline töö, seda tööd pole ega mees `öhti `oskand teha Pöi; nää `paergo oo lastel koa nii keerolesed nimed, et keel ei anna ütelda Mar; see oo `liiga keeruline, ei moo vanainimese pia seda änam `kinni võta Mär; oo üks keerulene masina värk Tõs; asi on `kohtus keeruleseks läind Juu; sie asi läheb kieruleseks, sua sest ei `otsa ega aru `kiegi JMd; sellest meie jagu ei soa, se on keeruline Trm; mes rängemäd ja kiärolisemäd viisid, näid ei sua laalta Kod; nii `maitsev toit [ja] ei ole keerulene teha KJn; si̬i̬ om `seante keeruline ülesanne, et mea tast jagu ei saa Krk || mõistu, krutskiga tämäl on `kierolised sõnad Lüg; mõnel inimesel on ead keerulised sõnad Juu
1. keerdus, kõver; krussis keeruline `kaapsuraud oli, sellega `rahvisid Pha; kase pahk oo kõva, keerulene puu Var; `eńni olid kierolesed õbe `sõrmused Ris; köis nõnna keerulene suand; see trepp on `tehtud koa nii keerulene Juu; `kierdus puu, ei lähe `lõhki, on kieruline üst kui voki pial korutatud lõng VMr; see puu on nõnna kieruline Iis; Keeruline kuuse puu nagu villätse lõnga eie Vil; kabel om äśti keeruline Hls; kähär pää om keerulise `juusege Krk; keerolinõ lang – paĺlo ki̬i̬rd Se || kirju (keerdude, vöötidega) keeruline oo siis, kui ise`värvi `lõnga koos oo Muh; `enni karjapoist `leikasid `endile keerolesed kepid kätte Mar; see o vana puumargabu, suur keerolene perse järel taal Kir; `valge kivi ja kierulised tükid sies Amb; treṕp läits üles `kantslede, suur tulp all, serände keeruline Rap; kokku isitü lang om keerulõni Krl
2. käänuline, kurviline se on üks `kieruline tie VNg; kui on `kieruline jõgi, jõgi käib kõverikku `kangest Lüg; tii on järjest keerulene `minna Hää; jõgi on nii keerulene Juu; mõni ti̬i̬ one kiäroline, tõene `õige Kod; seast keerulist ti̬i̬d `mü̬ü̬dä läät, `essüt ärä Krk; taa elo om `väega pööreline ja keeruline Kan || keerutav siis one kiäroline tuul, puhub siit, jälle `tõisalt Kod
3. kõõrdi `silmä teräd on `justko `kierolised Vai; küll selle silmad `keeravad paelu, sel on keerulesed silmad Juu
4. keerukas, raskesti mõistetav, ebaselge [võrgu] kivi ei `lastud `lassa [lapsel], no sie oli `kierulisemb tüö Kuu; `kierolised ajad `onvad `präigus meil Lüg; asi leheb keerulisemaks Khk; See `istme pöha töö oli keeruline töö, seda tööd pole ega mees `öhti `oskand teha Pöi; nää `paergo oo lastel koa nii keerolesed nimed, et keel ei anna ütelda Mar; see oo `liiga keeruline, ei moo vanainimese pia seda änam `kinni võta Mär; oo üks keerulene masina värk Tõs; asi on `kohtus keeruleseks läind Juu; sie asi läheb kieruleseks, sua sest ei `otsa ega aru `kiegi JMd; sellest meie jagu ei soa, se on keeruline Trm; mes rängemäd ja kiärolisemäd viisid, näid ei sua laalta Kod; nii `maitsev toit [ja] ei ole keerulene teha KJn; si̬i̬ om `seante keeruline ülesanne, et mea tast jagu ei saa Krk || mõistu, krutskiga tämäl on `kierolised sõnad Lüg; mõnel inimesel on ead keerulised sõnad Juu
kella|värk kellamehhanism kellavärk on kellal sies; kellavärk liigub, kui kell käib Kos; Seesmist värki üeldasse kellavärk, mõni ütleb kua kella sisikond Trm || Asi sie `niidu `maśsin parandata on, `õige mul nüüd `kellavärk IisR; Töö käib kut kella värk Trm
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
 veebiliides
@ veebihaldur
|