[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

kepp kepp g kepi eP (keṕp Muh Han Mih), kebi Kuu, keppi RId; keppi g kebi RId; keṕp g kepi eL(keṕi Võn Plv Vas, ḱ- Lut)
1. pulk (varras, tugipuu, eseme osa) ei `meie `nurkis uad ei käi keppis (tugesid ei pandud) Lüg; `niie `paelad on `seutud `niie keppide `pääle Jõh; sel oli kaik kebi pääl üleval, `paljo kenel oli `lehmi ja (pügalpulgast); `säigist punoda `piitsa ja `panna kebi `otsa; `erned on keppi `ümber Vai; kepp aetaste `luhki, [sellest] kihale vitsad `pεεle, kepp on ikka jämem Jäm; kui vakk `lahti `laulti, siis see `valge lina, mis üle vaka oli, see ninamees kergitas kepiga üles Khk; Tüdruk kut kepp (pikk peenike) Pöi; pane üks ilp kepi `otsa ja akka literdama Muh; `pantags pulk `püsti maa `sesse, siis löödags lööma kepiga pulgal `pehta (mäng) Käi; Niied `seisvad keppide pääl. Igal niiel on kaks keppi Rei; pint oli niukene, pikk vaŕss oli - - nagu se kepp Mär; laheti oo `vitstega kueutud, kepid kahe `võlla vahel kinnitud Var; panõmõ kepid mut́tõlõ `piäle ning lasõmõ iä alt läbi Khn; `kanga kepp oo `kanga taga lõnga poomi `külgis Aud; `puomi kepp on tagumise `puomi sies Ris; mõni `ütleb voki vänt, voki kepp `ööldakse ikka `rohkem Nis; kepp on tömbima otsaga kui varb Amb; keset [püstkoda] `oĺli nüid si̬i̬ kepp vei mis `tahte, no mõnel oĺli nüt peris puust ku̬u̬k KJn; päämalgad olliva üted `sirged, nii kepi `taolised Ran; keṕpega `aeti `auda toda puust muna Puh; ku `erne kepi `aiksade ärä `pańti, siss `erne nakassiva keṕpe `mü̬ü̬dä ronima; ma `kõńsi tolle metsa läbi, aga mitte keppi es `levvä Nõo; anna neile (sigadele) aenad ette ja `ütle‿t, sööge `ainu, ärge sööge `viĺlä ja anna neile kepiga kah [seakarjus pidi nii tegema jõuluõhtul laudas] TMr
2. töödeldud puu(pulk)a.  jalutuskepp mina `präigus `ilma keppita ei `pääsigi kuhugi Lüg; kepi varal keib veel, pole tast tegijad midagid `saaja Khk; Kepp on vana inimesel toeks. Esiti kes `söuksed `uhked noored mehed olid, oli kepp `uhkuseks käe; Kepp oli teel koa `kaitse riistaks Pöi; mõnel oo nooksuga (käepidemega) kepp, siis oo param `köia; `poodis oo pailu keppa Muh; üsna kepi nöal köib veel Emm; reisi seĺl, tämäl ei olnd muud kui kepp käe ja `riided `selgas Mar; sańdid käivad kepiga Mär; Õbe keṕp, kuld nupp = rukis Han; sellepärast mo käsi seoke oo, et keṕp alati pius oli, käsi `kooldus sedasi kepi `ümber Mih; ma unustasi kepi minia `juure Hää; käiakse jää peal `liugu `laskmes, liu `laskmese kepp kääs Juu; ei ole `õiged keppi, `võt́sin moast ühe toki kätte VJg; võta tokk kätte, ku sul keppi ei õle Kod; käib kepi naeal KJn; ega ma ilma kepitä ei saa Ran; sii kepiga käsi, si̬i̬ om jo `väega `vaivunu Puh; miul om obesega keṕp, puust obese pää om kepi küĺlen Nõo; nüid om armetu sańt, keṕpega käib Ote; ilma keṕildä ei saa˽sukugi `liikuʔ Plv; mull ei olõ˽muud midägi, ku ta keṕp ja `rõivańardsuʔ Vas; keṕp käeh, kepi nõal käüse Se; kepp ja kott (viletsusest) Pueg juob keik maha, isal ei jäe muud kui kepp ja kot́t, `kellega `kirjama `menna IisR; `Santidel põle muud oln kui keṕp ja kot́t Han; soad `viimaks mõesa pealt `lahti, siis sul `paĺlalt kepp ja kot́t Juu; Mõni vahetas ja `õstis nii kaua [talukohti] kui ükskõrd õli keṕp ja kot́t Trm || sańdi keppi ja vangi `raudu ei maksa kellegil `naerda Pee b.  (ameti)sau, millegi sümbol ameti kepp Jaa; piiskopil oo kepp, kõik suure kullaga ehitud Tõs; olen kuuld, et riigi valitsuse kepp on Juu; `keisre kähen om valitsuse keṕp Krk || karjakeṕp om edimäne ja sańdikeṕp om viimäne Ran c.  löögiriist, peksuvahend `kupjas tuli pani keppiga `vasta `külgi, ku `vasta akkasid Lüg; ju ne kepid `ollid, misega pekseti Muh; kubjas `andes kepiga loks Phl; ta sai viis sirakast kepiga Mar; `mõisas said vanaste keppega nuhelda Tõs; kubja kepp oli mõesa tööriist PJg; `peksis tese kepigä läbi Juu; vanasti sai `mõisas keppi. keda pekseti keppidega, keda `vitstega Kos; kuerale on keppi vaja JMd; ta sai mõni viiskümmend keppi `seĺgä KJn; [mõisas] `anti keppi, tapeti nõnda et seĺg lomal Krk; ma esi sain kaits `kõrda keppi, ärrä käest sain Ran; `mõisa `teolisele `tüḱnu `väega uni `pääle, sis ku kubijas `annu tolle kepiga; ega `paĺla ihu `pääle keṕp es käi Nõo; vanast `anti `mõisal teomeestelõ kepigõ Krl; kepi all järelvalve all (mõisatööst) ta ei tie `muidu tüöd kui keppi all Vai; mujal ep tee tööd kut `umbest kepi all, kubja silma ees Jäm; `enni muiste `teomes tegi kepi all tööd Mar; kepi all tüöd tied, sie oli kubja aal JõeK; ma tegin `enne kepi all tü̬ü̬d KJn; pidi tü̬ü̬d tegeme kubija ja `opmanni juhatuse ja kepi all Hel; miä ei ole kubija kepi all `ollu Nõo