[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

meel meel S Lä hajusalt Pä Ha Jä I VlPõ, mi̬i̬l Mih Hää hajusalt TaPõ/g miäle Kod/ VlPõ, eL(mi̬i̬ĺ; g miele Lei Lut), g meele; miel g miele Khn Ha hajusalt Jä, ViK Iis Trm, `miele R

1. aistingute vastuvõtu ja eristamise võime `ihmisel on viis mielt Vai; inimesel `öetse viis meelt olavad: `kuulmene, nägemene, `maitsmene, `aistmene, `tunmene Tõs; meil on jumalast viis mielt `antud JMd; Need on arilikud inimesed, kellel viis meelt on Trm; viie meelega `tehtud (teadlikult, mitte kogemata) MMg; ega loomal viit mi̬i̬lt pähän ei oole, ärä lüvvä `lu̬u̬ma Krk; meele peale hakkama iiveldama ajama Sie kala supp hakkas kohe `mulle `miele `pääle; Mage `süömine hakkab jo kohe `miele `pääle Kuu

2. a. mõistus, aru; mõtlemisvõime, arukus mis on `vergu parandamine. muudkui käsi piab `käima ja miel piab `tiadma, kuhu kedagi lähäb Jõe; juob `miele pääst ärä; `Poissil‿o kohe miel `tehtud (ära võlutud) `toises peress, `muudku käüb - - igä päiv siel Kuu; nüri `mielega eit, ei saa midagi `arvu Hlj; `luomal `luoma miel, tämäl ei õle aru, `enne ku mene lüö `nuiaga; sel mehel on `ninda tark miel, et tiab kõik `välla selitada Lüg; `undil on `üeksa mehe miel ja ühe mehe ramo, karol on `üeksa mehe ramo ja ühe mehe miel; sie on `mielest `vällä `langind, `ilma `arvota Vai; sool pole mette meele `tuhkagid pεεs; lühise meelega inimese jutul pole ju `miigid aru Khk; Kohe `loodud `sõuke targa meelega laps; Põrutas meele ää, nüid on segane Pöi; sellel põle nii palju meelt mette kut kana jala peal liha Muh; Ma tikkusi üsna tugevasti ta `pääle, jo näib, kas vetab meeld (muutub targemaks) Rei; verutasin tööd teha kui üks poole meelega Rid; meel `mõistus on `seĺge, aga änam oma ihu`liikmeid liigutada ei saa Kul; meelest ää `eese tegudega Mär; kui süda täis‿o ja `riidu lähäb teisega, ju tal siss meel segane oo Var; tuul lääb meelest ää (muutub maruseks) piltl Tõs; Mis sul mielesse läks, et tohmitama akkad Khn; sai teda ikki uditud, a või ta sellest meelt päha võtab Saa; mõni inimene on küll targa meelega, imesta koe Kei; ise ta (kass) `voatab nii aledalt mu `otsa, `justku oleks inimese meel ja `mõistus Hag; temal põle õiged mielt pias JMd; laps akab jo `kuagama, nää tal jo varekse miel peas VJg; sul oo kõhe lapse mi̬i̬l, ei õle täit inimese `arvo; tämäl ei õle miäle terä, ku ulluss lähäb Kod; kus see meel siis oli, `persses või. eks ta vahel lähe `persse kah Lai; sul meel `kaikaga õlal, põle pias. võta‿nd meel pähe Plt; koer on nii tark, tal just inimese meel KJn; pu̬u̬ĺ `narri om, mõni - - sääntse `väikse meelege Hls; võta mi̬i̬ĺ pähä, akka parepest eläme; tark mõist meelege, rumalel näidets näpuge; enne olli ta `raisku lännu mi̬i̬s - - või olla, et nüid akkass mi̬i̬lt pidäme (ennast ohjeldama) Krk; si̬i̬ om meelege `mõista (iseenesest mõistetav) Hel; `amba valu ja `varba valu, ni̬i̬ võtava mehel meele pääst; si vana inimese mi̬i̬l om nigu kit́se pi̬i̬r; emä `suskab rinna suhu, aga mi̬i̬ld ei `suska pähä Ran; ää söögike küll, aga jätäme vaśt `sü̬ü̬misele `perrä, ega kõtul mi̬i̬ld pään ei ole; obesel om ka üitsjagu inimese mi̬i̬ld; ku sul mi̬i̬l `mõistuss pään om, siss sa olet iks inime Nõo; ma panessi sulle tõse meele, et sa `onte `saaśsi targembass Rõn; nüüd oĺl jo ta mi̬i̬ĺ segätsess lännüʔ Kan; Vana mi̬i̬s, varsa mi̬i̬l piltl Krl; ta‿m jo hullu meele‿päl, ei `mürrä tark inemine ni `hirmsadõ nigu ta; sul õks om ta mi̬i̬ĺ kah `väega lühükene nigu `mulgi Har; `õigõt mi̬i̬lt mul mitte ei olõʔ, ütte`paika tahat, `tõistõ saat; ku `kangõ vaiv ja murõʔ um, sõ̭ss kaoss ärʔ mi̬i̬ĺ; keeleldä meeleldäʔ, ilmamaa tark = päsmer Rõu; sääne om ta mi̬i̬ĺ, nigu˽`kiisla li̬i̬ḿ; miʔ imäst ei˽saa˽kõ̭nõlajat, miʔ imä om meeleldäʔ (mõistuseta); a olt vi̬i̬l - - iks meele man, otsani uĺl olõ õiʔ Vas; `süäme valu võtt vai meele pääst; ei tiäʔ mis asi tu̬u̬ pidi olõma, mis `aie tedä uĺli meele `pääle minemä Räp; tu̬u̬l olõ õi latsõ `võrdõgi mi̬i̬lt õiʔ; inemine om umast meelest `essünü Se; tühä mielega - - mitägi pääh olõ‿i·ʔ, tõńõ um tävve mielega; mi̬i̬ĺ mihele, a silmäkeseʔ sikalõ; nii paĺlo ku käldul ki̬i̬lt, nii paĺlo havvõl mi̬i̬lt vns Lut; meelt mõistma ~ märkama taipama, aru saama Ää olg `siokõ, mõesta‿nd ikka mielt kua Khn; laps akkab ju meelt `märkämä KJn; akkab mi̬i̬lt `mõistme, lääb targepess Hls; ma ole tedä kuulu sest saanik, ku ma mi̬i̬ld `mõistme `naksi Hel; ku ta `talve siiä käis, siss `oĺli ta ilmast `ilma täis, ja nii täis et es tiiä mi̬i̬ld `mõista; Röögid nigu eläjäs, kes mi̬i̬lt ei mõesta Nõo; `väikene Tiiu nakass jo mi̬i̬lt `mõistma, ei˽saa˽taad enämb pettäʔ Har; lat́s `märkass joʔ mi̬i̬ld Plv Vt meele|mõistja, meele|märkaja b. meelemärkus, teadvus miel läks piast `vällä, kukkusin maha, `silmad `lohki VNg; Mi̬i̬l jooseb pääst ära, siis kui pää uimane on, valutab ja `ringi käib Hää; mi̬i̬l lääb `ümmer, siis kõhe tükib maha `kukma Kod; ku `siĺme ehen - - lääp kirivesess, siss lääp mi̬i̬ĺ pääst ärä Krk; mõne pää ei kannata `karmu, mi̬i̬l lääp pääst ärä, satap maha Ran; ma pane `perse tooli pääle, näiss mes siss saab, kas mi̬i̬l lähäp pääst ärä vai ei lähä Nõo; ma võt́i pliidi alt tuha ärʔ ja `tunsõ nigu mi̬i̬ĺ lät́s pääst är˽minemä Plv; ma‿lõ nii sadanu, et meeleldä oĺli Vas; kõrra ao peräst, sõ̭ss tulõ mi̬i̬ĺ `päähä, siss nakass `tiid́mä Se

3. mälu (hrl sisekohakäänetes) Äkki `turgat `miele, et unestin `ukse `lahti; Mul jäi kohe sie reis `miele `pääle, ei saand `enne rahu, kui tagasi `oldi Kuu; ega tohi seda sana `mielest `lassa Hlj; kui `motlen `kaua `monda `asja, siis ikka `johtu `miele; `päivised `tembud tulevatta `üöse `miele; ärä tuleta vana `asja `mielle VNg; eks mul õle ka `mieles `menna `metsa puid `raiuma; ei tule äkkiste ette, aga `viimäst - - `tärkas `miele; ei minule jäänd `kergest `miele. mittu `kõrda sai ikke üle lugeda, `enne ku vast jäi `miele; `poisikese `põlve `asju, mida neist enamb on `mieles pida; õlen nüüd `selle `kautand `mielest `välla Lüg; siis oli `meele `ärkand, et vana Jüri - - oli `sounas olnd; mo `meele‿p tule `präägu, mis sellega tihaste Jäm; korra välgatab `meele; kui sool sεεl `εεsti läheb, siis tuleda mind ka `meele Khk; mool talbadas äkist `meele, et tä ise oli ühekorra nee sönad - - `itlend Mus; mette mu meele `sisse es tule; kui `meele äratate möne asja [siis räägin] Pha; Ju ta muist [lambaid] meelest `juure pani; se nimi ei taha `meele `jääja; Neid `päevade peale ilma `märkisi oli teab kui pailu vanade inimestel, ma pole neid nõnda `meele pannund Pöi; äkist tülbatas mu `meele; kui sehukst kenad kirjad siiliku aiad oo või `kinda kirjad või, siis pane `meele nee ja too kojo; tämal‿o kõik `meeles oma noorepõlve elu; ma mäletagi oast`numbrid änam `ühti, nee oo meelest juba kadun Muh; äi tule `prεεgu medad `meele, mes `aitaks kerjuta; sene ma unodasin nii εε, et pole `märkiged `meeles Käi; `talbe kui madisepäeb oli, `pandi `meeli, mis tuul oli. sest vaadati kala `saaki Rid; ega `moole änam kedagi `meele jää Mär; `kerkleb keele peal, `meele ei tule; midagist `meeles ei seisn ja pea oli sańt Var; `ü̬ü̬si ärgand `mi̬i̬li, et võti seal ülal `akna peal Mih; Nüid elavad laari maa si̬i̬s, [ei] tule `mi̬i̬legi, kudas si̬i̬ maa maaks on saanu Hää; `voatad seda, siis tuleb sul `miele Kei; paerga `turkas just `meele Juu; need aead on `möödas, mis me neist änam `meele tuletame Kos; ega vanal inimesel enam kedagi `miele siis jäe JMd; ei tuld `meelegi, et see kuer sial `aukus Ann; tuletati `meelde `lahkund sõbrasi Tür; see jo `ammu meelest maha läind Pee; `kahtepidi teda `üeldi, kuda `kelgi sie sõna `miele tuli VMr; sul pole muud kui poisid alati mieles VJg; panen `mielde kõik asjad Iis; elätäb `mi̬i̬li, aga ei tule mette `mi̬i̬li (asjast, mis ei taha meenuda); nüid mul algatas `mi̬i̬lde, mes mul `käśti tehä; lapsed `loevad üle, jääb kõhe `mi̬i̬le ~ `mi̬i̬lde; kui miäless ärä lähäb, siis tahad ike valetata. egä `õige jutt miäless ärä ei lähä Kod; minu `meele on jäänd, et nii ilusad nad (tangud) põle kui `veśkil `tehtud Pal; om küll mõttin, aga `prilla `aigu ei tule `mi̬i̬le Trv; obesel om meelen, kus ta käinu om Hls; ta om lühikse meelege, ei mälede kedägi; miul om si̬i̬ meele `sissi kulunu; siul es `älpä ~ `ärpä no `mi̬i̬li ka ometi; ma‿i või võtta oma muress sedä `asja, mul ei kurda (püsi) meelen Krk; sellege kui tsusaśs mulle vi̬i̬l emä sõna `mi̬i̬ĺde; mis silmist si̬i̬ meelest, mis kõrvust si̬i̬ keelest vns Hel; tu̬u̬ jäi nigu `aamen `mi̬i̬lde Ran; vanal inimesel ei ole enämb mi̬i̬ld pään, mitte midägi ei jää `mi̬i̬lde; mia jõvva siss `kõ̭iki meelen pedädä, pää `onte maakerä ei ole Puh; ku mul `mi̬i̬lde algatab, kül‿ma siss tu̬u̬; äkkitseld karass `mi̬i̬lde, et `täämbä om jo pu̬u̬lpäiv, piap `sanna `kütmä; nigu sa lõpetat kõnelda, nii om meelest lännu; nüid vanan kaop kõ̭ik meelest, ei tiiä ämp midägi; nigu `võeti meelest ärä, mitte es ole meelen; mia ei ole toda juttu viśt kuulu, ei tule nigu meele `sisse; tu̬u̬ om vaest mõni serände võõrass sõna, mes äḱki meele pääle ei tule Nõo; kudass sul siss tulep jummaĺ `mi̬i̬lde, ku sul ädä om Võn; mul om jo näet säändene mi̬i̬ĺ, et õkka lätt meelest ärʔ San; Mitte ta mi̬i̬ĺ ei olõ inäp uma kotusõ pääl, pää ei˽pia inäp midägi˽kińniʔ; Halgata mullõ `mi̬i̬lde, kuis tu edeots oĺl, kül‿ma sõ̭ss kõ̭nõla Urv; mul halgatu `mi̬i̬lde, et tsiga jäi söömäldäʔ; siss `juhtu mul `mi̬i̬lde ja ma `naksi kõnõlamma kah tu̬u̬st aśjast; ma˽panõ uma raamadu su˽kappi, panõ˽sa häste `mi̬i̬lde, ega mul esi `mi̬i̬lde ei˽tulõʔ; kae mia ma latsõn kuuli, tu̬u̬ sais mul nii meelen, nigu iilä olõss olluʔ; ma˽jät́i siss tu̬u̬ meelest mahaʔ Har; mõ̭nikõrd `haarduss meelest ärʔ (järsku ununes) Plv; papal oĺl tu̬u̬ hopõń jäänü˽meele `sisse, muud es kõ̭nõlagiʔ, ku˽tu̬u̬d hobõst; Mul satte äkki mi̬i̬ĺde, et leeväʔ vi̬i̬l ahoh; latsõ˽laja ilma pääl, kuna tulõ `kuagi `mi̬i̬lde; viisu kudamine om meeleh ja kõ̭iḱ om meeleh; näet püsü üi˽sõ̭nakõnõ meeleh; mi̬i̬l ei˽piäʔ inäp midägi˽kińniʔ, om nii sama ku sõgõĺ Vas; sa piät tu̬u̬ aśa `hińdäle `mi̬i̬lte `panma; tallõ pinile võtaʔ malk ja ub́lota nii et meeleh pidä Räp; Olõ õi mi̬i̬lt, ni vot eläʔ vai olõ vi̬i̬l; heidäʔ meelest aŕa, `naaku‿i `mõtlõma tu̬u̬d `kurbuist Se

4. (inimese loomusest, hingelaadist, vaimust, meelelaadist) Midä libejämb kiel, sidä tigejämb miel vns Kuu; `riiaka `mielega mies Hlj; sie õld au `mielega, `ninda aus mies; kes püha `kirja järele `püiavad elada, nied on vaga `mielega Lüg; Ta on küll pikka `mielega inime, aga nüüd on täma `kannatus ka `katkend IisR; Ära ole nii `kerge meelega (äkiline), nönda ei saa elust läbi Jäm; `körge meelega inimene pεεb `endast liig pailu; inimene nönda tore meelega - - `uhke vaimuga Khk; tää‿o vaa meelega, aga ise `julge Mus; Ta oli ikka nii äkise meelega just naagu püśs; Ta oli alati nii suure `lahke meelega Pöi; se nõnna ara meelega, `kartlik Muh; `äise meelega inimene (äkiline) Käi; kadeda meelega inimene Rid; oo kannatamata meelega, kärsitu Mar; meeste`rahva meel oo üks kergitos `kergid `õĺga, naese meel aga aho täis `toorid `alga Kul; väga laialdase meelega, põle tõsine inime `ühti; tuima meelega inimene, ei tunne tema aletsust ega alastust kellegi `vasta Mär; pikad `juused ja `kerge meel vns Var; vanem poeg `olle sandi meelega Mih; laia meelega inimene, lobiseb paelu Tõs; `Kindla mielegä mies ei lasõ ennäst `narri Khn; toesu (tuisu) meelega, kes reägib `ühte `siia, teist `sõnna Juu; ta on ühe `muutliku meelega inimene JMd; `rõemsa mielega inime Koe; tige kiel, tige miel VJg; akka kannatama ja `pitkä mi̬i̬lt aŕjutama Kod; pika meelega, pole äkiline, teene paneb kärinal nigu kadakas Plt; si̬i̬ om va `eit́liku meelege - - ei ole `kindla meelege, üit́skõrd sinna, tõnekõrd `tõisi Trv; kate meelege, kõnelep katsiti Hls; si̬i̬ om mihitse meelege naine, kel abene suhun Krk; kes tiiäb, mes tä oma äǵedä meelega oless ärä tennu Ran; ku inimesel om serände kannatamada mi̬i̬l, siss ta tulep tõesele vai ammastega `küĺge Nõo; taal om säärän mi̬i̬ĺ nigu jumalõ tuuĺ, üt́skõrd siist, tõnõkõrd säält Har; Hää ku mehel om kimmäs mi̬i̬l Vas; naase mi̬i̬ĺ kui keldo li̬i̬ḿ Se; meelt muutma ~ parandama ~ pöörama end elukommetelt paremaks muutma, halba käitumist maha jätma inimine on paha tehnd, siis piab küll mielt parandamma Lüg; Iga päev lubab mielt parandata, `viina `tilka enamb suu `sisse võtta IisR; `juomarid parandad mielt Vai; `alba inimest mainitsetase meelt parandama Khk; Soadeti `oastaks `eese meelt parandama (saadeti vanglasse); Äi see oma meelt pööra, mis ta on, selleks jääb Pöi; oli ülekäte läind, nää nüid `pööras meelt ja sai üsna inime Mär; paranda meelt, ää ole `sohke `uhke Tõs; muudab mi̬i̬lt, jätäb maha nid `konked Kod; paranda laits, `ende mi̬i̬ld Trv; naka˽sa˽ka üt́skõrd taad mi̬i̬lt parandamma Har

5. (tunnetega seoses) a. meeleolu, tunne, tuju Omal üäst `mielest `silmäd vie`kalkvel Kuu; inimesed `kandasivad - - `nende (lehmade) `pääle koledast paha mielt VNg; ku akkab midagi `õtsima ja ei `leia, `ongi miel `tuulest `vällas; ku üva `süömist `anna, eks siis kuer süö üva `mielega Lüg; Ia miel, et ing sies IisR; viha meelega ta kuulutab moole sedissi `aśju Jäm; mo meel läks ka aleks; nii ea meel, `kargab kas vöi lage; läks teiste sega meelt lahutama Khk; Ju see sańt meel `mööda `jälle läks Pöi; ta `andis sene ösna εε meelega Käi; ma lähe `sõnna eese meelt lahotama, mo meel na `raske Mar; segane asi, tegi seda nii `kahtlase meelega; paĺlu tööd, see ajab meele üsna `kaela (teeb murelikuks) piltl Mär; need `iaduse sõnad ei ole, need `öötakse paha meelega Var; tä pahandas mu meele naa ää Tõs; tä tuleb `lahke meelega täda `aitama Aud; poisil ää mi̬i̬l, et jumal pole sit́ikaks loonu (öeld näilise põhjuseta rõõmustajast) Hää; üks `üösi miel jäi eti pahaseks nende (kirpude) peal Ris; mis meelega sa elad veel, kui sa oled teise inimese ära tapn HMd; teene elas `jälle rikkasti ja teise miel oli kade selle `piale Kei; lähän koa meelt lahutama, ole alati nii kodo `kińni Juu; Mul tuli mitu `korda paha meel `piale, mis ta minust naerab Amb; selle ia mielega ta ei tiand, mis tegi JMd; `viska luomale `erne `vaŕssa ette, ta süöb neid ia mielega VMr; inimesed olivad süönd - - ja siis uńt on tuld nende `juure ja `vahtind nii kurva meelega Kad; kadeda meelega ajab `laimu Trm; ma tahan parema miälegä (meelsamini) talukid `ümmer pahkluu; kui `jälle miäle ärä jätäb (vihastub), ei `kõlba kohegi Kod; kui teisel meel paha on, eks ta aka `albu sõnu suust `välja ajama Ksi; lapsed `kilkavad iast meelest Lai; targa inimese kõnet `kullet ää meelege, aga sedä albi `lärmi ei taha mitte Trv; ei ole vi̬i̬l tõine tõise mi̬i̬lt rikkun; nõnda ää mi̬i̬l, et süä `kargap si̬i̬st periss `vällä; vaigistets temä mi̬i̬lt sedäsi, ärä muretse kedägi Krk; ku sa ohja laset, siss [hobune] lää ku `ullu `mi̬i̬ĺde (peruks) Hel; tule `julge meelega, mes siin peĺlätä; ää mi̬i̬l, nigu sirk oless `piiu `sitnu; lätsi `väĺlä mi̬i̬ld lahutama - - et parembit mõttit ja parembat tuju saad; ää iki, ku `endä peräld majake om, kas mina makan ehk ti̬i̬n tü̬ü̬d, `kiägi ei pahanda minu mi̬i̬ld Ran; emä tulep väĺläst `sisse ja `kangede ääl meelel Puh; mi̬i̬l om `aige, ikk tükip pääle; nii alb inimene, et mi̬i̬l lähäp apuss; ta‿m alati vihäne, täl ei ole ääd mi̬i̬ld konagi Nõo; Kui˽sul vai kui kullanõ mi̬i̬ĺ om, sõ̭ss tiä rikk su˽tuiu är˽jäĺ‿kiʔ Urv; mis sul `tääḿbä ta mi̬i̬ĺ ni˽kurb om; mul om mi̬i̬ĺ ni˽halv, ma˽lähä poodi manu muu `rahva sekkä mi̬i̬lt jahutamma Har; heräsi üless, siss oĺl hüä mi̬i̬ĺ, et oĺl unõńago Rõu; ma˽`tahtsõ sul mi̬i̬lt hääss tetäʔ, koi sullõ `kindaʔ Plv; mul om `väega halv mi̬i̬ĺ ja rassõ ollaʔ, tiiä‿i kas süä midä pahanduist mõist; makase (magaksin) armu meelega (meelsasti), no ei saa `maadaʔ, [kärbsed tüütavad] Se b. soov, tahtmine Kas on miniä ka sul `miele järel; sul on `aeva miel `koerust tehä Kuu; Tämä `miele järälä ei saa `kiegi Jõh; saad sa siis ega ühe meele järele teha Khk; noorem tüdrok oli änam meele järele Rei; Silmi põle peas sitale minna, aga meel peas mehele minna Mär; Sie jutt oli talõ miele `järge, üsä nagu olõs mett moka `piäle miäritud Khn; tahab ika miele järele `rääkida, et ei pahanda Hag; tegema pidi, oli sie tüö siis miele järele ehk `vasta mielt JJn; sie mies on üks iripill, `miski põle tal miele järele Kad; kerik õli küll minu miäle järele; kessi ilma miäle `perrä suab elädä Kod; kui meele järele söök, siis sööb küll; sügise `lambad omal meelel kolavad, on nii `takjaid täis Lai; mes asi sul meele `perrä om, toda sa armastad Ran; kes `vasta mi̬i̬ld om, toda ei taha [külla] `kutsu; aab edevust taka ja säeb `endä, et siss iks pośtele meele `perrä om Nõo; t́siga nakaśs magusast `haḿpsma, tälle sai hää meele `perrä sü̬ü̬ḱ Kan; lasõ no `rät́sepäl ummõlda säŕk uma meele `perrä; mi Eeduardil sai ta naanõ ülemeele (vastu tahtmist) `võetuss, ega ei elä˽ka˽hästeʔ Har; mul es olõki toda mi̬i̬lt tetäʔ, nüüd võti ette; kes `säärne meele peri sü̬ü̬ḱ, sedä sü̬ü̬t ilma `tahtmada Räp; timä tege `vasta mu mi̬i̬lt Se

6. mõte; arvamus, seisukoht; mõttelaad; meelsus miel `velgub viel `toise järel (ülekohus seisab meeles) vns Kuu; mis miel `mõtleb, sedä suu `räägib; nied mehed elavad ühel `mielel Lüg; sa oled ikka `söoke, koest tuul, sεεlt meel, täna sa tahad seda, oome seda `jälle Khk; mis meele peal, see keele peal Vll; meel ja mõte köevad `seltsis Muh; Mes targald meeles, see joonuld keelel Emm; tääl kust tuul, sealt meel, põle naa ühö meelega, naa tuulepea oo Mar; ühe pere rahvas peavad ikke ühel meelel olema Mär; Mi̬i̬l võib pailu mõtelda, aga ki̬i̬l ei või `kõike ütelda Hää; miel juoseb `ringi (mõtled ühest ja teisest) Ris; omas `meeles `mõtlesin, egä temä sedä teänd Juu; luabib sõnu, mes su mi̬i̬l ei `mõtle; ilman on `ki̬i̬li ja `mi̬i̬li egäsugusid Kod; sel ikke `õiged meelt ei old - - kust tuul, sialt meel, eks ta nisuke iuh-aih old Lai; mõni ei lase midägi ütelde, mis temä meele `vastu Trv; `mõtli seda ammu oman meelen Hls; meele ja mõttege `sü̬ü̬sse kikke Hel; meele ja mõttega `ti̬i̬ssegi vi̬i̬l, aga käed ei kuule enämb sõna; elävä käsi käen nigu velle, ja ütel meelel Ran; ma `mõtli kõ̭ge meelega (kõhklemata), et sina tõid [selle kanga]; vana inimese mi̬i̬l, to‿m nigu tuul jälle Nõo; mi̬i̬l mõõdlõss mihe pääle, süä puhk poisi pääle; ma esi olõ küll siihn, mu mi̬i̬ĺ käü `ilma `mü̬ü̬dä; meelest ja mõttõst oss tennüʔ, a käe ei˽küünü˽kohegi, `võimu ei olõʔ Har; miä sul meele pääl (mõttes) um Vas; `julgõ inemine hooli‿i midägi, mis om meele pääl, tu̬u̬‿m keele pääl Se; mi̬i̬ĺ `mõ̭õ̭tlõss mere takka, a surm sälä takka vns Lut; meelest arust, arvates nüüd ma `õige `mõtlen omast `mielest, vai sie asi läheb `kõrda, vai `läheb `nurja Lüg; Oma ema `mielest `kullatükk, `teiste `mielest `mullatükk IisR; see εε minemine‿s ole vanade `meelest `öige üht Khk; omast meelest `arvab `eese `uhke olevad Mar; poeg `olle vabast meelest (vabatahtlikult) seletan kõik ära Tõs; Paõludõ mielest `pietässe tedä targaks meheks Khn; silk moo‿mest `oopis etem kui se liha Juu; Minu mielest on sie ilmaväŕk päris segi kohe Jür; vaim ja ińg, ni̬i̬d `piäsid minu miäless ühed õlema Kod; üks paik oli teise meelest ia, teisel ei kõlvand kuhugi Lai; ta on mu meelest nigu‿ks nuĺl KJn; omast meelest ma ei ole kellekile `kurja tennu; olgu ta tõese meelest õĺg vai agan, aga egäl om oma armass Ran; ma esi `endä rumalast meelest `mõtle; inimeste meelest ollu ta ää ja tark poiss Nõo; nüid ma ole inemine, `endä meelest ja muide meelest kah Rõn; ma nuhudi taad liha, mu meelest visaśs nigu `halva `haisu Vas; muis meelis 1. hajevil, mõtetega mujal sie on `ninda muis `mielis täna, motted on `toisial Hlj; Ei `kuulagi `teise juttu - - on muis `mielis Jõh 2. arust ära Tia, mis tal tänä on, kisendab kui muis `mielis; `Tuulab nagu muis `mielis Jõh; meelt mõlgutama 1. meelisklema mida sie siel mielt `molgutab Hlj; mi̬i̬lt mõlgutab, ei kuule teese juttu Ksi 2. meelt muutma, ümber veenma akkas teese meelt mõlgutama ja segas `viimeks teese meele ää Mär; mis ta meelt mõlgutad, las lähäb PJg; poiss on tüdriku meele ära mõlgutanu (pea segi ajanud) Hää

7. meelekoht oimud või meeled, need on õrnad, need võivad `surma `tuua, kui äda saab Ris Vrd meele

rabama rabama, (ma) raba(n) R(-maie Lüg) eP Trv T, rapa Kan Urv Rõu Plv Vas; rabame, (ma) raba M, rapa San Krl/-mõ/; rabah(h)amma, (ma) rapa Har Rõu Vas Se Lei Lut Kra; rapama, (ma) raba Rõn, da-inf raba|daʔ, -taʔ Plv Räp; tud-kesks ravatu Hel

1. viljavihust teri välja peksma `vasta `penki rabata vili `vällä VNg; `este saab rabada `vasta `seinä, esimene puol kolm kõrd, `tõine puol kaks kõrd Lüg; Mis sai rabatud, sie `laudeti lademe ja akketi `vardastega `peksama Jõh; Sügise `aeti köik `rehte rabama Jäm; aketi rabama, egaüks akkas `pεεle `pihta panema `vastu `pinki Khk; ladva ots rabati `enne, siis tüi ots Kär; üks `ahtam veel rabada Vll; Enne päeva`tõusu rabati rehi ää, teine `pandi öles ja `mindi odrase Pöi; rabat vili, see läks ikka omaleva viljaks Muh; Kis nee rugid küll ää rabab Rei; möni rabas siis `vastu `seina ka, aga meie rabasime `vastu `pinki Noa; kui parsilt `lastasse maha, siis rabatse Mar; väga suured ja sasised vihud olete teind, naa sańt rabada Mär; mehed rabasid ja naesed `vartasid Tõs; `Rihte rabadõs sai küll `tolmo `sisse nieldä Khn; Kis rabas, si̬i̬ sai selle päris nahapalava Hää; Rabades paramad ibad tulevad `väĺla, kõsusemad jäävad `kinni Kei; kui me enne rukki `rehte `peksime ja vihuga `vasta `seina lõeme, siis rabasime Juu; `Esteks rabasid ladvad ää, siis `võtsid ladvad `pihku ja lõid `tüikad kua `vasta `seina või `pinki Amb; üks laug oli rabatud, siis akati teist `laugu Ann; kolm `kuormad raba ää, nii et vesi tilgub, pala tuba VMr; `enne sai rabatud tuas, `vasta `seina sai vihud `lüedud, `tüikast `kińni ja latv `vasta `seina Sim; kui kuivad vihud, võis rabamisega paĺju ära `murda Trm; mehed neĺjäkeisi taren rabasid Kod; rabasime rehe all, rukkid tegime käsitsi, aga sui`viĺja pahmati Ksi; niisugune laud oĺli, seasi rabati ni̬i̬d terad `väĺla si̬i̬st SJn; rabasime öheteise võistu Vil; mihe rabasive ja tüdruku käänive kubu riha all Trv; ku röä ärä rabati, siss sarjati suure pää taren ärä Pst; valla inimese rabanu rügi rehen, mõni löönü vähä ja jätten teri vihu `sissi Krk; ku üits `lauguss sai ärä rabatuss ja tõist maha `laśti, siss lätsivä rabaja `endit jahutama `väĺlä Puh; ku kuju suvi olli, siis rabati nii sama rüä ärä, parsile es viiäki Nõo; rabati, `lü̬ü̬di `vasta `peńki, ike üle pää si̬i̬ vihk käiss TMr; rüä kääneti `vihku ja `panti akki, pidi kõva vihu `käänmä, nu̬u̬ tuĺliva rabada Kam; es mahuki parde all rabama, rüä om pikä, parre madalan Ote; `naksi `villä rabahamma, mõni lei `vasta `saina, mõni `vasta mõsipakku Har; Ku˽rüä˽joba küländ kuivaʔ `oĺliʔ, `naati näid rabama, tu̬u̬jaoss oĺl sääne pińk, tu̬u̬l oĺl üten otsan kat́s `jalga, tõsõn otsan `jalgu es olõʔ Rõu; rüki, nisso ka rabatass, plaanitass inne pingi `vasta Plv; Liiso, tu̬u̬ oĺl ka poistõ man rabahhamah Vas; mõ̭nikõrd oĺl kuus mi̬i̬st rüki rapamah ja nii paĺlo `naisi takah `oĺgi `puistamah Räp; sieme rabatass siku pääl vai `määndse puu pääl lüvväss Lut

2. linu ropsima, luudest puhastama – eL roobitsege rabati lina kikk, lavva `mu̬u̬di `seande olli, sõss lõit ni̬i̬ luu katik Trv; lina lastass lämuss, puruss, muidu ei saa rabade Hel; aeva ja rabasiva järest, pund `oĺli päeväss tetä. kui lina rabatu, `pańti `puńti Ran; lina om meil vi̬i̬l rabamada, vurriga rabatass Puh; kui kolgitsega `linnu kolgiti, siss `koĺkmisega tulliva luu, aga rabamisega tulliva ravike; Kui väĺlämätse tü̬ü̬ ärä tettu, siss talve nakati linnu rabama Nõo; rabajaga rabati nu̬u̬ linaluu `kolkma külest ärä Võn; mi̬i̬ss rabass, mina `kakse naid [linu] ette `vaĺmis rabamisele Kam; edimält aeme ürsiga linnu ja rabassime `puhtass Ote; Ku äste puast lina`kiudu `tahtset, siss rabasit iks kaits kõrd läbi Rõn; läḱe linnu rabame San; Ku˽lina˽`parra˽kuiva oĺliʔ, siss `laśti läbi linamaśsina, luust mahaʔ, siss `naati rabama Kan; ku‿mi linnu rabasi, sõ̭ss veli iks opaśs: mis ti˽kindsu pääle˽pessäde, `peske lina pääle Krl; ku meil vanast lina jahvõtuss `saie, siss nakati rabahamma. rabati põlvõ pääl rabajega, no rabatass puu pääl Har; tah `naabritaloh oĺl seto rabamah, mi rabasi esikiʔ Rõu; Ega `ü̬ü̬se `tuĺte kellä katõ ja kolmõ `paiko üless linno `koĺkma ja rapama Räp; kas sa esiʔ nakkat linnu rabahhamma vai kutsut `vińdläseʔ, ńoʔ meheʔ rabahhasõʔ `puhtahe Se

3. lööma, paiskama meil oli sii üks noor loom, mette vöta lisigid, nönda rabab `jalgadega Khk; [külmaga] rabasid `kässi teineteise `vastu Muh; Rabas teisele εε naa‿t see saand aitehkid ütelda Emm; `seande pork kutsuti, sellege lü̬ü̬t `summi, rabat nõnda, et kala lääp [nooda] perä `sissi; rabass tõise jalust maha Trv; ei˽saa˽`piḱse i̬i̬st `hoitaʔ, ku `kot́sil olnu, oss rabanu `maaha `hindä kah Rõu; siss tä rabasi (peksis) läbi Se || laperdama `piidevint `tuuless sie [puri] hakkas kohe rabama, kui sidä `löüsi `riiet `sinne jäi Kuu

4. haarama, kahmama Pinust on puid rabatud (varastatud) Kuu; mida sa rabad temäst `kinni Lüg; Poiss rabas kuke käde Kaa; Oli `kinni rabatud ja kohe `linna `viidud Pöi; ma rabasi obuse `kińni Hää; ärjad `küńtsid karduled `lahti ja me rabasime vau pialt kohe `koŕvi Kos; rabasin `enne nöörist kinni JMd; avi rabab mädjast ja jääb õngele `õtsa Trm; koera raisk - - ei ti̬i̬ kedägi inimesele, aga ukse piäl rabab Kod; ku purik vedelt rabab, siis jääb ta `lõugapidi kongsi `otsa Vil; rabaśs maast kivi Trv; kuĺl rabaśs kana, ta es saa ärä viiä, me saime esi appi; raba nüid vi̬i̬l, mis sa kätte saat Krk; kae kos `oĺli `vahva naene, rabas ohja `piiu ja padavai kihutama Ran; miä sei oma silgu ärä ja rabasi Märdi silgu ka vi̬i̬l Puh; haugass rabasi küll kanna, aga kana `päśsi kadaje ala, is saa kanna kätte Har; Rapa `hindele suurõ üsätävve `hainu `üśkä, sõ̭ss jovva õi˽kohe viiäʔ eiʔ Rõu

5. rapsama, rabelema rabas `lahti ja läks `juoksu Lüg; [hobune] ei saand juo `jalgo `tueta kuhugi, ei saand esimisi `jalgo jää `pääle, `muidu oleks raband `vällä sääld [jääpraost]; lohe, sie juo raba kovaste Vai; Lehm oo ennast kolgi küljest lahti raband Kaa; tule `aita pidada, siga rabab `lahti Vll; kui ta (kala) mässib `sisse, ta rabab silmad puruks HMd; ta raband siis ika nende käest `lahti Hag; niikavva ku ma `värjät `kinni panni, rabass mul keti käest ja läits nigu üits lind (lehmast) Nõo; varass oĺl aidan, ma võt́i timä kraest kińniʔ, kurivaim rabasi õks vallalõ ja lät́s välläʔ Har

6. (äkilisest haigusest vm kahjustusest tabatud saamisest) Kas rabab `oige `haigeks vai, olen tänä `ninda rosane Kuu; tedä rabas, vahest lüöb mokkad `katki Lüg; see oo nagu peast rabat Muh; `seisis nago `piksest rabatud LNg; loom‿o rabatud, juśtkui uherdi auk `sisse turgatud Kse; rabati peast ää ja jäi nii meele`mõistmataks Vän; vihastamesest kadus `mõistus ära, pääst ära rabatud Hää; tea, mis tal `sisse rabas Ris; ennemalt `öeldi küll sedasi, kui loom ära suri, et rabati ära Juu; `seisis nagu `piksest rabatud Tür; rabaduse `aigus käib luomast läbi, rabab ära Kad; `lendev rabas läbi tese, luom suri ära IisK; külm one suda rabanud, võta nüid püśsi`rosto ja rabandusekivi `sisse Kod; nagu `pikne rabas maha, kui `keegi äkitselt maha kukkus Lai; rabab ära, aga si̬i̬ võib `terveks `saada vi̬i̬l Ksi; kui `jampsib sedäsi, siis `üeldasse, et on piäst ärä rabatud KJn; küĺm on kardulid vähä raband Vil; tõine käsi ja tõine jalg rabatse ärä Hls; ku ärä rabat om, siis nõgese vihage vihuts sannan, si̬i̬ aap vere `käime Krk; ollu jalust rabatu Ran; nüid üteldäss ärä älvätu, aga vanast üteldi ärä rabatu Nõo; ku inemine vai elläi läbi `lü̬ü̬di, siss `üĺti, et om läbi rabat Har; imä rabati ärʔ pääst Rõu; `lindva rabaśs, `lindva oĺl löönüʔ Räp; timä nii haarõtass tõbitsõst äkitsalt, ar˽rabati Lut

7. raputama, varistama lappati üle `paadi viel nied `vergud ja - - siis akketi rabama Jõe; tuul rabab `ounu Kuu; tuul rabanu [viljapeadel] üvikesed siest `vällä VNg; Tuul rabas õunad enne`aegu maha Pöi; [vilja] pääd on tühjaks rabatud Hää; kui võrgud merest `väĺja `toodi, rabati kalad seest `väĺja Kei; rukis nii ää pudenend, tuul ää raband, seeme kohe moas Juu; kui `kange tuul, siis rabab ivad `väĺla Amb; ma mäletan, kui rahe rabas rukkid ära VMr; kas rahe lööb puruks või kuiv äpardab või maru rabab, see on ikke [vilja] ikaldus Plt; tuul rabab viĺläpäid Krk; ni̬i̬ ubina, mes tuul om rabanu, ega neil `uśse ei ole Nõo; iilä oĺl marusuuŕ toŕm, no om kõ̭iḱ ubina `uibust maha rabanuʔ Har; `Kaara ei või laskõ väega valmes saia, tuul rapa teräʔ vällä Räp

8. a. rassima, kõigest jõust tööd tegema kes kõvast tüöd rabas tehä, sedä imustatti `tüölisest ka Lüg; Mies rabas üed kui `päiväd ja sai omale maja `püsti Jõh; sellel on iga küll pεεl juba, mis see änam rabab Ans; Rabab ööd kut päävad Kaa; See on seal raband küll, majad on kõik uiest tehtud Pöi; kakskümmend viis kopikat `päävas ja mutku raba, raha oli ikka `raske `saada küll Rid; kui sa vihima näed, siis sa rabad `lu̬u̬gu võtta Kod; nüid rabav üits ku tõine, et enne `vihma `einä kokku võtta Krk; vanal kuul rabati `rohkemb `leibä tetä, et noorel kuul lännä allitama Ran; Kül˽tiä või vi̬i̬l ilman taad tü̬ü̬d rabadaʔ, tel ei olõ ü̬ü̬ ei˽päävä vahet Urv; Rapa taad tü̬ü̬d hummugust õdaguniʔ, läpe ei˽süvväki Rõu b. kiirustades midagi tegema si̬i̬ rabab õege rutto `minnä, ei tiä, mes kibedus sel taga one Kod; rabasive siin enne jüribä pulma är tetä Hls; rabasi ennast ruttu `rõõviss ja lätsi kirikuss Krk