[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

haardam `aardam Pha, g -a Jäm Khk Mus Krj, -i Ans Khk Vll Pöi/`oa-, `ae-/; `ardam g -i Pöi

1. tuuliku tiiva roog igal `tiibal on oma `aardam Jäm; tuuligul neli `tiiba, `aardamite `külges Ans; tuuligul `aardamad `lahti `kuivand Khk; tuulingu `tiibade `keskel jämemad puud on `aardamid; söled keivad `aardami seest läbi Vll; Tiiva `oardamid, nee olid esiti `ühtlased, `aeti oort läbi võlvi; `Aerdamid `tehti tammest, arukorral ka kuusest Pöi

2. võllkiige ais `aardamatega kiik Khk

3. purje rõhtpuu, raa – Ans

koogu|vöö kooguvü̬ü̬ sarikapaari ühendav rõhtpuu, penn – Lut

lasil, lasila lasil g -a HJn Nõo; n, g lasila Lüg IisR Mar JMd Iis Rõu; pl lasilad Sim rõhtpuu a. hobuste lasipuu `Kõrtsi ies `ennemast olid ka lasilad IisR; kiriku `juures obused on lasilate küĺles `kińni HJn; Kui ei ole obesit vaja keitä, siss ei ole ka lasilit vaja Nõo; Aja no˽hopõń taha˽`samma lasila manuʔ Rõu Vrd lasinapuu b. tõkkepuu lasilad tõmmati ette `teele HJn c. silla käsipuu – Sim
Vrd lasin, lasing

ors oŕs g orre Hel T, orrõ Võn San V(n oŕž Lei); ors g `orre Kuu VNg Vai

1. õrs a. lae või katuse all olev rõhtne puu `amme `panti orre `pääle, et kirbud `väĺlä läävä; om iks `kästu ja ei ole tennu, tarvis orsile tõmmata (peksa anda) piltl Ran; orde `pääle pandass langa kujuma Puh; [peiupoisil] oĺliva `rõivad `pantu orre `pääle üless TMr; mõsk kuioss orrõ pääl Plv; oŕžil üt́š kõrd `viĺla Lei b. rõhtpuu, kus kanad käivad magamas kanad on `orrel VNg; `kulle, ku kikass laalap joba orre pääl, aab rahvast üless Nõo; kana oĺliva oŕsilõ tulluva magama Võn; üit́s kana läit́s joba `ortõ, tõsõ jäiväve `sü̬ü̬mä vi̬i̬l San; Ega˽kõ̭iḱ kana ei˽saa oŕsilõ ja kõ̭iḱ `tütrugu ei˽saa˽mehele kah Urv; ku kikaśs õdagu oŕsilõ minneh kirähhäss, sõ̭ss saa tõõnõ ilm Rõu; kat́s orrõ täüt `vaĺgiid kannu = `hambaʔ Vas; kikass om ar nii pest, ku jovva aiʔ oŕsilõ linnadaʔ Se c. muu rõhtne puu; latt, ritv, roigas Ärä sa nii `valjust `kiigu, et `viimaks lähäd üle `orre (võlli) ka Kuu; tõogassime siss lat́tega ja ortega tolle parve üle prao Ran; poesi aeva räeme orre `otsa Nõo; orrega aetas nooda `kapla edesi jää all Ote; kujunu oŕs `olli, tu̬u̬ `olli iks mul peon, nigu toki i̬i̬st Rõn; hällü oŕs (vibu) `pańti üless lakkõ kińniʔ Har; nimä ummaʔ `tsuśknuʔ orrõgaʔ kõ̭iḱ nu̬u̬ʔ hainaʔ läbi; hopõń ka oĺl śaal orrõ küleh Vas; ku maa hobõst ei kannaʔ, sõ̭ss tulõ hain `oŕsiga kokko vitäʔ Räp; oŕž `pantas [pulmalistele] ette, äi `lasta läbi Lei

2. kuhjavarras kuhja orre toe Nõo; vääri oiava ort, et kuhi `ümber ei lää Ote; Oŕs `oĺli iks keśkpaegan, kuhja pesän Rõn; Tu̬u̬ kua tegemise man es olõki jo muud, ku inne orrõ˽`pistü, päält otsa˽kokku ja `omgi koda käen Urv; kuh́älõ pandass oŕs kess`paika Lut

3. koormapuu `ku̬u̬rma köüdetäss kah orrõga Rõu; `ku̬u̬rma oŕs, orrõga kinni `pandaʔ Se

poom1 poom S/n poem Muh/ hajusalt L Ha, Tür Trm Plt, pu̬u̬m Hää Saa hajusalt eL(-ḿ M Har Lei), g poomi; pu̬u̬m g pooma Rõu Se Lut, puama Kod; puom g puomi Ris HJn JõeK Koe VJg, `puomi R(n `puomi VNg Vai); puõm g puõmi Khn

1. rõhtpuu, millele kinnitub purje alumine serv puom oli all viel, et ois alumase `seili `servä `sirge Kuu; `puomi `arki `pandi kajuti lae `pääle `puomi `otsa `alle VNg; `kahvel `seisö ülemäl nii `puoles `mastis ja all on `puomi Vai; laiva poom on see, millega puri alt `väĺja lükatase Khk; paadi poom, kus puri `külges käis Emm; suurel laeval oo poom Mar; priitpuri, mes masti `sisse köib ja all oo poom Tõs; maśt `püstü ning puõm all; Rooli otsõ, ää lask `puõmi üle `minnä Khn; pu̬u̬m piab purju `sirgu Hää; puom käib tagumese purju all Ris

2. pakk või (pikk) puu töövahendina või selle osana a. pakk kangastelgedel, mille ümber on lõim või kootud kangas puom, kuhu `kangass `este lähäb Jõh; tagumine poom, misse `ümber `löimed keridaste Jäm; poom, kus riie `peale tuleb; Lõime on `ömber poomi Pöi; `kangal oo poom, kellega lõngad `peale `aatasse Mar; `seoke suur poom oli ja siis `ümme`rinki siis läks [kangas] `sinna poomi `piäle Tõs; kas poomil jo särk `seĺgas või püksid `jalgas oo, küsitse ikke, kui `kanga ots oo jo all `ümmer `riide poomi Aud; tagumine puom, kus löngad on Ris; `kanga `teĺlidel on poom, kus `ümmer kangas `aetakse Juu; üle rindpuu lää kangas `alla poomi `pääle Trv; Pu̬u̬m om joba lõime paras jagu täüs Pst; lõpetuss pulk `oĺli poomi sehen Ran; tule mulle aṕpi kangast poomi pääle `aama, ütsindä ei saa Nõo b. koormapuu pu̬u̬m on `ku̬u̬rma pääl Hää; `tõmma ku̬u̬rm kõvaśti poomiga `kińni Saa; panõ no˽pu̬u̬ḿ pääle, ta `ku̬u̬rma om parass; edepoolõ pandass poomi kapl Har; võta˽pu̬u̬m õ̭nnõ, saa `ku̬u̬rmat kińni˽`köütmä naadaʔ Rõu c. hrl pl latt vankri laiendamiseks me tõime ohra `kuormad, puomid said `vankri `peale `pandud HJn; `puomidega `vanker, puomid pial JõeK; eleje vedämise puamad, kokko lüädud; pane puamad `piäle `vankrile Kod d. (muu varb, latt vms) [Rüsa] `suutme `pääle `siuti puom, `süllä pikkune puu, mes ois `suutme `päälis`paula `lahti ja `sirgu Kuu; puom - - `millegä kivisi üless `uovatasse; `kandusi ka ma `painasin `puomiga üless; `tõisel veräväl on puom ja `tõisel kramp `küljes - - kramp `panna `ümber `puomi `õtsa Lüg; kaju vinna poom Khk; `vankril on poom all, poomiga saab `tellida `vankrid kas lühemaks või pikemaks Vll; Mees kut suur poom, soa nii pailu änam `kõverase, et ise `soapa `jalga saaks Pöi; poomiga tõstetse `paĺkisi ri̬i̬ `pääle Saa; poom on öhe väraba `küĺgis, teene ots on `lahti, käib üle mõlemi väraba Nis; tõśs väreve kõege puamadega üles Kod; kive kaalutass poomiga Trv; Mitu `pu̬u̬mi pannas ala, ku suur kivi oo Hls; siul aa või pu̬u̬ḿ küĺle ala, siss ka ei saa maast üless, kangute või poomige Krk; käe varre nigu poomi Ran; pu̬u̬m usse ette tougada Se