Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
koon4 koon Kod MMg San Urv Rõu;
ku̬u̬n hv Kod,
M T VLä;
ku̬u̬h, kuuh VId(
kooh Vas Se);
ku̬u̬hn, koohn Har RõuI. adv1. rühmana ühes kohas (kokkukogunenud või -kogutult) a. (elusolendid) neli, viis, kümme obess pidi koon olema [vooris] Kod;
kun kait́s naist ku̬u̬n, sääl om kolmass suun Krk;
kui om ää kraam sul, siss om `ostjit unnikun ku̬u̬n Puh;
ku `peijit `peeti, siss kõ̭ik suguvõsa `oĺli ku̬u̬n Nõo;
puha saksa olluva sääl koon kõ̭iḱ Urv;
eläje`rõipõ lättävä laḱka, nu̬u̬ ei˽püüsüʔ `ülhlen ku̬u̬n Har;
kuuh ummaʔ mehidseʔ, veleʔ Lut ||
nõu pidamas, aega viitmas komisjon olli alla ku̬u̬n;
pühäba `õhtu käesi rahvass kõrdsin ku̬u̬n Hel b. kobaras; tihedalt koos (hunnikus, lademes, rõugus) kas sul õmad puud on koon (kokku pandud); palju `tästi ku̬u̬n nigu kähärik Kod;
kubjass rü̬ü̬ḱs sedäsi [viljakoristamise ajal]: ku kolm terä ku̬u̬n om, piat üless `võtme Krk;
pü̬ü̬rkaarin `olli kate kaari ain ku̬u̬n Ran;
kos seräne keerästik, seräne sõõrikene mõtsan, sääl om na (seened) kimbun ku̬u̬n Puh;
põemetu ua olliva ütsipäädi ku̬u̬n, `panti `pisti maha;
kõ̭ik vili om ku̬u̬n (koristatud) Nõo;
kolm neli suurt tallo, mis tah ku̬u̬h olõvat Räp;
kua kasuss kuuh, tsauk kutsutass Lut c. (kaasasolu rõhutavalt) ühiselt, üheskoos kui täl tu käik äste läits - - [öeld] et õnnega ku̬u̬n;
siss latiked lätsivä - - kudema, na läävä suuren pardin ku̬u̬n Ran;
ku̬u̬n lätsime `keŕkude, ku̬u̬n tullime kodu kah Nõo;
vot olõ ma õ̭nnõga ku̬u̬h. olõ kuradi sitaga ku̬u̬h (hädas) Se;
veleʔ, kuoni kuuh, sieni saa sagõhhõp putr Lut2. tervikuna koos a. ühes tükis, tervena `uassa peräss õli vi̬i̬l `surnul iho koon, ei õllud ärä lagunend Kod;
telle kiilu, telle ei seisa mud́u ku̬u̬n ku neil `kindlust ei ole Trv;
puidik `panti `pääle, tu̬u̬ ois `rõiva ku̬u̬n ja `lämmä Ran;
kääri om neediga `kińni `pantu - - siss na saesava ku̬u̬n Nõo;
sõ̭ss tet́ti köüdse˽ja tet́ti ohja˽noist leḿmikist, `pańti linnu ka manuʔ, muidu es püüsü˽koon;
pot́i sinine `saisõ värvin, seeniku [rõiva] tüḱü˽koon Krl; [puukiil] Pidi tu̬u̬ säńgü koohn Rõu;
kanarigu leib püsünü es kooh Vas b. üheks tervikuks liidetud või segunenud piäluu one kolmess tükiss koon Kod;
kama om rammuss toit, sääl om kõ̭ik vili ku̬u̬n Ran;
üsädse `olli aganõ ja vili koon Urv;
kat́s `langa ku̬u̬n;
taa leib om kõ̭iḱ sõkõldõga˽koohn;
no‿m putr`kapstõidõga ku̬u̬n Har3. (väga) lähedal a. lähestikku; vastamisi sügisene päiv om nigu lühike inimene, pää ja perse ku̬u̬n Ran;
ku käe om sääl `põlvi man, käe ja põlve ku̬u̬n;
Kiriläl om [teise] taluga `pi̬i̬ri ku̬u̬n Nõo;
küll om kala iluste `lihti `pantu tünnin – nii üits ütega ku̬u̬n Kam;
ja `rasva `panti suure paatävve `kapstile serände `väike tükikene, nigu miu kaits `väikest `ruśkut ku̬u̬n Ote;
sa˽ka muud ei˽tii˽ku tooli pääl istut, käe˽nii samadõ ku̬u̬n Krl; `
täü om `süämega ku̬u̬n, mass om alhpu̬u̬l Har;
Kagu pooli perä˽koohn ummaʔ [varda peal], sõ̭ss `loidu õi˽lang `iśkin tagasi Rõu b. suhtluses; füüsilises kontaktis kas õled koon ollud tämäga Kod;
naene om mehega kaalatside ku̬u̬n, `aava juttu;
aga ütte `viisi nõ̭napidi ku̬u̬n, ega midägi tettuss ei saa;
kaits `aastat, ku ma [temaga] peräkõrd ku̬u̬n olli Nõo ||
(kaklemisest) kui `kaklema läävä, siss om karvpidi ku̬u̬n, kisuva `juussist ja Ran;
poesi olliva jälle arjatside ku̬u̬n;
karvutside ku̬u̬n ütte `viisi, kisuva tõene tõist `arjapidi Nõo;
nigu tapukikkakõsõʔ alati `harju pite riiun kuuhn Rõu4. (millegagi) määrdunud või kaetud paŕgine riie, lepä paŕgigä koon Kod; [ma] olli porige ku̬u̬n Hel;
mõnel periss vana inimesel `oĺli kõik rinna edine röǵäga ku̬u̬n Ran;
suu joosep tatti, rätinuka kõ̭ik ku̬u̬n;
iks mugu anna sedä ja toda, ma‿le temäga nigu tõrvaga ku̬u̬n, ei saa `valla kah Nõo;
ku˽hobõsõ higitsäseʔ, `hi̬i̬ga˽koon, sõ̭ss käüdäss järven ojutaman Urv;
`saapaʔ omma˽`täütägä˽ku̬u̬hn Har;
timä oĺl `muaga˽kooh nigu t́siga Vas;
sa olt `jauhhõga ku̬u̬h Se Vrd kool55. korras a. valmis, lõpetatud tõmmati silmäst läbi lang ja `olli ku̬u̬n (suka ahendamisest) Ran;
emäkańep kakuti sügise `mihklipävä `aigu, ku kõ̭ik põim `olli ku̬u̬n Puh b. kokkulepitud, kindel poiss lännu kõrdsi manu ja `olligi sehvt ku̬u̬n Ote;
kośakaubaʔ oĺliva joba koohn Rõu;
kaup om ku̬u̬h Se6. muiduki köögi uśs oĺl koon (kinni, suletud) San;
ta om nii uńnine, et taa ei˽saa˽jaku, miś tä tege, om unõga˽koohn HarII. prep ühes Mõnest talust läits terve pere ku̬u̬n lu̬u̬mega mõtsa Nõo;
Siist kaalatorust um terve˽talu koon elävä ja elulda inventääriga alla lännüʔ Rõu Vrd koos1