[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

loaligult vabalt, rohkelt temäl sedä võid nõnda `loaligult kähen ei ole Trv

marjakas2 marjak|as Jäm Muh Rei Kse Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt KJn Puh Krl/-asõ/, `marjak|as VNg Vai, g -a

1. marjarikas a. rohkelt marju andev sääl on üvä `marjakas maa, `kasva `paljo `marjo Vai; mets on marjakas Rei; kui paelu `marju `külges, see on marjakas puu Juu; meie `valdas on paeĺu marjakaid `kohtasi JMd; `äśti marjakas nõmm Trm; marjakas puhmass Puh; marjakasõ mõtsa siseĺ paĺlu `marju Krl b. rohke kalamarjaga `äśti marjakad silgud VJg
Vrd marjane
2. (tugevast säärelihasest) see oo nii marjakate seartega Muh

marjane marja|ne g -se Kuu/`m-/ VNg/`m-/ Jäm Khk Muh Rei Mar Tor Kod(-ŕ-) Plt KJn, -tse TLä Ote San; marja|nõ Krl, maŕja|nõ San Har, maŕa|nõ Plv Räp Se, maŕä|nõ Rõu, g -tsõ (-dsõ)

1. marjarikas a. rohkelt marju andev `marjane `karjamaa VNg; marjane mets, kui on palju `marju Rei; temä otsip marjatsit kadajit, ti̬i̬b `jalgule avvutust Nõo; marjanõ mõts om `marju täüs Krl; `häste maŕatsit kadajit `tu̬u̬d́e, noidõka havvutõdi puu anomit Räp b. rohke kalamarjaga emäkala om marjane kala Nõo; mul om hää kala, mul om maŕjanõ Har; keväjält omma nä (kalad) maŕadsõʔ, ka `laskva maŕa arʔ, siss jääse tühäʔ Se
Vrd marjakas2
2. marjadega koos, marjamahlane see [on] marjane kauss, teeb piima apuks Khk; käed‿o marjased Muh; sa oled eese `riided kõik ää rekkond, üsna marjased puhas Mar; marjane rätik, ei änam lähä `puhtas Tor; marjane käsi, tegin kää marjadega Plt
3. haige (sigadest) juśko marjane siga köriseb Kod; marjane põrss om, ku om serätse marja liha sehen Nõo; marjane tsiga, marjane liha ei `kõlba süvvä Ote; sa‿lt nigu marjanõ t́siga, rogisõt õ̭nnõ Krl; maŕanõ tsiga ving Plv

mustendama mustendama Kuu/`m-/ Hää VJg Sim IPõ Plt KJn Trv Nõo, mustõndam(m)a Urv Rõu Lut, mussendama Kod; musten|deme Hel, -tem Krk

1. mustana, tumedana paistma, musta värvi olema (ka midagi rohkelt olema) kui mets mustendab, siis sula tuleb VJg; muśtikaid on paĺju, mätas kõik mustendab Lai; vili on nii `veike, et maa kõik mustendab KJn; tal tulliv ni̬i̬ sarvigu ku mustents `vällä (vandus palju) Krk; meil `olli üits vana`tüt́rik, ta‿`lli nii `kirpe täis, et jala seere periss mustendiva `kirpest Nõo; Pümmega om perädü ta `käümine, mõts mustõndas joba `kaugõlt, `kuigi ei `julgu˽mõtsavahelõ käändaʔ Urv; rüäʔ mustõndasõʔ Lut Vrd musendama
2. mustaks värvima Mina mustendasin villad ära, lõng jääb `rohkem `kergeśti jut́iliseks Hää
3. määrima, mustaks tegema mes sa mussendad sess `valgess paberiss, ti̬i̬d mussass Kod; mustendas oma `riided ära, puha ära plekkind Lai
Vrd mustõtam(m)a

ohtralt `ohtralt uus Jür Koe Nõo rohkelt Kadedaid kua `ohtralt Jür; Ärge käege rasvaga nii ohtralt ümbre Nõo

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur