Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
loaligult vabalt, rohkelt temäl sedä võid nõnda `loaligult kähen ei ole Trv
marjakas2 marjak|as Jäm Muh Rei Kse Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt KJn Puh Krl/-asõ/, `marjak|as VNg Vai, g -a
1. marjarikas a. rohkelt marju andev sääl on üvä `marjakas maa, `kasva `paljo `marjo Vai;
mets on marjakas Rei;
kui paelu `marju `külges, see on marjakas puu Juu;
meie `valdas on paeĺu marjakaid `kohtasi JMd;
`äśti marjakas nõmm Trm;
marjakas puhmass Puh;
marjakasõ mõtsa siseĺ paĺlu `marju Krl b. rohke kalamarjaga `äśti marjakad silgud VJg 2. (tugevast säärelihasest) see oo nii marjakate seartega Muh
marjane marja|ne g -se Kuu/`m-/ VNg/`m-/ Jäm Khk Muh Rei Mar Tor Kod(-ŕ-) Plt KJn, -tse TLä Ote San; marja|nõ Krl, maŕja|nõ San Har, maŕa|nõ Plv Räp Se, maŕä|nõ Rõu, g -tsõ (-dsõ)
1. marjarikas a. rohkelt marju andev `marjane `karjamaa VNg;
marjane mets, kui on palju `marju Rei;
temä otsip marjatsit kadajit, ti̬i̬b `jalgule avvutust Nõo;
marjanõ mõts om `marju täüs Krl;
`häste maŕatsit kadajit `tu̬u̬d́e, noidõka havvutõdi puu anomit Räp b. rohke kalamarjaga emäkala om marjane kala Nõo;
mul om hää kala, mul om maŕjanõ Har;
keväjält omma nä (
kalad)
maŕadsõʔ, ka `laskva maŕa arʔ, siss jääse tühäʔ Se 2. marjadega koos, marjamahlane see [on] marjane kauss, teeb piima apuks Khk; käed‿o marjased Muh; sa oled eese `riided kõik ää rekkond, üsna marjased puhas Mar; marjane rätik, ei änam lähä `puhtas Tor; marjane käsi, tegin kää marjadega Plt
3. haige (sigadest) juśko marjane siga köriseb Kod; marjane põrss om, ku om serätse marja liha sehen Nõo; marjane tsiga, marjane liha ei `kõlba süvvä Ote; sa‿lt nigu marjanõ t́siga, rogisõt õ̭nnõ Krl; maŕanõ tsiga ving Plv
mustendama mustendama Kuu/`m-/ Hää VJg Sim IPõ Plt KJn Trv Nõo, mustõndam(m)a Urv Rõu Lut, mussendama Kod; musten|deme Hel, -tem Krk
1. mustana, tumedana paistma, musta värvi olema (ka midagi rohkelt olema) kui mets mustendab, siis sula tuleb VJg;
muśtikaid on paĺju, mätas kõik mustendab Lai;
vili on nii `veike, et maa kõik mustendab KJn;
tal tulliv ni̬i̬ sarvigu ku mustents `vällä (
vandus palju)
Krk;
meil `olli üits vana`tüt́rik, ta‿`lli nii `kirpe täis, et jala seere periss mustendiva `kirpest Nõo;
Pümmega om perädü ta `käümine, mõts mustõndas joba `kaugõlt, `kuigi ei `julgu˽mõtsavahelõ käändaʔ Urv;
rüäʔ mustõndasõʔ Lut Vrd musendama 2. mustaks värvima Mina mustendasin villad ära, lõng jääb `rohkem `kergeśti jut́iliseks Hää
3. määrima, mustaks tegema mes sa mussendad sess `valgess paberiss, ti̬i̬d mussass Kod;
mustendas oma `riided ära, puha ära plekkind Lai ohtralt `ohtralt uus Jür Koe Nõo rohkelt Kadedaid kua `ohtralt Jür; Ärge käege rasvaga nii ohtralt ümbre Nõo
pekine peki|ne g -se Jäm Khk Jaa Pöi Muh Rei Mär Kse Aud Tor Hää Ris Juu Koe VMr VJg I Plt KJn, -tse Tõs Trv Krk Puh San/-ḱ-/ Plv, -dse Har Vas, -dsõ Krl/-ḱ-/; pekki|ne Kuu, pegi|ne Vai, g -se
1. pekki sisaldav, rohkelt rasvane pegine liha Vai; Podid on väikesed pekised lihatükid vorsti sees Jäm; tüdruk äi taha pekist liha Khk; see siga oo nii pekine, teene oli änam `taiga `seita (segamini); kõik pekisemad tükid pani ikke tema `nahka Mär; ma tahass pekist liha Hää; vanasti sedasi pekine liha põln nagu nüid on Ris; si̬i̬ siga oo kõik läbi - - pekine Kod; kui `rasva ei old, siis pekisemast lihast lõigati kild, `laśti nua otsaga üle pańni, et pańn rasvaga kokku sai Lai; mea sedä liha ei taha, si̬i̬ om `väege pekine Trv; `väega pekine voŕst sai Plv
2. (puu pehmest osast, lopsakalt kasvanud puust) pekine mäńd, süda `peenine kut püssiraud Khk; pekisest puust soa midad, mädaneb ära Pöi
veebiliides
@ veebihaldur