[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Leitud 2 artiklit

kriim1 kriim g kriimu Jäm Käi Phl Noa LNg Mar Mär(r-) Tõs u Tor, K I T(g kriima) Krl Plv Se(krõ̭im), `kriimu R(n `kriimu Jõe VNg Vai); riim g riimu Vig Kse Han Vän Tor KJn Trv Krk(-) Har
1. kriimustus; triip, joon kriim näo pääl, kas `miski puuõks on `kriimustand ehk `kraapind ehk Jõh; `kriimu `tõmbas Trm; verine kriim jäeb; `kriima täis; kaśsi kri̬i̬mud (kindakiri); `pitkä`kriimo (pikitriibulised) ni̬i̬d one alusundrokad; kriimuga ävitäväd prussakid, `tõmma sein `kriima täis (miinikollasega) Kod; kost sa tolle kriima olet otsa `ette saanu Nõo; suur krõ̭im om jala pääl Se; kriimu peal täpselt nimä omma joʔ vana mullakõsõʔ, kos sa naid õks riimu pääle saat säädäʔ vai tüümihess lukõʔ; `pernaanõ pand tu̬u̬d kuŕjass, ku kaŕjapoiśs ei ḱäüʔ virgastõ, uma lat́s või `käüvü `viilden, võõrass lat́s piät alasi olõma riimu pääl Har || vigastus niikui [hobusel] midagi `kriima on, siis sie lähäb kõhe menema, `müiasse maha Jõh
2. must, määrdunud `Silmäd `kriimud kaik sul Kuu; Pese reu ennast `puhtaks, omal suud silmad puhas riimud, kus sa sedaviiti lihad Pöi; oh sa riim kaśs Kse; kui laps nutab, on must ja ull, siĺmäd on kriimud piäs Juu || ei `oska lugeda mitte `kriimu ridagi Trm || purjus silmad kriimud LNg Mar || lastehirmutis kerise kriim Nis
3. kirju (looma näost) meil oli üks suur punase kriim lehm Jõe; mis neoke kirju `peägä, et põle päits mete, siis oo riim Vig; Mustekriim, punasekriim, aĺlikriim, pruunikriim Jür; Kriimikul olid kriimud silmad Lai
Vrd kriimsilm
4. veise nimi Kriim oo lehm, kellel `sohke segämine karu, `valge ja punane Tõs; ärg on Riim, lehm `jälle Riimik KJn
5. hüüdnimia. Käsmu elanikHlj b. `Enne olid sõimu nimed. `Keilas olid päitsud, Kloogal kriimud Kei
6. raas, kübe mitte üks kriim kedagi muidu (tasuta) ei saa JJn || kribu-krabu peenike riiḿ ja rääḿ Hls
Vrd kriimu
kriim2 kriim g kriimi Trm Kod Lai Võn, `kriimi Lüg; kriiḿ Har, kriimi Vas; riim g riimi Khk Mär Kse Var Trm Hel, `riimi Lüg; n, g `riimi VNg; riiḿ Har Se; krõiḿ g krõimi Plv kolmeharuline raudosa pealmises veskikivis kibil riim peal, mud́u annab `loksuda Kse; riim oo kivi silma sehes Var; Ennem õli muasepa tehtud kriimid – paks lai raudpurakas, neljakandiline auk keskel, mis pilli õtsa käis - - piĺli teine õts pandi riimi sisse, nii et jäi püsti seisma Trm; krõimiraud, `krõimi `raotass sinnäʔ `sisse Plv Vrd kriimraud, kriiv1

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur