[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 24.—29. vihik (lõpetis—nälpsama)

Tööversioon


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

kintsu|tuum, kintsu|tuim reielihas Kintsu`tuima sugugi põle Hää; kinsu tuumad `ööldi, aga käe lihassed Plt; iluss kindsu tuima liha ku siid́; miul om kindsu tuima valuse ti̬i̬ `käümisest Krk

niuded pl `niuded Kuu Hlj S(niued Phl) L/-dõd Khn/ K IPõ, `niuted Jõe Kuu, `niude M TLä Rõu, `niued Jõe Jõh, niud IisR, `nivved Lüg(`niuved) Jõh; gpl `niudide Ote; g niu Kam; sg niue

1. kehapiirkond vöökohast allpool Vähäkäse `niuete `ümbärill on midägi `riide `hilpu Kuu; `Niuved on rist`luude kõhas, kust `perse`palged akkavad Lüg; `niued `jäiväd `kangest Jõh; ala`poole niuet säŕk ond seĺjas, kintsid olid `paljad Mus; Pea ikka oma `niuded `kinni, et nee pole alasti, nii pailu riiet peab `selgas olema Pöi; suur käterätik `olli `ümber niuete Muh; niuete sees on valu Käi; Mu püksid vajusid niuete pääld alla Rei; `niuded oo täna rukki`lõikusest naa `aiged Mär; vesi oli niueteni Lih; lõi niuete `pihta lehmäle ja nüid oo `niuded lohja Tõs; madala niuetega mees Tor; Viab `niudi taga, `öeldaks, ku puusast viga on saanud Hää; ristluud ja `niuded, see üks see samma Juu; aina käib, püksid niuete pial HJn; `ümber niute on vähä `vaŕju JõeK; `niuded on `aiged, ei või `käia, niuetes on valu JMd; laiad `niuded Koe; oh sa ull, `niuded `aiged, via aga `jalgu järele Ksi; `riided on niuete pial ripakille Plt; `niudist äräde, veab `niudit perän Trv; köŕt nivvete `pääle vajonu Hls; `juśtku aet oben, `niude kõva Krk; `niude `siśse lei valu Ran; püksi om `niudide `pääle lökätänü Ote Vrd nihused
2. reielihas eks `põlve ja `reie `külles õle `nivved, `katso ku kramp akkab, siis viab nied `suoned `ninda kõvast Lüg; kindsu `niude valuteve, pitsite miul kindsu `niudit Krk

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur