[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

apatis, hapats1 → hapatus

kapats1 kapats g -i vanapagan, tont, kummitus kapatsi `vihtlevä sanna pääl; vahel olna kapatsit peni näol nättu; kapats `kõńnu lume pääl keìp käen, ei ole `üitski lumi `siśse `võtnu – nigu liblik must mi̬i̬s; lastele üteldi: oia, kapats tuleb Ran

krapats1 krapat́s tragi, kärmas krapat́s um kärmäss inemine, maʔ ka‿ks olõ, mul lää ka˽kõ̭iḱ ruttu Rõu

raats1 raat́s Hää, g raatsi Saa/-t́-/ Pst Hls Krk, raadsi Trv Hel Nõo Rõn; raats g raatsi Jür SJn; raad́s g raadsi Trv Hel(kr-) Kam

1. tööriist linade kupardamiseks või sugemiseks raat́s pannas pengi `küĺge `ruiga, `muuku lööd Saa; Lina raatsimine oli meeste töö ja käis raatsiga Jür; puust raat́s oli, raadsiga tõmmassive Trv; raat́s olli `seante, kel `amba suhun olliv. roobitset tarvitide ka ikki vahel, aga raatsig tõmmati sõss [linad] ilusti läbi Pst; `väike raat́s om puust Hls; raatsil om raudpulga, raat́s pannass jala `külge `kinni, `siante kolme jalage aŕk om; ku [linad] süldistüless `võeti, siis puu raatsige tõmmati nii `pakle `vällä Krk; lina raat́s `oĺli, tol olliva paku sehen nigu väedse, tõmmass linapeol kugara küĺlest ärä Nõo; raadsiga `kaksime kuku otsast ärä, siss pannime likku Kam || (looma sugemiseks) raat́sil on väiksed `ambad, raat́siga `raat́sisime keik vanad karvad maha Saa

2. kartulikonks `Kartula `raat́se piab periss tetä `laskma Trv

rabats rabats Saa(g -i) Pst Krk, rapats Hls, g -e; rabatse- Lih Hää KJn Kõp Trv Hls, rapatse- Vig, rapatsi- Pst

1. tuulamata vili, viljarapped ku rüä vihu ära rabatse, siss ni̬i̬ tera, mis säält tuleve, om rabatse Pst; rapats tetas taren valmis Hls; rabatsit pühiti päält õlest luvvage; rabatse jäi `tarre, jahvadet sedäsi katik üten pihuge ja puruge Krk Vrd rabants

2. mingi haigus või äkiline haigushoog, rabandus rabats akab `järsku, inime röögib `küĺmä ja värisab; kui maha jääb, änam liiguta ei saa, see on rabats. noortel es ole rabatsid Saa; inimestel olli rabats, siss olli suure targa, kes teive rabatse `su̬u̬la [raviks] Krk