[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

raguma ragu|ma Vll Jaa T(rago- Võn) V(rago-), -me Krk Hel San, -mõ San Krl, (ma) rao; da-inf rakuʔ, rakoʔ V

1. a. hrl tükkideks, osadeks, katki raiuma; löögiga midagi küljest eraldama sia einä alle ragumede Krk; õled `raoti peenikesess ja äste lühikesess, `aeti kotti, tu̬u̬ `oĺli padja i̬i̬st Ran; siss tapeti jõoluss ärä tu̬u̬ vana aher lehm ja `raoti `katski, `panti tükäte `suurde `tüńni; `kartuli`päälsit ikki lehmäle sai põemetuss ja sigadele `raotuss Puh; poig `oĺli vangimajan `vańge `valla ragunu, keti olli `sinna oovi `värjä pääle visatu; siug kuevatadana ärä ja `raotana `katski, `pantana obese `kaaru `sisse, obese lännä siss `rammu; poiss ei ti̬i̬ midägi, mitte üits pulk ei rao Nõo; `kõplaga kõblatedi sõõrumaad, `raoti juure puruss Kam; mõne ragusiva jälle `kirvega toda `rasva, molli sehen Ote; selleperäst kroonuteenistusest priiss jäi, et timä oma ää käe edimese sõrme maha raguśs San; ku lat́s oĺli, ragusi päḱä ärʔ Kan; si̬i̬p `raotass tükikõisiss ja pandass keressele kuiuma, sääl timä sais, nikagu kuivass saa; mi‿sa nipaĺlu `leibä raot (lõikad) vallalõʔ Har; su̬u̬hn oĺli˽suurõ˽mättäʔ, lell ragi `kirvõga nu̬u̬˽mättä˽`kat́skiʔ Rõu; imä oĺl ragunu˽kolmõss tu̬u̬ t́sia kindsu; tu̬u̬ käve küĺli piteh hako rakoh Vas; jummaĺ `hoitku `kõplaga ragomast, tu̬u̬ om inemise `tapminõ Se; sa istuʔ siin sannakõsõh, [ma] lää rao puid Lut b. pidevate löökidega auku tegema jää `sisse rao mulgu, sääld ma saa vett Puh; vanaste `oĺli rehetarel paja, saena `sisse `oĺli mulk `raotu ja tõogatav laud `oĺli i̬i̬n; rao kangega mulk iä `sisse, siss kala tuleva sinna mulgu manu Nõo; naiste`rahva panniva `võrka ja lasiva `perrä, üts rago ja tõõńõ aaśe irt Võn; jäŕv oĺl `väega˽sobinallaʔ, mehe `raie `mulkõ - - kala˽tulõva mulgu mano ̀luhti `saama Vas

2. langetama, maha võtma (puudest) me mehe om puid ragumen Krk; `väike võsa mes `kasvi, toda es `saagi `juuri, `raoti pääld maha, künneti üless Ran; nüid om mõts ärä `raotu ja `laastedu Puh; nemä katekeste ragunuva puu maha ja puu sadanu karu `pessä, ladva ots puttunu karule pääle; mia es täi krapi peräst `aaba maha raguda, mul olli puu `väega `armsa Nõo; esä raguśs pihlikid maha Võn; akku ragusime maha, pańnime unikude Kam; ragusi lepüstigu maha Ote; vanast˽tetti kütüst, nigu oĺl sääne nu̬u̬r võsu, tu̬u̬ `raoti mahaʔ Kan; poiss ragi lõhmussiid Urv; mõtsan `ańti maalt puid üless rakuʔ Har; ega oobiss vanast `saagõ es olõʔ, sõõru ragomise jaoss oĺliva `sääntse˽suurõ˽sõõru `kirvõʔ Rõu; `veebruari kuu - - oĺl vanol inemisil teedä, et tu̬u̬l aol um hää rakoʔ, sõ̭ss pidä puu `vasta Plv; `võtkõʔ `kirvõʔ ja ragugõ taḿm `maaha Se

3. (palkidest) ehitama seinä üless raiut joba Krk; kes `u̬u̬nit raguss, si̬i̬ kutsuti - - `u̬u̬ne`meister Hel; esä raguss toda rehe ja `kambre vahe`saina, esi vańd ku `oitku Nõo; `Küini `raotass niisama ümärigest paĺgest ilma varamada, et tuul `äste läbi käib Rõn; esä - - ragi tarrõ üless Rõu; ragojat õi olõʔ, mud́u olõss `lasknu [maja] är keväjä rakoʔ Se

4. terava riistaga mingit materjali töötlema, sellest midagi valmistama, seda viimistlema ma ragusi `sirgit `teibit Krk; piḱägä `raotass kivile sooned `siśse; `peitlegä pidi raguma tapi asemed; terävide `lapjudega `raoti müir siledäss Ran; mõni vana kõjo `oĺli läbi kasunu pügäläne, ta‿ĺli nii kõva raguda ja ööveldädä; sepp raguss - - kuus obese ravva `nakla üte kuumaga Nõo; ku `veski vaheaig tuĺl, es saa jahvatada, `raoti `veskikivi Kam; Ait om üle saa `aasta vana joba ja kõik paĺgi otsa om `kirvega `raotu tasatsess Rõn; `moldi `raoti ja kaivõti vanast vesimega Kan; kivist `raotase külh risti, meil tetäss puust Har; tano pidi naasel alate pääh olõma, muud́o es tohikeʔ üle `raoto läve `asto Räp

5. a. tulerauaga tuld lööma, räksima tuliravvaga `raoti tuli räni küĺlest pessu `küĺge, siss pessu küĺlest puhuti tuli üless Nõo b. tulusel ahinguga lüües kala püüdma Nüidsel aal ei tohi västrega kalu raguda Nõo; lääme `augi ragoma Võn; tõrvatsit `kande kuivatadass, pandass `vennede palama, siss om vesi `valge, siss `raotass kallu Kam

6. a. (viljalõikamisest) tõõsõn käen om `riakõ, sõ̭ss tõõsõga `raodõ; ku alõtase rüä rakuʔ, siss paluga ka ama `vaĺmi Lei b. (rehe ümberpööramisest) Reherihaga raoti tapna jälle üles ja naketi uuestõ `pesmä Urv; vili `ŕeaga `raoti üleste, ku tapa maan `oĺle Lei

7. taguma, lööma, lõhkuma obu akkas tagand üless raguma; ragub köik öunad suure `kaikaga muha Jaa; es keeruta, peśs niisamate, ragus (niitmisest) Ran; ähn raob puud, raob `puule nokiga mulgu `sisse Nõo; pane rasu traadi `otsa, linnukse käevä sinna raguma, tsäuniva ja `raova nokiga Kam; [hobune] ragi uma jala välläʔ Har; sepp rago alasi pääl Plv; ähen ragi tah pähnäh, `ot́se nätä˽kotust, kohe `pähknit pandaʔ Räp

8. piltl otsustavalt oma arvamust avaldama si̬i̬ ragu ku `rauda, ei jätä Krk; ta ragu ku `rauda `vastu - - ei taha midägi tetä Hel; ta om nii `kange `süämega, `kossegi ei anna `perrä, rao vai tüḱk küĺlest Ran; tõene om `perrä`anlik, aga tõene raop `vasta, kas täl om `õiguss vai ei ole Nõo; naistõrahvass om nii kõva `süämega, et rao vai `kirvõga kõrvalt, ta sullõ ti̬i̬d ei käänäʔ Har; es jätäʔ umast sõnast `perrä, ku `rauda ragi Räp