[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 2 artiklit

rabandus rabandus (rava-) Jõe Kuu VNg, g -e IisR eP, -õ Khn; rabandu|ss g -se Trv Hls Hel T, -sõ V

1. rabamisel saadud tuulamata vili, viljarapped pahn ning `röhved läksid obuste `jalgade ala, rabandused jähid tuba Ans; ravandus tuulatase εε Khk; peed pühiti rabanduste peelt luuaga ää Kär; rugil on rabandused, odral pöpped, kui pöhuga segamini on Krj; rabandus saab `tehtud tuuliluuaga `puhtaks Vll; rabandus oo `puhtam vili kut `vartjad, `vartjatel oo suured pead sehes ja suur põhk Muh; vanass ku rabati rükkid, neid rabanduisi `võeti ja javeti, kiädeti kõhe `putro, `uutsejahu `putro Kod; rabanduss tulep ärä puhastada, unikude `aada `värjä kõrvale - - kost pu̬u̬lt tuul, sinnä `värjä manu `aeti rabanduss kokku unikude, nakati tuulutama Kam

2. mingi haigus või äkiline haigushoog `järsku lüöb `aigus, ravandus Jõe; Rabandus oli niisugune, et hakkas äkkitseld pää valutama ja `süämest tegi `haiget ja `oksenut ka kohe `oite `palju Kuu; Inimestelle `aitas rabanduse `vasta viin `pipraga IisR; mees suri rabandusse Khk; rabandus, seliti maha ja rabab `kangest, nagu suri`aiguse `moodi Pöi; rabanduse `aigus, kõik kohjad võtab `kangeks Muh; käib `ühte rabandus ja alvadus, aga see üks asi äi ole mette Käi; `loomel tuleb koa rabandus `peale - - akkab äkiste edes-tagasi `vaaroma ja kukob maha ja surebki ää Mar; `loomele pidand rabandust `antama, [nõiad] saatnd rabandust Vig; eedel oli `siokõ äkildäne `aigus, ravandus Khn; on `siukest rabandust, mis tapab ja `siukest, mis ei tapa Vän; rabandus pääst läbi käinu Hää; `enne ikke `ööldi, [et] kuri silm soat rabanduse, veis surnd `järsku ää, lihä old kõik veregä segämini Juu; ega vanal aal `põldki muud `aigust kui rabandus Jür; ravandus - - kui tagant rabab, soab `terveks, kui eest lööb südamesse, sureb ära HJn; pia valutab ja vahest aab oksele, pia `vuolmed aab ravandus ülesse JJn; rabandus, kohe aab täis ja värisema ja - - meil oli `eńdil lehm, sai `püśsi `lasta kõhu alt, et siis ehmatab tagasi Koe; `lendva on kua ravanduse `muodi, `tervest ei suand, lõi kohe südamesse Kad; rabandus on si̬i̬, kes inimese ärä rabab, inimene one valo täis, kiśendäb Kod; rabandusele suab abi, `lendvale ei sua Ksi; obusel oli ravandus ja lehmal ja `lambal Lai; temä `oskab lugeda `siukese aśsa `piäle, `oskab rabandust tehä KJn; rabandus, üks järsk äda inimestel Vil; rabanduss om üits `irmuss `aiguss Trv; rabandust johus ike loomadel Hls; `lendvä om serände sama ku rabanduss Ran; küllält om eläjiid rabandustõ kooluʔ Krl; tu̬u̬ rabanduss om tu̬u̬ läbi `lü̬ü̬mine Har; rabanduss, väega äkki jäi `haigõss, ossend ja joud `kattõ, kolm `päivä ilma meele`märküsedäʔ Rõu; ku ossõndat ja kõtust vallalõ ja kõ̭ik kundiʔ nakasõʔ äkki valutama, tu̬u̬ um rabanduss Vas; eläjäl `lindva, inemisel rabanduss Räp Vrd rabajus

3. teat kudumisviga kudumesega nää rabandus jäi `sisse, sest `saagi riiet, see nii rabandusi täis, süńni `kuskile `panna Mär; `kangal ravandus sehes, `sõuke aruke koht, põle `oskan naa `easte kududa `ühti Tõs; rabanduse olen `sisse kujun `siia Aud; `toimsel `kangal rabandused Juu; vahel, ku lõpetama akad, paned lõpetuse taha, mõness kõhass one vedeläm, siis one inetu, rabandus siden Kod; kangas on rabandusi täis, ei mõesta kududa KJn; ossa pimme, rabandusi kiḱk täis Hel; `kangale tulli rabanduss `sisse siss, kui kõvaste `langa kokku es lü̬ü̬ `suaga, kui jäi nigu vahe `sisse `risti kangast Ran; sa piad langa ärä jakama, muidu jääb lipivahe tühjäss ja `kangale rabanduss `sisse Nõo; ku pikk alanduss lastass, siss tõine vi̬i̬r om vetel, siss om rabanduss sisen Ote; `kangalõ om paĺlo rabanduisi `sisse jäänüʔ Plv; ku alandusõ lasõtõ `väega˽pikkä, sõ̭ss tulõ rabanduss `kangalõ `sisse Räp

Vrd rabadus, raband, rabandik2, rabandis, rabants, rabatus, rabavus

rabandus(e)- 1. (viljarabamisega seotud) vanaste oli ikka ravandusevili, see es ole tuultud vili mette‿nd Khk; Egas toa `nurkas oli rabanduseunnik, tuli tuul, tuulati ää Pöi; tuppa jäeb rabandusevili ja rehala jäeb `vartjavili Muh; Rabandusepink on otstest üsna εε kulund Emm; rabandusepingil kaks `jalga, tõene õts libaku muan, tõese õtsa juuren, `kõrgema õtsa juuren rabaja ise `seisi; rabanduseteräde piält, tuule piält `võeti `si̬i̬mne teräd Kod; rabandusspeńk om kate jalaga peńk, istuss kui peni uppi, laǵa laud, tõne ots maa pääl, tõse otsa all jala Kam

2. (haigusega seotud) rabandusekivi `aitab äkiste `aigustel, see oo `sõuke `piiline kivi Muh; rabanduseöli saab `aptigist küll Käi; rabandusekibi `antasse tõbe `aegas `loomele `sesse Mar; rabanduserohol oo mustad marjad; rabandusekibi on pisikene punane kibi, loomale äkildase `aiguse vasta kroabitakse Juu; ennevanass, ku rabandus õli inimesel, siis `ańti rabandusekivi ja püśsi`rosto Kod; ku arvati, et elläi om vahest läbi lü̬ü̬d, siss es olõ muud ruhe olõman, ku `lindva`lihte ja rabandusskivvi Har

Vrd rabantse-