[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

põrmand põrmand g -u Kad Iis Kod MMg SJn Vil eL(-o Võn Vas Räp); `permand g -u Kuu Hlj VNg(-a); n, g `permand|u VNg, -o Vai põrand Kogu üö `tantsiti, `ninda et `permand `aeva porus Kuu; `meie pere`naine ei ole `siivus, tämä ei pese `permanda VNg; älä süli nii `pallo `permando `pääle Vai; kukkus põrmandulle Iis; tare põrmand tahab `pühki Kod; rehetoa põrmandul magati [rehepeksu ajal] SJn; mia jäti kah `tääḿbe tua põrmandu `mõskmade Hel; jõolu`pu̬u̬lba õdagu, ku joba pühä nakass, `tu̬u̬di pikäd õled `sisse, `panti põrmandule Ran; mannerg läits üle käte maha ja piim lopst kõ̭ik laḱka üle köögi põrmandu Puh; poesi, igädse koera, raputanu nuusstubakut põrmandule, `tüt́rigu `tańdseva ja keerutiva `endile saba `alla tolle; täl südä `oĺli nii täis, et väherd vai põrmandu pääl Nõo; siss ku [rehepeksul] `kangest uni `pääle tükkis - - lät́sin ahju kõrvale, eidässin põrmandullõ magama TMr; naśterahvass `istnu `keldren tooli pääl ja kudanu sukka, must peni kõtutanu põrmandul sääl `jalgu i̬i̬n Võn; rüärabamise jaoss olliva serätse pengi tettu, tõse otsa all olliva jala ja tõne ots oĺl siss põrmandu pääl Ote; sanna põrmandut kutsut́i sanna tõra San; latsõʔ ungõrdasõ põrmandu pääl Urv; laulupidu põrmand (lava) om korõmb pant, konh `lauĺja `saisvaʔ Har; liha sannah suidsutõdi, sõ̭ss `kaeti, et rasõv põrmandulõ ei joosõʔ, anomiid `pańti alaʔ Plv; lätt jo `tassakõidse üle põrmando Räp Vrd parmand, põrmat