[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

pärima päri|ma hajusalt eP, -mä Lüg Tõs Khn Juu Kod; peri|ma Jõe VNg Jõh Saa Iis Trm Äks Kõp Vil, -mä Kuu Lüg Vai Kod KJn Trv Puh Nõo Võn V, -me Hls Krk Hel San Krl

1. a. päranduseks saama Sul suri vanaemä ärä, `palju siis ka perisid Kuu; Eks sina minu varanduse ikke perid Jõh; päris isa kääst puumaa kuha Khk; Ta oli selle maja `eesele pärind Pöi; kes selle varanduse `viimaks pärib Muh; pärisid sealt ea ulga varandust Mär; üks aenuke laps oo, ta pärib selle suure koha Tõs; sina pärid minu varanduse Hää; mis mul‿si päridä jääb Juu; pärisin vanematelt suure varanduse JMd; isa talu läks pärimisele Kad; sugulased periväd, puhas võõrasse kätte kua ei anda Kod; Mia es peri oma esält mitte midägi Trv; `seante maja, mis vanepidest perit om Krk; tu̬u̬ `oĺli `vaene inimene, täl es olegi sääld midägi peridä Nõo; üt́s pidi varandusõ perime Krl; mul ei olõʔ säält midägiʔ perriʔ Rõu; kui esä ärʔ koolõss, siss tiä iks tu̬u̬ vara peri Plv b. pärilikkuse teel omandama sie `aigus one vanemist peritu VNg; Pärit tiiskus vetab peres keik so järel maha Emm; Kurtus, ju ta päritud viga oli Tõs; nad on selle `aiguse jo vanematelt pärind JMd; arsti `ütlevä, et vähi olna peritäv Nõo; naid imäst peritüid `haiguisi om kah `mitmasugutsõid; varass periss muud́uki ummi vanõmbõidõ käest uma `vargu ammadi, ta om neide veri Har

2. (üldisemalt:) endale saama või võtma Sigines `siie `kanti ka `ninda suli `muodi mihi, kes - - `toise mihe `kraami peris omale; Ega siel `kaua `tohtind `olla - - ku olis [piirivalvega] kogu `johtund, siis `trellid olis perind (vangi läinud) Kuu; kes `kurjaga lõppetas oma elo, selle `kõhta `üeldi: kurat pärib `selle `enge Lüg; surm - - päris selle mehe Khk; See tõbi pärib ää koa Pöi; eks see külm ikke täna `öösse `mitme elu päris Mär; vana `ütlen auast `vasta: küll ma `seitsme `aasta pärast su enge päri Aud; veid `ü̬ü̬vli ärä ja veid `peitli ärä ja perib ärä igävess Kod; ta `oĺli `väega ää poig, jummal perigu temä eńgeke Nõo; küll tu̬u̬ peri naa aśja, mis taha vi̬i̬l omma jäänüve San

3. a. küsima, usutlema, uurima Kui `kaiki taga perid, lähäd ruttu vanaks Kuu; aga mina‿i tia ega ole perind ka VNg; Minule ei `mieldi, kui inimine perib Jõh; päritasse `järge, kas oli ikka sedasi ning sedasi Khk; ta päris `seukest pärimist, mis `moodi varam on elatud Vll; Mis sa sest taga pärid, mis see sinu asi on Pöi; Ära niipalju päri, ma äi jova soole mitte änam seleta Emm; kas ta mind taga koa päris Mär; päris naa paelu, et ei soan magada Tõs; pärib `peale, nagu tal oleks sellega tegimist olnd Tor; perisin küll, aga ta es tää kedagi Saa; mis sa pärid kõik `aśju, mis sul põle `tarvis tiada Hag; akkad `ot́sima, pärid taga Juu; lapsed pärivad koa siin - - kas sa vana tares oled koa eland Amb; perib kõik järele Iis; mes tä nõnna `irmsass perib ja nõvvab Kod; egä sa mud́u ei saa, kui piäd `väĺlä perimä KJn; siss akasid neväd `jäŕgi perima - - et kas on mõni sihast mi̬i̬st ja obest nähnud Vil; Ma perisin `järgi, kuna na `linna lääve Trv; kigede käest perits `järgi, mis `kennigi nännu ja kuulu om Krk; ma tahass järele peridä, kas tu̬u̬ `õige om Puh; t‿om sul jo teedä, mes täst niipaĺlu peridä Nõo; ta‿m vana jälle inemine, ta peri ja uuŕ iks ütte `viisi San; Perigu kui taht, ku ma iks ei˽tiiäʔ, sõss ma ei˽saa üteldäʔ Urv; ku sa sinnä läät, sõss periʔ tu̬u̬ asi `häste `järgi Rõu b. nõudma ta pärib ikke oma jao `väĺla ja, ega tema jäta Mär; sulased akkasid oma `õigust pärima Juu; eks ta ole `rasked tööd teind - - pärast [keha] pärib taga, pärast końdid jäävad `aigeks piltl Ann

4. hingepalvet pidama, surnut mälestama minu koolisõsare eng periti `täämbä Ote; hommõn immä peritäss Har; kas kadonu hing ärʔ om peritüʔ Plv; sugulasõ˽`tahtva˽siin `laska peridäʔ, et [kadunuke] siin om `sündünüʔ Vas