[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 2 artiklit

päeva- 1. päeva- `kohta ega maad midägi ei old, `mutku `katsu oma `päivä`tüögä `endäst ja oma peret `toita Kuu; `enne õli `päiväkaup, `päivä`tõisust `päivä`luojani; `kolm `päivätekkigi õlen `iegeldänd, `pitsi `päivätekkid Lüg; `päivä`palgaline `tüötab `päivä`viisi Vai; vallamajas on päävapalk, tunnismeestele `antakse kut `kohtu kutsudaste Jäm; päävatee oli kakskümmend viis `vörsta, oli `soldatil `keia Kär; Rugirehi pidi päävaakuks ikka maha rabatud olema; Sui oo pää pitk, siis jövab päävapidusel ulga tööd ää teha Kaa; päävasüda on, kui `päike köige `körgemas on Pha; ma pidasi enesel päävaraamatu Pöi; see oo mu tänane päevapalk Muh; Kassi käpajäljed on päävateki pääl, kass läind `märgade käpastega asemele Rei; päevä`töölene keib teise `juures tööl, ühö päevä oo ühös, teise päevä teises kohes Mar; kaks suvet olin `karjas, pärast siss köisin taludes päävätöös Vig; `mõises `peeti pääväraamatud, kui paelu `keegi tööd tegi, `pandi raamatusse üles Tõs; `einsat́s sai `riidele vahele `pandud, päevatekile `pańdi Aud; oli `raske töö teinekord, noh siis sai ia päävapalga ka Nis; päävatüö on `tehtud HJn; nied olid päävamieste kohad, tegid kaks `pääva `mõisa JMd; suvel päävasüdamel ta lähäb ikke suojaks, tegin [võid] `õhta iĺja või ommiku vara JJn; rukki`leiku aeg matitäis rukkid, sie oli päävapalk `tüölesel Kad; mõisa ligidal tiigi `kaldad ja tie kraavid - - nied siis naised `niitsid pääva`viisi Rak; Kes õlid kõvemad einalised, nende päevapalk õli kua kallim Trm; pääväruamat õli, ku̬u̬r`meister pani pääväd üles Kod; üks lepib selle päevapalgaga, teeńe ei lepi Pal; kui kedagi `ootasid - - siis põld `kella, [lihtsam oli kohtuda] ju päävasüdames Lai; päävatekk eegeldud - - `siuksed suured lapid ja nupud pial Pil; egäs siäl kedägi päeväaru põlnd, et mitu `päevä just pulm `oĺli KJn; kaitskümmend kopika `oĺli naesterahvil päeväpalk, meestel kolmkümmend vai kolmkümmend viis Ran; meil olli mitu päiväpalgalist Puh; vanast olliva ü̬ü̬`päitse ja olliva päevä`päitse kah, päevä`päitsil olliva suuravva, ü̬ü̬`päitsil es ole Nõo; Päevätü̬ü̬ oĺli ja koguni saena süllä i̬i̬st masseti palk Rõn; tu̬u̬ om pääväraamat, kohe kõiḱ `sisse pandass, kis tel tüühn om olluʔ Har; maśsi iks inemisele pääväpalga, sõ̭ss sai tü̬ü̬ kõrraliselt tettüśs Plv; pääväkaŕuśs kua jo um võet́ pääväst katõst kolmõst, olõ‿i kõõ suvõ pääle Lut

2. päikese- `Päivä`kellu `tehti neh `metsä `kannu `otsa ka vahest - - `pandi sen `kannu `toisesse `servässe puupulk `püstü Kuu; `ninda vara `tuisimma, et `päiväkuma õli `vaide `välläs Lüg; `päivä`paistene `ilma, kuu`paistene üö Vai; Ma‿p nää präägus mitte midagid, päävavalu (päikesevalgus) vöttas mu silmanägemise ära Jäm; päävakiired keivad üle `taeva Khk; Pole pääva`paistelist `ilma `ühtigid Mus; Lähme tuba päävavarju Kaa; koer lihab ikka pääva`paistele magama Vll; kui pääva`paistlik on, siis saab tunnipakuga `aega [vaadata] Pöi; Jo pääva`valges paistab, kuidas värv `pääle akkas Rei; uśsid oo pääva`paistel mätta `otses; päävaplekid (pleekinud kohad) peal `riidel Mär; pää akkab `looja minema, kumab veel seal, metsa peal päävakuma Kse; Vahest ilusa pääva`paistelise ilmaga oo õhk puhas ja laar; pääva`pistest ta oo ära surnd Tor; päeva`paistel sojutan ennast Hää; [kui] päävakera `tõusis, ole talli ukse ies juba Kei; päävakell oli kiriku väravas, konks oli kesk`paikes; kui loom jääb päävä kätte magama, sis löövad päävä`pisted pähä Juu; päävavarjutamine, pool `pääva paistab, soab läbi kloasi voadatud, päike on päris pime Kos; kaared lüöme `lahti, kui päävapaeste tuleb Amb; läks nisuke tulejoru `müöda päevaalust edasi, `üöldi, et tońt nüid lähäb Kad; piält pääväluajakud one `siäski ku sitta Kod; pääva`paistel on kõege parem `villu kuivatata Pal; kui põuane ilm, siis suvi on kuiv ja palav, pääva`paistene Lai; tuppa ei paśta [mitte] üht päävakiirt Plt; pääväratas tuleb piĺve alt `väĺlä KJn; päevä`paśtse ilmage om ää olla väĺlän Hls; mõnel talul olli päeväkell, sedä sai nätä `seĺge päeväge; ao ja päevä`tõusmise vahet ütelts kait́s `tunni olevet; mine päevä`varju, `villu, et päe `pääle ei paistu Krk; päeväkiire annave joba `äste lämmit; lääb lumi vihma`saoge, tuleb põvvane suvi, sulab ta päevä`paistege, saab vihmane suvi Hel; suvel `oĺli tu päevätõseng väegä ilus `vahti, taevass veret Ran; es ole enämb `ammu päiväpaistet nännü Puh; siin om ää varjuline `istu, om tuulevari ja om päevävari Nõo; kui jo agu nakap, nakap päevä`valgust `näitämä Kam; ku pääväalunõ pilven, siss `tõotõss `vihma San; Tuuĺ om päävänõsõngust (idakaarest) Urv; ma˽`kaie `taiva pääle, et pääväjoonõ˽tuĺli jo üless; pini kah lämmistäss hennest päävä`paistõn Har; `herne`külbmine oĺl inne päävänõsõngut, ku kuud es `päivä es olõ Vas; tuńnipakk oĺl pääväkell, tu̬u̬ oĺl `pantu varrass `pistü ja oĺl arvõstõdu tsõõri `pääle tuńni käägüʔ, tu̬u̬ vari näädäśs `aigu Räp; vaja minnä päävä`varjo Se

päevik päevi|k, päävi|k g -ku päikesepaiste vanass koevateti ahju lõõsen silgukala, nüid koevatavad päevikul; usś tuleb eenämule päävikulle; tule päävikult ärä, tule ärä vilole Kod