[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel

puurima `puurima, (ma) puuri(n) SaLä Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Kir Kse Tõs Aud Tor Hää Ris Nis Juu Amb JMd Koe VMr Rak VJg IPõ Plt KJn, `puurin R; `puuŕma Trv TLä Ote San Har Rõu Plv Vas, `puuŕme Hls Krk Krl, (ma) puuri; `puurma, (ta) puurib Saa; (ta) puurib Kod

1. puuriga avasid tegema; puurauku rajama vanast `puuriti uherdiga Jõe; siin sügise `puuriti mittu nädälä, et kas on põlevkive Lüg; sääl puuridasse uut kaju Khk; Kui puur korras on, siis on `kerge `puurida, puru tuleb ise `välja Pöi; `puuris kividele augud `sisse Muh; kasel puuritse auk, sis mahl jooseb Mar; puu `pumpadele puuriti auk `sisse, aga see oo väga sańt töö Mär; `puursin augu ära juba Saa; oherdi ja `vindlaga puuritakse Juu; sul jo mitu auku puuritud JMd; mina ei ole ise vuoris käind, aga seda ma nägin, kui `puurisid `aamidele augud `sisse ja võt́id `viina VMr; isa käis `kaevusid `puurimas Rak; uherdiga puuritse redeli peeldele augud `sisse KJn; kikk puurive `auku, kel vaja `puuri Hls; puu `nüśkul `oĺli - - `säände oss sehen, tu̬u̬ oss puuriti sehest tühjass, sai `nüśku tila Ote; timä kaess `perrä, kas puuritass ka häste; raua `puuŕmine om rassõ Har; tuur, tu‿um nigu jämme nõkl, tollega puuritass Rõu

2. piltl a. kuskile tungima; käiku rajama raudpea (mingi putukas) puurib õunpuid Muh; traetussid, need - - `puurivad kardulide `sesse Mar; on tal koi `sisse `puurinu Hää; muko puurib õma edekesegä ette `minnä [rukki lõikamisel] Kod b. valutunnet tekitama `Külle sies siin `puurib - - tia mis‿se on IisR

3. uurima; pusima mis sina nüid siin `uurid ja `puurid Lüg; puurite selle kiele kallal, et kõik peri`põhja teada soab Trm; puurib sial kallal - - `raske rehkendus Lai; küll uurib ja puurib neid raamatid Trv; si̬i̬ tahab `kõ̭ike teedä, siss uurib ja puurib Nõo