[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kortin1 `koŕtin Kod MMg Har Plv, `kortin TLä Har Rõu, g -a (`koŕtna Kod MMg); koŕtin, -ŕd- Se; kom `koŕtnaga Plt
1. mõõdunõu viinamüügil; (plekk)kruus õli edemält `koŕtin, kluasiss õli, saba taga; `koŕtin õli - - puutops - - puusang õli taga; vanass kõrtsin õlid viina mõõdud, alt laiad, piält `kitsad vask nõud: `tu̬u̬p, pu̬u̬l `tu̬u̬pi ja `koŕtin ja pu̬u̬l `koŕtinat; lehem ei anna `koŕtina täit `piimä Kod; `kortinaga vahel mõõdeti kui midägi `anti, `piimä vai. `väikse `kortina, kõrvakse küĺlen. meil `oĺli ka plekitsit `kortinit Ran; `vaśkinõ `koŕtin oĺl, tu̬u̬d `üĺti naal; laasinõ `koŕtin; `Kortińnõ tet́ti enämbüsi `valgõst plekist Har; viinatoṕs tu om koŕtin, sääne laǵa Se
2. mahu- ja pikkusühika. veerand toopi neli `koŕtinad läks `tu̬u̬pi Kod; `kõrtsis osteti `viina kaaluga: nael või pool ja `koŕtnaga Plt; anna mulle ka üits `kortin `marju Nõo; ma osta sullõ kat́s `koŕtiǹna [viina] Har; `Viina `müüdi kõrdsin, `kortin kõrraga, vai kuiss `kiäki Rõub. pikkusmõõt `kortina lähäb seetse `tolli Kod; küinar on kolm `koŕtnat, `aŕssin on neli `koŕtnat MMg
Vrd korten1

kämm2 kämm Saa, käḿm Pst Hls, g kämmi; kämm g kämma, -ä Hls lapikpuur, käämer kämmige lastass [rattarummule] pussi jaoss, auk `sisse Pst; kämmäge puurits ratta rummu `auku suurepes; sis ummikid tetti sellege, ehk `lasti enne `auku kämmage, `u̬u̬ĺmege tõmmati libeves Hls Vrd kämmel1

naaskel `naask|el Jõh Muh Noa HMd Vil Hel, g -li VNg Lüg Vai Jäm Khk Kaa Vll Pöi Emm Rei(g `naasli) Rid Mar Kul Kse Ris VJg Iis Äks Lai Hls Puh Rõn, -le LNg hajusalt Pä, Ris Jür KJn Kõp Trv Krk Ran, -eli Lüg Vai; `noask|el g -li Khk Trm, -le Juu Koe; `nuask|el Khn/-õl/, g -li JMd Kod(-ś-), -le Plt; n, g `naaskli Hel Nõo Võn Ote Kan Krl Plv/-ś-/, `naaśtli Har, `naasli (-ś-) San Rõu Vas Se; g `nuaskli Jaa Muh, `naasli Pha Nõo/-ś-/ Kan, `naaśle (-s-) Räp

1. tööriist aukude torkamiseks `naaskli on `pieni ja jämedi Lüg; `pistüse `aigus, tämä `pista `justku `naaskeliga Vai; `noaskel on meite maeas küll olemas Khk; kingissepad panavad arjased roadi `otsa, muidu ta‿p soa läbi `pista, teeb `nuaskliga augu ede ja Jaa; Kõvera `naaskliga sai päti `tallu `alla õmmeldud Pöi; `naasklid oo `metmed `seltsi Kul; `naasklega tehässe `saapu. siäl oo jämedi ja peenikesi `naasklesi Tõs; Anna `nuaskõl `suhlaekast käde Khn; kõberad `naaskled oo `õmluse jauss Tor; kengissepp sosib `naasklega Hää; naaskelte seas oĺli üks kõverik ka, sellega paigati rangi pale Saa; mõned `noaskled on nihoksed pisiksed ilosad Juu; `nuaskliga tehakse `aukusi `soapa talla `sisse JMd; `nuaskligä lahevad aagu `sisse Kod; tiku `naasklid on `õiged, se on kõver, `rohkem nööri jäost Lai; `naasklege sorgip `auke Krk; `naaskli otsast om tüḱk ärä lännü Puh; sia seere`luule uristime `naaśliga mulgu `sisse ja säält aeme kabla läbi, siss tõmmassime `vuńni Nõo; siss `võetasse `naaskli ja tsärgitasse [luisupuu] `mulke täis Ote; huńn tetäss `lamba seereluust, puuritass keśkpaigast terävä `naasliga mulk läbi Kan; käńksepäl om kat́s `naaśtlit, tihi `naaśtli ja ummõlus `naaśtli. ilma `naaśtlilda käńksepp ei saa `talgu ala lüüäʔ Har; `naasli õ̭ks om `tsuugõ paranda Se Vrd naskal

2. (võrdlustes) a. (terasest, tragist inimesest) Terane nagu `naaskel Jõh; see oli nagu `naaskel nende `seĺga (heast metsisekütist) Noa; See tüdruk oli sul väiksest pärast juba nagu naaskel Mar; ei tiä, kas si̬i̬ lapsekene sedä muru `tallab, teräne nagu `nuaskel (arvatakse varast surma) Kod; väegä teräne laits ja tragi nigu `naaskel Ran b. (püsimatust, elavast inimesest) Nigu üits `naaskli `oĺli tu - - kaŕa`poiśke, egäle poole tedä `saie Hel; Ta om kül nigu üits naaskli, tedä saab egäle poole Nõo; ku ta koolin käve, sõ̭ss ta oĺl no periss `naaskli Kan; ta tsuśk hinnäst ku `naasli kõ̭igi pooli Vas

puurima `puurima, (ma) puuri(n) SaLä Vll Pöi Muh Rei Mar Mär Kir Kse Tõs Aud Tor Hää Ris Nis Juu Amb JMd Koe VMr Rak VJg IPõ Plt KJn, `puurin R; `puuŕma Trv TLä Ote San Har Rõu Plv Vas, `puuŕme Hls Krk Krl, (ma) puuri; `puurma, (ta) puurib Saa; (ta) puurib Kod

1. puuriga avasid tegema; puurauku rajama vanast `puuriti uherdiga Jõe; siin sügise `puuriti mittu nädälä, et kas on põlevkive Lüg; sääl puuridasse uut kaju Khk; Kui puur korras on, siis on `kerge `puurida, puru tuleb ise `välja Pöi; `puuris kividele augud `sisse Muh; kasel puuritse auk, sis mahl jooseb Mar; puu `pumpadele puuriti auk `sisse, aga see oo väga sańt töö Mär; `puursin augu ära juba Saa; oherdi ja `vindlaga puuritakse Juu; sul jo mitu auku puuritud JMd; mina ei ole ise vuoris käind, aga seda ma nägin, kui `puurisid `aamidele augud `sisse ja võt́id `viina VMr; isa käis `kaevusid `puurimas Rak; uherdiga puuritse redeli peeldele augud `sisse KJn; kikk puurive `auku, kel vaja `puuri Hls; puu `nüśkul `oĺli - - `säände oss sehen, tu̬u̬ oss puuriti sehest tühjass, sai `nüśku tila Ote; timä kaess `perrä, kas puuritass ka häste; raua `puuŕmine om rassõ Har; tuur, tu‿um nigu jämme nõkl, tollega puuritass Rõu

2. piltl a. kuskile tungima; käiku rajama raudpea (mingi putukas) puurib õunpuid Muh; traetussid, need - - `puurivad kardulide `sesse Mar; on tal koi `sisse `puurinu Hää; muko puurib õma edekesegä ette `minnä [rukki lõikamisel] Kod b. valutunnet tekitama `Külle sies siin `puurib - - tia mis‿se on IisR

3. uurima; pusima mis sina nüid siin `uurid ja `puurid Lüg; puurite selle kiele kallal, et kõik peri`põhja teada soab Trm; puurib sial kallal - - `raske rehkendus Lai; küll uurib ja puurib neid raamatid Trv; si̬i̬ tahab `kõ̭ike teedä, siss uurib ja puurib Nõo