[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

putma `putma Vil, (ma) putu eL(ma-inf -me M); pudume Krk

1. a. vastu minema või ulatuma; katsuma, puudutama küll oĺli temä kibe, joose nii, et jalad ei putu maha Vil; jala putuve `põhja Trv; lää tulisti, nõnda‿t jala ei putu maass Krk; kos vähä sõŕm puttenu, sääld läbi lännu (hõredast riidest) Ran; vana kell sais mitu `aastat, `kiägi es putu, aga `poiske `oĺli temä `õkva ärä `lahknu Puh; kaśs - - ku sa tedä putut, kribib käe puruss Nõo; nigu ta `putnu, lännü uiss `valla Ote; ma `ütli küll `endä lastele, et ärä putu näpuga, kae siĺmäga Rõn; kuiss sul ta pruńts nii piḱk om, ta putuss sul mua manuʔ Har; pu̬u̬ ku̬u̬ŕ - - kohe räüss lei, sääl oĺl mulk, kohe räüsäterä puttu us, tu̬u̬ kotuss oĺl terveʔ Rõu; üt́s suvi oĺl nii `kange põud, et kos tuli puttu, sääl `paĺli keväjäni Plv; `kaśsi putuʔ õ̭nnõ, siss ŕaug, aja nii ilotut heĺlü Vas b. seksuaalselt lähenema mina oĺli leerin ärä käenu, nigu `süńdenu laits, es ole `kiägi `putnu Ran; miä es taha, et tu̬u̬ poiss miu putub Nõo; ma saada sinnu kodu, ega ma‿i˽putu˽sinnu Krl; tu̬u̬ om vi̬i̬l `putmadaʔ (neitsi) Plv

2. kasutama, (toiduks) tarvitama; (loata) võtma vai neid `kiäki `laske tohib, ei tohi `üitsegi neid (põtru) puttu; `kesvä es ole eläjä `putnu, kesi om uhakune Ran; mina temä kana `peśsi `putma es lähä, mädägu nu̬u̬ muna sinnä `pessä Nõo; su̬u̬l sais `putmadaʔ, tu̬u̬ um vallalõ `võtmada vi̬i̬l Plv || (varastamisest) `kohtu`mõistja üteĺ, et kätt ei pia tõse asja `küĺge `putma Hel; täl om serände mu̬u̬d, et ta‿i jätä mitte ütte `asja `putmada Nõo

3. kurja, liiga tegema, kallale minema; kahjustama me `lu̬u̬mess si̬i̬ `aiguss ei ole vi̬i̬l pudunu Krk; soe siss inimest ei `putnava, kui näil si̬i̬ joosu aig om; küĺm om ärä `putnu Ran; vai sina minu mammat putut Nõo; susi `vahtnu `otsa ja ei ole `putnu `poiskest Võn; tinavu es putu `kapstit `üitski maŕtk Ote; kas ma sinnu puttõ, et sa röögit Har; Ku sina olõss minno vikahtega `putnoʔ, siss olõss mina sinno õkva ärʔ `murdnoʔ Räp; sa peläko‿iʔ, timä (uss) putu‿iʔ sinno Lut

4. hingeliselt haiget tegema, solvama; taga rääkima võõrass ei putu, sedä tegeve esi oma sugulase ja `tutva Trv; ärä tõisess `kinni pudude, sõss ei putu tõine siuss kah Krk; ärä tedä enämp putu ega osata Ran; mes sa putut tõist, las egä üits eläb nigu tahab Puh; temä säĺlätakan alati putte `tõisi, alati tõestel ammastega küĺlen Nõo; Kuiss sa putut nii tõsõ inemise last, sul `hindäl ka jo latsõ˽kasuman Urv; mis sa putut mu `haigõt süänd Har; Minnu vanna inemist võit puttu, a mu˽latsõ˽`jätke rahulõ Rõu; ta‿i jätä˽kedägi `putmadaʔ Plv

5. kellegi või millegi kohta käima, kellegagi või millegagi seoses olema; korda minema, pistmist, tähtsust olema si̬i̬ kõne es putu minusse Trv; ma ei ole midägi `kirja `panden, mis ei ole mu `süämede puttun Hel; tuim nigu puutüḱk - - tälle ei putu `üitsegi asi Ran; ku ta mulle ei putussi, siss ei oless midägi, aga et ta om miu sugulane, siss periss äbi om `kaeda; kõ̭ik putub emä `küĺge, kui laits `aige om, siss emä südä valutab Nõo; kaibakõ ja olgõ, mis tu̬u̬ mullõ putuss San; mi‿sa˽tu̬u̬st juuratõt, mia sullõ ei˽putuʔ Urv; olõ vai t́sia `usku, mis‿tu mullõ putuss Har; olõ õi mul `taaka `putmist Rõu; taast mullõ ei olõʔ `tähtsüss, ei putuʔ mullõ Räp; puttu‿i taa mullõ õiʔ Se

6. a. sattuma mia külä veere pääl elä, külä sekkä mea ei putu Krk; ma ei ole nüid sinna puttenu, ei tiä, kudas na elävä Ran; lätt ti̬i̬d piteh, putuss täle `vasta kats mi̬i̬st Vas; lät́s sõss `poiskõnõ minemä ja puttu `vasta vanami̬i̬ss Se b. (püsiühendeis) mis temäl `piiu putuss, si̬i̬ muudku lää; ta ei oole mul `siĺmä pudunu, ma ei oole tat nännu Krk; mes näppu putub, tolle võtab ärä Nõo; tahap ennäst `vällä `ehti iluste, et siss putub enämb tõsele `siĺmä Rõn; mitte is putu `silmä, kas Leenu oĺl kah poodi man vai is olõ Har

7. ette putma ärritav olema, ette jääma pane ärä, siin putub ta mulle ette Trv; ei putu sa miul kedägi ette Krk; ta om väegä kade ja tige inimene, kõik putuva tälle ette Ran; mis tu̬u̬ sullõ ette putuss, kas ma olõ kotun vai koolin; putu eiʔ ta laud sullõ ette Har; kokku putma kohtuma, kokku sattuma kelleg na kokku putuv Krk; ku sa juhut `kuigi muʔ imägä kokku `putma, lasõ˽tal hommõn mu˽poolõ tullaʔ Har; ei tiiäʔ, konass mi kokko putumõ Plv; kana munaki˽`tikslõsõ˽pesäh, siss putu ui˽no inemise˽kokko üt́s ütegaʔ Vas; peale putma peale paistma mine varju kottel, kus päe pääl ei putu Krk; panõ nu̬u̬ langa, mia sa `väŕme, sinnaʔ vaŕu alaʔ, sinna ei putu˽päiv pääle Har