[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

putka n, g put́ka Jäm Khk Mar Mär Kse Var Tor Hää Saa Ris HMd Juu Jür JMd Koe Trm Kod Plt Vil Trv Hls Krk, putka Amb Rak VJg Sim Iis Puh Nõo Rõn Se; n, g `put́ka KJn Krl Har, `putka R TLä San Plv; `puut́ka (-t-) VId; putkas (-t́-) g `putka (-t́-) Jäm Khk Vll Muh Vig Var Tõs; putk g `putka Vll Pöi; putke g `putke Rei; seesü `put́kas Han

1. a. väike (vilets) ehitis, majake, osmik igal ühel oli oma maja ikka, igal ühel oli oma `putka Jõe; siel (Uhtju saarel) olid niisugused `putkad `tehtud, `laudased Kuu; `saisin ühe pisikese `putka, kus elaksin omas volis, pää sies, `perse `välläs VNg; `kuuse `oksist tekkod `putkad `sinne jää `ääre `pääle Vai; `lambavahi putkas Jäm; lammutas vanu `putkud Vll; üks pisike putkas `olli Muh; elab `peale oma put́kas Kse; see oo omale na `piske `put́ka tein Tõs; Poen `õhta oma put́kas ja olen Hää; temal on koa üks put́ka, ega ta `õige maja olegi JMd; obusel, kui oli karjamal `üessete süömas, siis oli `neskene agudest tehtud putka Rak; si̬i̬ mõne maja, üit́s put́ka om Krk; `oĺli - - puiest säräne `väike `putka, kos ahi sehen ja lava, kos sait pikutada (kalurionnist) Puh; Tillukese putka `oĺli kõik nu̬u̬ aeda vanast Rõn; mis mi˽kaŕjapoisil viga, kaŕjamaalõ om uma `put́ka üless tett, sinnaʔ `tõmbass vehma `aigu `vaŕru henne Har; siist Võru poolõ minnehn um `puut́ka, sääl timä `eĺli Rõu b. mingi ametimehe majake Siin `raute `putkas õli `jällä üks ema ja tüttär Jõh; Vahimees `istus oma put́kas Jäm; randvahil on putke Rei; raut̀ie iares on put́kad, kus raut̀ie vahid elavad JMd; üövahil ja väilavahil on mõisas oma putka VJg; put́kad, siäl vahid si̬i̬s, nõnna suur put́ka, et üks mi̬i̬s võib seessä Kod; raudti̬i̬ put́ka, `väikse maease, mis ni̬i̬ ti̬i̬vahi sehen om Krk; Värjävaht piab üttelugu oma putkan olema Nõo; raudtii veeren om mitu `put́kat, kõ̭iḱ `numrõ `järgi Har; Raudti̬i̬ puutka, vahimajaʔ omma kõik üte plaaniga Vas c. kuut `Värvisimme `kuera `putka kohe punaseks, siis oo ka ilus Kuu; koeral oo put́kas, koes ta magab Khk; Mõni teeb koera put́ka nagu `veikse maja, katus pial ja kõik Jür; Meie peni olle oma putkan, es tule temä säält vällä Nõo; pini om `puutkah Se || pesakast kuldnoḱk, tollõ `pantasõ iks `putka üless Plv d. kiosk, müügikoht suured laada `kaupmed, `putkad olid ülal Tõs; Put́kasi kõik kohad täis Hää; put́kades `müiti õlut Saa; Minu isa `nuores`põlves (1900ndatel) olid juba saiaput́kad rias Jür e. õuekäimla – Har Räp

Vrd putku2

2. a. tilluke ruum, kamber on üks pisuke `putka, mis on siga või `lammas sies Lüg; kammer oli pime put́ka, kus oli küĺmem Jür b. arestikamber vm kinnipidamiskoht Olin sel ajal nuor mies, suvi `putkas `olla ei nägünd `kuigi `mehka olema Kuu; mie tien `suitsu, egä miu `putka ikke ei `panna Vai; vallamajas oo koa üks put́ka, `sõnna pannasse koa mõneks päebäks `vangi Mar; kui `keegi paha teeb, pannakse kohe put́kasse Juu; aenult vangil on `put́ka, eks ta lähä `put́ka KJn