[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

purikas1 purik|as Khk Pst, g -a Lüg IisR Jäm Mus Vll Pöi Muh Mar Mär Lih Kse Tõs PJg Vän Tor hajusalt K, IPõ; puri|kass Hls Võn, g -ga Har; puri|gas g -ga Khk, -ka Kuu; puri|ka g -ga VNg Vai; puri|k g -ka ILõ(-ke Kod) Äks Vil Trv hajusalt T, -ku Trv Krk Hel Ran Nõo Urv

1. (suur) haug Poisid olid suure purika käde saand Pöi; jões oo purikud küll, kus roog, seal purikad koa Kse; vedelaga `püidsin kebadi kaks purikast `kinni Vän; purikas võtab `veikse kala ää ja `ongi ots Tor; arvast tuleb mõni purikas ka mutiga Trm; kui jõgi madal oli - - sai purikid kätte Äks; purikatel kirjud küĺled Lai; suurem jägu purikad - - ahvenid, neid oli kah Plt; purikid `püitässe vedelägä KJn; küll olli `suuri purikit Krk; purika `ambit piäb `peĺgämä, na om terävä ja suure Ran; no elu (elus) purik, kos sa ta paned, ta jo rabeleb Puh || isane haug ühe emäsegä käib kaks kolm purikad ühen Kod

2. a. miski suur, kogukas Kala`kaupmes pakkub `ahvenaid `müüa, igavesed suured purikad `teised IisR; lõhe oo ju ma‿ilma purikas Muh; kurgu`aigus, niisamati kohe kurgus maailma suur mäda purikas Kad b. (võrdlustes suurest, tervest, kenast olendist) `terve kui purikas, kuhu sie saab parata, mene aga `kruonut `tienima Lüg; [lehma] udar oli `puuka täis, mõni oli päris sinine jäme nagu purikas PJg; ta on alati `terve nagu purikas Koe; inimesed olid kohe nagu purikad ja elasivad vanast VMr; si̬i̬ poiss on terve nõnnagu purik Kod; viisime obuse laadale, ilus nagu purikas Pst; obesel kaal niisama nigu kihäki ümärik illuss, nigu purik Kam; Mehe˽`kaśviva iks suurõ˽ja˽`terve˽nigu˽purikuʔ inne Urv; ma olõ poiśs nigu purikass, mul ei olõ medägi vika Har

3. a. jääpurikas neid purikuid õle vahel küll, jämedad ja `pitkad, kuda vesi on juost ja `külmetand Lüg; Purikad vara `räestas, tuleb pikk ja külm kevade IisR; purikad on katuse `külges, nigu `küindlad ripakil Vll; sula võt́tis `räästasse suured purikad Mär; tuleva `uasta on iad linad, kui purikad on `riasta all JMd; kui pikad purikad, siis tuli pikk lina Lai; paĺlu purikid `reastas Plt b. (muu koonusjas moodustis) `tõmmas natta purika nenä tagasi Lüg; lõmpsist said tehtud käbad `piale, see kasvab meres - - kasvavad‿sured purikad `sinna `otsa Lih; lõeguva `kapsta ärä ja juuriku jäävä maha, keväde, siss om nigu puriku sääl i̬i̬n kõ̭ik Nõo c. ankru- või mõrratähis `viskad `ankro `siśse, jäeb purik `piäle; kolm puriked mõrral, kummagi reie õtsan purik, taga mõrra küĺjen kua purik Kod