[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

puri puri g `purje Jõe Kuu Lüg Jõh, purje Saa JõeK Trm Kod(-ŕ-) Plt, purju S hajusalt L(purjo Mar), Ris Nis JõeK Vil Trv Hls Krk Ran Puh; n, g `purje VNg Vai, purje HMd JMd JJn Koe Iis Trm, `purju Hlj VNg, purju KJn Hls San Krl Har, puró Plv Vas Räp; sisseü `purje Amb, seesü puŕjõn Urv vastavast kangast tuulepüüdur a. (veesõidukil) koud, `kellega puri on `paadi `külges `kinni Jõe; `purjed lasimme maha, enämb `purjed pääl pidä ei voind `paadil Kuu; meil olivatta `laivad juo `purjes VNg; igä kerd ei ole `purjesi pääl Vai; puri laperdab - - pole soodiga `kinni Khk; purjud kut vanad kaltsud Mus; liigib `purju, see on kui purju `eare `nööri `aetakse Pöi; paet jooseb purjul Muh; vanade raag`purjude sees olid purju peeled Käi; kilupaadil oli kaks `purju pääl Rid; kui asja`tundmata, oo külite purjoga tükkis Mar; `enne oma kojutud `riidest `tehti puri Tõs; poom oiab purju `sirge Aud; `purjusi `tõmmavad `vantisi kauda Hää; purje rõõvas peab ikki kõva olema, mud́u lööb tuul `lõhki Saa; maa tuleb ja ku on udune, sis paned purjud pakki ja triivid Ris; purje oli koa, kui purje ei aidand, siis `jälle aerud HMd; `väiksel laeval on kaks `purju, esimene on vokk, teine `kliiver JõeK; puri rabeleb, siis tä on õtse `vasta tuult; mitu `purje välgovad `minnä Kod; purjuge es saa `laske, jäi `vaale - - panime käsitsi Trv; purju om tühjä, anna `rohkemp tuult `pääle tüirist Ran; aurulaiv käü purjulda Har; puŕo - - ei olõ `oigõhõ säet Plv; ku puŕo ei viiʔ inämb, siss võedass puŕo `maaha Räp || piltl (heast meeleolust) Sepp valinu kah `sääntse hää ao `vällä, ku herräl hää˽tuulõ˽puŕjõn oĺlivaʔ Urv b. (tuuliku tiival) `nendel (tuulikutel) olite `purjed ka pial - - kui tuult tuli, siis `mendi `jähvatama Jõe; `veski on `purjes Lüg; purjudega `pandi `jöudu `juure Mus; tuul paisutab `veski `purju Muh; tuuligu `tiibel oo jo rood, need purjod keivad seal peal Mar; `veśke `täides `purjus Mär; kui tiivad pailu keerud oo, siis lõhub purju puruse Var; isi kudus `veske purjud `vaĺmis Aud; `veśkil on neli `purju Nis; iga aru peal on üks purje - - purjed võtavad tuult ja aavad `veśkid `ümber JMd; Kui purje vedelast kinni õli, õerus purje puru Trm; vagase tuulega `pantse neli `purje `piäle Kod; Paĺlad redelid ja siivä raad ei võta tuult, sinna `pääle tõmmati igäl siiväl takusest `rõõvast puri Vil; ku `veski tävven purjen ja parass tuul, siis om neĺlä`kümne obese jõud Krk; kui tuul läits väegä kõvass - - jätid `veske `saisma, võtid `purju vähämbäss Ran || kui tuul ei tuld `sisse väravast, siis panime [tuulamisel] väravad `purje - - tuul puhus siis `viltu, ei old otse värava kohal (ustega tuulesuunamisest) Amb