[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

punn1 puńn (-nn) g puńni (-nni) S L hajusalt Ha, JMd Koe VJg Iis Trm Kod Plt KJn Kõp eL; punn g `punni Kuu Hlj Lüg; n, g `punni Vai

1. prunt, kork `astja punn Kuu; kiha puńn ep pia `inge, pane närts `ümber Khk; see‿p seisa pudelis ka, kui pole `punni peel Kaa; Õlle nõu oli punni pealt ää virutand Pöi; pole `punni pεεl, siis viin `ingab ära Emm; meil oo õlle vaet, sel oo koa puńn Mar; `lähkri puńn oo puust Kse; [lähkril] teene põhe teenep̀ool ja puupulk piäl punnis (punniks) Tõs; Pudõlitõl lei puńnid piält ää Khn; `väike ku laśsi puńn, pilgati [inimest] Hää; `puńne `tehti kasepuust, vanasti oĺlid `puńnidega vaadid Saa; `võeti köŕt eenämuale ühen, kui köŕt apuss läks, lei puńni piält ärä nagu viu Kod; `võeti puńn ärä ja `laśti si̬i̬ apu vesi säält alt `väĺla Kõp; lassil om üits tillike oherdi auk, `sinna käib puńn pääle Trv; viina vaadil om puńn - - ku `viina `võeti, `võeti puńn päält Krk; mõset sina `rõivit, `tõmbat mõsumolli punni ärä ja laset vi̬i̬ `ju̬u̬skma Ran; miul läits nigu puńn ette, es lää enämb mitte söögi`tilka lõõrist `alla Puh; tsõõriku pütü, puńn pääl ja kõrva külen Võn; Kat́s `päivä oĺl edimält ilma puńnildaʔ, sõ̭ss `lü̬ü̬di puńn pääle (õllevaadist) Urv; vaadil om puńn vällä˽`kaonu, käänä noʔ nisama hainust puńn pääle Har

2. a. mingi punjas moodustis trukknööbid, mis teise puńn teise `sisse läks Jäm; isastel on kurgu söĺm - - suur puńn väĺjas Khk; Pärn ajab `punnisid `välja (oksakohtadest) Krj; See [kumm] läheb `katki, suur puńn juba ölal Pöi; aava `sisse kasub suur puńn - - liigliha Vän; `Juused vanuvad kokku, ku kaua `kammimata on, kõvad puńnid ku̬u̬s, kisu ku raginal `lahti Hää; kahe`poolsed - - nagu puńnid aavad üles Juu; liialiha puńn Koe; kanapojal veeke pugu nagu puńn eden Kod; kot́t oo täis ku üit́s puńn kunagi Krk; kõtt ku puńn i̬i̬n San; kadajal umma˽`sääntse˽juma˽seehn, nu̬u̬˽jumaʔ umma˽nigu puńni˽pääl Rõu || mull terval on punnid peal, ea terv `kangesti JõeK b. miski väike; väikesekasvuline olend Pisised ounapunnid olid okste küljes Jäm; ahvena puńn, see kutsuti siis, kui oli `väike ahven Mus; Meitel oo kolm emalammast, kaks oinast ning üks jäärapuńn; männi kurdid, sääl pole midad, muidu pisike puńn Kaa; siis nad olid pisiksed poisipunnid, pole `koolis käind mette Vll; oli üks pisike `lähkri puńn ikka koa sii; Pole `õuni olnd, mõni puńn oli, see näriti `toorelt ää Pöi; kaks jäära`puńni `köides Rid; `piske saana puńn oli Aud; `tuhle puńnid vii `seäle Juu; `väikse punni tegin [õlut] JõeK; kurgi `puńna oo küll küĺjen, aga ei kasva Kod; `väikse õuna punni putuve maha Hls

3. vinn, vistrik; kubel pisike sääsepuńn Jäm; ajab massaga punni üles Khk; Pisike `paise puńn, mäda pea peal Pöi; käe pääl on puńnid, sügelevad ja valutavad, puńnidelle `pańti tärbeltiìni `pääle Saa; puńn ajab naha peal üles Ris; aab üks kõba puńn `kuskile ülesse, pialt `valge Nis; puńni säändse ai üless Se

4. lastek kõht kas punn on täis Hlj; oo‿s puńn tühi `jälle Muh; puńni `sisse said ka midagi Hää; süö oma puńn täis nüid Koe; Puńn valutab Trm

5. sulund, sulundiga laud; laua servas olev hari `tõise `laua sies on suon, `tõisel punn; `puole `punniga on `vuodre `lauad, vahe`seinäd on täis `punniga Lüg; puńn keib teise loua soone `sisse, ojab louad koos Ans; Vanad `voodrilauad olid pooles `punnis, äär `ääre peal Pöi; Sehantsete (keerdu kasvanud puude) `loudest päranded aa ermus sant lüüa, punnid äi lehe kuidagid üheteise sisse Emm; täie puńniga `pantud parand, ää kittida ja `värmida Hää; kui `puńne ei ole, tuul `puhkab vahepäält läbi Saa; ku põrmatu lavval `punni sehen ei ole, siis pannass salapulgage kokku Krk; `vu̬u̬dre lavval om sooned ja vaasid sehen - - poole punniga ta om Ran; piat üte puńni ajama külle `sisse ja tõsõ põhjalõ veere `sisse, siss ei lasõ ta vett `sisse Har