Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1 artikkel
pumpama `pumpama Se/-mma/, da-inf pumba|ta SaLä Vll Pöi Muh Mar Mär Kse Han Tõs Khn Tor Hää Saa Ris Nis JMd Koe VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv Hls/-me, -te/ Võn, -daʔ Rõu/-mma/ Vas Lut, `pumpada Kuu VNg Lüg Jõh, `pumpa Hlj Vai; `pompama, da-inf pombata Puh Nõo Ote; `pompamma, pomba|taʔ Plv, -daʔ Har; `pompame Krk, da-inf pomba|te San, -deʔ Krl
1. pumbaga töötama äda`vaevu `joudasimme `pumpa vett, et vesi ei tehend `liiga Hlj;
`lohvid `lasta jõkke, mehed siis `pumpavad Lüg;
Rattakumm on tühi, `tarvis täis `pumpada Jõh;
`pumpas kajust vett Khk;
`Pumpa ratas täis Pöi;
vett pumbatse paadist `välja - - suurde `laede peal oo suured pumbad Muh;
tule `aita koa pumbata, ma olen väsind juba Mär;
Jaań pumban kau tühas Han;
mine `pumpa `loomele vett Tõs;
vesi on `vaĺmis pumbatud Saa;
kui kaev põle ias korras, siis on pumbata `raske JMd;
puuvenel pumbati vett siest `väĺlä KJn;
nüid om vaja vett pumbate Hls;
läits kajo manu, pombass vett Nõo;
pombatass renni `pääle vett, `renni `mü̬ü̬da ta ju̬u̬sk, kohe vaja Ote;
mine vett `pompamma Krl;
är pumbaku nii paĺlo, üle ju̬u̬sk Rõu;
`pompsi vi̬i̬ ärʔ Plv Vrd pumpima 2. (rehepeksmisest, pahmamisest) akkame `reie `pumpama VJg;
obustega `pumpasid `piale, `sõitsid `ümber lademe Trm Vrd pompama1 3. uhmrinuiaga tampima läḱi teŕri `pumpamma Se
4. piltl välja pressima akkas mo kääst raha `pumpama Khk; kis kaval oĺli, see pumbas teise käest raha puha `väĺla Saa; Ta vanainemise käest - - kõ̭iḱ är˽`vällä pumbanu, miä pumbadaʔ ańd Rõu
5. (alkoholijoomisest) `jällä täis enese pumband, seese `püśtigi Mär; see ennast õlut täis `pumpand Plt