Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit
killune killu|
ne g -se Jäm VJg;
`killune Vai =
killuline klaaś on killune,
ära selle `külge puuduta VJg Vrd kildune
klõks2 klõks Lüg IisR Amb VJg a. int annab edasi klõksatust sie `murrab agu `katki,
tieb klõks ja klõks,
akkab `keitama Lüg;
Sõi `jõhvikaid klõks,
klõks IisR; [puud] lähvad `lõhki klõks ja klõks,
nõnnagu `kervega puuduta Amb b. luksatus mis sa klõksud,
klõksub (luksub) klõks klõks VJg Vrd klõksahus,
klõksak(as),
lõks
näkk2 näkk g näka Krj Pha Vll Jaa Muh Emm Käi Kul Mär Han Pä Nis Rap Sim Lai VlPõ Hls Krk, näki LNg Rid hajusalt Ha(-ḱ- Juu), JMd VMr Rak VJg, näku Käi Rei; näḱk g näki Krk Nõo; pl näkkid VNg, nägäd Kuu tuhar Puhta istumise töö, vötab perse näkad aigeks Pha; näka keeru vahe vahest nenda kibe Vll; mo `perse näkk valutab täna kole `kangest Muh; paese näki `otses Rid; küll sel oo ead paksud näkad taga Mär; sai näkast natike aavata [sõjas] Tõs; `perse mutid - - need ikke need sammad, mis näkad PJg; `ańdis näka `pihta Tor; inimesel on kaks näkka, loomal on paĺt perse; kukkusin näkkapidi just kivi `otsa Saa; näkid jäävad `istumisega tuliseks Ris; pane näkid maha `siiä pingi otsa `piäle (istu); näkid lapsel `paĺlad, pane ometi pikem kuub talle `seĺgä Juu; ära sa puuduta mu näki `külge JMd; tal oli paise `persse näki pial VJg; mõni inimene ei taha `persse kanikad ütelda, siis `ütleb näkad, `loetasse vähä peenemaks Plt; näka jääve tuimas Hls; päälagi om paĺlass ku `perse näḱk Nõo
plomm plomm g plommi Emm Tõs Juu, `plommi Lüg; ploḿm Khn HJn, g ploḿmi Har, plommi Nõo; lomm Khk Kaa Pöi Lih Tõs Plt, loḿm Trv Hls Krk, g lommi; n, g `plomba Vai
1. a. pitseriga metallketas vaguni `uksed on `plommi all Lüg; uksele `pandi lomm `peele, et kedagid `sisse ep saa Khk; Kaubakastil oo lommid keik küĺges Kaa; Enne tollikapist asju puuduta äi tohtind, ukse pεεl oli plomm Emm; tina lommil oo kirjäd koa piäl Tõs; Uksõlõ `pańdi ploḿm ede Khn b. tinatükk luod`lavval on tina `plomba (kuul) all Vai; vanaste olid soldatide `riidel lommid Tõs || ta ploḿm, mia raadilaasi sisen om, om ellävhõpõ Har
2. uus hambatäidis ammastele pannakse plommid `sesse Juu; ploḿm teeb `amba ainult `urbseks HJn; miul olli ammass är lagunu, sõss `panti loḿm `sissi Krk; mul üt́s `hamba ploḿm tuĺl jo `ussõ Har
puudutama1 puudutama Lüg/`p-/ Jäm Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Tõs Tor Hää Hag JMd Koe VJg Iis Trm KJn Trv, puudo- Mar Ris Kod
1. (kergelt) katsuma, vastu minema kui `tilguti `külge nattukese `puudutab - - `langeb `alla (hiirelõksust) Lüg; ahi oli nii palav, et ta es vöind seda puuduta Khk; puudutas `kääga Vll; ää mind puuduta Muh; kui puudotad `ussi, siis tuleb kallale Mar; vähä sõrme otsaga puudutasin, ega ma kõvasti `katsundki Mär; ma põle kedägi tä `vastu puudutan Tõs; ära puuduta seda kot́ti JMd; puudutas mind ainult sõrme õtsaga Iis; ei seisa `püsti tõne, kui vähäkese puuduta, siis kukub kõhe Trm; `vińnisi ei tohi puudutada KJn; ma vaevalt puuduti teda, ku akass joba `rü̬ü̬ḱma Trv
2. võtma, kasutama `paerga si̬i̬ ruam oo üleväl, põle `ükski puudotand Kod
3. mõju avaldama see jutt puudutas teda `jällä Mär; südame `küĺge puudutas Tor
4. millestki või kellestki rääkima ei tohe sõnadega puudutada, `pantas `torni Hää
veebiliides
@ veebihaldur