[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

prostoi `prostoi, prostoi· Kuu RId(`prosto Vai) Jäm Khk Kaa Muh Käi Rei hajusalt Lä, Tõs Khn Tor Ha JJn Koe VMr Kad TaPõ Plt KJn Kõp Trv Puh Nõo Ote San hajusalt V; `rostoi, rostoi· Khk Kär Vll PäPõ Trv Hls Krk lihtne; lihtlabane; ropp nisused `prostoimad `püksid `tehti, suvel olid jalas, kui `moisas `käisivad ja `vieti `sonniku VNg; tõi `siia `piipusid `müia, üks õli ia piip, aga `tõised õlid `nuore mehe `kõhta `liiga `prostoid Lüg; Ega tal `muidu viga õld, aga - - kole `prostoi oma juttuga Jõh; `prosto `ihmine, tämä ei piä `itsed `uhkest Vai; vanast see `prostoi viin `üiti karja jaaguks Khk; See riie oo ikka väga prostoi ruutleidiks osta Kaa; mokad, see on päris `prostoi keel, aga `üitakse uuled ka Käi; Ma ole va prostoi inimene, mis mina neist saksa kommetest tää Rei; teeb väga prostoi· tööd Mär; Ää aag `siokõst prostoi· juttu Khn; sitaauk, se oo kõege `rostoim sõna PJg; Moaelu on prostoi· kõik Kei; Mat́s oli ise `prostoi ja mat́si jutt ka Jür; sõduritel olid jalas, padinkad, päris juhtnahast, `prostoi nahast JJn; `riide palitud `prostoid olivad, ega nad mue `järgi old VMr; ärrä õli prostoi· vanami̬i̬s ja valitseja õli ärrä Kod; maaviin, si̬i̬ on si̬i̬ `prostoi kibe viin Äks; toores inimene ei ooli kellegist, lükkab teist, lööb, `toorelt räägib, `ütleb `prostoi sõnu Plt; tuhk om va `prostoi asi, si̬i̬ṕ om iki‿si kige paremb Trv; mõni inimen om `rostoi, `rostoi om rumalep ku `lihtne inimen Krk; Si̬i̬ om `väega prostoi·, ei ole illoss sugugi Puh; nu̬u̬ om `prostoi naese, mia ole ike kõ̭ige sagsemb Nõo; va `prostoi talumat́s San; Vana˽`prostoi inemine, seere˽sitaga jaʔ `üńdrigu tu̬u̬t́ ripõndass Urv; ta om vana `prostoi püksirõõvas Har; ma olõ vana `prostoi inemine, mis ma õigõ tiiä Plv Vrd prosta