Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
kaine1 kaine g `kaine Mar Mär Tõs Tor Juu Ann Koe Trm Plt Hls San; n kaene Kul Tõs PJg(g kaene, `kaene)
Juu Kos JMd Pal Trv, g `kaine JMd Puh Nõo; n, g `kaine R Jäm Khk Vll Pöi Rei VJg Sim Iis;
kainõʔ Krl;
`kainõ Räp1. mittepurjus; karske `kainest pääst on mõeld ja kui `viina saab, sis on `julge `ütlemäie Lüg;
tama vist `kaine `pääga tegi Vai;
äi äga ta `kainest pεεst nii ull polegid Khk;
kaine mees ei võta õlut egä võta `viina koa Mar;
kaene inimene ei võta `viina, põle `purjus PJg;
see on naa kaene mees, ei see ole `purjus `ühti Juu;
täna on ta kańnis kaene JMd;
ma `rääkisin `kainest peast seda, ega ma `juabnud old VJg;
kes se `kaine inimesele tohib seda `öölda Sim;
magas nüid oma pea `kainest Trm;
päris `kaine `peaga sõimas teist Plt;
miu mi̬i̬s om kaine mi̬i̬s Hls;
`kainest pääst om ta periss tark mi̬i̬s, `kaine `pääga ta niisugust `asja ei ti̬i̬ Nõo;
Mä olli jumala `kainõ Räp2. karske; elukommetelt korralik kena `kaine inimene, `kainest `riides Jäm;
oli üks puhas ja kaene inimene, ei liperdand poestega `ringi Kul;
kaene inimene, aeab `piskuga läbi PJg;
kaine inime oo karsk ja puhas kasinaga läbi aeaja Tor;
see kaene viks mees, naa `puhtad `riided `selges Juu ||
vaikne, tagasihoidlik tama on nii `kaine inimine `ommete, ei tämäl ole juttu Vai;
see kaene vahane `vaikne mees Juu ||
närb `toine on `aplas `süöma, `toine on `ninda `kaine VNg ||
tühi üsna kaene see meri või tühi, ei ole kala ega `räimi Tõs ||
see on üks kaene naesterahvas, sel põle enam seda kuupuhastust `ühtigi Juu;
ta kaene tüdruk alles JMd3. mõistuspärane, praktiliselt mõtlev või toimiv sii küläs oo paelu `kaini inimesi Tõs;
tema on `kaine piaga mies Iis;
mu miiss om `väegõ kaineʔ egä asja `vasta Krl ||
tervise juures keedan vahel `süia, kui ma olen kaine, kui on tervit;
tema ikka kaine veel Ann Vrd kaede2
kurss1 kurss Aud, g kursi Emm Rei Tõs Hää Trm, `kursi R(n kurs Kuu VNg); kuŕss Tor Ris Trv Krl, g kursi Jäm Khk Mär Tõs Khn JMd San, kuŕsi VJg KJn Har, kurssi Kse Han; n, g `kurssi VNg Vai; p kurssi Mus/`k-/ Kaa Krj Noa Krk; g kursi Var PJg
1. laeva sõidusuund; liikumissuund, siht tüürmann `peilab `kursi ära Jõe; Kaik läks kenast, oli kurs idäle ja `üögä `jousimme Lavas`saarest `müöde Kuu; `tüürmannil oli oma kurs ies, tämä pidi seda `ühte lugu pidama; minu `nuores `polves odeti `kurssi `päiva järele VNg; paet lεheb `teise `poole, muudab `kurssi Khk; Kannavai oo see, mis vikati kurssis peab Kaa; äkki `kapten - - nääb, poiss on `kurssi muutn Krj; laeva meestel on kursid Emm; seda `kurssi nad (luiged) tulid linnates Noa; pia `kurssi, ää mine teelt kõrvale Tõs; põlõgi enäm `lainõ `kurssi, muedu ühed vee kuhjad viel Khn; mõnel oo jalad `lääpis, väĺla`poole `õigest kursist PJg; slepper paneb kursi `siia maha Hää || fig peavad `kurssi, ei joo joonuks Mus; (seebikeetmisest) lased tä kursist `välja `minna, ei `selgi, ei klaari ärä Var; Ilm oli `seukse kursi võtnud, muudkui pilistab Hää
2. komme, tava, viis see oli see raha `korjamise kurss [pulmas] Tõs; Miu esal `oĺli `jälle `seuke kurss, tema sosis ta (põllu) ikki korra läbi, sis tegi rukkid pääl; `Kindi `koeti vi̬i̬l paksema kursiga; obune tahab ikki kaks `tuńdi `süia, si̬i̬ on tema kurss Hää; te ei tää siin (vanadekodus) me `kurssi; sa täät neid uuvve aa `kuŕsse, `täädusi Krk
3. rahakurss raha `kursid on kukkuneed VNg; `kõrge kursiga raha maksab paelu Tõs; raha kuŕss läheb vahel alamase, vahel ülemase Tor; nüid o raha kuŕss odav, `eńni raha kuŕss `seisis ühe aru peal Ris; raha kuŕss on kukund VJg; raha kuŕss om madalõss lännüʔ Krl; rahaga om asi nii, ku kuŕss satass, siss om odavõp raha ja ku kuŕss nõsõss, siss om `kaĺlimb Har || fig prestiiž nüüd on su kurss kukkund Lüg
maa|muld (poeetiliselt) muld, maapõu nie said maa`mulda `sendä molemad (uppunud mehed leiti üles) Kuu; madukse raha `oidasin ikke, et suren maha, siis‿san ikke maa`mulda VNg; karu äged õlivad `miska `kriipisid maa`mulda `lahti, kui alet tegid Lüg; Maa muld võtab `vastu kõik, mis `sõnna pannakse Pöi; nõnna kadus mu köhä ku mua`mulda Kod; tõesed sõsarad om noorembat, nu̬u̬ om kõik maamullan, minä ütsindä piän tõeste elu kah elämä Ran; `sü̬ü̬mä `suńma `oĺli ta vali, muku sü̬ü̬, sü̬ü̬, `oĺli ää inimene, aga ärä läits kadunuke maa `mulda Nõo; lätt `aastaig vai kat́s, om mul ka maa`mulda mineḱ Võn; ärä `viidi muʔ latsõkõne maa `mulda Rõu; olõ˽sa rikaśs vai `vaenõ, üt́s maamuld võtt `vasta kõ̭iḱ Vas
püstimalle püstiselt käed `oĺlid püśtimalle KJn