[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

SõnastikustEessõnaKasutusjuhendVihikute PDFid@tagasiside


Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

kaine1 kaine g `kaine Mar Mär Tõs Tor Juu Ann Koe Trm Plt Hls San; n kaene Kul Tõs PJg(g kaene, `kaene) Juu Kos JMd Pal Trv, g `kaine JMd Puh Nõo; n, g `kaine R Jäm Khk Vll Pöi Rei VJg Sim Iis; kainõʔ Krl; `kainõ Räp
1. mittepurjus; karske `kainest pääst on mõeld ja kui `viina saab, sis on `julge `ütlemäie Lüg; tama vist `kaine `pääga tegi Vai; äi äga ta `kainest pεεst nii ull polegid Khk; kaine mees ei võta õlut egä võta `viina koa Mar; kaene inimene ei võta `viina, põle `purjus PJg; see on naa kaene mees, ei see ole `purjus `ühti Juu; täna on ta kańnis kaene JMd; ma `rääkisin `kainest peast seda, ega ma `juabnud old VJg; kes se `kaine inimesele tohib seda `öölda Sim; magas nüid oma pea `kainest Trm; päris `kaine `peaga sõimas teist Plt; miu mi̬i̬s om kaine mi̬i̬s Hls; `kainest pääst om ta periss tark mi̬i̬s, `kaine `pääga ta niisugust `asja ei ti̬i̬ Nõo; Mä olli jumala `kainõ Räp
2. karske; elukommetelt korralik kena `kaine inimene, `kainest `riides Jäm; oli üks puhas ja kaene inimene, ei liperdand poestega `ringi Kul; kaene inimene, aeab `piskuga läbi PJg; kaine inime oo karsk ja puhas kasinaga läbi aeaja Tor; see kaene viks mees, naa `puhtad `riided `selges Juu || vaikne, tagasihoidlik tama on nii `kaine inimine `ommete, ei tämäl ole juttu Vai; see kaene vahane `vaikne mees Juu || närb `toine on `aplas `süöma, `toine on `ninda `kaine VNg || tühi üsna kaene see meri või tühi, ei ole kala ega `räimi Tõs || see on üks kaene naesterahvas, sel põle enam seda kuupuhastust `ühtigi Juu; ta kaene tüdruk alles JMd
3. mõistuspärane, praktiliselt mõtlev või toimiv sii küläs oo paelu `kaini inimesi Tõs; tema on `kaine piaga mies Iis; mu miiss om `väegõ kaineʔ egä asja `vasta Krl || tervise juures keedan vahel `süia, kui ma olen kaine, kui on tervit; tema ikka kaine veel Ann
Vrd kaede2
kurss1 kurss Aud, g kursi Emm Rei Tõs Hää Trm, `kursi R(n kurs Kuu VNg); kuŕss Tor Ris Trv Krl, g kursi Jäm Khk Mär Tõs Khn JMd San, kuŕsi VJg KJn Har, kurssi Kse Han; n, g `kurssi VNg Vai; p kurssi Mus/`k-/ Kaa Krj Noa Krk; g kursi Var PJg
1. laeva sõidusuund; liikumissuund, siht tüürmann `peilab `kursi ära Jõe; Kaik läks kenast, oli kurs idäle ja `üögä `jousimme Lavas`saarest `müöde Kuu; `tüürmannil oli oma kurs ies, tämä pidi seda `ühte lugu pidama; minu `nuores `polves odeti `kurssi `päiva järele VNg; paet lεheb `teise `poole, muudab `kurssi Khk; Kannavai oo see, mis vikati kurssis peab Kaa; äkki `kapten - - nääb, poiss on `kurssi muutn Krj; laeva meestel on kursid Emm; seda `kurssi nad (luiged) tulid linnates Noa; pia `kurssi, ää mine teelt kõrvale Tõs; põlõgi enäm `lainõ `kurssi, muedu ühed vee kuhjad viel Khn; mõnel oo jalad `lääpis, väĺla`poole `õigest kursist PJg; slepper paneb kursi `siia maha Hää || fig peavad `kurssi, ei joo joonuks Mus; (seebikeetmisest) lased tä kursist `välja `minna, ei `selgi, ei klaari ärä Var; Ilm oli `seukse kursi võtnud, muudkui pilistab Hää
2. komme, tava, viis see oli see raha `korjamise kurss [pulmas] Tõs; Miu esal `oĺli `jälle `seuke kurss, tema sosis ta (põllu) ikki korra läbi, sis tegi rukkid pääl; `Kindi `koeti vi̬i̬l paksema kursiga; obune tahab ikki kaks `tuńdi `süia, si̬i̬ on tema kurss Hää; te ei tää siin (vanadekodus) me `kurssi; sa täät neid uuvve aa `kuŕsse, `täädusi Krk
3. rahakurss raha `kursid on kukkuneed VNg; `kõrge kursiga raha maksab paelu Tõs; raha kuŕss läheb vahel alamase, vahel ülemase Tor; nüid o raha kuŕss odav, `eńni raha kuŕss `seisis ühe aru peal Ris; raha kuŕss on kukund VJg; raha kuŕss om madalõss lännüʔ Krl; rahaga om asi nii, ku kuŕss satass, siss om odavõp raha ja ku kuŕss nõsõss, siss om `kaĺlimb Har || fig prestiiž nüüd on su kurss kukkund Lüg

maa|muld (poeetiliselt) muld, maapõu nie said maa`mulda `sendä molemad (uppunud mehed leiti üles) Kuu; madukse raha `oidasin ikke, et suren maha, siis‿san ikke maa`mulda VNg; karu äged õlivad `miska `kriipisid maa`mulda `lahti, kui alet tegid Lüg; Maa muld võtab `vastu kõik, mis `sõnna pannakse Pöi; nõnna kadus mu köhä ku mua`mulda Kod; tõesed sõsarad om noorembat, nu̬u̬ om kõik maamullan, minä ütsindä piän tõeste elu kah elämä Ran; `sü̬ü̬mä `suńma `oĺli ta vali, muku sü̬ü̬, sü̬ü̬, `oĺli ää inimene, aga ärä läits kadunuke maa `mulda Nõo; lätt `aastaig vai kat́s, om mul ka maa`mulda mineḱ Võn; ärä `viidi muʔ latsõkõne maa `mulda Rõu; olõ˽sa rikaśs vai `vaenõ, üt́s maamuld võtt `vasta kõ̭iḱ Vas

püstimalle püstiselt käed `oĺlid püśtimalle KJn

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur