[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

prakk1 prakk g praki Sa hajusalt L, KJn SJn, pragi Kuu; praḱk g praki Lai Hel hajusalt T, V(g praḱi); rakk Kär Muh Tor, raḱk Saa Trv Krk, g raki; pl prakid Kod (miski) kõlbmatu, kehv, mittekvaliteetne moo teris on päris prakk Khk; ein läks prakiks, mädanes ära Mus; Prakkisi `asju `müüdi laadal poole innaga Kaa; prakk ning alvaks läind, ta‿p `aita Pha; praki `sisse äi maksa raha `panna, see‿p maksa parandamist ää Vll; prakk maa, ei ole kõlbulik Var; prakid linad oo takutse Tõs; rakid puud, mets `saetakse maha Tor; üks vana laeva prakk sääl mere `ääres Hää; anna se raḱk liha koerale Saa; praḱk [lina] ei kannatanud `ropsida Lai; si̬i̬ (sirp) olli vana raḱk juba, ku tal `amba olli är lännu; sa olet miul periss raḱk `villu müünu Krk; temäl `oĺli serätsit praḱke mehi ka, kes tedä oless `võtnu, aga egäle ütele ta‿s lähä Nõo; kos ubaleht ja osi `kaśviva, tu̬u̬ olli praḱk aenamaa Kam; se om praḱk kraam Ote; Praḱk maa om kõva savipõhjage San; neo om praki˽kausiʔ Urv; sul om praḱk kaup, säält ma ei ostaʔ; naa˽paĺgi omma maa pääl `kaugõ `saisunu - - naist ei˽saa muud ku praḱklauaʔ Har; Tu̬u̬ oĺl üt́s praḱk rõ̭ivass, tu̬u̬l oĺli˽jut́i˽sisen Rõu; ta‿m joʔ prakist lännüʔ, mis ma praḱkega ti̬i̬ Plv; ta ineminõ om praḱk, joodik ja praḱk ineminõ Se; prakki raisku, hukka see töö läks mul ka prakki, ei tuld `väĺja midagi Mär; kirst oli prakki jäen, lukud olid eest kadun Var; mõni vana prakki läind [pada], kel auk `põhjas PJg; asja om rakki minnu Trv Vrd praak2