[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

praak1 praak g praaga Jäm Khk Vll Emm Rei LäPõ Kse Han Tõs hajusalt K(-oa- Rap Juu), I(-ua- Kod), `praaga R/n `praaka VNg Vai/; praag g praaga TLä Võn San hajusalt V(g praa Har); prääg (ṕr-) g prääga (ṕr-), präo (ṕr-) VId(g präägu Se, prää Lut); raak g raaga Khk Vll Jaa Pöi(-oa-) Muh Aud Tor Hää Saa(n raag) Pil KJn SJn M

1. alkoholi tootmise jääkaine torode müöd `läksivad `viina `praagad kõik `suure `tõrte `sisse, nied õlivad `õues `postide `õtsas Lüg; `Praak jääb järele, `praaka `süödetasse `luomidelle IisR; raak `antasse sigadele Khk; Viinaköögi roak `anti `ärgele, ajas ärjad liha täis Pöi; ämbris on `praaka Rei; `praaka `toodi vaadiga Mar; kui lehmad õlle `raaka saavad, siss on piim `kangesti rammune ja paĺlu annavad `piima Saa; kõik nuumärjäd said `proaka Juu; praaga `vańnisi ikka soovitakse teha kätele, kui kääd valutavad JJn; viinavabrikust `vietakse `praaka `luamadele VJg; `äŕge taĺl, põhjato suur tõŕs õli, sinna vedeti vuadiga `praaka ette Kod; `mõisas on praagaga nuumatud neid `puĺlisi Lai; lehm `oĺli mõisa toidu peal, `raaka `ańti lehmadelle SJn; `leotiv ennäst kuuma raaga sehen, apu raak kisk `vällä süüdigu ihu si̬i̬st Krk; suure kondige ja iluss täkk, raagage ärä söödetu Hel; õlle `praaka jäi paĺlu `järgi Puh; praag `ju̬u̬śke `vällä tsemeńdi `auda, kaŕami̬i̬śs, kes `praaga vidi, pidi säält `vällä `pompama Võn; ku härjäʔ oĺli harinu, siss nu̬u̬ `jeie `väega magusadõ tu̬u̬d `praaga Har; hańsa ṕraag um ka hüä rohi, ku jalaʔ `haigõ ummaʔ Vas; präägast üteldi `kartoli raba, kost piiretüst `aeti; `mõisah `oĺle tu̬u̬ pŕaagavidämine Räp; `ṕraoga hoit t́sika ja `lehmä Se

2. mustus, rääm; risu, rämps suu`nurgad on `praakas, on keik `mustaga kuos Jõe; `körvad `praaka täis Khk; tiab mis `praaka ta sialt kogu aas Vll; Taldregud on `praaka `kuivand Rei; need [villad] olid nii `praaka ja puru täis Noa; Täna võivad ikka mõrrad praaka täis olla, sest kõik Matsalu alune on jäneseid täis Mar; põletavad raiesmal puru ja `praaka Tõs; laeva praak jään meres `uĺpima Ris; om nii ropane, rokutap kõ̭ik `rõiva praagaga kokku Nõo; sul omma na püksi suurõ `praaga ku̬u̬n, kae et sa naid kerese pääle ei hiidäʔ, sääl söövä prussa na `nahka Har; `Vahtsõ `rõiva om `präoga ku̬u̬n Rõu