[EMS] Eesti murrete sõnaraamat

Eesti murrete sõnaraamatu 1.–36. vihik (a–rambima)

Sõnastikust • Eessõna • Kasutusjuhend • Vihikute PDFid • @tagasiside

Leitud 1 artikkel

potska pot́ska (-t-) Krj Emm Kos VJg Trm Hls Võn Räp, `pot́ska (-t-) R HMd JõeK KuuK Har; `poot́ska Aud Rõu(p-)

1. väiksem vaat, tünn; potsik meil on `niisukene `pot́ska, `kellega vett sai `tuadud Hlj; `ennevanast `üöldi eli `potskad vai eli `paagid Lüg; [õlu] `panna `potska `sisse ja `potskale `prunti kovast `pääle; `pulmadeks `tuodi `viina `potskaga Vai; Meite pot́skale läheks kaks `vitsa `pääle ajada, siis ta peaks soolvee `kinni küll Krj; Pεεsteplottisi (päästeparvi) tehta küll potskadest, mis loudadega kokku löödud Emm; pues oli pool `poot́skat veel eeringid Aud; eeringad ja silgud on potskade sees, neid `väikseid `öeldakse potskad, suured on `tündrid Trm; piima pot́ska Hls; anna mullõ taad pot́skat, ma taha `kapstit tetä Võn; ta poot́ska um täüś joba Rõu; laado pääl omaʔ pot́skaʔ, panõʔ täüś mõdu; pot́ska `sisse pandass määreʔ Räp

2. vaadikujuline poi, võrgutähis mis sul oli pujuks `verkode peal, kas `tüönder voi `potska voi kupp Jõe; Ei old `tarvis [aju] rivil `suuri `potskaid pääl pidädä, avit ühest `potskast ja `toised `voisid kaik `lieted `olla Kuu; suured võrgu `pot́skad, kahe`kümne, kahe`kümne viie tuobised HMd; `potskad käivad `verkudel peal JõeK

3. viinapudel, plasku pot́ska, laberik pudel, paksu musta laasist. reisi pääl võets pot́ska ligi Hls; sõ̭sarõtütäŕ saat́ mullõ `poot́ska eederit Rõu

Vrd potsku